Olla eestlane Referaat Eestlane olla on absurdne – inimesed tõlgendavad seda lauset erinevalt. On inimesi, kes mõistavad absurdse all mingisugust negatiivset või tobedat nähtust. Tegelikult pole sel vahet, kuidas absurdsust mõistetakse, sest mõttelõnga edasi arendades jõuame selleni, et absurdsus võib endast kujutada hoopis midagi uhket või heroilist. Kõige märkimisväärsemad teod sünnivad alati absurdiga kõrvuti olles. Heaks näiteks sobib siin kohal Kreutzwaldi loodud eestlaste eepos „Kalevipoeg“. Kreutzwald lõi „Kalevipoja“, olles ise arvamusel, et eestlased on väljasurev ja tulevikuta rahvas. Absurd, kas pole? Selles absurdsuses elame Eestis tänapäevalgi. Rein Taagepera on kirjutanud, et eesti rahva
Tema hävitamiseks ei ole vaja palju. Võib piisata ka elementaarsest aurust või veeltilgast. Universumit võita saab inimene ainult mõtlemise teel. Inimene on tugev ainult vaimses mõttes- mõteldes. Küsimused Camuse Sisyphose müüdi kohta 1. Kuidas kirjeldab Camuse absurditunde avaldusi? Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Ja just selline nagu ta on- oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. Seega absurdsus on alati igal pool. Absurditundest on võimalik aimu saada, kui võrrelda tema avaldusi erinevates, küll aga sugulaslikes maailmades. Esialgu on absurdi atmosfäär. Lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda. Inimene peab pidevat võitlust ajaga. Kõige kurjem vaenlane inimesele on homne päev. Inimene küll tunneb, et oleks pidanud kõigele vastu hakkama
katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Sellest loost loen ma välja eelkõige välja kirge ja romantilisust. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv. Esimene asi mis meenub laulu kuulates on virrvarr ja absurdsus kohtub rokiga. "Crystallisatio" (1995) on minu arvates väga pofessionaalne teos, kus on kasutatud keelpille,flööti ja kellamängu. Tüüri 3.sümfoonia on üks tema suurteostest, mis on suhteliselt rütmikas. Erkki-Sven Tüüri looming on tõepoolest väga omanäoline ning tõeliselt professionaalne. Pole varem tema loominguga nii palju kokku puutunudki. Kõige rohkem avaldas muljet In Spe projekti progressiivne rokkmuusika.
esemeid või olendeid. Maalid on tihti väga detailsed. Eesmärk elu ja kunsti piiri kaotamine Assamblaaz kollaazi edasiarendus Ready-made peituvaid varjatud jõude. Absurdsus valmisasja kasutamine. Henri Rousseau, Ivan Generalic, Niko Duchamp, Arp, Ray, Radnitzky, Höch Magritte, Dali, Mire, Max Ernst, Tanguy, Arrak, Pirosmanasvili. Eestist Paul Kondas, Jaan Toome, Malin, oad. Rousseau - reaalsus + fantaasia, Duchamp - pidevalt uuenduslikel radadel
luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Siiski ei suutnud terve ühiskond sellist muudatust teha. Seda nägid ka rootslased, kes selle peale algatasid mitmeid nõiaprotsesse Eestimaal, ehk siis teisisõnu nõiajahte. Nõidadeks olid sageli rahva aktiivseimad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Nõidu hakati otsima mingite jaburate eeskirjade järgi, mis on minu jaoks täielik absurdsus. Üks väga tähtis põhimõte luteri usus on see, et usk peab olema kättesaadav oma rahvuslikus keeles. Selle jaoks hakkas Rootsi aina rohkem panema rõhku kirjaoskuse levitamisele rahva seal. Eriti pöörati tähelepanu koolmeistrite välja õpetamisele, millega hakkas tegelema ka Bengt Gottfried Forselius. Ta asutas Tartu lähedale Piiskopimõisa seminari, kus hakati rahvast õpetama. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Lisaks 1637
Minus tekitas see üleüldine õhkkond tunde, et ma ei tahaks seal olla. Igal pool oli vaesus, mustus ja kurbus, mis ei tekitanud absoluutselt meeldivat tunnet. Minu jaoks jäi see film veidi liiga pikaks, ligi kaks tundi, ning loo kese jäi arusaamatuks. Samuti filmižanr jääb veidi selgusetuks, kas tegu on armastus-, õudus- või etnograafilise filmiga. Pean tunnistama, et vaatasin filmi isegi põnevusega, sest filmi tegevus oli minu jaoks väga ebausutav ning huviga ootasin, mis absurdsus juhtub järgmisena. Filmi soovitan minna vaatama, siis kui ollakse tutvunud eelnevalt veidi raamatuga. Kasutatud kirjandus: http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/17697 http://kinoveeb.delfi.ee/filmidjaarvustused/arvustus-november-igav-ei-hakanud-ja-visuaalselt- on-koik-vaga-mojuv-aga?id=77179982 http://kultuur.postimees.ee/4017231/november-sarneti-kauamaengiv#_=_ https://martraun.wordpress.com/2017/02/05/november-ehk-rehepapp-2017/
(autoregistrikeskuse) liiklusteooriaeksami või liiklusteooria- ja sõidueksami edukas sooritamine ei ole minu arvates piisav põhjus juhtimisõiguse tagastamiseks. Joobes juhtimine näitab vastutustundetust ja hoolimatust mitte ainult iseenda vaid eelkõige teiste suhtes ning uuesti sooritatud eksam ei õpeta inimesele vastutustunnet, mis tal ilmselt puudub. Hiljuti meedias käsitletud ettepanek karistada ka kaasreisijaid, kes sõidavad joobes juhiga, on minu arvates liialdus või isegi absurdsus. Kui mina kaasreisijana istun autosse, siis kuidas ma veendun, et juht ei ole joobes, kas hakkan alati kaasas kandma alkomeetrit ning panen juhi puhuma? Ning sama kehtib ka ühistranspordi puhul, kui näiteks sisenen trolli, siis kuidad ma saan teada, et juht on kaine? Muidugi oleks väga positiivne selles alati veenduda eelkõige enda turvalisuse huvides, kuid praktikas see tõenäoliselt ei toimiks. Rangemad karistused peaksid olema ka kuritegude toime panemise puhul. Kui kurjategija on
finatskriisiga tegelemine." (Tiikmaa 2009) Ameerika Ühendriikide ja Venemaa majandusalased suhtes on üha tugevnenud, ka siis, kui poliitilised suhted on nõrgenenud. Trenin toob esile koostööd tuumaenergia alal, mis on äärmiselt lootustandev. Uus president peaks seda trendi silmas pidama. Energiavaldkonnas üritab Venemaa maksimeerida oma eeliseid gaasi- ja naftatööstuse suurtootjana veelgi kitseneval turul. Ükskõik missugune katse seada Euroopa energiajulgeolek Venemaa vastu oleks absurdsus. Hoopis loogilisem oleks edendada vastastikkust sõltuvust tootjate ja tarbijate vahel. Energia-küsimus on side, mis ühendab Venemaad Euroopa Liiduga, aga ka siduvaks teguriks Lääne ja Venemaa huvide vallas. Kui uus president võtab ette Venemaa ,,kausta", tasuks tal esitada küsimus: ,,Miks on nii, et kõik hiljutised Venemaa juhid on alustanud USA sõpradena, aga mõne aja möödudes on pettekujutlustest vabanenud ja tundnud kibestumust Ameerika välispoliitika suhtes?" (Trenin, 2008)
,,Sisyphose müüt" Enesetapp, absurd, elu mõtte otsinguil, donzuanism, jumala olemasolu, Sisyphose müüt. [ -- ] ,,See on absurd," tähendab ,,see on võimatu", aga ka ,,selles on vasturääkivus". Kui ma näen, et keegi ründab külmrelvaga kuulipildujarühma, leian ma, et tema tegu on absurdne. Niisamuti võime absurdseks lugeda mõne kohtuotsuse, vastandades seda otsusele, mida faktid pealtnäha oleksid eeldanud. Absurdsus on seda suurem, mida suuremaks paisub vahe võrreldavate objektide vahel. Absurdsus sünnib võrdlusest. Ta tekib mingi situatsiooni ja mingi kindla realiteedi võrdlemisest, mingi teo ja maailma võrdlemisest, mis sellele teole ei vasta. Absurd on oma olemuselt lõhe. Ta ei ole ühes ega teises võrreldavas elemendis. Ta sünnib nende vastandamisest. Aru tasapinnal võib seega öelda, et absurd ei ole mitte inimeses ega maailmas, vaid nende samaaegses olemasolus
1945-1970ndad Mikrofilmid, mikrofissid. Automatiseerimine (1961 IBM koostöö, 1964 raamatukogutöös kasutakse arvutit, MARC kataloogimine Profid etteotsa (Quincy Mumford Kongressi rmtk. direktor 1954-74) Erialaorganisatsioonid (Euroopa Teadusraamatukogude Liit (LIBER) 1971 The British Library 1973 NÕUKOGUDE SÜSTEEM Keelamised, tsensuur Polnud erialaühingut Ühtlustamine Komplekteerimine ühiselt Planeerimine, metoodiline juhtimine Rahvakogude oma liigitus (RBK) Arvude absurdsus Teaduslik-tehniline infosüsteem (riigikaitse) 1970ndad-2000 Koostöö vajadus Rahvusraamatukogu piiride lainemine (kultuurikeskus jt) Rahvaraamatukogu sotsiaalne funktsioon Elektronkataloog (tabloodest Internetini) Külastaja kasutab väljast teenuseid Digitaliseerimine. NÄGUDENI
indiviidile vastuvõetamatu,siis on see elu võõrundunud ja absurdne. Teadvustatud absurd-inimene,kes teadvustab et ta elu on absurd,kuid ta ei muuda seda,siis ei ole veel kõik kadunud.Albert Camus(1913- 1960)"Külaline".Tegelased on piirsituatsioonides.Absurditeater-sai alguse 1950- ndatel,seotud eksistentsialismiga.teatris ei laskuta mõtisklustesse elu absurdsuse üle,vaid näidatakse seda.Ei jutustata lugusid,pole konflikti,absurdsus anti edasi läbi erinevate kujundite.Paul Eerik Rummo"Tuhkatriinumäng".Maagiline realism-seostan eksistentsialismiga.sai alguse Ladina-Ameerika maadest.Tekkepõhjused:Ladina-Ameerika olukord.1.Lääne tsivilisatsiooni mõjusid järgiv kõrgkiht.2.Neile vastandusid poolkirjaoskamatud,ebausu ja maagiliste rituaalidega seotud indiaani kogukond.3.Rikaste ja vaeste väga suur lõhe.Peatunnus:reaalse ajaloolise tegelikkuse läbipõimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega. Maagilised
väärtushinnangud põhjustanud praeguse laiahaardelise majanduskriisi Eestis. Defitsiidiajastu lõppu tähistas tarbimisbuum ning näiline tõhus ja kiire majanduskasv, seejuures jäeti suuresti tähelepanuta kultuur, millesse panustamine võrreldes tarbimisega jäi soiku. Ühe näitena on toonud Vseviov nt mitte just eriti kaugesse aega jäänud valimislubadust viia Eesti viie rikka riigi hulka ,mis vaadates praegust majanduslikku seisu riigis, on täielik absurdsus. Või siis 7. veebruaril 2009 Arteris ilmunud artikkel pandimajja toodud sõiduauto Lexus eritellimusel tehtud kullast võtmehoidjast. Millistest väärtustest lähtusid konkreetse valimislubaduse teinud erakond ning Lexuse võtmehoidja kunagine omanik? Eesti ühiskonnas valisevaid väärtushinnanguid peegeldavad üheselt mõlemad juhtumid. Eelnev lõigu mõttearendust jätkab Aidi Valliku sõnavõtt Metsaülikooli aastatel 2005-2007
Biograafia Willard Orman Quine oli Ameerika filosoof, keda on sageli peetud 20. Sajandi teise poole üheks kõige olulisemaks filosoofiks. Ta sündis 25. juunil 1908 Ameerika Ühendriikides, täpsemalt Akronis, Ohios. Tema isa Cloyd Robert Quine oli insenär ja tööstusettevõtja, tema ema aga kolledziharidusega kohalik kooliõpetaja. Sõbrad kutsusid teda tihtilugu ,,Van"iks. Tema huvi filosoofia vastu algas suhteliselt vara 9 aasta vanuselt, kui teda juba vihastas välja absurdsus ühiskonnas taeva ja põrgu ideest. Oma kohalikus kõrgkoolis Akronis valis ta endale peamiselt teaduslikud kursused ja tegeles tulihingeliselt margikogumisega. Lisaks huvitas teda kooli ajal väga etümoloogia ning teda köitsid väga igasugused kaardid ja kauged kohad. Suur pööre oli aga siis, kui ta vend andis talle William James'i teose ,,Pragmatism", mida ta luges justkui naelutatult, kuigi ta ise on väitnud, et tegemist oli Edgar A. Poe
Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kuritegu on võimalik varjata. 2. “Idioot” - Heade kavatsustega ja emotsionaalselt intelligentne vürst Mõškin (vastand
modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Hasso Krull, Sven Sildnik (Kivisildnik), Kauksi Ülle. 27. Kivisildniku ja Hasso Krulli looming. Kivisildnik („Nagu härjale punane kärbseseen“). Kasutas ära internetiajastu algust Eestis, riputas üles oma teose „Eesti Nõukogude Kirjanike Liit – 1981. aasta seisuga, olulist“. Elu ja kirjanduse piirid kippusid kergesti segi minema, fiktsiooni ja mittefiktsiooni ümbermõtestamine. Suurprojektid, milles on koos absurdsus ja selgete printsiipide järgimine. Hasso Krull („Luuletused 1987–1991“, „Meeter ja Demeeter“). Tutvustab teisi luuletajaid. Autor hakkab tekstides hajuma, kõnelevad mitu tegelast. Pendeldamine oma ja võõra teksti vahel. Ühelt poolt peegeldaks nagu igapäevast maailma, aga samas teeb kogu aeg midagi muud. 28. Tõnu Õnnepalu (Emil Tode, Anton Nigovi) looming („Piiririik” jm). „Piiririik“. Väga ilus keelekasutus, kuigi kirjutamisteemad on kahtlased. Alustab 80
Selle suundumuse algataja - kunstnik Malevits. Suprematists teatas oma ülesande väljendada puhtana, kehastana - selleks, et säilitada oma puhtus - ilma välismaailmaga ainult läbi geomeetriliste arvude (must ruut valgel taustal Malevits). Sürrealistid kutsusid üles revolutsioonilise muutusega inimeste hoiakuid ja arusaamu. See pidi loobuma traditsioonilisest mõistusest ja loogikast, tavaliste asjade tajumine. Absurdi kunst. Asutajad näitekirjanik Ionesco ja Beckett. Maailma absurdsus, mis loodi kunsti abiga, ei ole piisavalt reaalne peegeldus. Samal ajal ei ole fantastiline, ei ole täiesti fiktiivsed. Need osad on omavahel ühendatud omavoliliselt, olenemata seadustest. Kultuse absurdne ja purustusee vormid kunstiteosed viidi läbi esimesed 50 aastat kunsti ja teatri sünnitas uue mõiste "sündmused ja reaktsioonid." Modernism purustas paljudesse hoovustesse ja nähtusteste: pop art, op kunst, iselõhkemise kunst, kehamaalingud, dünaamiline suun, küberneetiline kunst
edasiandmine põlvest põlve, kultuurivahetus jms., mida lühidalt võiks nimetada vaimsete väärtuste tarbimis-käibimislooks (Viires 2001). Sõjajärgset poolsajandit võib periodiseerida mitmeti. Võttes aluseks eestlaste kultuurilise orientatsiooni, siis: 1) 1945.-1950. aastate lõpp, 2) 1960. aastad, 3) 1970. aastad, 4) 1980. aastad. Esimesel etapil mõõdeti muutusi ja inimesi veel ,,Eesti aja" mõõdupuuga, hävitatud kultuuritervik jätkas vaimset eksistentsi. Valitsev absurdsus projitseerus mõistliku elukorralduse teoreetilisele foonile (Vahtre 1992). Teisel etapil orienteeruti ümber, ühiskonnaellu ja kultuuriloomesse astus sõjajärgne põlvkond, tekkis lootus leida enamvähem mõistlik modus vivendi ka nõukoguliku korra raames. Eesti aeg taandati ilusaks mälestuseks, millega tegelikkust enam mõõta polnud vajalik ega võimalik (Vahtre 1992). Kolmandat järku iseloomustab resignatsioon.
Selle suundumuse algataja - kunstnik Malevits. Suprematists teatas oma ülesande väljendada puhtana, kehastana - selleks, et säilitada oma puhtus - ilma välismaailmaga ainult läbi geomeetriliste arvude (must ruut valgel taustal Malevits). Sürrealistid kutsusid üles revolutsioonilise muutusega inimeste hoiakuid ja arusaamu. See pidi loobuma traditsioonilisest mõistusest ja loogikast, tavaliste asjade tajumine. Absurdi kunst. Asutajad näitekirjanik Ionesco ja Beckett. Maailma absurdsus, mis loodi kunsti abiga, ei ole piisavalt reaalne peegeldus. Samal ajal ei ole fantastiline, ei ole täiesti fiktiivsed. Need osad on omavahel ühendatud omavoliliselt, olenemata seadustest. Kultuse absurdne ja purustusee vormid kunstiteosed viidi läbi esimesed 50 aastat kunsti ja teatri sünnitas uue mõiste "sündmused ja reaktsioonid." Modernism purustas paljudesse hoovustesse ja nähtusteste: pop art, op kunst, iselõhkemise kunst, kehamaalingud, dünaamiline suun, küberneetiline kunst
jooksu algushetkel, on kilpkonn siiski jõudnud mõnevõrra edasi liikuda. Kui Achilleus jõuab kilpkonna sellesse asukohta, on too jällegi mõnevõrra edasi liikunud jne. Jällegi, kui eeldada, et teepikkused on lõputult jagatavad, hakkab vahemaa Achilleuse ja kilpkonna vahel küll pidevalt kahanema, kuid ei muutu kunagi olematuks. Seega kiireim kreeklane (Achilleus) ei suuda järele jõuda aeglaseimale loomale (kilpkonnale), mis on muidugi absurdne väide. Absurdsus tekib aga ainult siis, kui eeldada liikumise olemasolu. Järelikult, pole mingit reaalset liikumist, nagu Parmenides oligi õpetanud. Eleaatidega tuleb kreeka filosoofilisse mõtlemisse midagi uut, kuivõrd oleva ühtsuse probleemi ei käsitle nad enam mitte genesis`e vaatekohalt nagu joonlased. Oleva ühtsusprintsiip pole neil enam ühtlasi ka maailmaarengu algus. Küsimus maailma algusest kuulub oma tüübilt pigem loodusteadusliku mõtlemise juurde
inimene Fookusgrupp • Inimeste arv min 3, optimaalne 5-7, max 8 • Aeg max 2h • Moderator • Lisaliige Millal kasutada fookusgruppi? • Faktiteabe kvaliteet • Levinud diskursused/hoiakud • Kommunikatsioon Ajurünnak • Ümarlaud • Pole juhti • Ainult üks teema • Mitteformaalne (söögid, joogid) • Kõik räägivad, lubatud absurdsus • Max 5-6 liiget Komisjon Kasutatakse keerukate protsesside detailide jaoks. (nt lennuk kukub alla – vaja uurida inimfaktorlike põhjuste osakaalu) Küsitlejad ja küsitletav Küsimustik Valimid: 1. Väikesed grupid – küsitletakse kõiki 2. Juhuvalim (esinduslikkus) 3. Mugavusvalim – küsitletakse kättesaadavaid 4. Suunatud valim Kuidas viiakse läbi? • Koju minek – kõikjale ei jõuta
eksimuse tõttu ja mis põhjustab talle kannatusi - Positiivne lahendus ei ole võimalik - Õnnetu lõpp - Värsskõne Tragöödia enne ja nüüd - Kangelase/tegelase vastandumine: klassikalises tragöödias kõrgemate jumalike jõududega – nüüd saatuse või ühiskonnaga - Tragöödia ja traagika mõjub tänapäeva inimestele teistmoodi kui vare – inimeste maailmatunnetus on muutunud indiviidikesksemaks. Absurditeater - absurdsus – lad.k „ebakõlaline, mõttetu“ - absurditeater: seosetu dialoog, vähene tegevus, maailma tajumine absurdsusena. - Beckett „Godot’d oodates“ Komöödia - kreeka k „lustliku pidtustuse, maskeraadi laul“ - arenes välja Dionysose pidustuste lõbusamast ja erootilisemast poolest - klassikaline komöödia: vastand tragöödiale, madal žanr Komöödia tunnused - tegelasteks lihtsad inimesed - igapäevased situatsioonid
geograafilise plaaniga - absoluutne aktualisatsioon - 'mina, siin, praegu'-aktualisatsioon (aja, ruumi ja isiku jaoks on erinevad vormid kusjuures) PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus. Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale, siis referatiivne semantika kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kommunikatsioon C. Shannoni skeem: Sidekanal --> Saatja -------------------(müra)------------Vastuvõtja (Müra on seda vähem, mida laiem on sidekanal.) Roman Jakobsoni skeem: (tõmba jooned :) ) tekst (sõnum) adressant kontakt adressaat kontekst
geograafilise plaaniga - absoluutne aktualisatsioon - 'mina, siin, praegu'-aktualisatsioon (aja, ruumi ja isiku jaoks on erinevad vormid kusjuures) PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus. Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale, siis referatiivne semantika kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kommunikatsioon C. Shannoni skeem: Sidekanal --> Saatja -------------------(müra)------------Vastuvõtja (Müra on seda vähem, mida laiem on sidekanal.) Roman Jakobsoni skeem: (tõmba jooned :) ) tekst (sõnum) adressant kontakt adressaat kontekst
Kümnendi algupoolt on nimetatud suisa eesti teatri kuldajaks, milles olid koos noore režii põnev uudsus ja vanameistrite 34 küpsus (Vellerand 1991: 69). Tervikuna liikus teater 1970. aastatel sünteesi poole: psühholoogiline realism ühitati modernismi ja metafoorsema vormikeelega; sama arengusuund oli omane algupärasele näitekirjandusele. Ühiskonnas üha süvenenud tendentsid – kaksikmoraal, kõlbeliste väärtuste devalveerumine ja süsteemi üldine absurdsus – tingisid teatrikunstis fookuse nihkumise eksistentsiaalsetelt küsimustelt rohkem inimese ja sootsiumi vahekorrale. Teater väljendas erineval moel ja erinevates vormides (kriitika, iroonia, absurd; ka ühiskonnast ärapööramine) põhimõttelist opositsiooni või eitust valitseva võõrvõimu ja -ideoloogia suhtes; väga tugev ja varieeruv oli just toonane absurditunnetus. Lavakunstile omane koguduslik fenomen toimis sotsiaalse surutise tingimustes vabastava ja konsolideeriva kanalina,
Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks. Tavaliselt raadios esitamiseks mõeldud draamateos, mida nim ka raadioteatriks. Libreto muusikalise lavateose tekst või tantsulavastuse lühike sisukirjeldus. Stsenaarium filmi, saate kirjanduslik alustekst. Võib olla originaallooming või mõne kirjandusteose dramatiseering. Absurd mõttetu või ebaloogiline nähtus. Absurditeatrer 1950ndatel esile kerkinud, iseloomustavad seosetu dialoog, vähene tegevus, maailma tajumise absurdsus. Sündmus tegevus või nähtus, mis eristub argirutiinist või teistest sündmustest. Toob endaga kaasa muutusi. Intriig kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel oma eesmärgi nimel. Pinge põnevus, mis äratab lugeja/vaataja huvi teose vastu ning motiveerib teda teost jälgima. Jutustavas teoses eristatakse mis-pinget (mis juhtub? kuidas lugu lõpeb?) ja kuidas-pinget (kuidas kõik lõpeb?). Pinget
2) Argumentum a minore ad maius on järeldus väiksemalt suuremale - kui seaduses on keelatud tegu A, peab ka tegu B olema keelatud, kuna A on väiksem pahe kui B. Argumentum ad absurdum võib olla: 1) loogiline - järeldus viib vastuoluni; 2) mitteloogiline - tõlgendus viib võimatu tulemuseni. Lõpptulemusest ei saa teostada, kuna see sunnib inimest kuriteole või ebamoraalsele tegutsemisele või on tulemus ilmselgelt heade tavade vastane. Selline absurdsus ei ole järelduse enda tagajärg, vaid see saab oma seletuse argumentatsiooni sisust. Analoogia võib esineda kas õigusallikana (juhtumite sarnasus) või järeldamisvormina. Viimasel juhul on küsimuseks analüüsiprotsessi struktuur (järeldamise meetodiks on analoogia). Analoogia põhjal tehtud järeldus on kõige tüüpilisem lünga täitmise võimalus. Aluseks on oletus, et tuntud juhtumi kohta käivat otsust võib üldistada nii, et see haarab ka lüngaolukorra.
Popmuusikat ei lastud. Orwell külastas baari Inglism, mis oli läikiv ja voolujooneline, liigne dekoratsioon, puudus hea toit. Pubi oli tööstusklassi koht. Voolujoon - konflikti võtmesõna, tähendas disaini ,,streamlined" sisutus. Kasut ka lennunduses, et vähendada õhutakistust ja autotööstuses general motors(Am). Volujoonelisus hakkas vastanduma Eur modernismis. Eur autod olid nurgelised, nüüd aga mitte- Gaddillac Am kroomitud unistuste ühisk. voolijoonelisus on absurdsus, kus puudub loogilisus show off eneseimetlus. Disain kui eraldi väärtus. Tehnikast arenes keel. sai eksportida. Varasem praktiline väärtus muutus popsümboliks. Gadilacci elustiil ,,shape of the future". Rokk vs Disco kujunduslik, disainitud, kekutamine vs lihtne, loomulik, elementaarne. Am kult oli fabrikatsioon liialdus, tühine. Raymond Williams (1921 1988) Walesi kriitik, kult teadlane. ,,CULTURE AND SOCIETY" 1958, ,,THE LONG REVOLUTION" 1961 ( Uusvasakpoolsuse
Inimene on väliselt habras, kuid mõtlemine annab talle vaimse jõu. Ruumiliselt haarab universum inimese, mõteldes aga haarab inimene universumi. 12. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absursi esimesi märke on see, et tühjad mõtted ning kõned muutuvad mõttekaks. Absurd on maailma tihkus ja võõrus. Absurd on see tunne, see kõhedus mis inimeses tekib, kui ta tunneb endast õhkuvat ebainimlikkust, see võõras, keda näeme ennast peeglist vaadates. Elamine on mõttetus, absurdsus, harjumus, mis toob kaasa ainult ohvreid, inimene on elamise ori. Absurd on kogu aeg igal pool olemas. 13. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest. Absurd tekib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest, inimese ja maailma vahel on kuristik, lõhe. Inimene tunneb ennast maailmas võõrana, rahutuna, inimene mõtleb oma harjumuspärasest elust,
21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs). TERMINID: pragmaatika - uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus. Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale, siis referatiivne semantika kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil - (loodi 1950date lõpus/60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas) Grice’i koostööprintsiip - kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on
.. ja kui ta lõpuks Berliini jõudis, siis ta kuulis, et Stankevits oli kuu aega varem Itaalias surnud. TURGENEV: Jah, vaat mis sellest kuurist välja tuli. Selline surm 43 ajab vihastama. Puskini surm on sellega võrreldes komöödia. (Tatjana ohkab ahastavalt.) Absurdsus. Kui me poleks nutnud, siis oleks see tegelikult jube naljakas. Mitte ükski teine sotsiaalne klass peale meie oma ei peaks loomulikuks marssida laetud püstolitega surmtõsiste nägudega lumehange ja sihtida halastamatult teineteise pihta, sest mingi anonüümse laimukirja alusel on naine, kes kunagi
(ÕHK) LUCIFERI RAAMAT VALGUSTUS Rooma jumal Lucifer oli tule kandja, õhu vaim ja valguse kehastus, kristlaste mütoloogias aga samastati ta kurjusega. Seda võis oodata ainult selliselt religioonilt, mille enda olemasolu on rajatud segastele definitsioonidele ja võltsidele väärtustele. On aeg asjad korda seada. Võltsmoraali nõuded ja varjatud vead peavad saama parandatud. Nii meelelahutuslikud, kui need lood Saatana kummardamisest ka poleks, tuleb neis ära tunda igasugune absurdsus. On öeldud, et tõde teeb inimesed vabaks. Tõde üksi pole kunagi kedagi vabastanud. See on ainult eksiarvamus, mis toob vaimse vabaduse. Ilma selle imelise eksiarvamuseta oleks uks, mille kaudu Tõde välja pääseb, tihedalt suletud. See jääks läbimatuks ka tuhande Kuradi kõige tarmukamale püüdlusele sealt läbi murda. Kui mõistetavalt nimetab Piibel Põrgu ainuvalitsejat Valede Isaks see on suurepärane näide isiksuse ümberpööramisest. Kui usutavaks iganes ei peetaks
instrumendi käsu-tamise ja sellesamaga edu; asjaolu, et kodanlus seda ei mõistnud, läks talle maksma poliitilise positsiooni kaotuse. Kodanlus lootis oma kõrgis pimeduses lihtsa "eitamise" teel mahutada ametiühinguid sündmuste loogilisse arengusse. Tegelikkuses aga tuli välja vaid nii, et ta juhtis selle arengu teele, mis on loogikaga vastuolus. Et ametiühinguliikumine on iseenesest võttes justkui vaenulik isamaale see on absurdsus ja peale selle ka vale. Õige on vastupidine. Kuni ametiühingualasel tegevusel on eesmärgiks parandada terve kihistuse, mis on üheks peamiseks rahvuse toeks, elujärge, pole see liikumine ainult mittevaenulik isamaale ja riigile, vaid vastupidi, ta on "rahvuslik" selle sõna kõige paremas mõttes. Selline ametiühinguliikumine aitab kaasa sotsiaalsete eelduste loomisel, ilma milleta on üldrahvuslik kasvatus-töö üldse võimatu. Selline
annaabi.ee 
