Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Abstraktsionism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
abstraktsionism, abstraktsionismi, ekspressiivne, geomeetriline, 1910, kandinsky, vormidest, rütm, kunstisuund, suhtumise, maailmaga, teosega, näitus, hoogustus, piire, eneseväljendus, kaunid, kujundite, kasutamisel, äärmuslik, maailmasõda, jackson, pollock, lüüriline, klee, konstruktiivne, geomeetrilised, piet, mondrianAbstraktsionism MICHAEL REILJAN 32. KK Kaasaegne · Abstraktsionism on abstraktne maal: kunstisuund Natalia Plachta maalikunstis Fernandes. Where are skulptuuris ja graafikas. you I. · Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva kujutamine · Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust. Esimene töö Vassili Kandinsky "Esimene abstraktne akvarell", u 1913 Abstraktsionismis arenes välja kaks põhisuunda ekspressiivne abstraktsionism konstruktiivne ehk geomeetriline (Vassili Kandinsky, Paul Klee) : abstraktsionism (Kazimir Malevits, Piet Mondrian): Ekspressiivne abstraktsionism
12. klass ABSTRAKTSIONISM Referaat ABSTRAKTSIONISM Abstraktsionismi teke ja levik Abstraktsionismiks nimetatakse modernistlikke kunstisuundi maalis, skulptuuris ja graafikas. Looduse otsene kujutamine jäi tahaplaanile. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Siiski oli neid säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti
ABSTRAKTSIONISM 20.SAJANDI KUNSTI AJALUGU 20. sajandi algupoolel pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks. 20. sajand on revolutsioonide ja maailmasõdade sajand – see pani paljud pessimistlikult suhtuma. 20. sajandil on kunstiga äritsemine mõõtmatult kasvanud - hea ja tunnustatud kunst leidis kindla koha soodsate kapitalimahutuste loendis. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega,
e. nonfiguratiivne kunst e. esemetu kunst Pildid: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/abstraktne.htm Tunnused: · hoogne, värviküllane, maaliline · värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. · ei lähtuta reaalsetest objektidest · puudub mõistusepärane konstruktsioon Sündis peaaegu üheaegselt Münchenis, Amsterdamis ja Moskvas Esimene teos 1910 VASSILY KANDINSKY-lt (1866-1944)- akvarell, mis koosnes vaid värvilistest laikudest ega kujutanud midagi looduses esinevat. Vassili Vassiljevits Kandinsky oli vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Teda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks. Suure osa oma elust veetis ta Saksamaal -tegutses rühmituses ,,Der Blaue Reiter" (,,Sinine ratsanik") -omistas joontele ja värvidele erilisi tähendusi, mis väljendasid kunstniku tundeid ja maailmasuhtumist.
Goghi looming. · André Derain (18801954) kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla. · Georges Braque (18671956) kuulus fooled hulka kaks aastat. 1907. aastal jõudis ta koos Picassoga kubismini. EKSPRESSIONISM (19051920) Ekspressionismi nimetus pärineb prantsuse keelest, mis tähendab väljendust, on 20. sajandi algul sündinud vool. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionismi "esimese laine" (1905-- 1914) algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke(sild), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter(sinine ratsanik) ümber koondunud kunstnikud.
Second level Third level Fourth level Fifth level Violin and Candlestick Fruitdish and Glass Man with a Violin Woman with a Guitar abstraktsionism · Abstraktsionism ehk abstraktne kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalis, skulptuuris ja graafikas · Iseloomulik on värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva kujutamine. · Ei lähtuta reaalsetest objektidest. · Abstraktsionismist arenes välja kaks põhilist suunda, ekspressiivne abstraktsionism ja konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism ·
Prantsusmaa, sajandivahetuse kunst, lahkhelid impressionistide ja postimpressionistide vahel, G.seurati maalitehnika: punktid (omavärvus), täpid(jäljendasid päiksevalgust),naaberesemete peegeldused ja täiendvalgused, „pühapäeva pärastlõuna grandejati saarel“ „antibesi sada(täpid)“ Henri De Doulouse: üksikasjade täpne jälgimine juugendliku üldistusega, väljendab inimeste ühiskondlikku kuuluvust „suudlus voodis“ NAABID ABSTRAKTSIONISM 1910 värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910. aastal tehtud akvarelli "Pealkirjata (Esimene abstraktne akvarell)". Abstraktsionismis arenes välja kaks põhisuunda: ekspressiivne abstraktsionism fantaasia, kaunid värvid(Vassili Kandinsky, Paul Klee) ja
tulemusi. Kuigi abstraktsed pildid võivad võhiklikule vaatajale sageli tunduda nagu mustrilehed või lapselikud värviplätserdused, püütakse siiski nende teostega alati edasi anda mingit sügavamat mõtet. Abstraktset kunsti hakati erinevatel maadel viljelema juba 1910.aastatel, kogudes järjest populaarsust. Eriti trendikaks muutus see kunstivool aga pärast Teist maailmasõda New Yorgis kuhu olid kogunenud maapakku paljud Euroopa kunstnikud. Edaspidi arenes abstraktsionism põhililselt kolmes suunas. Esimene suund e. ekspressiivne abstraktsionism sai alguse Kandinskyst. Seda suunda iseloomustab fantaasiaküllus ja kaunid värvid. Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele Teine suund e. geomeetriline abstraktsionism sai alguse Malevitši ja Mondriani loomingust, kus pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile. Kolmas e. äärmuslik suund tekkis USA-s peale II maailmasõda.
Abstraktsionism (tekkis 1910) suhtumine, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama, ei lähtuta reaalsetest objektidest, vaid maailma ja sellega kaasnevat meeleolu, tundeid, suhtumist kujutatakse värvide, joonte, punktide, erinevate pindade ja vormide abil, ei lähtuta reaalsetest objektidest eeldus looduse reaaalse ettekujutamise vähenemine, eesmärk looduslike motiivide lihtsustatud ja moonutatud kujutamine, nähtava maailma loominguline kujutamine, Vassili Kandinsky (abstrakne akvarell, Kompositsioon nr 2, Valge joon nr 232) kelle töödest sageli õhkub muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumoritene kunstnik, peetakse abstraktsionismi rajajaks, toetub maalikunsti eelnenud arengule, tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta, maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning
kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut. Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol. Abstraktsionism - Abstraktsionism ehk abstraktne kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust. Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910. aastal tehtud akvarelli. 1930
Uudsus muutus erilise kultuse objektiks. Mineviku asemel oli neile tähtis tulevik ja sellepärast nimetasid nad oma loomingut futurismiks. Oma plaane esitati nn manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja levitati ajakirjanduses. Futuristlike manifestide tähtsaim autor ja ettevõtmiste peakorraldaja oli Marinetti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Masinaajastu olemuseks on dünaamika, liikumine ning kunsti ülesandeks on väljendada liikumist. 1910 aasta manifestis nõuti maalikunstis loobumist nt aktimaalist. Teiseks kästi kasutada võimalikult tervaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt. Kuulsad: Giacomo Balla (Koer keti otsas); Carlo Carra (Anarhist Galli matused); Umberto Boccioni ( Inimkeha dünamism). Liikumise edasiandmiseks leiti kaks viisi: 1)kujutada liikuva objekti mitut järgnevat asendit 2) teine toutub rohkem kubismile. Skulptuuris Boccioni; arhitektuuris Sant'Elia (lennujaam ja raudteevaksal)
Emil Nolde Oskar Kokoschka Egon Schiele Kubism - Lähtekoht oli leida looduslikes elementides nende põhivõrme ja püsivaid struktuure. Kubismile on iseloomulik reaalsuse lagundamine osadeks ning selle kujutamine korraga mitmelt küljelt. Analüütiline kubism säilitas looduslike esemete põhibaasi, kuid nende valik oli äärmiselt piiratud (majad, puud, eriti natüürmordid). Vajalik oli eseme kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi järjest väiksemaks. Peamiseks väljendusvahendiks olid pinnad jooned ja mahud. Tihti kasutati kollaazi, mis tähendas, et pilt oli olemuselt juba ruumiline ning seda ei pidanud enam kujutama. Aitas kaasa pildi muutumisele muust maailmast sõltumatuks objektiks. Sünteetiline kubism kombineeris enne pildile värvid ja vormid ning viis siis sisse mingi motiivi, mis tavaliselt oli natüürmort. Tihti alustati tööd abstraktsest kompositsioonist
4) Suurema osa oma elust veetis ta Prantsusmaal. 5) Picasso ,,sinise perioodi" tööd on meeleolult õnnetu ja sünge , ta kujutab muserdatud inimesi . 6) Picasso ,,sinisele perioodile" järgnes roosa periood. 7) Kubismi kujunemises mängib tähtsat rolli Picasso 1907. aastal loodud maal ,,Avignoni neiud". 8) 1909. aastal algas kubismis analüütiline periood. 9) Sellel perioodil armastati kujutada maju, puid, nõude, muusikariistasid ja muid esemeid, neile oli omane kindel geomeetriline vorm. 10) Kubismi põhilisteks väljendusvahenditeks on pinnad. , heletumedusega modelleeritud mahud ja jooned . 11) Põhitoonid olid pruun, rohekas ja hall . 12) Tähelepanu pöörati vormide ja masside kombineerimisele.. 13) Ajaleheväljalõigete, riidetükkide jne kleepimisel maalile tekkisid kollaazid. 14) Sünteetilise kubismi puhul kunstnik kombineeris pildile ennem vormid ja värvid ning alles siis viis sisse mingi motiivi, tavaliselt natüürmordi.
Umberto Boccioni. Loobumine nähtava ümbruse imiteerimisest. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest, skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. Rahutus, irratsionaalne tundeküllus. Vassili Kandinsky, August Macke, Franz alates 1910 Abstraktsionism Marc, Paul Klee.
varjutamata ja segamata värvid. Kompositsioon on lihtsustatud ja uuenduslik. Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. Eduard Manet "Eine murul" (1863) Claude Monet "Vesiroosid" (1863) Postimpressionism on 19. sajandi lõpu maalikunstivool, mis kasvas välja impressionismist. Terminit "postimpressionism" kasutas esimesena briti kunstnik ja kriitik Roger Fry selleks, et kirjeldada prantsuse kunsti arengut pärast Édouard Manet'd. Fry kasutas seda terminit siis, kui ta 1910. aastal organiseeris näituse "Manet ja postimpressionism". Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade
nimetasid nad oma kavatsetava loomingu futuristiks. 3) Kes, kus ja millal avaldas futurismi esimese manifesti? Filippo Tommaso Marinetti, Pariisis 1909.a. 4) Milliseid seisukohti kuulutas futurismi esimene manifest? * Tsivilisatsiooni saamuvutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. * Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. * Tehnika areng ja selle kajastamist väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme. 5) Milliseid seisukohti esitati 1910. aasta maalikunstnike manifestis? * Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. * Kästi kasutadavõimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone. * Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. 6) Nimeta futurismi tähtsamaid esindajaid maalikunstis! * Umberto Boccioni * Carlo Carra * Giacomo Balla * Gino Severini 7) Kuidas andsid futuristid maalil edasi liikumist? Nimeta kaks peamist võimalust,
Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit „ekspressionism“ (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt)
värve 7. pintslitöö on järsk ja maalipinnad tihti krobelised KUNSTNIKUD: Die Brücke 19051913 Emil Nolde (Emil Hansen, 18671956) armastas religioosseid teemasid, natüürmorte ning primitiivseid, kirglikke ja müstilisi maastikke Ernst Ludwig Kirchner (18801938) oluline figuur, maalis puugravüürist lähtuvalt nurgeliselt ja lamedalt, Berliinis kujutas kunstlikku ja tühja linnakeskonda Der Blaue Reiter 19111913 Sinine ratsanik Vassili Kandinsky (18661944) maalide põhiideeks oli `sisemine vajadus', mis juhindus metafüüsilistest ja vaimsetest probleemidest. Oma lihtsustatud lüüriliste ekspressiivsete maastike kaudu jõudis ta 1910 abstraktsionismini. Piltide korduvmotiiviks oli ratsanik, kellest sai rühmituse sümbol. Rühmitus koondas mitte stiili vaid ühiste ideede järgi. Esines rühmituse graafikanäitustel alates 1909. 3. KUBISM TAUST: Tekkis 1907 Pariisis, mil Pablo Picasso maalis Avignon'i neiud.
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi
Jüri Gümnaasium MOODNE KUNST Õpimapp Koostaja: E.... Klass: 11R Jüri 2013 1.Moodne kunst Moodsas kultuuri areng toimus üldjoontes laus maalikunstist ja puudub tal selgelt eraldatavalt voolud. Skulptuurid on enamasti suuremõõtmelised ja lihtsa vormiga, tinglikult saab jagada kaheks: loodus lähedased tööd, abstraktsionism. Esimesse rühmitusse kuulub saksa skulptur ernst barlach. Teise rühmitusse kuulub: Henry Moore. Abstraktsionismi maali kunsti alla kuulub Constantin Brancusi. Uusimat skulptuuri iseloomustab erinevate materjalide kokku kombineermine, tehti skulptuure millel oli ainult piirjooned. Üritati teha liikuvaid skulptuure. 17 saj arhitektuur. Arhitektuuris kehtivad uued põhimõtted, ehitusmaterjalid ja ehitus viisid. Väga palju hakati kasutama metall konstruktsioone ja klaase. Esimene metallist ja klaasist hoone valmis 1851. Aastal Londonis kristall palee. Eest vedaja oli sellel Prints Albert. Põles
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing
kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Võib öelda, et kunstnikud tegelesid maailma nägemise uuestileiutamisega, pöörates välise külje täpse jäljendamise asemel rohkem tähelepanu sisulistele küsimustele. 1910. aasta paiku olid mitmed kunstnikud üheaegselt jõudnud arusaamisele, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama. Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866-1944). Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades, et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega "Sinine ratsanik" (Der Blaue Reiter), mille liikmed
Toimus Pariisis, ilmus ajalehes Le Figaro. 5. Kes oli futuristide liikumise juht? F. T. Marinetti 6. Kuidas püüdsid futuristid maalidel edasi anda liikumist ja helisid? Liikumise väljendamine: motiivi arend ajas; teravate, kriiskavate värvikildude kasutamine; kontsentrilised ringid, lained-heli võnkumine; motiivi häguseks muutmine. 7. Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes? Venemaal, seal kujunes välja kubofuturism. 8. Missuguse poliitika poole pöördusid futuristid ja nende mõttekaaslased I maailmasõja ja 1917. a. oktoobrirevolutsiooni ajal ja järel? Uuenemise ja jõu kultus tõukas futuriste kaasa minema äärmuslike massiliikumistega (bolsevism, fasism) 9. 10.Abstraktsionismi teke ja levik 1. Milline on suhe looduse ja abstraktsete kunstiteoste puhul? Loobutakse ümbruse jäljendamsest. 2
oleks see, et esimene kujutab objekti mitme eri nurga alt, futurism aga üritab edasi anda liikumist. - üks kuulsamaid ja iseloomulikumaid f. teoseid CARLO CARRÀ /radikaalne maailma muutmine, imponeerisid nii mussolini kui anarhistid paigalseisu j atradistsiooni eitamine) GIACOMO BALLA GINO SEVERINI ANTONIO SANT´ ELIA Rõhutatud tehnitsistlik! Uued materjalid! Loobumine vanast! ABSTRAKTSIONISMI TEKE JA LEVIK VASSILI KANDINSKY peetakse esimeseks teadlikuks ja programmiliseks abstrakstionistiks. Tegutses 20saj. Alguse Münchenis.Algselt õppis majandusteadust (pidi tartusse õppejõuks lausa tulema :P). Huvitus kunstist juba nooruses. München oli kosmopoliitne keskus, lähedases kontaktis Pariisiga. (miks üldse sellise stiili juurde sattus? Nägi ühte impressionistlikku maali tagurpidi mis oli väga nauditav jõudis järelduseni et see kujutatav polegi oluline
19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst 1924 Sürrealism: Salvador Dali 1904-1989 1920-ndad funktsionalism ja konstruktivism 1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s 1950-ndad neodada, Inglismaa popkunst
Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga ka kõige rohkem ühist. Püüti ühendada vene küla kõige algelisema kultuuri jooni kõige uuenduslikuma Lääne kunstiga. Sellele seltskonnale meeldis kubismi ja futurismi ideed, mis jõudsid enam- vähem ühekorraga Moskvasse ning segunesid sea kubofuturismiks. Futurismi ideed mõjutasid avangardse kunsti arengut rohkem kui futuristlikud teosed. Siiski on ka need üheks oluliseks sammuks abstraktse kunsti poole. 9) ABSTRAKTSIONISMI TEKE JA LEVIK Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. Seetõttu on loomulik, et 1910.a. paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane samm ja loobutud nähatava ümbruse jäljendamisest üldse. Üsna paljude kubistide selleaegseid teoseid võib pidada abstraktseteks, so. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd
Toimus Pariisis, ilmus ajalehes Le Figaro. 5.Kes oli futuristide liikumise juht? F. T. Marinetti 6.Kuidas püüdsid futuristid maalidel edasi anda liikumist ja helisid? Liikumise väljendamine: motiivi asend ajas; teravate, kriiskavate värvikildude kasutamine; kontsentrilised ringid, lained-heli võnkumine; motiivi häguseks muutmine. 7.Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes? Venemaal, seal kujunes välja kubofuturism. 8.Missuguse poliitika poole pöördusid futuristid ja nende mõttekaaslased I maailmasõja ja 1917. a. oktoobrirevolutsiooni ajal ja järel? Uuenemise ja jõu kultus tõukas futuriste kaasa minema äärmuslike massiliikumistega (bolševism, fašism) 10. Abstraktsionismi teke ja levik 1.Milline on suhe looduse ja abstraktsete kunstiteoste puhul? Loobutakse ümbruse jäljendamisest. 2.Keda peetakse üldiselt abstraktsionismi isaks
Kunstiajaloo Arvestustöö 1. Abstraktne kunst Kunstivool, mis on loobunud nähtava maailma jäljendamisest. Vormikõne ei järgi looduses esinevaid vorme, see on esemete kunst. Tekkis 1910. aastal Münchenis. Hoogsam levik algas 30-ndate lõpu poole. Võiduteed sammus kuni 1960-ndate aastateni, mis taandus uuemate kunstide ees. Ehk nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst. Abstraktne kunst jaguneb kaheks: 1) ekspressiivne ehk emotsionaalne suund: väljendab kunstniku lõhestatud hingeelu sisemaailma, tema subjektiivseid meeleolusid, ajastgu traagilisi vastuolusid, rahutute rütmide, värvi akordide ja faktuuri järgi. Esindaja V. Kandinsky. Äärmuslik vorm- Taism- tekkis pärast II Maailmasõda Pariisis, kunstnik kannab lõuendile värvid juhuslike plekkidena, mõtlematult nagu automaatselt pritsides. Tegevusmaal- J.Pollock 2) konstruktiivne
Ernst Ludwig Kirchner Die Brücke rajajaid, pea mine tee ma: suurlinn ja sealsed ini mesed. Karl Schmidt-Rottluff- Die Brücke rajajaid ja peaesindajaid; rõhutab pri mitiivsust. Robustne, värvikas, il me kas. REALISM Sõnal ,, realis m " on õieti kaks tähendust: a) realis m kui suund ( mitte stiil!) b) realis m kui m e etod Üldiseloomustus Realis m kui kunstisuund h õl mab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujune ma Prantsus maa. Põhi mõtteliselt siiski realis m erineb ro mantis mist: realistid kujutasid o ma kaasaega, o ma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistid tundsid huvi argielu vastu, r õhutasid negatiivset
supermatism, konstruktivism ja futurism. Vene avangardi populaarsus oli kõige suurem vene revolutsioonide vahelisel perioodil 1917-1931, mil avangardi ideed põrkusid uue riikliku sotsiaalrealistliku korraga. Venemaa tänu oma sotsiaalmajanduslikule mahajäämisele oli eriti aldis radikaalsetele, isegi utoopilistele ideedele. Kasimir Malevitsi peetakse uuendusliikume eestvedajaks ning kes pani aluse ka supermatismile. See on geomeetrilise abstraktsionismi vorm, mis lähtus kubismist ja futurismist. Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Selleks võttis Malevits kubismist üle selgevärviliste vormide tasapinnalise laialilaotamise, mis ta kandis lõuendile ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Malevitsi arvates oli eimiski ehk siis ruumi puhas väljendus, seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. 1918
· Futuristide eestvedajaks Filippo Tommaso Marinetti(1876-1944) · Liikumise kujutamine · Pideva uuenemise rõhutamine Giacomo Balla Abstraktne kunst 20.sajand · Tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist · Abstraktne on pilt või kuju siis, kui pole võimalik eristada ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. · Värvide, joonte, punktide ja erinevate vormide abil maailma kujutamine. Vassili Kandinsky Naivism 19.sajandi lõpp · Lihtsameelne,lapselik · Seotud rahvakunsti, joonistuse ja professionaalse kunstiga · On algupärane, algupärane kaotab n-ö kõrged ideed · Teadlik kohmakus, proportsioonireeglite eiramine · Julge kujutusviis · Detailiderohke · Traditsioonidest sõltumatu · Värskus ja ainulaadsus Ivan Generalic `Puuraiujad' Dadaism 1916-1922.aastatel
kiidetav kunst; “kunst massidele”. Esindab nõukogude riigi ametlikust seisukohast “progressiivset” “materialistlikku filosoofiat” K. F. Juon, Uus planeet. 1921 Lissitsky ateljee Wassili Kandinsky „Improvisatsioon“ „Lenin-tribüün“, 1924 A. P. Faidõsh-Krandijevski Monument nõukogude rahva saavutustele kosmose vallutamisel. 1964 -Monument kui tõestus sellest, et NL on sammukese USA-st kõrgemal mööda progressi joont tänu Juri Gagarinile ja kosmoses käimisele. < P. A. Krivonogov „Võit“ (Reichstagi vallutamine). 1948 V. K. Dmitrievski > „Denj Pobedõ“ 1982
annaabi.ee 
