Pere ühe kuu eelarve Tulud Kulud (sissetulekud) (väljaminekud) Töötasu 392+800= +1192 Lisatasud +62 Eluase -185-150=-335 Rahalised preemiad 0 Toit -257 Toetused 0 Transport -5-5-100-150=-260 Riiklikud toetused ja abirahad Sideteenused -19-8-45=-72 Lastega seotud kulud -23-19-65=- +38 107 Kohalikud toetused ja abirahad 0 Kool. Lasteaed -5-25-=-30 Annetused 0 Ravimid 0 Tulu ettevõtlusest 0 Tervishoid -25-30=-55 Tulu rendist 0
Globaliseeruvad uudised 5. nädal 2014. a Ukraina meeleavaldus ● Julgeolekuteenistus hoiatas hüdro- ja tuumaelektrijaamade vastaste diversiooniaktide eest. ● Meeleavaldus valgunud üle Ukraina. ● Relvastatud rahvuskaardi loomine. -Eesti Päevaleht, 28. jaanuar Ukraina abirahad ● Putin pani Ukraina abirahad ootele. ● 15 miljardi dollari suurune abipakett ● Oodatakse Ukraina uue valitsuse moodustamist. ● Venemaa survestab Ukrainat -Postimees, 30. jaanuar USA üllatuslik majanduskasv ● USA majandus kasvas neljandas kvartalis majapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel 3,2%. ● Paigalpüsivate palkade tõttu kasvukiirus ei püsi. -Postimees, 30. jaanuar Viigipuu EMil ● Nove Mestos laskesuusatamise EM.
Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarve võib olla ülejäägiga, defitsiidis või tasakaalus. Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad - toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi.
Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarve võib olla ülejäägiga, defitsiidis või tasakaalus. Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad - toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi.
võimalusi kõigile Tõhusus mõõdab kui palju tarbitud ressurss kasu toob, majandusel peab olema võime piiratud ressursside juures võimalikult palju toota 12) Kuidas toimub tulude ümberjaotamine ühiskonnas? Valitsus jagab tulu ühiskonna eri huvigruppide vahel Majanduspoliitiliselt jaotatakse inimeste abistamiseks loodud programmid: Toetused tulude suurendamiseks (sotsiaaltoetused, pensionid, abirahad, töötutoetused jne) Vaesuse ja majandusliku ebavõrdsuse kaotamiseks (haridusprogrammid, ümberõpe) 13) Mis on arvestuslik elatusmiinimum? Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõud säilitamist ja taastamist 14) Mis on sisemajanduse kogutoodang (SKT)? SKT on mingil perioodil riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumus 15) Mis on eksport ja mis on import?
2. Saksamaa Liit Vabariigi valitsemine · Parlamentaarne vabariik. Kantsler on valitsuse juht, tal on täidesaatev võim · Seadusandlik võim kuulub parlamendile, mis koosneb kahes kojast (riigi nõukogu ja Riigipäev) · I kantsleriks Konard Adenauer 3. Majandus · Sotsiaalne turumajandus ettevõtlus vaba konkurents · Taastati elamispind, muutus kiiresti heaolu ühiskonda · Töötu abirahad, puuetega inimeste toetused, võimetud said abi 4. Välispoliitika · Jagunes kolmeks perioodiks : 1) 50 60. aastad : Hallesteini doktriin, mis tähendas et nemad on ainsad sakslased. 2) 70. aastad : Sõlmitakse diplomaatilisi lepinguid Saka Demokraatidega 3) 80. aastad : Valitsesid Kristlikud Demokraadid, Saksamaa ühendamine
Sissetuleku tüüp Igakuiselt laekunud summa Palk (pärast makse) Pension Toetused ja abirahad Tulud investeeringutelt Renditulu TULU Tulud kokku € Majapidamiskulud Söök ja jook Üür Toiduained Elekter Tööpäeva lõunad Gaas Muu väljas einestamine Küte Alkohol Vesi Tubakatooted Prügivedu Muud kommunaalkulud
Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. 9. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg -- majanduslik liberalism. Sotsiaalliberalism 20. sajandi liberalism Riik peab juhtima majandust Inimestel peavad olema võrdsed võimalused Liberaalne erakond Eestis: Reformierakond Tegemist on ettevõtjasõbraliku erakonnaga, kes soosib äriühingute madalaid makse või maksudest loobumist. Riiklikud toetus ja abirahad ning pensionid peaksid olema minimaalsed. 1. Liberaalide jaoks on avatud ja atraktiivne ettevõtluskeskkond stabiilse majanduskasvu alus. 2. Eesti poliitikas rõhutatakse, et riigi ülesanne on tagada toimimiseks soodne keskkond ning indiviidid peaksid selles ise hakkama saama, täiendavale abile lootmata. 3. Koalitsiooni sotsiaalpoliitika eesmärgiks on teenimisvõimaluste loomine töövõimelistele inimestele ning piisava toetuse määramine abivajajatele. 4
Sotsiaalliberaalid riik peaks leguleerima majandust ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism sotsiaalsed erinevused peaksid säilima. Kaitsevad rahvuslikku kapitali, pooldavad stabiilsust ja järk-järgulisi reforme. Kollektiivne on tähtsam kui üksik riik. Riigitugi on füüüsiliselturvalisusel mitte sotisaalsel. 3.Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraadid-rogressiivne maksumäär, riigi ülesannne on vähendada ebavõrdsust. Tasuta: haridus, meditsiin, abirahad. Vasakpoolne äärmus on kommunism. Kõik on võrdselt vaesed. Tänapäeval on vasak ja parempoolsus teineteisele lähenenud ja selgelt piiri on võimatu tõmmata. 4.Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Märksõnad on solidaarsus, heolu pakkuja riik, progresseeruv tulumaks ja hüved kõigile 5.Liberaalne heaolumudel Lähtub inimeste vabadusest, võrdõiguslikkusest, minimaalriik, kõik on kaup, loob eeldused läbilöögivõimeks e mobilisuseks. Süsteem ei taga üldist heaolu. 6
pigem sotsiaalsest tõrjutusest. Enamik inimesi, kes elavad kellegiga koos nim.leibkonnaks. inimese toimetulek on väga tihedalt seotud jus tema leibkonna struktuuri ja suurusega. Inimeste vaesumine ohustab ÜK julgeolekut ja arenguvõimet. Sp.viivad riigid ellu vaesusvastast poliitikat, millel on 2 eesmärki: *parandada vaeste inimeste toimetuleku;*kujundada teisipoliitikaid, et niimoodi ennetada vaesumist. Vaesuseleevendamise meetmed abirahad ja toetused, vältimatu kulu kompenseerumine. enamik riike kehtestavad vaesuspiiri arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla. Kui nii juhtub, maksab riik.
enamik valijaid Hooverile selja ning andis oma hääle Fr.D.Rooseveltile. J.M.Keynes ,Roosevelt ja New Deal Ilmes, et vajalik on riigi sekkumine. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1932.aasta presidendivalimistel vabariiklased kaotasid, presidendiks sai F.D.Roosevelt, kes hakkas täide viima uut kurssi ehk New Deali - 100 päeva jooksul veti vastu 70 seadust. Kehtestati kontroll pankade üle: algul kik pandi kinni, president keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Pllumajanduses soodustati toodangu vähenemist, kahjud korvas riik
enamik valijaid Hooverile selja ning andis oma hääle Fr.D.Rooseveltile. J.M.Keynes ,Roosevelt ja New Deal Ilmes, et vajalik on riigi sekkumine. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1932.aasta presidendivalimistel vabariiklased kaotasid, presidendiks sai F.D.Roosevelt, kes hakkas täide viima uut kurssi ehk New Deali - 100 päeva jooksul veti vastu 70 seadust. Kehtestati kontroll pankade üle: algul kik pandi kinni, president keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Pllumajanduses soodustati toodangu vähenemist, kahjud korvas riik
Usuti jagu saavat isegi ALKOHOLIST (kuiv seadus), mis aga kutsus hoopis esile MAFFIA kiire esiletõusu (müüsid salaalkoholi) 1920-ndad edukad 1929. aastal alanud majanduskriis eriti valus; President F. D. ROOSEWELT'i New Deal (e.k. Uus kurss) kriisist väljumiseks: TARBIMISE ELAVDAMISE KAUDU. SELLEKS SUURENDAS MAKSE JA VÄLISVÕLGA. · riigi organiseeritud töökohad ja hädaabitööd; · määrati kindlaks miinimumpalk ja tööpäeva pikkus; · abirahad vajajatele; · dotatsioonid põllumajandusse, vähemtootjatele; · riigi kontroll pankade üle; VÄLIPOLIITIKAS ISOLATSIONISM. III INGLISMAA. Võitis sõja, kaotas juhtpositsiooni maailmas USA-le; · aeglane kaasaminek majandusuuendustega (N: söe- ja tekstiilitööstus oma aja ära elanud) SISEPOLIITIKAS: · 1918.a. valimisreformiga anti valimisõigus töölistele, millega kaasnes Tööpartei ehk Leiboristliku Partei edu;
Kultuurielu 1) Kultuurkapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali kirjandus,näitekunst,helikunst,kujutavad kunstid,ajakirjandus,kehakultuur-vahel. Loovisiksused said võimaluse pühenduda täielikult oma loomingule. Andekamatele teadlastele määratud abirahad võimaldasid neil end välismaal täiendada. Iga aastaseid toetussummasid said ka paljud rahvuskultuuri jaoks olulised asutused,nagu Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Eesti Kultuurkapital võimaldas suurepärast arengut eesti kultuuriinimestele ning aitas kujundada rahvuskultuuri. 2) 1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine
· Vabariigi Valitsus vastutab maksude kogumise eest. · Vabariigi Valitsuse kohustuseks on hoida korras ja arendada side- ja transpordivõrke. · Vabariigi Valitsus koostab riigieelarve ja jälgib selle täitmist. · Vabariigi Valitsus saab maksupoliitika jmt varal majanduskeskkonda kujundada. · Eestis vastutab Vabariigi Valitsus rahva hariduse ja tervishoiu (meditsiin) eest. · Vabariigi Valitsus tagab rahvuskultuuri püsimajäämise, elu- ja looduskeskkonna puhtuse, pensionid ja abirahad. · Vabariigi Valitsus korraldab suhtlemist teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. · Vabariigi Valitsus vastutab riigi kaitsevõime eest. Vabariigi President on Eesti riigipea ja kõrgem ametiisik riigis. Ta on eelkõige riigi tseremoniaalne esindaja. Vabariigi President esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on riigikaitse kõrgeim juht. Tema ülesannete hulka kuulub Riigikogu valimiste väljakuulutamine,
üheskoos. Samal ajal kui algsed liberaalsed väärtused vaatavad viltu erinevatele toetustele, arvan mina, et on õige toetada neid, kes ise toime ei tule. Suuremad sotsiaal -ja lastetoetused võivad olla abiks paljudele, kes endaga ei suuda toime tulla. Võib-olla tänu nendele saab mõni laps või puudega inimene selle raha enda arengusse panustada ja lõppkokkuvõttes suudab toota riigile rohkem väärtust kui need väikesed abirahad, mis tol hetkel osutusid suureks abiks. Pean ka tähtsaks, et naistel kui ka meestel oleks võrdsed võimalused. Sootunnuste järgi kedagi paremaks, halvemaks või sobivamaks pidada ei ole õige. Minu arvates ei ole ühiskonnas kohta soorollide põhistel väärtustel - naine istugu köögis ja mees garaažis. Igal ühel on õigus ennast teostada alal, mille kutsumust ta endas tunneb. Samuti käib sotsiaalliberalismi juurde igaühe õigus tasuta haridusele. Haridus on edu
* Pärinevad bantudest. Miks ei saa nad oma vahel läbi? ·Belgial mandaat valitseda Rwandas, mis tegi algused tutside valitsusele. · 1930 hakati väljastama ID-kaarte(parameetrid) ·1950 hakati tutsi-sõbralikku poliitikat hutude toetamiseks muutma. ·1959 aastal oli kodusõda ·Tutsid põgenesid naaberriikidesse. 135 000 tutsit. Pinged · 1905. aastal kohvitööstuse areng hutud · Tutsid "takistasid" majanduse arengut · Majanduskriis abirahad Maailmapangast · Selle eest osteti tööriistu ja relvi · Hutud kirjutasid tutside nimel avaldusi · Meedias kajastati "väidetavaid" tutside plaane Tutsid olid probleem! · Rwanda genotisiidi algus 06.04.1994 president Habyarimana lennuki tulistamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles
puudega inimesed, üliõpilased) 3)töötajad e hõivatud-palgatöölised, ettvõtjad, vabakutselised kes saavad oma töö eest tasu. 4)töötud-ei leia tööd ,aga tahavad ja on võimelised. 5)heitunud-loobunud töö otsimisest 6)töötus e tööpuudus- töötute osatähtsus tööjõus täistööhõive-kõik kes tahavd töötada seda ka saavad. Struktuurne tööpuudus-tööd otsivate inimeste oskused ei vasta töökoha nõuetele. tööpuudus- sotsiaalne kahju, kuritegevus, riigi kulutused(abirahad) ,hõivepoliitika-valitsuse püüe tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Passiivne tööturupoliitika- abirahade jagamine, tööpuuduse tagajägede leevendamine. Töötu abiraha, aktiivne tööpoliitika-püütakse ennetada tööpuudust- uued töökohad, ümberõpe.
soovin teha. Eestis elamiseks peaks siin toimuma drastilised muudatused, mis minu arvates pole lihtsalt võimalikud. Tuleks elavdada majandust ning tõsta elatustaset. Palku tuleks tõsta, kuid hinnad samaks jätta. Eestis pole töökohti, sest inimesed ei taha hakata ettevõtjateks. Kui riik aitaks neil oma ärile alus panna, looks nende abistamiseks rohkem toetuseid oleks ka lihtrahva elu parem, sest tekiksid uued töökohad ja võimalused oma elujärge parandada.. Pensionid, abirahad ja toetused on võrreldes teiste Euroopa riikidega Eestis samuti väga madalad ning nendega tuleks samuti midagi ette võtta. Riik peaks rohkem mõtlema inimeste heaolule, sest kui rahvas ei taha siin enam elada ootab meie riiki häving. Samuti võiksid muutuda eestlased. Eesti rahvas võiks olla sõbralikum, abivalmim ning arvestada rohkem ka teiste inimestega. Me oleme tavaliselt ükskõiksed enda ümber toimuva suhtes ning ei vaevu midagi muutma
Projektiraha positiivne või negatiivne? Soov paranda oma kodukandi elujärge või välimust, on mitmetel eestlastel meelel kõlkunud. Iseenesest on mõte väga hea puhas kodaniku algatus. Ometi, lugedes uudiseid, on tulnud päevavalgele mõningaid kahtlaseid juhtumeid, kus abirahad on liikunud igale poole mujale, aga mitte projektile. Kas tõesti inimesed tahavad vaid oma taskud raha täis ajada, mitte kodukoha ilmet paranda? Õnneks asi nii hull pole. On ka mitmeid positiivseid juhtumeid, kus raha on õiglaselt ja ausalt läinud projekti valmimisse ning tulemus on silmaga näha. See jällegi tõestab, et on ka ausaid inimesi meie riigis. Eesti riik on olnud üsna lahke, projektirahasid on jagatud päris mitmeid aastaid ning päris hulgaliselt
abil korraldab oma tegevust nii, mis peaks kokkuvõttes kaasa aitama üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve – efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, kohtusüsteem jne. Majanduslik ühishüve – kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusega: riiklik meedia (televisioon, raadio jne), heakorrastatud linnaruum, sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad jne). Anarhism ehk ühiskond ilma riigita – selle poliitilise ideoloogia aluseks on üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism. Riigivõim on anarhistide arvates peamiseks takistuseks indiviidi vabadusele. Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused: sugu, vanus, vaimsed ja füüsilised võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon jne. Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht,
varjupaigad, supiköögid, kuid eks nende jõudlus on piiratud ja vajajaid on tõenäoliselt rohkem. Pigem tuleks koduta jäämist ennetada, tuleb ise ennast kokku võtta ja võlgadest hoiduda, samas peaksid ka lähedased ja tuttavad inimest aitama, kui näevad, et ta on majanduslikuses kitsikuses. Paraku on tihtipeale ka sugulased ise hakkamasaamisega hädas ega suuda teisi enam aidata. Tähtis on hoolitseda ka nende inimeste eest, kes teevad tööd kodututega. Abirahad on ju väikesed. Siin oleks suuremat abi tarvis sotsiaalministeeriumi töötajatelt ja poliitikutelt. Iga inimene vajab lugupidamist, hoolitsust ja armastust. Tänan kuulamast!
Läbirääkimised lõppesid edutult. 5 Gustav Adolfi Gümnaasium Kuues ministrite konverents Kuues WTO ministrite konverents peeti 13. 18. detsember 2005. Seda peeti hädavajalikuks, kui nelja aasta vanune Doha Development Roundi leping peaks 2006 aasta roundis piisavalt edasi liikuma. Sellel kohtumisel nõustusid kõik maad oma põllumajandusliku ekspordi abirahad ära võtta aastaks 2013 ja lõpetama kõik puuvilla ekspordi abirahad aastaks 2006. Edasised mööndused arenevatele maadele sisaldasid lepingut, mis tutvustaks kohuse- ja tariifivaba juurdepääsu Kõige vähem arenenud maade kaupadele, millele järgnes Kõik peale relvade omaalgatus Euroopa Liidust. Teised suured teemad jäeti kõrvale tulevaste läbirääkimiste jaoks. Doha Round WTO algatas praeguse läbirääkimiste roundi Neljandal Ministrite konverentsil Dohas, Kataris
vajadustele.Tööpakkujaid on vähem kui töö sooviaid .Tööpuudus mõjutab- Töötute pealt riigil saamata jäänud toodang. (majanduslik kahju) Sotsiaalne kahju (pikaajaline tööpuudus võib laastada inimese psüühikat , võimalik kuritegevuse kasv töötute arvelt.Riigi kulutsed kasvavad( töötuabirahad )Passiivne tööpoliitika-tööpoliitika, mille käigus tegeletakse peamiselt töötuks jäänud inimeste olukorra parandamisega (abirahad ). Aktiivne-tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket ( ümberõppe finantseerimine ) Sotsiaalpoliitika prob- Inimene maksab üle 25 % tervishoiukuludest (Euroopa üks suurimaid ), Puudega inimesed saavad abiraha väga vähe.Haridus prob- Õpilaste üha suurenev koolist välja langevus, Hariduse kvaliteedi küsimus , koolide juhtimise probleemid.Elukestev õpe õppimine toimub kõigil eluetappidel.Eksport- kaupade/teenuste väljavedu riigist.Import
Kristliku kultuuriga riigid 1/3 maailma rahvastikust Kõrge SKT : Holland, Luksemburg, Soome, Norra, Singapur Peamiseks tuluks on nafta müük 95 % on kirjaoskajad. Koolikohustus 50 % toodangust on kõrgelt arenenud riikide poolt toodetud. Kõrge tehnoloogia areng 80 % kasutavad loodusvarasid Väike sündivus ja rahvastiku vananemine Kõrgelt arenenud sotsiaalsfäär ( pensionid, toetused, abirahad ... ) Püüdlused : kultuurielu, puhkus, sotsiaalhooldus Probleemid : väike sündivus ja rahvastiku vananemine, toorainete puudus, keskkonna saastatus, immigratsioon Riigid : Lõuna Korea, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Singapur, Uus Meremaa Arengumaad Asuvad maailma lõunapoolsemates piirkondades Erinevad omavahel palju rohkem, kui kõrgelt arenenud riigid Jagunevad : Naftariigid, tavalised arengumaad, istandusriigid, vähim arenenud riigid
haridussüsteemis. Sõltub inimesest, kuid ka riigi ja erasektori oskustest. Inimarengu indeks (elukvaliteedi mõõtmiseks) lähtutakse 3 näitajast: 1) oodatav keskm eluiga 2)haridus- täiskasvanute kirjaoskus erinevatel tasemetel, õppijate vanus 3) elujärg- SKP ühe in kohta USA $-tes Heaoluüh riigid, mis suudavad tagada oma kodanikele kõrge elatustaseme. Suur osa tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale (abirahad, pens, med, haridus). Sotsiaalhoolekanne vahendite süs, mis peab tagama sots. turvalisuse ja abivajajate toimetuleku; jaguneb: 1)sotsiaalteenused(paljulapseline pere saab tasuta ujulat kas) 2)sotstoetused. Eestis saavad abi sotshoolekandest alalised elanikud elamisloa alusel, siin elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimatu sotsabi saavad aga kõik Eestis viibivad isikud. Vaesus ressursside puudus v nappus. Abs vaesus in tulu jääb alla riiklikult
pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vōib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 4. Milton Friedman ja Tema roll Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest
oskused ja teadmised. Siis on tal raske tööd leida. Tööpuudus suurendab kuritegevust (inimesed proovivad raha teenida illegaalsel teel) 5)Milles seisneb passiivne tööturupoliitika, kuidas toimib aktiivne tööpoliitika? Kumb hõivepoliitikatest on tõhusam? Miks? Passiivse tööturupoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, st et abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele (abirahad, toetused) Aktiivse tööturupoliitika korral püüab riik tööpuudust ennetada, uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluste pakkumine. Aktiivne on tõhusam, sest tegeleb ennetamisega, et ära hoida kriisi. Pasiivse puhul võivad väljamaksed väga suureks minna ja kui inimestele liiga hästi maksta, muutuvad nad laisaks ja neil ei teki tahtmist tööle naaseda. *6)Miks keskendutakse tööpuuduse vastases võitluses eelkõige pikaajalisele tööpuudusele ja noorte tööpuudusele?
Prantsusmaal näiteks sai aga väljend ,,Poola torumees" lausa võõrtööliste kohta käivaks sünonüümiks, seda nii positiivses kui ka negatiivses tähenduses. Rahvastikurände üks positiivseid tagajärgi on ka see, et võõrtööjõu kasutamine parandab paljude riikide majanduslikku olukorda ning migrantide teenitud rahast jõuab märkimisväärne osa nende lähteriiki, kus see toetab arengut sageli suuremas mahus kui ametlikud abirahad. Näiteks saadavad paljud Mehhikost USA-sse kolinud pereisad oma kodumaale jäänud perekonnale igakuiselt raha. Sugulaste saadetud rahaga võimaldatakse lastele kõrgem elukvaliteet ja parem haridus. Oluline on seegi, et paljud mõnda aega välismaal töötanud inimesed naasevad hiljem koduriiki ja viivad sinna võõrsil omandatud töökogemusi ja -oskusi. Suurimaks rahvastikurändega kaasnevaks probleemiks lähteriigile julgen pidada ,,ajude äravoolu"
majandusse ka riik. 18. Mis on isiklik bilanss? Ülevaade, mis näitab inimese või pere vara ja laenukohustuste suurust teatud kuupäeva seisuga ning iseloomustab inimese või pere varasemate perioodide tegevuse tulemusena kujunenud majanduslikku seisukorda 19. Mida tähendab jõukus? jõukus=varad-laenukohustus 20. Millised on leibkonna kulud? Millised on tulud? Tulud (sissetulekud): Töötasu, lisatasud, preemiad; Riiklikud ja kohaliud toetused ja abirahad; Tulu ettevõtlusest; Tulu rendist; Tulu intressidest; Rahalised kingitused. Kulud (väljaminekud): Eluase; Toit; Transport; Sideteenused; Lastega seotud kulud; Ravimid; Isiklikud kulud; Tervishoid; Vaba aeg; Muud kulud. 21. Mis on muutuvad kulud? Toit, rõivad, kütus, kulud meelelahtusele ja iluteenustele, igapäevased majapidamiskaubad 22. Mis on püsikulud? Püsikulud on igakuised kindlad väljaminekud 23
nõudlusega. Tööpuuduse leevendamiseks peab valitsus sekkuma majandusse. See on väga tundlik valdkond ja raskesti juhitav. Tööpuuduse-vastased meetmed: - uute töökohtade loomine; soodustada ettevõtlust, madalad maksud, seadused, ärikoolitus. - haridussüsteemi vastavus tööturule - täiend- ja ümberõpe - hädaabitööd - spetsiaalsed tööturuprogrammid (pikaajalistele töötutele, puuetega inimestele jne.) - abirahad Vaata lisaks: www.cvkeskus.ee www.cv.ee www.rajaleidja.ee www.tootukassa.ee - Eesti Töötukassa www.ti.ee - Tööinspektsioon www.eures.ee - tööturg Euroopa Liidus Töösuhteid reguleerib alates 01.07.2009 uus töölepingu seadus. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3 Lisaks: Pikaajaliste täisajaga töökohtade arv väheneb kõigis läänemaades. Populaarne meetod on töötajate muutumine üksikisikust ettevõtjaks
Kogu euroopa liidus toimub üksteise abistamine ja toetamine. Liikmesriikide vahelised suhted on positiivsed. Vaba kaubanduse levik on hea, kuna see võimaldab liikmesriikidel kokku hoida loodusvaradelt. Igaüks tegeleb sellega ,mis on talle kõige soodsam ja tulusam.Nii leiab majandusgeograafiast pärit tõde rakendust. Näiteks eestlastel ei ole mõttet riisi kasvatada, kuna vastavate tingimuste loomine on kulukas. Seevastu hiinas saab riisi toota odavalt. Euroopa liidus liiguvad abirahad, mida saab taotleda projektide elluviimiseks. Näiteks minu kodukohas on euroopa liidu abirahadega ehitatud uus skate park ja korpalli väljak, kus noored saavad oma vaba aega veeta. Toetusi makstakse ka põllumeestele, kes vajavad abi oma äri käima saamiseks. Terves maailmas leidub palju rahvusvahelisi organisatsioone. Nendesse on kogunenud ühiste eesmärkidega riigid. Tuntumad neist on NATO, WHO, WTO, OPEC. Organisatsioon OPEC koondab enda alla riigid, kes tegelevad nafta
EELARVEPOLIITIKA : 1) Maksupoliitika määrab milliseid makse ja mille eest riik maksab 2) Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega , millele kulutatakse. Väikese riigi eelarve peab olema tasakaalus . Riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat on : * sotsiaalmaks , * käibemaks * mittemaksulised tulud . 7. MAKSUD 1. Füüfilise isiku tulumaks: maks , mida tasub iga inimene kõigilt sissetulekutelt. nt: palk, lototvõit. ( pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisse ) 21 % kõigist oma sissetulekustest . 2. Käibemaks: kaupade ja teenuste müügihinna lisand , mis laekub riigi eelarvesse . 18& kauba või teenuse müügihinnast. MAKSULISED TULUD : 1) Otsesed maksud 1.1 Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (kõikidelt tuludelt ) 1.2 Maamaks ( tasub iga kinnistu omanik ja see laekub kohalikusse eelarvesse) 2) Kaudsed maksud 1.1 Käibemaks ( 18% kauba ja teenuste hinnast) 1
praktiliselt kadus. Oma poliitika kujundamisel lähtus president Roosevelt 1930. Aastatel välja töötatud uuest majandusteooriast. Selle autroriks oli Briti majandusteadlane John Maynard Keynes. Lühidalt on teooria järgmine: riik peab majandusse sekkuma eesmärgil turgutada tarbimist, et nii suurendada nõudlust, mis omakorda paneb ettevõtjaid senisest enam tootma. Seda kõige saab riik teha nn. odava raha poliitika abil (st. odavaid laene), sotsiaalhoolekande süsteemi laiendamise teel (abirahad, pensionid jne.) ja ühiskondlike tööde organiseerimise kaudu.
Neile anti ka riigi toetust. · põllumajanduses soodustas riik farmerite poolt tootmise vähendamist - kes kärpis toodangut, sai riigilt toetust (kes mitte, riskis võimalusega, et saak jääb müümata) Selline otsene riigi sekkumine oli omane kriisi algusaegadele. Hiljem reguleeris riik majandust rohkem tellimuste, laenude, toetuste jne. kaudu. Ühtlasi laiendati ametiühingute õigusi, parandati sotsiaalhoolekandesüsteemi (seati sisse töötute abirahad, pensionid jne.). See kõik suurendas Roosevelti populaarsust ja 1936. aasta presidendivalimised võitis ta ülivõimsalt. Uue kursi tähtsus maailmale: see näitas, et majanduslikult rasket olukorda saab parandada liberaalsete reformidega. Ei pea tingimata minema diktatuuride teed, nagu seda tehti Euroopas. Majandus Eestis lähiminevikus Usutakse, et Eesti majanduskasvu kiirenemine toimub hiljem kui enamik hetkel ootab, meie
arengut, sotsiaalset ja regionaalset tasakaalustatust, majanduse konkurentsivõimet avaliku, era- ja mittetulundussektori koostöös ning tagab iga ühiskonnaliikme turvalisuse ja toimetuleku rasketel aegadel. Rahva heaolu aluseks on majanduse areng, mitte sotsiaaltoetused. Kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad hüvedest õiglase osa. Kõrged maksud, töötute abirahad ja muud sotsiaaltoetused ei tohi vähendada inimeste töömotivatsiooni. Riiklik pension peab tagama inimväärse elu. Millised erakonna seisukohad (ka teisi valdkondi puudutavad) Sulle meeldivad? Põhjenda. Mulle meeldib EKRE seisukohad seoses perekonna teemaga. Nad väärtustavd pere traditsioonilist mudelit, et Eesti rahva iive tõuseks ja säiliks eestikultuurne elanikkond. Meeldib väga nende rahvuslikud seisukohad, et Eesti oleks elamisväärne, mis peataks massilise väljarände
puuetega inimestele jne. Sageli on koolitusest ja teadmistest olulisem inimeste eneseusu ja kindluse taastamine, et inimene ei tunneks ennast mittevajalikuna ja ühiskonnast eemale tõugatuna. Passiivne tööpoliitika on valitsuse poliitika, mis tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, mis seisneb peamiselt mitmesuguste sotsiaalsete garantiide pakkumises töötutele. Passiivse tööpoliitika moodustavad enamasti mitmesugused abirahad ja stipendiumid, mis võimaldavad töötul ennast ülalpidada ja ümberõppida. Töötu abiraha suurus varieerub erinevates riikides väga palju. Enamikes arenenud riikides saavad töötud lisaks riiklikele töötu abirahadele ka töötuskindlustuse toetusi, mille suurus sõltub eelnevates sissemaksetest. Keskmiselt ulatuvad Euroopa liidus töötu abirahad ca 40- 60%-ni töötajate eelnevast kesmisest palgast. 1. Eesti tööpoliitika
Maksusüsteem maksustamise põhimõtted Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, maksustatakse võrdselt, sama maksumääraga Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (%) makse Maksud: 1. Füüsilise isiku tulumaks maks mida tasub inimene kõigilt oma sissetulekutelt: palgalt, lotovõitudelt, honoraridelt (pensionid ja riiklikud abirahad ei kuulu maksustamisele). 21% kõigilt sissetulekutelt. 2. Käibemaks kaupade ja teenuste müügihinnalisad, mis laekub riigieelarvesse. (18% müügihinnast) 3. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud Eestis: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu Maksulised tulud Otsesed maksud: 1. füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks 2
MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte. PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt , ühesuguse maksumääraga. PROGRESSEERUV EHK ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem %) makse. 1. Füüsilise isiku tulumaks: Maks, mida peab inimene maksma kõigilt oma sissetulekutelt: palk, lotovõit, honorar (pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisele). 21 % tulust. 2. Käibemaks: Tarbimismaks, mida makstakse ostumüügi tehingutelt ning, mis laekub riigieelarvesse. 18% kauba või teenuse hinnast. 3. Riigilõiv: Teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud : maamaks, parkimistasu, paadimaks, isikumaksud, reklaamimaks, lemmikloomamaks. Miks peab täitma tuludeklaratsiooni? Et maksuamet saaks ülevaate maksude maksjatest ning, et vältida maksupettusi.
Selle arvelt kulutab riik vähem toetustele ja üleüldine tarbimine on suurem. Tööturu juurde kuulub tööränne , mis tähendab, et inimesed lähevad tööle teise riiki või piirkonda. Tavaliselt minnakse vaesemast rikkamasse. Väljaränne vähendab küll tööpuudust ,ent riigile tervikuna võib olla kahjulik. Eriti ,kui inimesed lahkuvad alatiseks. Eestis tegeleb töötutega Eesti Töötukassa. Selle ülesanded on : 1) Tööpakkumiste vähendamine; 2) Ümberõpe ja koolitused; 3)Töötu abirahad ja hüvitised; 4) Kogub töötavatelt inimestelt töötuskindlustusmaksu. Töötuskindlustusmaks on 2% inimese palgast. Riik lisab sellele 1% omalt poolt kokku seega 3% kuus . Tagab inimesele hüvitise koondamise korral. Esimesed 100 päeva saab tööotsija 50% palgast , alates 101. päevast 40% . Hüvitise saamise aeg sõltub sellest,kui kaua on inimene kindlustust maksnud. Maksimaalselt antakse hüvitist 1 aasta vältel. Töötamisel on tähtsam töölepinguseadus
Avalikud kaubad ehk Avalikeks kaupadeks nimetatakse kaupu, mille puhul ühishüved me ei saa kauba tarbimist välistada ja iga järgmise ühiku tarbimise puhul ei kasva tootja kulud. Näiteks riigikaitse või ausambad-monumendid. Tulude ümberjaotamine - Toetused sissetuleku suurendamiseks. Näiteks sotsiaaltoetused ja teised pensioniprogrammid, abirahad, toidukaardid ja töötuabirahad. - Programmid, mis on ette nähtud vaeste ja majandusliku ebavõrdsuse kaotamiseks. Sel eesmärgil pakutakse haridusprogramme ja ümberõpet, mis on mõeldud inimeste oskuste täiendamiseks ning tööviljakuse kasvuks. Majanduse Täielik tööhõive, stabiilsed hinnad ja majanduskasv
Oleme ka veendunud, et hea hariduse peamiseks eelduseks on head õpetajad. IRLi arvates on igati loomulik, et meie inimesed õpivad välismaal, liiguvad maailmas ringi vabade kodanikena ning rikastavad Eestit mujalt saadud oskuste ja kogemustega. IRL soovib Eestis esmajärjekorras arendada ettevõtlust, mis parandab meie Eesti inimeste ja kohalike kogukondade elujärge. IRL on seisukohal, et hea elu aluseks peab olema üksnes töö ja ettevõtlikkus. Riigi abirahad peavad tagama hädasolijatele toimetuleku, kuid mitte hea elu. IRL on seisukohal, et riik, kes on võlgu, ei ole vaba. Seetõttu peame oluliseks hoida riigieelarve tasakaalus. d) Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Sotsiaaldemokraadid ei karda otsida rasketele küsimustele sisulisi vastuseid, isegi kui tee nendeni on keerukas ja vaevanõudev
2) SKP alla 20000 dollari Riigid: Ida-Euroopa riigid (endised sots. riigid) (nt. Venemaa, Ungari, Eesti, Poola jne.) KÕRGELT ARENENUD RIIKIDE ÜLDTUNNUSED: 1. Kasutavad 80% kõikidest loodusrikkudest maailmas. 2. Väga hästi arenenud töötlev tööstus. Kasutatakse palju kõrgtehnoloogiat. Annavad üle 50% tööstustoodangust. 3. Madal sündimus ja suremus seega väike iive. 4. Hästi arenenud sotsiaalfäär (toetused, pensionid, abirahad). 5. Kirjaoskusetase kõrge. 6. Kõrge elatustase. Püüdlused: kultuurilised vajadused, puhkus, sotsiaalhooldus. 7. Probleemid: a) energia jt. Toorainete varade lõppemine (eriti Euroopas) b) suured kulutused keskkonna saastamise vältimiseks c) rahvastiku vananemine d) illegaalne immigratsioon ARENGUMAAD UUSINDUSTRIAALMAAD:
rahvusvaheliselt.Kalade leidmine välismaalt. Seadmete soetamine( akvaariumite puhastus seadmed, pumbad, õhupumbad, akvaariumide sisustus( taimed)) 4. Aasta 2014 peamaja ehituse lõpetamine, kalade kolimine ja muude asukate toomine välismaalt. Oskustööliste ja koolitajate palkamine. Ning nemad hakkavad omakorda teisi koolitama . 5. Aasta 2015 kõrvalhoonete edasi arendamine , uued atraktsioonide ehitus.Delfinaariumi avamine. 7.EELARVE Rahastamine: Euro abirahad (et ma hakkan eestis arendama esmakordselt sellist projekti) + finantseerijad ( nad näevad sellel projektil suurt potensiaali ja loodavad teenida suurt kasumit. Tegevus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Peamaja 1 000 000(krundi 31 000 000 korrastus) ehitus/parkla Kalade 5 000 000 ostmine Seadmed 10 000 000
mingi teenuse. Registrist mahavõtmine ja lisamine. RKP- riigimajanduse koguprodukt, mõõdab riigiresidentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust. SKP- sisemajanduse koguprodukt- Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade aj teenuste koguväärtus. SKT- sisemajanduse kogutoodang, arvestab kõiki majandustehinguid, mis on toimunud sh vahetoodangu müük. Tulumaks- maks , mida tasub iga inimene kõigilt sissetulekutelt. nt: palk, lototvõit. ( pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisse ) 21% Vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmiseks. Ühishüvis e ühishüve- teenus, rajatis, põhimõte, mis aitab kaasa heaolu tagamiseks, riigi toimiseks.
koordineerimise mehhanismid. Koordineeritud turumajandus – keskseks väärtuseks on inimestevaheline võrdsus. Majanduses osaleb riik tööturu reguleerimisel, tööturule on kehtestatud tugev kaitse ning kehtib arusaam, et rikkamatele tuleks kehtestada suuremad maksud. Koordineeritud turumajanduse puhul on vajalik rikkalikum sotsiaalkaitsesüsteem. Riik peab tagama igale inimesele väärika elatustaseme, tasuta meditsiini-ja haridustenused ning abirahad. Kui töötajatele ei tagataks kaitset eelmainitu ning eelkõige töötuse eest, ei investeeriks tööandjad spetsiifilisse inimkapitali.Koordineeritud süsteemi puhul on ettevõtjate ühendused tugevad, samuti on ettevõtetevaheline võrgustik hästi arenenud ja sotsiaalsete partnerite roll oluline. 3. Tekst toob välja, et riikide võrdluses on töötuks jäämise risk olulisel määral seotud töötaja haridustasemega. Kuidas teksti autorid seda selgitava? Millised on erinevused
Sotsiaalne tõrjutus Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: Tööstus-Euroopa riikide sotsiaalpoliitika son esikohal programmed, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule ning suurendada tööotsijate konkurendivõimet. Erivajadus või kuulumine vähemusrühma-N: puudega inimene ei leia tööd; sellise tõrjutuse vältimiseks on Euroopa liidus seadused. Piirkondlikud tulu ning infrastuktuuri erisused. Sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaolu. Väidetakse, et ühiskondlik hoolitsus ja abirahad võtavad ära motivatsiooni tööd teha. Vasakpoolse sotsiaalse kodakondsuse ideeõigus sotsiaalsele turvalisusele peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Euroopa reformide ühisjooneks on inimese panused ja vastutuse suurendamine. N:kogumipension. Anthony Giddens arvab, et on vaja eelkõige inimhädasi ennetada: Selle asemel et korvata haiguse tõttu saamata jäänud tulu peaks motiveerima terveid ekviise. Selle asemel, et maksta töötu abiraha, peaks pakkuma koolitust,
Neile anti ka riigi toetust. põllumajanduses soodustas riik farmerite poolt tootmise vähendamist - kes kärpis toodangut, sai riigilt toetust (kes mitte, riskis võimalusega, et saak jääb müümata) Selline otsene riigi sekkumine oli omane kriisi algusaegadele. Hiljem reguleeris riik majandust rohkem tellimuste, laenude, toetuste jne. kaudu. Ühtlasi laiendati ametiühingute õigusi, parandati sotsiaalhoolekandesüsteemi (seati sisse töötute abirahad, pensionid jne.). See kõik suurendas Roosevelti populaarsust ja 1936. aasta presidendivalimised võitis ta ülivõimsalt. NB! Uue kursi tähtsus maailmale: see näitas, et majanduslikult rasket olukorda saab parandada liberaalsete reformidega. Ei pea tingimata minema diktatuuride teed, nagu seda tehti Euroopas.
Järgmise riigi majandusliku rollina nimetaksin ära sissetulekute võrdsuse tagamise funktsiooni. Riigi ülesanne on kaitsta minimaalse sissetulekuga ühiskonnaliikmeid. Piltlikult öeldse on valitsus endale võtnud nn ,,Robin Hoodi" rolli. Majanduslikult vähe kindlustatud on need, kelle panus riigi tootmistegevusse on väike ja riik püüab neid aidata kas maksusüsteemi või toetuste kaudu. Eestis kehtivad väga mitmed toetused, näiteks töötu abirahad, lastetoetused, toimetuleku toetused jne. Inimeste abistamiseks loodud programmid jaotatakse kahte rühma. Esiteks on toetused sissetuleku suurendamiseks, näiteks sotsiaaltoetused, pensionid, ning teiseks on programmid, mis aitavad kaotada vaesust ja majanduslikku ebavõrdsust, näiteks ümberõppeprogrammid. Väga oluline on aga, mis kriteeriumite põhjal toimub sissetulekute jaotus. Mina arvan, et turumehhanismi toetajate vaade jaotada tulud
Kuid diskreetne fiskaalpoliitika jaguneb omakorda kaheks laiendav ja kitsendav fiskaalpoliitika. Laiendav fiskaalpoliitika tähendab, et majandust soovitakse laiendada ja selleks kas suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse maksusid. Ning kitsendaval fiskaalpoliitikal on täpselt vastupidine eesmärk. Automaatse fiskaalpoliitika vahendiks on automaatsed stabilisaatorid, mis võivad näiteks olla progressiivne tulumaks ja töötu abirahad. Automaatsed stabilisaatorid aimavat ette, millal võib tulla pidurdav jõud, kuid see ei kõrvalda täielikult majanduslikku langust või tõusu. Automaatne fiskaalpoliitika toimib siis efektiivselt, kui riigi roll majanduses on suur ning kui maksud on progresseeruvad. Eestis on stabilisaatorid küllaltki väiksed tasakaalustajad meie majandustsüklis, sest meie sotsiaaltoetused küllaltki väikesed, maksukoormust peetakse suhteliselt madalaks ning maksud ei ole väga progresseeruvad.
annaabi.ee 
