com/ Kasutatud kirjandus Ingver, A., Küüts, H., Annamaa, K., Nõges, M. 1995. Eestis kasvatamiseks sobivatest suvinisusortidest. Nisukasvatuse arendamisest Eesti Vabariigis nr. 8, lk. 69-80 Lepajõe, J. 1984. Nisu. 134 lk Lukme, L. 2006. Millisest nisusordist saab head saia. http://www.eria.ee/public/files/Pollukultuurid_2007_lk_25-28.pdf Older, H. 1999. Teraviljakasvatuse käsiraamat. Saku. 342lk Tõnissoo, A. Toidunisu tera kvaliteedi sõltuvus agrotehnikast. Nisukasvatuse arendamisest Eesti Vabariigis. 1995 nr. 8. Tallinn. 195 lk Täname kuulamast!
Leetjad mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Toiteelementidesisaldusega neil probleeme pole, kuid lessiveerumise suurenemisel väheneb mitmete mikroelementide sisaldus. Lõimiselt on need mullad enamasti kerged liivsavid, lähtekivimiks erinevad moreenid. Leetjad mullad on viljakad, selle tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Leetjate muldade miinusteks on: kohatine toitainete puudus ; leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad; kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud (Penu. 2006). Leostunud mullad on saviliiv- liivsavimullad, millel on hea looduslik drenaaž. Kihisemine algab 30-60 (70) cm sügavusel: profiili ülemistest horisontidest on karbonaadid välja pestud.
Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ning on taimekasvatuse koha pealt Eesti parimad mullad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Sellised mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ning kogu mullaprofiil on selllesse haaratud. Peamiselt sõltub saagikus väetamisest, õigest agrotehnikast ning sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Leostunud muldade miinusteks võivad olla aga peen- ja väikekivisuse esinemine, teatud kuudel võimalik niiskusdefitsiit, vähene toitainete sisaldus puuduliku väetamise korral ning põhjavesi võib olla kohati halvasti kaitstud, näiteks Pandiverel. Et neid muldasid säästlikult kasutada, tuleks kasutada
Hinnang kasutussobivusele Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Leostunud gleimullad sobivad paremini heinamaaks ning gleistunud leetjas mullad sobivad erinevate põllukultuuride kasvatamiseks peale kuivendust. 4 Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet Go boniteet 55 Kog - boniteet 51 KI(g) - boniteet 60
Parimaks meetodiks peetakse geomeetrilist meetodit.*Kaalutakse 10g õhukuiva mulda. *Kord nädalas kontrollitakse mulla massi, seda tehakse seni kuni mulla mass muutub konstantseks. *Pärast küllastumise lõppemis kaalutakse ja kuivatakse alumiiniumtoosis olev muld 105 C temp. 2-3 tunni vältel.* Jahutatakse eksikaatoris ja kaalutakse mg täpsusega. Üldise poorsus(Pü): suurus sõltub huumushorisondis peamiselt lõimisest orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust ja kasutavast agrotehnikast ning sügavamates horisontides peamiselt lõimise erinevusest ja gleistumise esinemisest või puudumisest.Leetmuldade sügavamate horisontide üldine poorsus on umbes 10% madalam kui huumushorisondis. Tahkefaasi tihedus(De):nim kuiva mulla tahke faasti 1 cm3 massi grammides.Mulla De on sõltub tema koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast ning nende tihedusest.Mulla De määramine põhineb tema poolt väljatõrjutud vedeliku ruumala määramisel
Hinnang kasutussobivusele Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet Kr – boniteet on 53-58 Ko - boniteet on 55-60 K - boniteet on 50-55 KI - boniteet on 56-61 Põllu kaalutud keskmine boniteet on 55 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted Kr ja K muldadel peaks tegema kivikoristust, Ko puhul on vaja väetada, sest kui seda ei tehta
kulunorm ning pritsimise ajastus. Insektitsiide kasutatakse rohkem puu- ja köögiviljakasvatuses, kuid ka rapsi- ja teraviljakasvatuses. Eriti kahjuriterohketel aastatel tuleb pritsimist korrata mitu korda. Fungitsiidid - seenhaiguste tõrjevahendid Mikroseente poolt taimedele põhjustatavate kahjustuste kaitseks ja raviks kasutatavaid vahendeid nimetatakse fungitsiidideks. Looduses on taimedel palju mikroseeni, milledest haigustekitajaks kujuneb sõltuvalt ilmastikuoludest, agrotehnikast, sordi omapärast jt teguritest 1-3 põhipatogeeni, moodustades haiguste kompleksi. Haiguste levik sõltub ilmastikust ja kasvatatava kultuuri sordist ja saagi tasemest, seetõttu ei ole fungitsiidide kasutamine ühesuguse mahuga, vaid varieerub aastati ja kultuuriti. Samuti on omavahel seotud ka väetiste ja fungitsiidide kasutamine - andes väetisi, ja jättes fungitsiidid kasutamata, on väetise efektiivsus ligi neljandiku võrra madalam.
mesikas) ning ökonoomsetele veekasutajatele (oder, rukis). (Mullateadus 2012) 5 Leostunud mullad (Ko) on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Põllumajanduskultuuride saagikust võib piirata vee vähesus teatud kuudel või aastatel ja puuduliku väetamise korral ka väike toitainesisaldus. Leostunud mullad on ühtviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Nende saagikus sõltub põhiliselt väetamisest ja agrotehnikast ning sademete hulgast ja jaotusest vegetatsiooniperioodil. Tänu suhteliselt vastupidavale struktuursusele on leostunud mullad harimiskindlad. Tasastel või nõrgalt kallakulistel aladel on leostunud mullad normaalselt haritavad ehk universaalse kasutussobivusega. Vaid leostunud liiv- ja savimuldi, mida esineb piiratult, peetakse keskmiselt haritavateks muldadeks. (Mullateadus 2012) Leetjad mullad (KI) on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks
Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1 Looduslikud rohumaad 10-14 ts kuiva heina ha Gleistunud leetjad mullad - väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, Nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse Tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate Muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Miinused:-Kohatine toitainete puudus Leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad- kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Säästlik kasutamine: Säilitada huumusesisaldust, kasutada heintaimedega külvikordi Kui põhjavesi on karstunud ja koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis piirata väetiste ja kemikaalide kasutamist(Pandivere ala)
Huumus: 2,5% Struktuursus: hea Mulla nimetus: Leostunud muld Ko Kasutussobivus: Universaalse kasutussobivusega. Ideaalne põllumaaks. Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Mulla potentsiaalse viljakuse säilitamiseks tuleb kasutada külvikordi, kus heintaimede osatähtsus on piisav selleks, et hoida huumusesisaldust olemasoleval optimaalsel tasemel. Boniteet: 69 hp Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: Ko leostunud muld Lõimised: v°_3sl40/v_3ls_1 Huumushorisondi paksus: 30cm Hinnang: Maa-ameti info langes mulla liigi koha pealt kokku meie määratuga.
Viljakus: Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. Lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm3, metsamuldadel väiksem.Mullareaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Küllastusaste kõrge, üle 80...90%. Veerežiim stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega. Puistu boniteet I-II klass. Haritava maa boniteet alates 40 kuni üle 60 hp. Levikuala peamiselt Kesk-Eestis. Miinused:
Kartuli säilitamise tehnoloogia 1) Raviperiood (kuni 15 päeva 15C juures, niiskus kuni 95%; paranevad mehaanilised vigastused) 2) Jahutusperiood(kestab kuni 45 päeva, kartulipartii temp. peab ühtlaselt langema kuni 1C päevas) 3) Säilitusperiood(kuni 4C juures õhuniiskusega kuni 95%) 4) Kasutusperiood(kuni 4 C tekkivad suhkrud) 9. Koristuskadu mõjutavad tegurid Taimedest: varisemine, lamandumine, ohtelisus, suur põhu mass. Ilmast: vihm, tuul, õhuniiskus. Agrotehnikast: lamandumine, umbrohtumine, koristusaeg jne. Tehnoloogiast: kombaini liikumiskiirus, lõikekõrgus, reguleerimine. 1. Taimekasvatus kitsamas tähenduses. Kitsamas tähenduses- arvestades taimede bioloogilisi iseärasusi, viljelusvõtteid on väljakujunenud mitmed eridistsipliinid, mis käsitlevad teatud taimederühma kasvatamist, neist üks on ainekursus ‘Taimekasvatus’, mis käsitleb põllukultuuride kasvatamist. 2
Hinnang kasutussobivusele Leetjad mullad (KI) on väga tootlikud ja sobivad igale põllukultuurile. Näiteks leetjal (ka gleistunud leetjal KIg) mullal kasvavad oder, nisu ning kaer väga hästi, põldhein ja kartul keskmiselt. Viljakus on tingitud sobivast rektsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Mulla halvemaks küljeks võib olla kohatine toitainete puudus, mullad on raskemini haritavad ja kohati Bt horisondi tihedus, looduslik drenaaž mõneti häiritud. Gleimuldi on põllumajanduslikus kasutuses parandatud kuivendamisega, sest kuivendamata mullad eriti kultuurimaaks ei ole sobilikud. Sügiseti ja kevadeti küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, juhul kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili alaosas
Mulla veereziim on stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega muld. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leostunud muldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Hea viljakuse tõttu on leostunud mullad kasutusel põllumaa, kultuurrohumaa või kuivendatud põllumaana. Leostunud mullad on ühtviisi sobilikud kõikide kultuuride kasvatamiseks. Saagikus sõltub peamiselt muldade väetamsiest ja agrotehnikast ning sademete hulgast. Leostunud muldadel puudub kuivendus vajadus. Leostunud mulla metsakasvukohatüüp on sinilille. Looduslikud rohumaatüübid on sürjarohumaad ja kuivad pärisrohumaad. Leetjad mullad - KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad ning nende profiilis on selgelt näha lessiveerumist. Selle tagajärjel tekib väljauhtehorisont (El-horisont) ja selle alla pruun sisseuhtehorisont (Bt-horisont). Keemine esineb enamasti sügavusvahemikus 60-90cm.
toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ege muundumisi. [5] Kasutus hinnang Leetjad mullad on väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest.[4] Miinused: – kohatine toitainete puudus – -leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad – kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud [4] 6 Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega
heade põllutüübiliste haritavate maade hulka (Põllumaade metsastamine 2004). Sel juhul väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele (Penu 2006). Oder, Nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Niitmise ja intensiivse karjatamise mõjul kujunevad looduslikele leostunud ja leetjatele gleimuldadele liigirikkad soostunud rohumaad. Ülekaalus on kahkja tarna-madala mustjuure, lubika-pääsusilma, lubika-hirsstarna, lubika-jussheina, raudtarna, ääristarna ja tulika – luht-kastevarre kooslused. Allikalisi soostunud rohumaid võib esineda survelise põhjaveega leostunud gleimuldadel, kus on
on universaalse kasutussobivusega, millest järeldan, et uuritav maa on väga hea põlluharimiseks. Põld on väga sobilik erinevate teraviljade kasvatamiseks. Argomatiivsed võtted Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad, aga põllumajanduskultuuride saagikust piirab puuduliku väetamise korral väike toitainete sisaldus, sellest järeldan, et oluline on õige väetise kogus. Leostunud muldade viljakus ja saagikus sõltub samamoodi põhiliselt väetamisest ja agrotehnikast nagu ka eelneval mullal. Gleistunud leetjate muldade puhul on vaja maad kuivendada, kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks, kuivendamata mullad halvendavad kultuuride kasvutingimusi. Leostunud gleimuldade puhul on vajalik samuti kuivendamine. [2] Ala kaalutud keskmine perspektiivboniteet Tabel 2. Põllumassiivi nr. 60156043960 perspektiivboniteedid. [3] Muld Perspektiivbo niteet
madalam -38-43 hindepunkti (Kõlli, Lemeti,1999). Kuivendatud gleistunud pruunmullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Nad suudavad hästi rahuldada põllumajanduskultuuride nõudeid ja on ühteviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Nii on nende kasutussobivus nisule ja kaerale 10, rukkile, odrale ja põldheinale 9 ning kartulile 8. Gleistunud pruunmuldade saagikus sõltub põhiliselt väetamisest ja kasutatud agrotehnikast. Nende keskmine saagikus on 18-24 ts kuiva heina hektarilt ( Kõlli, Lemetti, 1999). 6.2 Gleimullad Metsas tehtud sügavkaeve tulemuseks on leostunud glei muld. Huumusesisaldus huumuseringis suhteliselt kõrge vahemikus 27-28 cm (tabel 2). Mulla Ph oli tugevalt happeline ( 4,0-4,3). Boniteet on keskmisest kõrgem 56 hp. Lõimis kerge liivsavi- ls1. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud
Muldade Ph on neutraalne või nõrgalt happeline ja seetõttu ei vaja need lupjamist. Leostunud mullad on hea loodusliku drenaažiga parasniisked saviliiv- ja liivsavimullad, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Mullareaktsioon on 6,5-7, suurenedes profiili alumistes horisontides. Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks, on suhteliselt kõrge huumusesisaldus, harimiskindel ja vastupidava struktuuriga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Miinused: - peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine - võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel - vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral - põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) Säästlik kasutamine: - rakendada õiget agrotehnikat - koreserikastel muldadel vältida sügavat harimist - tagada mulla pidev varustatus orgaanilise ainega
Koristuskaod *bioloogilised- orgaanilise aine kogunemise enneaegne pidurdumine , terade pinnal bakterid ja seened *mehaanilised Koristuskadude peamised põhjused: *koristamisega hilinemine *agrotehnika puudujäägid( halb mullaharimine, ebaõige külviaeg, vale külvisenorm, vale väetamine, vale sort) *kombaini ebaõige reguleerimine *liigniiske vilja koristamine *muud põhjused Taimedest: varisemine, peade murdumine, lamandumine, ohtelisus, suur põhu mass Agrotehnikast: lamandumine, põllu tasasus, umbrohtumine, koristusaeg , valmimise ühtlikkus Tehnoloogiast: lõikekõrgus, kombaini liikumiskiirus, reguleerimine Ilmast: vihm, rahe, õhuniiskus, tuul , põud Teravilja külvikvaliteet Taimede tihedus- põllul optimaalne arv taimi. Katsed eestis näitavad et optimaalne on 600 taime m2 võimalik saada 6t/ha kui aga 300 taime siis 3t/ha. Korraliku saagi jaoks vähemalt 500 taime m2-l Külvisügavus
õppedistsipliinina nende kult-de rahvamajanduslikku tähtsust, produktiivsust, geogr paiknevust, botaanilisi ja biol iseärasusi. Taimekasvatuses töötatakse välja võtted ja teed taimede vajaduste täielikumaks rahuldamiseks. See ongi agrotehniliste võtete süsteem, mida paremini rahuldtakse, seda suurem saak. Taimede vajadused liigiti pole ühesugused. Liigi piires ei ole vajadused ühesugused, vaid on erinevad.Vajadused on erinevad ka sorditi. Kaasajal räägime sordi agrotehnikast sõltuvalt saagi kasut otstarbekusest. Taimekasvatus haarab mehhaniseerimisoskusi ja teatud produktide esmase säilitamise ja ümbertöötlemise küsimusi. Eriosa taimek moodustab seemneteadus-õpetus seemnetest(külviks kasutatavast materjalist). Kõige üldisemas mõttes on see külvis, sest külviks kasut materjal pole alati seeme, selle sõna botaanilises mõttes. Nii on peedil. Seemneteadus on teadus külvisest, selle kvaliteedist ja kvaliteedi määramise meetodist
produktiivsust, geogr paiknevust, botaanilisi ja biol iseärasusi. Taimekasvatuses töötatakse välja võtted ja teed taimede vajaduste täielikumaks rahuldamiseks. See ongi agrotehniliste võtete süsteem, mida paremini rahuldtakse, seda suurem saak. Taimede vajadused liigiti pole ühesugused. Liigi piires ei ole vajadused ühesugused, vaid on erinevad.Vajadused on erinevad ka sorditi. Kaasajal räägime sordi agrotehnikast sõltuvalt saagi kasut otstarbekusest. Taimekasvatus haarab mehhaniseerimisoskusi ja teatud produktide esmase säilitamise ja ümbertöötlemise küsimusi. Eriosa taimek moodustab seemneteadus-õpetus seemnetest(külviks kasutatavast materjalist). Kõige üldisemas mõttes on see külvis, sest külviks kasut materjal pole alati seeme, selle sõna botaanilises mõttes. Nii on peedil. Seemneteadus on teadus külvisest, selle kvaliteedist ja kvaliteedi määramise meetodist
mulda ja selle kaitset kätkev seadus puudub Eestis endiselt. [4] 7.2Muldade omaduste ja kasutamise parandamine Leetjate muldade puhul võib koguneda pinnale ülavett, sest paiguti võib esineda tekstuurset sisseuhtehorisondi tihenemist. Mida saab vältida või vähemalt vähendada mulla tallamise vähendamisega, hea drenaaži ja lupjamisega. Leetjate muldade saagikust limiteerivateks teguriteks on peamiselt madal toitainetesisaldus, agrotehnikast ning sademete hulgast ja jaotusest vegetatsiooniperioodil. Ka tuleks tähelepanu pöörata huumusesisaldusele, et see ei langeks alla normaalset taset, selleks tuleb kasutada heintaimedega külvikordi ning kasvatada vahekultuure. Leetja mulla kasutussobivus on odrale, nisule ja kaerale 10, rukkile, põldheinale ja kartulile 9. [4][10][11] Uuritava mulla Ke erosioon on tehnoloogiline, mis tähendab, et on tekkinud mullaharimise ja
Transpiratsiooni koefintsent 470. Veetundlik loomisel ja kõrsumisel. Mulla viljakuse suhtes leplik, suur juurekava- paremini omastab toitaineid. Kaer pikapäeva taim. Isetolmleja, koristusküpsuseni 85-100 päeva. Kaera terade valmimine ebaühtlane, varisevad kergemini. Suvinisu Pärist steppidelt, soojad ja päikese paistelised viljakad mullad. Idaneb 1-2 kraadi juures. Tõusmed taluvad 7-11 kraadist külma. Jahe kevad soodustab võrsemist. Nõudlik kultuur. Kasvuaeg 90- 110 päeva. Agrotehnikast Kasvatamisel lähtuda nõudlikusest- nisu, oder, kaer, segavili. Kevadel külvata esimesel võimalusel ja siis vähem kahjustusi kahjurite poolt. Valmib suvelõpus. Külv peab üigeaegselt, ühtlane külvisügavus, read sirgjonelised. Kaera läheb künniks vähem, Taliteraviljad Talirukis ja talinisu. Normaalseks elutegevuseks peavd olema teatud perioodi jahedas. Kuu kuni kaks kuud peavad olema jahedas 0 - +3 kraadi. Jarovisatsiooni staadium. Kõrge kasvuga,
liblikõielised. Viimasel ajal on täheldatud väävlipuudusest tingitud kvaliteedi langemist toidunisul. Raud Mullas 1,0-6,0%, peamiselt mineraalide koostises. Raua lahustuvus on suurem happelises mullas. Liigniisketes ja tugevasti happelistes muldades võib liikuva raua liig osutuda taimedele toksiliseks. Mangaan Mangaanivaesed mullad on Pärnu ja Kasari jõgikonnas. Liikuva mangaani sisaldus muutub vegetatsiooniperioodi jooksul ja sõltub mulla niiskusest bioloogilistest tingimustest ja ka agrotehnikast. Sademeterikkal suvel esineb mangaanipuudust harva Mikroelemendid Boori sisaldus mullas sõltub enamasti mulla lõimisest ja keemilisest koostisest. Raskemad mullad on booririkkamad. Kerge lõimisega ja happelistes muldades allub boor kergesti väljauhtumisele. Lubjarikastes ja lubjatud muldades on omastatava boori sisaldus madalam. Boorivaesed on Lääne-Viru, Võru, Harju ja Jõgeva maakonna mullad. Molübdeeni on üldiselt rohkem Põhja- ja Kesk-Eesti karbonaatsetel moreenidel välja
Tetraploidsed annavad mulda rohkem N kui diploidsed. Punast ristikut kasvatatakse kaheaastase sordina – hilised sordid. Allakülviks kasutatakse varasemaid sorte. Kõige parem tulemus 22...25 cm sügavune künd, enne kündi taimik maha rullida või purustada. Eelistada kevadkündi – suurem saak; vähendab N väljauhtumist. 54. Haljasväetiskultuuride mõju mulla kõvadusele, mulla elustikule, taimede toitumisele. Järelmõju kestus olenevalt liigist ja agrotehnikast. Haljasväetis soodustab vihmausside elutegevust. Valge mesika järelmõju 24-28%, punase ristiku järelmõju 16-18%. Positiivne mõju mulla struktuurile. 55. Võimalused lämmastiku leostumise vähendamiseks (haljasväetiskultuuride kasutamisel). Haljasväetiskultuuride mõju toitainete püüdjate taimedena, toitainete transportijana, fütosanitaridena. Invasiivsus. Leostumise ohu vähendamiseks tuleb haljasväetist lisada hilissügisel või järgmisel kevadel.
Arvutatakse mulla tahke faasi tiheduse ja lasuvustiheduse abil järgnevalt: De - Dm Pü (%)= × 100 De Mulla poorsus on üks tähtsamaid mulla omadusi, mis eristab teda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Üldise poorsuse suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü tavaliselt 40...50%. Sügavamates horisontides võib see olla 27...35%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Mulla üldpoorsust saab arvutada piisavalt täpselt lasuvustiheduse alusel huumushorisondis: Pü=93,7-35,3Dm Lisaks üldpoorsusele on vajalik teada, millise läbimõõduga on mulla tahkete osakeste
Tingitud mulla kolloididest ja ibeosakestest, mis seovad vett. Savides Dm muutus suurem, kergetes lõimistes väiksem. 38. Mulla poorsus Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Pü suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü 40...50%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud
Sõltub mulla koostisest. Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. 30. Mulla poorsus. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Pü suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü 40...50%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad
annaabi.ee 
