PULMAD Koostaja : Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanad pulmatraditsioonid Eestis ............................................................................................4-5 Tänapäeva pulmatraditsioonid Eestis......................................................................................6-7 Tomingud enne abiellumist.........................................................................................................8 Teadmisi abielu kohta.................................................................................................................9 Kokkuvõte................................................................................
asendatakse uuega. Nagu igale arenenud ühiskonnale omane, nii on ka Eestis kujunenud välja erinevad traditsioonid ja kombed. Võrreldes varasemaga on pulmade pidamine jäänud justkui tahaplaanile - paljud paarid elavad niisama koos ega kiirusta abiellumisega. Kui varasematel aegadel alustati kooselu just nimelt abielludes, siis nüüd otsustavad tavaliselt juba koos elavad paarid lõpuks ka pulmad korraldada. Ometi on abiellumine kahe üksteist armastava inimese õnnelikemaid sündmusi. Eesti pulmakombeid on võimalik jälgida alates 19. sajandi algusest, mil pandi kirja esimesed pulmakombed. Kiriklik laulatus sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Eelnevatel aegadel suutsid eestlased kirikut traditsioonidest eemal hoida. Pulmapidu peeti palju tähtsamaks kui ametlikku kiriklikku laulatust, viimane oli vajalik vaid asja seaduslikuks muutmiseks
Eesti NSV-s Pärast Teist maailmasõda oli kogu senine elukorraldus segi löödud. Paljud olid hukkunud sõjas, paljud viidud Siberisse ja paljud olid Läände põgenenud. Paigalejäänud pidid kohanema uue eluga. Nõukogude ajal toimus nii elujärjes kui mõtteviisis suuri muudatusi, mis kõik kajastusid nii või teisiti ka kombestikus. Inimesed abiellusid nii sõja ajal kui peale seda, abielluti ka Siberis ja Saksamaa põgenikelaagrites. Abiellumine oli veel püha ja hingerahuks vajalik toiming. Sõja ajal suuri pulmapidusid ei peetud, aga mingit pidulikkust püüti ikka saavutada. Hästi töötas maa ja linna vaheline vahetuskaubandus. Linnainimesed said pulmalauale süüa muretseda riiete ja väärtasjade eest, maatüdrukud hankisid pulmakleidi toiduainete eest. Nõukogude korra edenedes hakati erinevalt eelnenud ajast eestlast kõrvalt õpetama, kuidas pulmi pidada.1958.aastal moodustati Tartu Linna TSN Täitevkomitee juurde ilmalike
..............................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes.....................................................................................................11 1.6 Vaba kooselu Eestis ja teistes Euroopa riikides..............................................................11 1.7 Eesti rahvastikusündmustest üheksa kümnendi jooksul: abiellumine ja lahutamine.....12 2. OMASOOLISTE ABIELU..................................................................................................14 Definitsioon..........................................................................................................................14 2.1 Omasooliste abielude ajalugu.........................................................................................14 2.2 Samasooliste paaride suhete reguleerimine..........................................
Jüri Gümnaasium Pulmatraditsioonid erinevates riikides Referaat Koostaja: Madis Kadastik Klass: 10.a 2012 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................3 Pulmasümboolika.........................................................................................................4 Abielusõrmused..........................................................................................................4 Rõivad.........................................................................................................................5 "Tegelased".............................
Kooli nimi
SISSEJUHATUS Läbi aegade on inimesed üksteise vastu armastust näidanud erinevalt. Varemalt oli kombeks pruudirööv ja kosjas käimine. Tänapäeval on enne kihlumist ja pulmi niinimetatud ,,kohtamise" aeg, mil noored inimesed üksteist tundma õpivad ning otsustavad kas inimene kellega nad praegu on koos, on ka see inimene, kellega veeta kogu oma elu. Minu referaat käsitleb kihlumise ja pulmade traditsioone, ning nende muutumist läbi aja. 1. KIHLUS Mis on kihlus? Adventistide koguduse elu käsiraamat "Koguduse kord" (Kristliku elu normid - Kihlus ja abielu) defineerib kihluse lihtsalt ja selgelt: "Kihluse (kurameerimise) all mõeldakse plaanitsetud abieluks ettevalmistumise aega, mille jooksul mees ja naine, kes on juba vastastikku armunud, õpivad teineteist täielikumalt tundma." 1.1 Ajaloolised kombed Pulmadele eelnesid otseselt kosjad. Kui noormees oli jõudnud abiellumisikka, peeti perekonnas nõu, keda ta peaks kosima. Määrati kindlaks ka pruudile esitatavad nõu
..........................13 KOKKUVÕTE.......................................................................................................14 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS Abiellumine on kõikide tütarlaste unistus juba väiksest lapsest peale. Samas on abiellumine praegu, kui ka tulevikus ja minevikus, keskseim sündmus elus. Kunagi oli abiellumine küla tähtsaim üritus, nüüd aga üks väga tähtis sündmus perekonna keskel. Pulmade jaoks peeti suuri pidustusi, mis olid kommeterohked ja kestsid mitmeid päevi. Mõnes kohas isegi kuni seitse päeva (Kihnus). Kuigi tänapäeval peavad pulmad vastu üks, erand juhul kaks päeva. Pulmapäev on pidulikkuse ja pühalikkuse tõttu inimese elu tähtsaim sündmus. Pulmade puhul on palju planeerimist, mille käigus on erinevate traditsioonide järgimist. Selles
Kõik kommentaarid