Jaapani keskaja alguseks võib pidada Yamato perioodi (300 - 710), mille nimi pärineb tolleaegselt juhtivalt hõimuliidult. Sageli nimetatakse seda ajajärku võtmeaugukujuliste kalmete (matmispaikade) järgi ka kofun'i perioodiks. Sel perioodil hakkas Jaapani traditsiooniline elu muutuma. Alates 4. sajandist tutvus jaapani eliit Koreast tulnud sisserändajate vahendusel hiina hieroglüüfkirjaga, mis pani aluse jaapani kirjakeelele. Ühtlasi jõudsid nende kaudu Jaapanisse konfutsianism ning budism. Buda mungad ei suutnud jaapanlaste loodususundit maha suruda ning seega jäi shinto rahva mõttemaailmas ja elulaadis oma traditsioonilisele kohale. Nõnda kujunes omalaadne kahe usundi kooselu, mis on püsinud tänapäevani. Seoses budismiga ehitati 7. sajandil pealinn Nara lähedale Horyuji klooster, mille tempel on vanimaid puitehitisi maailmas. 7. - 8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust
Koosnes tegelikuses 2 linnast, ühes elasid valitseja ja tema lähikondlased.Valitseja residents kujutas endast kindlustatud paleed koos kaitserajatistega. Teises linna osas elasid muslimitest kaupmehed, teadlased, vaimulikud. Kahe linna vahel tavaliste linnaelanike majad · Ehitati savist, puust ja pilliroost · Muhamedlaste linnas kiviehitised · Maju ümbritsewsid lopsakad aiad · Leitud on nt. Rausat käärid, noad jm tööriistad, naelad, relvad MALI · Mali ühendas Ghana maad enda omadega · Õitses, nagu Ghanagi, tänu kaubandusele · Islami vastuvõtmine tugevdas majandus- ja kukltuurisidemeid Põhja-Aafrikaga · Mali linnad olid islami kultuuri, teaduse ja kaubanduskeskused · Esimene Islami kõrgkool · Raamatukogu Ida-Aafrika SUAHIILI KULTUUR · Merekaubandus. Veeti välja elevandiluud, ninasarvikusarvi, kilpkonnakilpe, kookosõli jms, vastu saadi rauatooteid, relvi, puuvilla, nisu
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaaisum Etioopia Referaat Marjanne Mändmets 11 E Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus..............................................................................................3 Aksumi kultuuri eripära....................................
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia
Tsivilisatsioon levis ka India ookeani kaubandussidemete kaudu, araabia kaupmehed rajasid nn Suahiili linnu, mis hankisid toorained Ida-Aafrika tagamaadelt (elevandiluu, kuld, orjad), seda müüdi ranniku kaubalinnades kuni Hiinani. See stimuleeris Zimbabwe riigi esilekerkimist (kuningad hankisid kraami, mida araablastele müüdi). Teine kaubandussuund kujunes peale Põhja-Aafrika langemist araablaste kätte 7. saj. Kaubateed liikusid läbi Sahaara ja mööda rannikut. Seal kujunesid Ghana ja Mali riigid. Nigeri jõe suudmealal olid Joruba (Yoruba) riigid, milles oli omapärane neegrikultuur. Alates 11. sajandist kujuneb seal nö ehe Aafika tsivilisatsioon. Nad olid küll kontaktis isami kultuuriga, kuid ise ei olnud islamiusulised ja säilitasid omanäolisuse. Teine enam-vähem iseseisev tsivilisatsioon oli Kongo. Algusaega pole teada, kuid seal oli juba riik 15. sajandil, kui portugallased sinna jõudsid. Portugallaste suhted Kongo riigiga olid erinevad, kui 17
valitseja vooruslikkus alama kuulekus isa armastus pojalik austus vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus mehe õiglus naise kuulekus vanema sõbra ustavus noore sõbra usaldus Keskne eetika põhimõte: Ära tee teisele seda, mida endale ei soovi Nendele suhetele tugineb hiinlase maine säilitamine teiste inimeste silmis. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Konfutsianism muutus 2.saj. Ekr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani. Konfutsianistlikud tõekspidamised määravad hiinlaste ühiskonnakorraldust ka tänapäeval. Taoism Usundi rajaja oli poollegendaarne õpetlane Lao zi, kes elas ilmselt 6.saj ekr. Tema õpetus oli kirja pandud teoses ,,Daodejjing" - Kulgemise väe raamat. Keskne mõiste on dao 'kulg, toimimisviis, maailmakord'. Inimese dao peab olema taeva daoga kooskõlas. Õpetuse keskmes ei ole maailm,
lausa skulptuuride massist. India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Maistest proportsioonidest ei peeta kinni niisamuti mitte anatoomiast, sest esinevad inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Materjaliks on põhiliselt kivi, kuid on ka iidsetest aegadest kasutatud vaske ja pronksi. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. India kunst tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. India kujutava kunsti suurim õitseaeg oli Guptade dünastia ajal (4.-7. Sajand p.Kr.) Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid oma meela iluga. Hiina kunst Hiina kunsti arengust on palju selgem ülevaade kui India omast, sest hiinlased ise hakkasid juba väga ammu oma kunsti arengut jälgima ja ajaloolisi ülestähendusi tegema.
Jaapan asus reformide teele, keiser Mutsuhito valitsemise aastaid nimetatakse valgustatud rahu perioodiks. Sellel ajastul toimusid suured muudatused: Kaotati seisused ja seisuslikud privileegid, inimesed võrdsustati seaduste ees, saadi õigus valida perekonnanimi, amet ja elukoht.Suurt tähelepanu pöörati haridusreformile-avati palju koole, valmistati ette õpetajaid, kirjutati õpikuid. Hakati rajama riiklikuid ülikoole Tokyos(1877), Kyotos(1897).Jaapani kunst säilitas oma rahvusliku eripära. 1889. aastal avati Tokyo Kaunite Kunstide Kool, mille eestvedamisel arenes kiiresti rahvuslikus stiilis maalikunst, skulptuur ning tarbekunst. 2. Hiina Riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, tekkis onupojapoliitika ja seadusetus.Riikliku nõrkust kasutasid ära mandzud. Nende kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse, mis vallutas Pekingi. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia (1644- 1912)
Koolkonnad (põhilised): · Mahajaana (sanskritis mahyna 'suur vanker') on budismi põhjapoolne suund. · Theravaada (paali theravda, sanskriti sthaviravda; "esivanemate viis") on vanim budistlik koolkond, domineeriv usund Sri Lankal ja enamikus Kagu- Aasias (Kambodzas, Laoses, Birmas, Tais jne.). Vähemal määral praktiseeritakse ka näiteks Hiinas, Vietnamis, Bangladeshis, Filipiinidel, Malaisias, Nepalis ja Indoneesia. · Tiibeti budism (varasem nimetus lamaism) on budismi erikuju, mis pärineb Tiibetist. · Zen-budism ehk zen on üks mahajaana-budismi harusid. Olulisim meditatsioon. Peamine pühade tekstide kogu Tripitaka kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna- Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes,
röövel). Nomaadidest aarjalaste elu aluseks oli karjakasvatus ja suured veisekarjad, mida peeti jõukuse mõõdupuuks ja vahetusvääringuks. Ka sõdu peeti kariloomade ja paremate karjamaade pärast, millele viitab see, et aarjalaste suguharujuhte nimetati ka „lehmade kaitsjaks” (sanskriti k gopa), sõna „sõda” (sanskriti k gavišti) aga tähendas õieti „soovi hankida lehmi”. Indias tänapäevani kestev lehma pühakspidamise traditsioon sai alguse just nendest kaugetest aegadest. Veiste kõrval kasvatati lambaid, kitsi, pühvleid, eesleid ja sigu. Asudes elama Induse jõe orgu, muutusid aarjalased järk-järgult paiksemaks ning nad hakkasid karjakasvatuse kõrval tegelema põlluharimisega. Aarjalased elasid sugukondlike kogukondadena kindlustamata külades, savitellistest ehitatud majades. Aarjalaste sõjapealikest hõimujuhte nimetati radžadeks (sanskriti k rādžan). 3
kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus Aafrikal oli vastupidiselt eurooplaste üldistele arvamustele olemas kirjakeeli. Meroiidi või Kushi riik, mis asus Vana-Egiptuse riigist lõunas ja oli sellega majanduslikult ja kultuuriliselt väga sarnane, omas enda kirjakeelt. See sarnanes egiptuse hieroglüüfidele, aga seda ei ole suudetud täielikult dešifreerida. Geesi keelt kasutati Etioopias ja see tekkis u 2000 aastat tagasi. Algselt tekkis see Aksumi riigis, mis oli Etioopia eelkäija ja seal kasutati seda kirjakeeleni kuni 13. sajandini, aga see on kasutusel tänaseni, peamiselt kirikuriituste keelena. Nsibidi keel, mis oli levinud mitmetes Lääne-Aafrika riikides, avastati eurooplaste poolt taas 1904. aastal. Selle näol on tegu primitiivse kirjasüsteemiga ja kuna tegu on piktograafilise kirjasüsteemiga, siis eksisteerib selle puhul mitmeid tõlgendamisvõimalusi. See oli kasutusel salakirjana, mida eurooplastest ja araablastest orjapüüdjad ei teadnud
Ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. Vormilised otsingud keskaja kirjanduses (eepilise kirjanduse ja rüütliromaanide vorm, luule vormid, proosakirjandus). Eepika on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega
kindlustatud linnad ja kaubandus. · Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele. AJALUGU · 5.sajandi teisel poolel tungisid Indiasse valged hunnid · Valgete hunnide tulekuga hakkas India lagunemine · Valgete hunnide vallutustele suudeti küll piir panna, aga riik jäi mitmeks sajandiks veel killustatuks · Esines kaks religiooni, need olid hinduism ja budism · Mitmetes kohtades tekkisid budistlikud kloostrid · Kloostrites õpetati peale budistlike tõdede veel matemaatikat, astronoomiat, arhitektuuri ja teisi teadusi. · Tegelikult loetakse esimese aastatuhande teist veerandit kuldseks ajajärguks. HARIDUS · Brahanismi tõekspidamiste järgi oli hariduse andmise ainuõigus braahmanitel. · I aastatuhandel eKr tekkisid ning 12.-13. sajandini pKr tegutsesid nn braahmani koolid.
5. Loetle hinduismi kaheksa püha: 1.Mahasivaratri; 2.Sarasvati puudza; 3.Holi; 4.Rama Naumi; 5.Raksa Bandana; 6.Dzanmastami; 7.Navaratri; 8.Divali 6. Kuidas nimetatakse sanskriti keeles vägivallatust? ahinsa (ahimsa), mis tähendab mittetapmist või vägivallatust üldse. 7. Nimeta Bhagavadgita kaks peategelast: Ardzuna (Arjuna) Pandavate väepealik ja Krisna poole, kelle epiteediks eeposes on Bhagavat. 8. Milline hindu filosoof kirjutas Bhagavadgita filosoofiast? T. Subba Row (1856-1890) 9. Kuidas nimetatakse hindu nooruki pühitsemise rituaali sanskriti keeles? ? 10. Kuidas nimetatakse teadmist sanskriti keeles? ? 11. Kes on Dzainismi rajaja? Dzainism sai oma nime usundi rajaja Vardhamana Mahavira tiitli dzina järgi, mis tähendab "võitnu" või "ületanu". 12. Loetle dzainistide viis põhimõtet: 1)vägivallatus ahinsa (ahimsa); 2) tõearmastus satya. Enne millegi ütlemist tuleb järele
Jaapani ajalugu jaotatakse järgmisteks perioodideks: Aeg Perioodi nimi Olulised sündmused 1) 13 000 eKr - Jmoni periood Kütid-korilased 300 eKr 2) 300 eKr 300 Yayoi periood Põlluharimine (riis), Väikeriigid 3) 300710 Kofuni periood Ühendatud Jaapan, budism, Esimene põhiseadus 4) 710784 Nara periood Nara ja Nagaoka on pealinnad 5) 7841192 Heiani periood Kyto (Heian) saab pea- Linnaks, Taira dünastia 6) 11921333 Kamakura periood Minamoto dünastia, zen-
Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010 SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD...............................................................................................................12
Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal
IDAMAADE KUNST JA KESK- AMEERIKA Koostaja:Lanne Varjula 11B Keila Kool 2012 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja kolmada sajandi esimesel poolel eKr. ning levis naabermaadesse nagu näiteks Jaapanisse,Birmasse,Laosesse ning Indoneesiasse. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks ning teda peetakse vanimaks Budistliku arhitektuuri ehitusvormiks.Legend räägib,et Buddha olevat soovinud enne oma surma,et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sanchis. Sanchi Stuupa koos taastatud aiaga. Budistlikud monumendid-kell Sanchis. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid olid seest väga lihtsad ning ilma akendeta,kuid väljast olid nad rikkalikult kaunisatud,Indi
Praeguse, 14. Dalai-laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso (sündis 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal). 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. 1950. aastal tungis kommunistliku Hiina sõjavägi Tiibetisse ning 9 aastat hiljem siirdus Dalai-laama eksiili Indiasse. Kaks koolkonda 1. saj. eKr. toimus budismis esimene lahknemine, kunda Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja reeglite kinnipidamise vajalikkusest erinesid. · Theravaada e. lõuna budism on konservatiivne, kus peetakse rangelt kinni pühast kirjasõnast järgivad Buddha õpetust muutumatul kujul (mungad peamiselt). · Mahajaana e. põhja budismis: pöördutakse nii munkade kui ka tavainimeste poole; õpetus on avatud uutele tõlgendus võimalustele; virgumist ei taotleta mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks on teiste päästmine. Pühad tekstid Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud, mistõttu mungad ja nunnad andsid õpetusi edasi suuliselt. 1. saj
Tihtipeale kirjutati pühakute elulugusid. Kirjalik kirjandus algas suuremal hulgal ja süsteemsemalt ilmuma 11. sajandil. Varem rõhutati suulist traditsiooni. Esimesed kirjutajad olid mungad, kes olid erudeeritumad. Autorluse küsimus oli kahtlane, näiteks ,,Rolandi laulu" autorit pole täpselt teada. Ülikoolide ja koolihariduse levimine aitas kirjanduse levikule suuresti kaasa. Karl Suur rajas 9. sajandil õukonna juurde kooli, kuhu kutsus inglise õpetlasi. Neil oli suurem õppimise traditsioon, kuna ladina keelest arenenud keeltega maades oli keel niikuinii elementaarne. Germaani keelt kasutavates maades oli õppimine rohkem arenenud. Õppekavades olid triivium (retoorika, grammatika ja dialektika) ja kvadriivium (muusika, astronoomia, geomeetria, aritmeetrika). Ka näiteks geoloogia fakulteedis oli skolastika väga oluline. Keskaja vältel oli kirjandus ladinakeelne. Pühakute elulood (hagiograafia) olid algul ladinakeelsed, samuti levis ladinakeelne e goliardiline luule (vagandid)
hiline Nara 710- 784 varane Heian 784- 894 hiline Heian (Fujiwara) 894- 1185 Kamakura 1185- 1333 Muramachi (Ashikaga) 1338- 1573 Momoyama 573- 1615 Edo (Tokugawa) 1615- 1868 Arhitektuur Jaapani arhitektuuris on tähtsaim ehitusmaterjal olnud puit. Vanimad mälestised on Ise ja Izumo sinto tempel, lihtsad õlgedest viilkatusega vaiehitised. Arhitektuur mitmekesistus, kui Jaapanisse levis budism. Asuka ajastul (6.- 7. saj) ehitati silmapaistvad Asukadera (588) ja Horyuji templid (607, maailma vanimad puitehitised). Need koosnevad pagoodist, peatemplist ehk kondo`st ja ühekorruselistest kõrvalhoonetest, ehitised seisavad valgest kivist soklil, massiivsed mitmekorruselised katused toetuvad lakitud piilareile. Nara ajastu väärtuslikem mälestis on Todaiji klooster (ill 1), selle hoonestikku kuuluv Buddha tempel (745) on maailma suurim puitehitis
ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi. Ta uuendas kalendrit,võttes kasutusele Juliuse kalendri. Ta lõi „Kolme mehe liidu“ Aleksander Suur Makedoonia valitseja 4.saj eKr. Oli filippos II poeg ja nad käisid koos vallutusretkedel. Nad vallutasid alasid Kreekast ja Makedooniast kuni Indiani. Algas peale hellenismi periood. Ta rajas Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Sokrates Kreeka filosoof ja sofist. Ta ei kirjutanud oma mõtteid ülesse vaid avaldas neid suuliselt. Põhiliseks teemaks oli voorus. Ta elas ja õpetas Ateenas. Samuti näitas ta end ülesse vapra sõjamehena. Platon Vana-Kreeka filosoof. Sokratese õpilane. Tema pani Sokratese mõtted kirja. Ta on filosoofilse idealismi rajaja. Rajas esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia. Platoni tekstid olid dramaatilised. Ta mõtles ideedest. Hannibal Kartaago väejuht
erandid ja olla abielus mitme naisega korraga. Hiinlastele oli tähtis religioon. Usuti, et kogu maailm olevat animistlik(hingestatud) ning nende uksumustes põimusid jumalik ja inimlik maailm. Mõlemad olevat osa kolme inimvalda ühendavast suurest kolmainsusest: taevas, maa ja inimene.Oli kaks teineteisest lahutamatud põhimõistet yin ja yang. Hiinas kehtis ka esivanemate kultus ehk austati oma vanemaid ja ka esivanemaid. Hiina filosoofia kaks peamist kujundajat olid konfutsianism ja taoism, hiljem lisandus ka budism. Konfutsianism hindas eelkõige inimlikkust, st teistega arvestamist, armastust ja lugupidamist, peeti lugu traditsioonidest ja olemas pidi olema kohusetunne. Taoism juhtis tähelepanu maailma pidevale loomulikule kulgemisele. Kõigel pidi laskma minna oma loomulikku teed ja mitte vahele segama. See suund on avaladanud väga palju mõju Hiina rahvausundile. INDIA kujunes suurte jõgikondade alal, Induse ja Gangese alal. Tänu heale geograafilisele
Vägivald = halb karma = tuleb sellest hoiduda. Jumalad: Indra Tormi, äikese- ja sõjajumal, sageli võrreldi möirgava pulliga. Visnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Krisna Visnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr 500 pKr. Mahabharata 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias. Ramajana lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest. Budism: Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite
filosoofilise koega tekstid, neile eelnevad braahmanad (brhmana) ja aaranjakad (ranyaka) ehk 'metsaraamatud'. Kvya ilutsev, tehislik stiil stra - budismis tekstid, mille sisu on omistatud Buddhale; hinduismis aforismide kogumik, mida õpilastele õpetatakse. Bhsya - kommentaar, millega ümbritseti suutra stra - sõnasõnalises mõttes 'kiri'; seadused üldisemas mõttes; tekstid, mis selgitavad nt. varasemaid kirjutisi. HIINA autorid Kongzi - Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Tema õpetust nimetatakse konfutsianismiks. Ise ühtki raamatut ei kirjutanud, kuid tema pärandiks on tema toimetatud raamatud ja raamatud, is sisaldavad tema õpetussõnu, näiteks ,,Lunyu" (,,Vesteid ja vestlusi") Laozi Taoismi rajaja ja poollegendaarne õpetaja, traditsiooniliselt peetakse teda ,,Daodejingi" autoriks. Sima Qian Hiina ajalookirjutusele alusepanija, isaga kahekesi kirjutasid mitmest osast koosneva ,,Shi ji", mis oli esimene ajalookroonika.
Jaapani usundid Jaapani usundid on pajused ja nad ei esine eraldi.. Seepärast on Lääne-maailmal raskem seda kõike mõista. Iga jaapani usund on sõltuv teisest, mistõttu neid väga hästi lahku viia ei saa. Pesemisrituaal. Jumala mõne kehaosa pesemine. Tulnud animismist. Araigannon. Gami usu taust (shintoism). On veel ka eraldi budism. Kuid inimeste igapäevaelus on need kokku sulanud. Kui kysida, mis usku sa oled, siis inimesed vastavad, et nad polegi. Nad osalevad usklikes rituaalides kuid ei tunnista end usklikeks. See on seotud sellega, et usklikkus ja pühendumine on seal uus asi. Paljud jaapanlased ei seosta on rituaale ja muud sellist ühele jumalale pühendumisega. Ui võrrelda nt kristlastega, siis nad nagu polekski usuinimesed. Matsuri – pidustus, religioosse taustaga. Tsüklilise aja kuluga. Rituaalsed rõivad.
India, Hiina, Jaapani kunst Kunst sai alguse erinevates maailma kohtades ja erinevatel aastatuhandetel. Tänapäevani on säilinud vähesed näited, aga see on andnud aluse meie praegusele kunstile. Võtame võrdluseks India, Hiina ja Jaapani kunsti. Kõige vanim maa, kus kunst tekkis on India. Juba umbes 4500 aastat tagasi eksisteeris seal kõrgeastmeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Indiale järgneb Hiina, kus juba 4 aastatuhandel e.Kr. loodi kõrgkeraamika ja 2 aastatuhandel e.Kr. kujunes välja erinevad arhitektuurivormid. Jaapanis kujunes kunst võrreldes India ja Hiinaga märksa hiljem. Teada on, et erinevates maades on erinev religioon. Aga religioon on andnud väga suure mõju kunstile
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile.
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9
Hiina 3500 eKr Usundid: Taoism, konfutsianism ja budism. Taoism õpetus maailma kulgemisest ja sellest avalduvast väest. Konfutsianism õpetus inimese ja ühiskonna harmooniast ja selle saavutamisest. · Esimesed linnad tekivad 3500 a eKr. · Hiinlased leiutasid paberi, püssirohu, portselani, kirja trükikunsti, tindi jms. · Hieroglüüfkiri (2000 märki) arenes välja piltkirjast. · Hiina sai nime Qini dünastia järgi. · Hiina kunsti ja kultuuriõitseaeg oli Hani dünastia ajal. · Kultuuris ja kunstis austatakse väga traditsioone. · 10 000 Zifengi entsüklopeediat
2. Stuupa- on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Buddha mälestuseks. Stuupade ehitus levis ka Nepaali ja Indoneesiasse. 3. India templid- Templid olid peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Templeid kaunistati väga paljude reljeefidega. 4. Skulptuur Indias- India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud. dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad painduvad, proportsioonidest kinni ei peeta. Inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, ka inimestest-loomadest kombineeritud olendid. Materjal kivi, vahest vask ja pronks. Jutustavat laadi tegelasterohked stseenid, ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega
Kampuchea ja khmerid ning ANGKOR VAT Kampuchea Rahvavabariik asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel. Rahvaarv 7,5 miljonit. Kõneldakse khmeri keelt. Pealinnaks on Phnom Penh. 85% elanikkonnast on khmerid. Peale nende on vietnamlasi, hiinlasi ja teisi. Riigis on valdavaks usundiks budism (algul hinduism). Khmerid kujunesid kohalikest hõimudest I aastatuhandel. Impeerium eksisteeris 800-1200 m.a.j. Riigi hiilgust võis võrrelda Prantsusmaa Louis XIV ajaga. Kampuchea alal esimene riik oli Funan. Neist põhjas asus khmeride Tsenla riik, mis sõltus Funanist. Funan allutati 6 saj. Tsenla lagunes kaheks 8. saj. 9.saj. Riik ühendati, kus oli jumal- kuninga kultus. Pealinnaks sai Angkor. 11-12. saj. oli Indo-hiina poolsaare võimsaim riik.
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
