Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Abiellumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
abiellumine, pulmad, abiellumist, noorpaar, taheta, pruudi, abiellud, seadusliku, abielluma, mehele, pulmi, abielluda, pulmas, meeldejääv, jumalaga, vähenenud, järgnevaid, suurelt, aegadel, pruudid, osteti, samasse, peigmees, peitma, pruuti, vanadest, tavadest, salaja, teatada, vähestel, austa, heites, seljaga, heast, lahutusedus, sunnib, neiuSisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanad pulmatraditsioonid Eestis ............................................................................................4-5 Tänapäeva pulmatraditsioonid Eestis......................................................................................6-7 Tomingud enne abiellumist.........................................................................................................8 Teadmisi abielu kohta.................................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus.................................................................................................
Kuressaare Ametikool Autotehnika õppesuund Autotehnik Gert Põlluäär Pulma kombed Kirjand Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Abiellumine oli ja on praegugi keskseim sündmus inimese elus. Abiellumist tähistavad pulmad kujunesid muistses külakogukonnas tähtsaimaks peoks, mida peeti pidulikult ja kommeterohkelt. Tänapäeva kiire elutempo ja üldise globaliseerumise taustal on pulmatavandis toimunud põhjalikud muutused: mis kaasaega ei sobi, jäetakse ära või asendatakse uuega. Nagu igale arenenud ühiskonnale omane, nii on ka Eestis kujunenud välja erinevad traditsioonid ja kombed. Võrreldes varasemaga on pulmade pidamine jäänud justkui tahaplaanile - paljud paarid elavad
......................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus......................................................................................................... 8 Ärkamisajast alates....................................................................................................................10 Enne pulmi............................................................................................................................ 10 Laulatus.........................................................................................
..............................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes.....................................................................................................11 1.6 Vaba kooselu Eestis ja teistes Euroopa riikides..............................................................11 1.7 Eesti rahvastikusündmustest üheksa kümnendi jooksul: abiellumine ja lahutamine.....12 2. OMASOOLISTE ABIELU..................................................................................................14 Definitsioon..........................................................................................................................14 2.1 Omasooliste abielude ajalugu.........................................................................................14 2.2 Samasooliste paaride suhete reguleerimine..........................................
...................................................................................10
3.8 Pulmarongi tavad............................................................................................................10
4 Pulmade lõpetamine...............................................................................................................11
4.1 Järelpulmad.....................................................................................................................12
5 Pulmad tänapäeval.................................................................................................................12
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................13
naisevõtmisest paganliku kombe järgi: ,,Kui talumehel on poeg naise jaoks suur küllalt, siis vaatab ta ise tüdruku, kes talle meeldib, läheb siis sinna oma sõpradega, kelle ta on selleks kutsunud, peidavad end maja juures, kus tüdruk elab, ja ootavad, kui ta välja tuleb; siis jooksevad peidus olijad tema juurde, võtavad ta vägivaldselt kinni, heidavad selleks varutud saani ja ruttavad temaga koju. Kui nüüd pruudi sõbrad seda kisa kuulevad, jooksevad nad kohe välja odade ja mõõkadega, kavatsusega neilt pruuti jälle tagasi võtta, ja kui nad neile järele ja ligi jõuavad, tuleb nende vahel hirmus taplus; kes siis kõvem on, saab pruudi endale; kui nad aga jõuetuse pärast ei saa ära võtta, siis viivad teised tema koju kaasa ja sulevad pruudi ja peigmehe koos kambrisse, jätavad nad kogu ööks ühte; ja kui nad selle öö jooksul
..........................13 KOKKUVÕTE.......................................................................................................14 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS Abiellumine on kõikide tütarlaste unistus juba väiksest lapsest peale. Samas on abiellumine praegu, kui ka tulevikus ja minevikus, keskseim sündmus elus. Kunagi oli abiellumine küla tähtsaim üritus, nüüd aga üks väga tähtis sündmus perekonna keskel. Pulmade jaoks peeti suuri pidustusi, mis olid kommeterohked ja kestsid mitmeid päevi. Mõnes kohas isegi kuni seitse päeva (Kihnus). Kuigi tänapäeval peavad pulmad vastu üks, erand juhul kaks päeva. Pulmapäev on pidulikkuse ja pühalikkuse tõttu inimese elu tähtsaim sündmus. Pulmade puhul on palju planeerimist, mille käigus on erinevate traditsioonide järgimist. Selles
Mis on minu jaoks laulatus ja kuidas ma sellesse suhtun? Mis võivad olla abiellumise põhjused? Kas abielu sõlmimisega kaasnevad kohustused ja millised? Traditsioonid? Laulatuse positiivsed ja negatiivsed küljed. Laulatus on põhimõtteliselt sama tähendusega, mis abiellumine, aga seda ei pruugi alati kasutada. Laulatus kuulub pühade toimingute hulka ja selle viib läbi vastavate õigustega vaimulik. Kuid kindlasti on erinevatel rahvustel ning religioonidel abiellumise tseremoonia erinev. Mees ja naine sõlmivad jumala nimel omavahel abielulepingu, millega paar seob ennast kuni elu lõpuni lahutamatuteks. On ilmalik laulatus ja kristlik laulatus. Kristlik laulatus toimub kirikus, aga ilmalik laulatus ehk registreerimine viiakse läbi hoopis perekonnaseisuametis
................................................................................................................ 6 KOKKUVÕTE................................................................................................................................ 8 KASUTATUD ALLIKMATERJALID...........................................................................................9 SISSEJUHATUS Võrreldes tänapäeval aste leiduvate pulmadega, olid vanadel eestlastel kindlasti hoopis teistsugused pulmad, mis arvatavasti ei jääks alla 21. sajandil toimuvatele pulmadele. Mõned vanad traditsioonid on ka säilima jäänud, nagu näiteks noorpaari pulmavalss peale söömist. Kuid siiski oleks huvitav teada ka sellistest traditsioonidest, mis tänaseks päevaks oma tähtsuse on kaotanud ning, mida praegusel ajal enam pulmades ei näe. 1. ENNE PULMI Eelkosjad Varasemalt algasid suured pulmapidustused alati kosjas käimisega. Kuid kuna kosjas käimine oli
.......................................................... 4 Eelkosjad......................................................................................................................................4 Kosjad..........................................................................................................................................5 Kosjadest pulmadeni....................................................................................................................5 2. PULMAD..................................................................................................................................... 6 Pulmade aeg ja kestus..................................................................................................................6 Abiellujate riietus.........................................................................................................................6 Laulatus.....................................................................
Pulmakombed meil ja mujal Abiellumine on läbi aja olnud üks tähtsaimaid sündmusi inimese elus. Pulmad on alati olnud seotud omanäoliste traditsioonidega. Kõik traditsioonid, kombed ja talitlused varieeruvad aga eri riikides ja maailma osades suuresti. Eesti pulmakombeid on võimalik järgida 19. sajandi algusest, kui kujunes esimene rahvasuust kirja pandud pulmakombestik. Enne 19. sajandit hoidsid eestlased kirikut pulmatraditsioonidest lahus. Alles 19. sajandi teisel poolel sai pulmakommete osaks kiriklik laulatus
Mõni väike komistus võib tumestada elu tähtsamate päevade pidulikku harmooniat. Abielusid sõlmivad maakonna perekonnaseisuametnikud ja vaimulikud s.o. kirikuõpetajad, kellele on seesugune tegevus volitatud. Sooviavaldused abiellumiseks esitavad nii peigmees kui pruut koos perekonnaseisuametnikule. Selleks ilmuti alati koos kohale. KIHLUMINE Enne abiellumist jagati oma õlevoolavat rõõmu kõigi oma tuttavate ja sugulastega. Seks puhuks korraldati kihluspidu. Mõnedel juhtudel saadeti laiali kihlakaardid. Tavaline kihlakaardi tekst oli järgmine: ILLA KARDNA HENN TARRAND Narva 7.VII 1939 Tallinn Tavaliselt kirjutati kohanimed kaardile vaid siis, kui pruut ja peigmees elasid erinevates kohtades. Pruudi elukoht kirjutati vasakule , peigmehe elukoht paremale. Varasematel aegadel kutsuti kihluspeole ainult
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 PULMAD Grupitöö Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majanduslikku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne. Meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. On teada ka röövimist naise nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel
Eesti pulm ennemuiste Eesti pulm ennemuiste Me ei saa iial teadma, mis ajendas ennemuiste eestlasi abielluma. Oli see armastus? Või vajadus oma sugu jätkata? Kuid pulmi peeti ja nende jaoks olid välja kujunenud oma kindlad etapid ja traditsioonid, mida hoolega läbiti. Kui noored said täiskasvanuks seda aega on raske määratleda, seostub üldiselt leeriskäimisega muutus vastassugupoolega suhtlemine keerulisemaks. Ei tohtinud enam poiss tüdrukuga ega tüdruk poisiga tänava peal suhelda või ühiselt kuhugi kõndida. Samas
pool esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele. Abielluti üldiselt talvel, siis polnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka talud olid sel ajal kõige jõukamal järjel. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Kaasanaine oli mõrsja abiline, saatjaks kirikuteel, pulmalauas ja teistes rituaali osades. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis-olla kuni kolm
Eesti pulmatraditsioonid Autor: Tartu 2008 Traditsioonilised pulmad Eestis.................................................................................................. 4 Laulupulmad........................................................................................................................... 4 Pulmade lõpetamine................................................................................................................5 Pulmad tänapäeval....................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus, kodumajandus- ja iluteeninduse osakond Toitumine ja toitlustamine Pulmad enne ja nüüd Juhendaja: Koostas: Tartu 20009 Sissejuhatus Kirjutan, kuidas peeti pulmi vanal eesti ajal ja kuidas tänapäeval. Millised olid tavad vanasti ja millised tänavu. Sisukord 1.Pulmad vana Eestis..............................1-2 2.Pulmad tänapäeval..............................3-7 Pulmad vanal ajal
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund KP2-11 Eneli Vanin, Age Muul ,Kerli Mängel Rühmatöö Pulmad Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2012 Pulmad Valisime selle teema seepärast ,sest pulmad on ilus aeg kahe armastava inimese vahel. See on ju tegelikult imelihtne :) Te teate, mis on teie jaoks kõige tähtsam ja mida te endale lubada saate. Edasine on nagu puzzle kokkupanemine. Leida sobivad tükid ja need omavahel terviklikuks pildiks kokku sobitada. See protsess aga ei pea olema sugugi keeruline. Eriti, kui internet on infot täis ning Eesti on nii väike, et kõik tegijad on teada-tuntud ja valida ei ole sadade pakkumiste hulgast.
Pulmatseremooniad Eestis minevikus ja tänapäeval Anneli Minjo Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Minevik Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks
Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut............................................................................................................................11 KOKKUVÕTE........................................................................................................................ 13 2 Sissejuhatus · Valisime grupitöö teemaks pulmad sellepärast, et pulmade planeerimine on üks suur planeerimine ja seda tehakse üks kord elus kui hästi läheb. Pulmad on kahe inimese vaheline suurüritus. Kui kaks inimest on üksteist leidnud, armuvad ja armastavad üksteist, siis nad otsustavad kihluda ja seejärel abielluda. Võimalik on teha registreeritud abielu või kiriklik laulatus. Kiriklik laulatus eeldab mõlemapoolset ristimist ja leeritamist.
muistsetest aegadest peale kahe sugukonna sõprusvahekorda ja liitu astumine, millega omakorda kaasnesid mõlemapoolsed huvid ja kohustused uue rajatava pere vastu. Kosjad Pulmadele eelnesid kosjad. Kui noormees oli jõudnud abielluikka, peeti perekonnas nõud, keda ta peaks kosima. Määrati kindlaks ka pruudile esitatavad nõuded. Otsiti tugevat ja tervet, töökat, hoolast ja usinat naist. Teiseks tuli arvesse jõukus, viimases otsas oli alles ilu. Iga tüdruku hing ihkas mehele saada ja seetõttu on meie rahvatraditsioonis suur hulk kombeid ja endeid, mis on seotud kosilaste ootamisega. Sügisene ja talvine neljapäeva õhtu tekitas tüdrukutes alati ärevust ja siis mindi vargsi õuele kuulama, ega kosjakellad kuskil ei kosta. Aga kui juba kolm leeris käinud tüdrukut majas elas, siis öeldi, et sinna ei lähe enam kurat ka kosja. Eelkosjad ehk kuulamine. Kosja tuli minna kindla peale, sest kus selle häbi ots , kui kosjad tagasi lükatakse
...................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine.............................................................................................9 5.2 Abielu rikkumine..........................................................................................................10 6. Naine religioonis.......................................................................................................
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond nimi Pealkiri: Pulmad Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sissejuhatus: Tänapäevapulmad kestavad vaevu kaks päeva ja on traditsiooni vaesed. Valisime selle teema selle pärast, et selle kohta on materjali ja selle töö tegemine tuleb meile
Kas abielluda või niisama koos elada? See küsimus on muutunud tähtsaks viimastel aastatel. Vanema generatsiooni inimesed valisid ikka esimese variandi, aga nüüd, mil ühiskond on niivõrd erinev endisest, tekkitab see küsimus aina rohkem meelte lahknemist. Miks vanasti abielluti? Nii oli ettenähtud. Nii tegid meie vanavanemad, nii tegid nende vanavanemad. Oli absoluutselt võimatu ettekujutada, seda asja kuidagi teistmoodi ette. Iga hästi kasvatatud ning endast lugupeav neiu pidi enne mehele minema ja alles siis võis ta juba last saada. See, et naine elab mehega niisama, tegi ta teiste silmis kahtlaseks. Keegi ei tahtnud au kaotada seepärast tehti nagu ühiskond nõudis. Mindi altari ette ning tõotati teineteisele oma "jah"´-iga truudust ja abivalmidust ja jumal teab mida veel. Mis on kaasaja inimeste abiellumise põhjusteks? Mõningal juhul on tegemist teineteist armastavate inimestega, kes teevad selle otsuse läbimõeldult ning kinnitavad juriidiliselt
siiski on. Mehhiklastest mehed on tuntud kui machod ehk ülimalt enesekindlad ja uhked. Sellise suhtumise ja hoiakuga haaravad nad endale perekonda puudutavate otsuste langetamise õiguse ning naine peab sellele lihtsalt alluma. Türgis on aga asi veidi leebem. Kuigi mees on ka seal perepea ning üldjuhul kõige tähtsam isik oma perekonnas, siis naisel on siiski otsuste tegemisel mehega võrdsed õigused. Tänapäeval on abiellumine taas oma populaarsust kogumas. Küll aga ei abielluta esimesel võimalusel (täiskasvanuks saades või isegi varem vanema nõusolekuga), vaid esmalt omandatakse kõrgharidus, minnakse tööle, soetatakse oma kodu ehk lihtsalt öeldes seatakse elu korda. Nii toimitakse ka Türgis linnapiirkondades. Küll aga maapiirkondades on naiste keskmine vanus abiellumisel 17-18. See tuleneb ilmselt kas soovist parandada oma rahalist olukorda või on tegemist
ihunuhtlusega. Araabia inimesed ei pea kunagi ajast kinni ja selleks puudub näiteks bussidel ajagraafik. Buss väljub siis, kui buss on täis. Seetõttu pole mõtet küsida, mis kell buss väljub. Ajagraafikust ei peeta kinni, suhted on tähtsamad kui ajagraafik. Araabia rahvas on väga tormakas rahvas, sest nad armastavad vahele trügida ja teiste juttudele vahele segada ning nende suhtlustes esineb palju hääli korraga. Kui araabia perekonnas hakkab abielluma, siis enne kihlumist, tuleb otsida pruut või siis peigmees. Tavaliselt teeb seda keegi perekonnast, enamasti hakkab ema otsima pojale või tütrele sobivat kandidaati. Selleks vaadatakse kõigepealt oma suguvõsas ringi. Araabiamaades abiellutakse oma täditütrega või onutütrega või siis onutütre või onupojaga. Selles, et perekonna varandused ei läheks perekonnast. Enne abiellumist tehakse ka vereanalüüsid ning kontrollid, et ei tuleks vigaseid järeltulijaid.
otsust nii läbimõtlematult ja tormakalt teinud, vaid oleksid abiellumisega veel oodanud, ehk oleks neil siis õnnestunud oma vanemaid olukorraga leppima panna. Isegi kui vanemad ei oleks nende abiellumisega nõustunud, oleks olnud ka võimalus kasvõi koos linnast põgeneda . nende armastus oli ju nii suud ja Julia oli nõus Romeole ka maailma lõppu järgnema. Kuid kahjuks ei osanud nad suures armutuhinas oma abiellumise plaani korralikult läbi mõelda. Peale Romeo ja Julia abiellumist hakkasid asjad arenema halvasti. Üks juhuslik kokkupõrge vallandas teise halbade tagajärgedega sündmuse. Nimelt toimus tänaval Tyblati ja Romeo sõbra Mercutio verine duell, mille põhjuseks oli Tyblati viha Romeo vastu. Tyblat tappis Mercutio ja Romeo, kes tegelikult ei tahtnud üldse Tyblatiga tülitseda, sai sõbra surmast kuuldes soki ja ootamatu raevuhoo käigus maksis sõbra surma eest Tyblatile kätte.
5.1. Abielu Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes. See tähendas tema üleminekut isa eeskoste alt abikaasa eeskostele. Rooma abielu oli ainuabielu ehk monogaamia. Perekonnapea võimu abielusuhetes nimetatakse manus'eks (käsi). Gaiuse ,,Institutsioonides" on välja toodud kolm abielu vormi: Confarreatio on religioosne akt, mis toimus preestrite kaasabil ning kümne tunnistaja juuresolekul. Coemptio on naise otsmine selle isalt või eeskostjalt mancipatio teel. Usus on abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul. Siin on kasutatud igamise printsiipi. Kuid naistel oli võimalik seda ära hoida. Kaheteist tahvli seadustes oli järgmine reegel: ,,Naine, kes ei taha tähtaja möödumisel oma mehe manus'e alla minna, peab igal aastal oma mehe majast kolm ööd ära olema ja nii abielumehe aastase manus-igamise katkestama." Seetõttu käisid naised igal aastal oma vanemate kodus ööbimas, et iganemist ära hoida. 7 5.1.1. Abielu cum manu
. 17-aastane tüdruk: Ideaalne abielu on selline, kus partner ei anna katteta lubadusi, et veedab terve igaviku sinuga, vaid hoopis elatakse päev korraga 21-aastane tüdruk : Eeldan, et ideaalset pole kyll olemas kuid.põhiline on abielus siiski usaldus teineteise vahel.Ja austus.Kui need on olemas siis inimesed saavad ka ästi läbi ma usun,ja rohkem ei olegi ju vaja.armastus ka muidugi,kuid ega vist ei abielluta kui see puudux.tnapäeval pole abiellumine vist ii moes,lihtsam ja meeldivam on vabaabielu.mina kll taax abielluda aga sellex peax partnerit tundma ikka mõningad aastad,sest siis tuleb suhte tõeline pale välja,et vb inimesed ei sobigi mõnede koos veedetud aastate pärast!muud ei oska ma sulle lisada.... 14-aastane tüdruk : ma arvan et abielu paar peaks olema õnnelik ja nad peaksid usaldama üksteist, toetama peaks ka 16-aastane tüdruk: mees käib tööl, naine teeb ka tööd aga polle kohaga vms koos käiakse reisimas
Perekonna olemus, ülesanded Perekond on läbi sajandite teinud suuri muutusi, kuid on siiani säilinud ja täidab inimeste elus suurt rolli Perekonnata ei eksisteeriks ükski riik Perekond kui väärtuste kandja Muudatused kaasaegses perekonnas Perekonna funktsioonide muutumine Abielude arvu vähenemine, vabaabielu Tuumperekonna suurem privaatsus ning kaugemate sugulassuhete nõrgenemine Uuesti abiellumine ja perede kasv, kus on lapsed eelmistest abieludest Lahutuste arvu kasv Rohkem sünde väljaspool abielu Pere suuruse vähenemine Üksikvanematega perede arvu kasv PEREKONNA ÜLESANDED Pesu ei saa kunagi pestud. Ahi ei saa kunagi köetud. Raamatud ei saa kunagi loetud. Elu ei saa kunagi valmis. Elu on nagu pall, mida tuleb kogu aeg püüda ja lüüa, et ta maha ei kukuks. Kui tara on ühest otsast korras, laguneb ta juba teisest. Katus tilgub läbi,
samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga Perekonna olemus, ülesanded Perekond on läbi sajandite teinud suuri muutusi, kuid on siiani säilinud ja täidab inimeste elus suurt rolli Perekonnata ei eksisteeriks ükski riik Perekond kui väärtuste kandja Muudatused kaasaegses perekonnas Perekonna funktsioonide muutumine Abielude arvu vähenemine, vabaabielu Tuumperekonna suurem privaatsus ning kaugemate sugulassuhete nõrgenemine Uuesti abiellumine ja perede kasv, kus on lapsed eelmistest abieludest Lahutuste arvu kasv Rohkem sünde väljaspool abielu Pere suuruse vähenemine Üksikvanematega perede arvu kasv PEREKONNA ÜLESANDED Pesu ei saa kunagi pestud. Ahi ei saa kunagi köetud. Raamatud ei saa kunagi loetud. Elu ei saa kunagi valmis. Elu on nagu pall, mida tuleb kogu aeg püüda ja lüüa, et ta maha ei kukuks. Kui tara on ühest otsast korras, laguneb ta juba teisest. Katus tilgub läbi,
perekonnaringis nõu, keda poeg peaks kosima. Pruudile määrati kindlaks ka eelistatavad nõuded, väga oluline oli tulevase kaasa töökus. Kui sobivaim mõrsja oli leitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde. Kui viin oli vastu võetud ja äragi proovitud, siis kutsuti kosilased neiu perekonna juurde õhtust sööma ja juttu puhuma. Kui kosjad võeti vastu, siis sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud pudeli. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Milline on Eesti pulm? Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmad peeti noorel
kohustusi kui õigusi, kuigi naisliikumised on seal kestnud alates 1960ndatest. Naistel on keelatud iga ettejuhtuvaga asuda arutama oma pereasju. Lisaks on ka arutada abikaasade intiimsuhteid võõrastega. Kõik peresisesed asjad peavad jääma perre. Islami naine peab kuuletuma oma abikaasale. Naine võib keelduda mehele kuuletumisest ainult siis, kui abikaasa nõuab temalt selliseid asju, mis on vastuolus islami seadusega. Sellisel juhul on kõige tähtsam Allahile kuuletumine. Näiteks, peab naine kuuletuma oma abikaasale ühiskondlikes küsimustes. Vastupidiselt meie tavadele, otsustab mees, keda lubatakse abielumajja külla ja kellega võib tema abikaasa üldse suhelda
annaabi.ee 
