Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aapo Ilves". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aapo, kööp, ivar, levin, padar, lepland, prosaist, muusik, setu, autorite, pedajas, sokk, juhtmedLauldav luule Jaan Tätte Lauldav luule O Muusika saade O Lüürika O Ott Arder O Peep Ilmet O Leelo Tungal O Aapo Ilves O Jaan Tätte Ott Arder O 24 veebruar 1950 O Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija O Vabakutseline kirjanik O Eesti Kirjanike Liidu liige Peep Ilmet O 30 oktoober 1948 O Kirjanik ja tõlkija O ''Tuulekanne'' O ''Matsalu mailt'' O ''Mõraseks mõistetud meel'' O ''Ajastaja'' Leelo Tungal O 22 juuni 1947 O Luuletaja, prosaist ja libertist O 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu O ''Jõuluvana, kes kartis lapsi'' O ''Mirjami lood'' O ''Varesele valu'' Aapo Ilves O 20 oktoober 1970 O Luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik O Kirjutab eesti, võru ja setu keeles O Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige O ''Isa sokk on matkasell'' ja ''Tulen öösel sulle koju'' Jaan Tätte O Sündinud 24. märtsil 1964 aastal
Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Verner. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi.
õppinud Urvaste algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma
raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud
Trubetsky on olnud talle suur eeskuju. Leiame mõjusid veel Jüri Üdilt/Juhan Viidingult. Kõigil Contra tekstidel on popmuusika mõju, need levivadki nii kirjalikus kui suulises vormis. Contra luuletused on lauldavad, kuid sama hästi võib neid kogumikust lugeda ning need ei tundu sugugi kuivade laulusõnadena.3 Lisaks luuletustele on ta kirjutanud veel mitmeid jutustusi ja näidendeid. Contra kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse (NAK) ja aastast 1997 on ka Eesti Kirjanike Liidu liige. NAK liikmed Contra, Aapo Ilves, Olavi Ruitlane, Jaan Pehk. Foto: Kristiina Nurmis 1 Wikipedia 2 T. Teder, Ärileht 3 O. Remsu, Õpetajate Leht ~5~ Contra luulekogud × "Ohoh!" (1995) × "Üüratu üürlane" (1996)
kuuluva vigase, vastiku ja võika kirjeldamisest; palju ka tehnilist meditsiinilist sõnavara, mida tõlgivad päriskeelde luuletajast ja intellektuaalist jutustaja sageli iroonilised või humoorikad kommentaarid; võibolla on surnult sündiv laps siin ka kriisiajastu metafooriks). Omaelulooline kirjandus, nt Leonard Lapin "Siintallinn" (2014), Mihkel Raud "Musta pori näkku" (2008) ja geikirjandus: Caspar Trees "Sergo" (2004), Ivar Sild "Tantsiv linn (2007), Jan Beltrán "La mala vida ehk neetud elu" (2009), Marek Kahro "Päikeseta paradiis" (2012). 10. Sajandivahetuse sümbolistlik proosa ja maagiline realism ( M. Heinsaar, Paavo Matsin). Teine klassikaline suundumus eesti kirjanduses, nii öelda tuglaslik liin. Tekstiloome lähtekoht on tugev kujutlusvõime, mille alusel luuakse kirjanduslik omamaailm. Fictio luuakse oma kehtestatud reeglite kaudu, nt aegruum, fantastiline realism, ebatavaline realism, nt reaalne ja
Olavi Ruitlane pidi sulgema Tartu maakohtu määruse alusel oma blogi, sest seal valmiv raamat tööpealkirjaga "Olavi ja Marika pesumaja" oli solvanud tema endist abikaasat. Enda sõnul sulges Ruitlane internetipäeviku lugemise võimaluse kõigile peale iseenda kohe, kui oli kohtumääruse tähitud kirjaga kätte saanud. Sulgemise põhjuseks oli endise abikaasa hagiavaldus, mille järgi on blogisse võetud kontekstist välja rebitud lauseid. [5] Ruitlane on Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige. [2] 4. Tunnustused · 1. koht ajakirja "Kalastaja" kalastusteemalisel kirjandusvõistlusel "Kalamehejutt" (2001) · 4. koht Kalevala MM-il Espoos. (2002) · 2. koht 2004 a romaanivõistlusel romaaniga "Kroonu" · Bernard Kangro kirjanduspreemia (2004) [2] 5. Looming · "Inemise sisu" (Tartu 1998) -Luuletused võru ja eesti keeles · "kaera jaan ja mister propper" (Võro 1999) -Luuletused võru ja eesti keeles
õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
· "Tahaksin olla autobuss" (2008) 15 Proosa · "Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004) Antoloogiad, kogumikud, koguteosed · "Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000) · "Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos] (2002) · "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [juttude kogumik] (2005) · "Viie pääle" [luulekogu + CD] (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga · "Naised on nii imelised" [luuleantoloogia] (2006) · "Väike pornoraamat" [Tartu NAK-i koguteos] (2007) · "Kuldmuna. Kuus tükkü latsilõ ja noorilõ" (2007) Laulutekstid näidenditele · "Varasta veel võõraid karusid" (1999) · "Lendav laev" (2001) · "Endsapese" (2005) · "Bluusivennad" (2006) · "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007) Näidendid
Lõpuks jääb kõikidest püüdlustest järgi mõru maik, is it worth it kind of thing. Peategelane on bi-seksuaal. Geikirjandus. Alažanr tänapäeva realismist. Varem kuulus geikirjandus lihtsalt kirjandusse. Üks osa sellest kirjandusest iseloomustab põiklemine, ümberpööratult rääkimine vms. Teine osa on Rõhutatult kirjeldavad ja analüüsivad seda subkultuuri, räägivad sellest maailmast otsesõnu. Eesti kirjanduses Ivar Silla romaan „Tantsiv linn“ 2007, noore, oma seksuaalset orientatsiooni avastava üliõpilase lugu. Tähtis on kehakultus, tähelepanu riietusel, seksi kirjeldused jne. Kaspar Trees „Sergo“; Marek Kahro „Päikeseta paradiis“; Krister Kivi „Üksteist“. Kahe inimese vahelised suhted, kõik siuke suht klišeene ja dramaatiline geiteema. Erik Tohvri – üks loetumaid tänapäeva autoreid peale Kivirähi. *Fantastilis-sümbolistlik nüüdiskirjandus 20
- Poliitilise paguluse lõppu tähistas Eesti iseseisvumine 1991. aastal Bernard Kangro - Rootsis - 1950.a loodi tema algatusel eesti kirjastus Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK) - Toimetas ka kirjandusajakirja Tulimuld (1955-1993): - selles tekste avaldanud suurem osa tuntumaid pagulaskirjanikke Ajakiri Mana - 1957-1999 Rootsis - Tulimullast vabameelsem - nooremad autorid - simene peatoimetaja Ivar Grünthal Pagulaskirjandus - Jätkati realistlikus laadis - Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss (nagu ka varem) - Mõne autori loomingus modernistlik kirjutamisviis - Sageli nostalgiline ning täitis eneseteraapilist rolli (raviti kodumaast ilmajäetuse tunnet) - Kirjandus rahvusliku identiteedi kandjana: - Eestlaseks olemise küsimus oli veelgi tähtsam kui varem - Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga
hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja pääseb, pääseb ta ka trükki nt Tuglase teosed, Kesti Merilaas, Paul Viiding, August Sang jt). 1957-58 nn Pasternaki juhtum – Pasternak oli oma teose avaldanud läänes, mitte Nõukogude liidus ja oli saanud Nobeli preemia. See mudiugi oli väga paha. Sisuliselt teda sunniti Nobeli preemiast loobuma, algatati ka hukkamõistude seeria, see tähendab
Viiest lühiromaanist koosneb tsükkel, liigub psühholoogilisest realismist vormiteadliku modernismi suunas). Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970)). Teet Kallas (üleloomulikuga flirtiv novellikogu ,,Verine padi" (1971) ja romaan ,,Heliseb, kõliseb" (1972). Heino Kiik (koomika ja groteski peavoolu suurejoonelisem teos ,,Tondiöömaja" (1970). Mats Traat. 6. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 196672. Kassetiaja lõpp (196268 noorte autorite luulekassetid (1966 (65) Jüri Tuulik jt; 1968 (67) Andres Ehin jt )). Alustatakse uue ,,proosaliseks" peetud ajajärgu suundumusi. Luuleinflatsioon, mil publikuhuvi langes, sest luuletajad hakkasid katsetama proovimata zanreid. Kümnendi vahetusel optimistlike tulevikunägemuste kadumine, dissonantsid ja ebakindla maailmapildi teke. Kujutlused kinnisest või väikesest ruumist, millele vastandatakse piiride lõhkumine, põgenemine ja vabadus.
aasta juhuslik kohtumine Mati Nuudega, kes tol ajal raadiotes ja lavadel väga tuntud 15 nägu oli, tegi avapaugu tema muusikakarjäärile. Enamik raamatu sisust ongi kirjeldatud just elust rokkstaarina läbi Mihkli silmade. Karjäär ei olnud sugugi nii ilus ja kerge nagu arvata võib. Kokkuvõtvalt võib raamatu kohta öelda, et Mihkel kirjutab seal oma kuulsusetee algusest, sellest kuidas ühest teismelisest poisist sai andekas muusik. Sellel teel oli tema kaaslasteks palju muusikutest sõpru ja muidu tuntuid inimesi. Kogu karjääri jääb saatma alkoholilembus mis aina enam süvenes ja lõpuks ka hauda viia ähvardas. Tundub uskumatu kuidas mitu aastat möödus pidevas alkoholiuimas olles ning samal ajal suudeti veel luua muusikat, esineti purjuspäi laval, oli ka hetki kus tuli üldse esinemine ära jätta, sest oldi liiga kastis omadega, kuidas laval joobeolekus pikali kukuti või mõni esineja poole kontserdi
kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega. Pealesunnitud asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid
Õppis rändkoolides ja Helsingi kõrgemas algkoolis. Pääses Helsinki ülikooli kuid kehvade olude tõttu jäi haridus lünklikuks. Teoste eest sai ta väga vähe raha ning ta elas vaesuses. Suri vaimuhaigusesse. ,,Seitse venda"- raamatu põhjal peegeldub soomlase olemus. Vaatleb talurahva elu, suhteid, kombeid, haridust jne. Raamat räägib vendade arengukäigust teose jooksul. Seal on palju dialoogi, tegevust, muinasjutte, muistendeid. Vennad: Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Rühmitused Tarapita, Siuru SIURU(1917-1919) tegevliikmed: Under, Gailit, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu. Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Oluliseks saab kuidas kirjutatakse, mitte mida tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele. Suurt tähtsust
teenis aega Eesti Piirvalve Piusa kordonis. Töötas lühikest aega Kuldres inglise keele õpetajana ja seejärel postimehena. 3 aastat oli Urvaste postiülem, hiljem oli aga vabakutseline luuletaja. 2004 aastast alates töötas Urvaste Valla Lehe toimetajana, kust ta hiljem alusetult vallandati. Elanud on ta Urvastes, Viljandis, Tallinnas,Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas. Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal. Ühendused kuhu kuulunud: · 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise liige. · 1992. aastast Eesti Luuleliidu liige. · 1998. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. · 1999. aastal liitus Tuleviku Eesti Erakonnaga. · 2004. aastast Rohelise Urvaste liige. Autasud: · 2001. aasatal Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat. · 2003 aastal Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest · 2007.aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Margus Konnula on väga aktiivne sportlane ning on osalenud väga arvukatel
järgnevaks aastaks jätkuvat kinnitust korduvalt öeldule kokku on vaja hoida. Et Euroopa Komisjoni prognoos põhineb nüüdsel poliitikal ehk juba tehtud otsustel, ennustatakse Eestile valitsussektori suuremat puudujääki eelkõige tulenevalt negatiivsete arengute tõttu madalamast tulude laekumisest. «Ei võeta arvesse näiteks eelarvekärpeid, mida valitsus planeerib teha veel selle aasta esimesel poolel,» juhtis Padar tähelepanu. Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul on Euroopa Liidu selleks ja tulevaks aastaks ennustatud 3,2 protsendi suuruse eelarvedefitsiidi ohjeldamine võimalik, aga see eeldab seadusemuudatusi ja tegelikku poliitilist tahet. «Minu hinnangul on tarvis kriisiprogrammi, millel on kõik valitsuserakonnad juhtide isikutes taga ning mida ei lasta väärata saabuvatel valimistel,» lausus reformierakondlane Ligi. Suurbritannia majandus läks ametlikult langusesse
aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi ning Tallinna kreiskooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õpis EV ühe semestri ning pääses kreiskooli (tänapäeva VHK Gümnaasium). Kolme aasta pärast lõpetas ta selle. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. aastal valmis ta esimene jutt "Kurjal teel". 1883. aastal sai ta ajalehe "Virulase" töötajaks. Elas Karjakülas vanemate juures. Keilas tutvus Eduard Vilde August Buschiga, kes oli hiljem tema raamatute kirjastaja. Samamoodi ka J. H. Vahtrikuga. 1887. aastal tegi Vilde katse omandada Tartu "Postimeest". Kuid see ei tulnud välja kuna ta lihtsalt
Noor-Eesti arvustuslikud tööd on ajastu mõttes tõeliselt silmapaistvad. Senisega võrreldes käsitleti suhet lugejaga teistmoodi, eesmärgiks oli luua Eestis intelligentsikirjandust ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole. Rahvahulkadeni nooreestlaste looming ei jõudnud, sest haritlastest lugejaskond oli alles liiga hõre, ka poliitiline ja maailmavaateline erinevus. Noor-Eesti teened 1)Vormi rõhutamine-Tuglas on öelnud-,,Mitte sisu vaid vorm, mitte mis vaid kuidas" 2)Noorte autorite esitamine 3)Asjatundlik kirjanduskriitika-vorm, kompositsioon, stiil, aine, teema jne 4)Kristjan Jaak Petersoni ja Juhan Liivi tolmukihi alt üles leidmine ja au sisse tõstmine. 5)Kaasaegse väliskirjanduse tutvustamine Eesti publikule. 6)Raamatu kujunduse tähtsustamine. 7)Eesti kirjanike(Tuglas, Suits) tõlkimine soome keelde. Siuru Siuru moto on ,,loomise rõõm-see olgu meie ainus tõukejõud." (Fr. Tuglas). Siuru jätkas Noor-
Kivikas osales vasakpoolses ajakirjas "Murrang" (1921) ja kuulus "Tarapita" (1921-1922) rühmitusse. 1920. aastatel kujunes ta triloogiaga "Jüripäev" (1921), "Jaanipäev" ja "Mihklipäev" (1924) uustalunike elu käsitleva asunikuromaani esimeseks viljelejaks. Hilisemast loomingust pälvis riiklikku tähelepanu Vabadussõja-aineline romaan "Nimed marmortahvlil" I (1936). Johannes Semper Johannes Semper -- (1892-1970) luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. Õppis koos Johannes Vares- Barbarusega Pärnu gümnaasiumis (1905-1910), jätkas õpinguid Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal (1910-1914), Riia Polütehnilises Instituudis arhitektuuri alal (1915-1916), Moskva sõjakoolis (1916-1917) ja Berliini ülikoolis (1921-1925), elas Pariisis (1926- 1927). Lõpetas 1928. a. Tartu ülikooli mag. philos
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
Ühiskondlik protest Raiuv vorm, võõrtähed Punkkultuuri perioodid Pseudopunk- Propeller, Singer Vinger Pungi esimene põlvkond- Metro Luminal, Generaator M Pungi „kuldajastu“- Villu Tamme, Merca, Tõnu Trubetsky, Vennaskond, J.M.K.E (1986-1989) Tänapäeval- punkluule õhtud (Punk laulupidu 2008 ja 2011, 2015) Tõnu Trubetsky Luuletaja („Pogo“, „Anarhia“, „Daam sinises“) Muusik (Vennaskond, J.M.K.E) Anarhism Poliitiline tegevus (Eestimaa Rohelised, Keskerakond) Merca (Merle Jääger) Näitleja Luuletaja („Merca by air mail“ 1989, „Vana libu hommik“ 1998) Vanemuise näitleja Teenis kaitseväes Eesti Kirjanike Liidu liige Kirjandusrühmitus Wellesto liige Koostöö Tõnu Trubetskyga Villu Tamme Muusik (J.M.K.E. solist)
ja tõlgitumaid kirjanikke (tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse) Kross- kutseline kirjanik (al 1954), rohkete autasude omanik, mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat, valdab ja tõlgib saksa, soome, rootsi, prantsuse, vene ning inglise keelest, Tartu Ülikooli audoktor (al 1989) Tõi nõukogude eesti luulesse tagasi vabavärsi, prosaist 1970ndatest aastatest, enamasti ajalooline proosa, Kross on kirjutanud ajaloolise näidendi, mitmeid novellikogusid ja esseid. 2. Seleta, mida tähendab pluralism, milles see väljendub 1990. aastate kontekstis? Pluralism- mõtteviiside, väärtushinnangute ja valikute paljusus. Kunsti vallas on pea samatähenduslikuks postmodernism 3. Iseloomusta TNT (Tallinna Noored Tegijad) ja NAKi (Noorte Autorite Koondis) tegevust
· 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia · 2005 Rahvusmõtte auhind · 2009 Heliloomingu preemia · 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk4 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis 4 Sama allikas 4 Rein Rannap Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953. aastal ja on eesti helilooja, pianist ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap, muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija. Ema Ines Rannap, viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik.5 Haridustee · 19651972 õppis Rein Rannap Tallinna Muusikakeskkoolis. · 19721977 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Virve Lippuse klassis klaveri erialal. · 19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis.
vastu. Me kõik teame, et Olav Ehala on väga heal tasemel helilooja, aga et Olav Ehala on peale laulude loomise neid ka esitanud lapsepõlves oma bändiga ja vanemas eas vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kellega on antud välja ka mõned plaadid. Olav Ehala on lõpetanud Tallinna Muusikakooli aastal 1969 ja kompositsiooni eriala aastal 1974. Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Ma valisin uurimistöö teemaks Olav Ehala, sest ta väga huvitav persoon olles Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja pianiste ja minu kooli Tallinna Kristiine Gümnaasiumi (4. keskkool) vilistlane. 1. LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 Tee muusikani Olav Ehala sündis 31. juulil 1950. aastal Tallinnas. Mõlemad ta vanemad olid väga musikaalsed. Ema
Küsimustiku käigus tahtsin teada saada, mis vanuses pakub noortele grunge huvi ning kui palju nad õigupoolest sellest üldse teavad. Nii palju kui on inimesi võib olla ka erinevaid lemmiklauljaid ja lemmikbände erinevatel perioodidel. Nimetan järgmised lauljad/bändid, mis märgiti lemmikuteks kahe vastaja poolt Tanel Padar, Elina Born, Tommy Ca$h, Ed Sheetan, David Guetta, A$ap Rocky, Linkin Park, Black Veil Brides, Bring Me the Horizon, Artic Monkeys, Daft Punk. Tore oli teada saada omavanuste noorte muusikaeelistustest. 79. klasside arvestuses olid kõige populaarsemad muusikastiilid räpp ja pop. Enamusele 7. klassist meeldis üks nendest antud stiilidest
töötada kodus. Uue elu alustamise piirikiviks oli tutvumine 1997. aastal praeguse abikaasa Auliga, kellega Vilepil on 2 tütart: Elise (sünd 2000) ja Madli (sünd 2003). Vilep on kasuisaks abikaasa pojale Ats Vidrikule. Perega koos elab ka Vilepi 80aastane ema Tooni. Perekonda kuulub veel suur punane pärsia kass nimega Edward Norton. Heiki Vilep mängib trumme ansamblites Kaabu ja Lõqõriq. Heiki Vilep kuulub Eesti Kirjanike Liitu, Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Autorite Ühingusse, Eesti Esitajate Liitu, erakonda Eestimaa Rohelised, Sõltumatusse Ametiühingusse Kirjanike Kodu. Kuigi on levinud seisukoht, et autori loomingut peaks tema elust lahus vaatlema, aitab autori biograafia tundmine mõista tema loomingu motiive. Kuigi ka Vilep väidab, et ei kirjuta oma laste pealt maha, võib kõiki ta lugusid pidada peres kasvavate laste tegevuse, mõttemaailma ja keele peegeldusteks. Enamuse lastekirjanike loomingu
Rakvere Eragümnaasium 12.A klass Andrus Kivirähk REHEPAPP ehk NOVEMBER Uurimustöö Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 1.Autorist, loomingust............................................................................................... 4-6 2. Teose analüüs 2.1 Loo kaardistamine..................................................................................7 2.2 Jutu püramiid..........................................................................................8 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus..................................................................9 2.4 Analoogia graafiline kujundamine........................................................10 3. Hinnag teos
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
http://www.president.ee/et/ametitegevus/k6ned.php?gid=102997 (7.03.2010) . 21 Järgmise aasta (2008) tahteväljenduspäeva 21. oktoobrit ootasin juba suure huviga. Sel korral oli rahvast palju vähem kui 2007. aastal - Kolonni juubeliaastal. Päevakavas oli taas kalmistul käik, milleks koguneti kell 18.00 surnuaia väravasse. Kesklinna tagasi jõudes tervitasid võrulasi maakonna- ja linnajuhid, kõne pidas võrulasest minister Ivari Padar. Poole tunnise kontserdi andis Kilingi-Nõmmest pärit eestimeelset muusikat viljelev ansambel HPMA. 2009. aasta tahteväljenduspäev oli tihedama päevakavaga. Päev algas kell 13.00 Võrumaa muuseumis konverentsiga ''Elav ajalugu''. Konverentsil esinesid Okupatsioonide muuseumi juhataja Heiki Ahonen, noorsootöötaja kapten Harri Henn, Võrumaa muuseumi peavara hoidja Artur Ruusmaa, Vaba-Sõltumatu Kolonn nr 1 asutaja ja esimene juht Ain Saar, koduloolane