Hea isu Aafrika elevant sööb päevas umbes 150 kg lehti, oksi puukoort, juuri ja puuvilju. Nii suure toidukoguse tarbimiseks peab ta neljandiku ajast tegelema söömisega. Duss ja mudavann Elevandid jahutavad keha suurte laperdavate kõrvade kaudu, kuid teevad ka "dussi"- imevad lonti vett ja piserdavad seda kehale. Kogenud elevant ulatab lonti hõljutades ja õigel hetkel puhudes igasse kehaosani. Mõnikord püherdavad elevandid mudas või puistavad end üle tolmuga, et katta nahk putukate ja päikesekõrvetuse vastu ja kaitsta auramist läbi naha. Elevandipoeg Elevandipoeg ei pea muretsema toidu pärast, sest ta saab ema piima vähemalt kaks aastat. Mõnikord imetavad teda ka karja teised täiskasvanud emased. Aafrika elevant on suurim maismaaimetaja. Tema õlakõrgus võib ulatada üle 4m ja ta kaalub ligi 7 tonni
7.b Tallinn 2011 Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma elevantidest. Ning veel räägin lähemalt nende keha kaalust ning nende pikkustest. Ma tegin lühikese kokkuvõtte elevandi elust. Toon välja võrdlusi India ja Aafrika elevandist kumb on suurem või näiteks kummal on ümaramad kõrvad. Kirjutan veel lähemalt elevandi võhkadest, mis on elevandi kaitse relvad ning need on tohutult suured, võhad võivad kasvada kuni 3 meetrit. Elevandist üldiselt Mõlemad elevandi liigid aafrika ja india on kergesti äratuntavad tänu oma tohutule suurusele ja ebatavalisele londile. Elevandi lont on tegelikult pikk ja painduv nina. Lisaks hingamisele kasutavad elevandid seda veel mitmel teisel otstarbel, nagu näiteks dusi
eellased on asustanud peaaegu kõiki kontinente (v.a. Austraalia ja Antarktis). Need olid erineva suurusega loomad: hobusesuurusest kuni 5m kõrguse lõunaelevandini. Elevandid elasid peamiselt metsades, savannides ja jõeorgudes. Kliima jahenemisel kohastus üks liik, mammut, isegi tundra karmide tingimustega. Nüüdisajaks on neist säilinud ainult kaks liiki, kes kuuluvad küll ühte sugukonda, kuid kumbki omaette perekonda. Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure jõuga. Londi otsas paiknev haardemehhanism võimaldab maast tõsta pisimaidki esemeid. Lont on elevandile tähtsam kui inimesele käsi. Selle abil ta hingab, hangib toitu, kaitseb end, väljendab oma tundeid, vabaneb parasiitidest ja suhtleb. Londita jäänud elevant on määratud näljasurmale. (Ta püüab siis rohtu süüa põlvili, kuid kaua ta nii elada ei saa).
Suurim vaenlane inimene. Eestis on kohatud raipekotkast 3 korda. Täpset raipekotkaste arvukust ei osata öelda, kuna neid on äärmiselt raske loendada. Arvatakse jäävat 10 tuhande ja 100 tuhande vahele, kuid kindlalt on nende arv maailmas hääbuv. Raipekotkas peab jahti ainult visuaalsetele objektidele. Lõhnatundmist ei kasutata toidu otsinguks, kuigi korjuste juures võiks seda ju eeldada. Tavaliselt otsitakse korjuseid lagedatelt maadelt, et toit oleks näha ka kõrgemalt. AAFRIKA ELEVANT: kuulub londiliste seltsi ja elevantlaste sugukonda. Aaf-elev on maismaa suurim ja tugevaim imetaja, samas on ta üks leebemaid. Elab püsivates perekondlikes rühmades. Nende suhted on nii lähedased, et nad korraldavad surnud loomadele matused ning katavad need okste ja lehtedega. Emasloomad koos poegadega elavad karjas, mille juhiks on täiskasvanud emane. Noored isasloomad aetakse karja juurest minema, siis kui nad suguküpseks saavad.Täiskasvanud isased elavad samuti eraldi
Kadrioru Saksa Gümnaasium India elevant referaat Pärtel Toompere 7.B Tallinn 2007 EESSÕNA Raske on midagi eessõnaks öelda. Mis ma siin ikka räägin, et elevant on suur loom, suurte kõrvade ja pika ninaga; et aafrika elevandid on metsikud ja India elevante proovitakse kodustada. Jah, see kõik on õige, aga kõik teavad ju seda. Selles referaadis räägin ma aga kõigest huvitavast india elevantide kohta, mida kõik kindlasti ei tea. Teadsite Te näiteks, et india elevandid kuuletuvad ka lastele ning laps võib seista rahulikult kartmata elevandi kõrval? Teadsite? Ei teadnud? No vot! India elevantide kohta leidub aga ka palju muud huvitavat
Okaapi Tema keha pikkus on umbes 2,5m ja kaal 250kg. 2) Emasloom on isasloomast veidi suurem. 3) Okaapai on umbes 35cm pikk sinist värvi keel ta saab oma kellega puhastada silmalaugusi kui ka kõrvu seest kui ka väljast. 4) Kõrvad on peaga võrraldes suured. 5) Isastel okopaadidel on lühikese nahaga kaetud sarvmürgad. 6) Nad elavad 5001000m kõrgusel merepinnast. 7) Okaapatide peamine looduslik vaenlane on leopard. 8) Nad toituvad puulehtedest,puuviljadest ja
Elevandid Elevandid on maismaal ühed suurimad elavad loomad . Isane aafrika elevant võib olla umbes 4 meetri pikkune ja kaaluda 10 tonni . Neil on sambataolised jalad , töntsakas kere , nõgus seljajoon , suured kõrvad ja raske pea koos võhkade ja londiga . Aafrika ja India elevandid elavad , savannides , hõredates metsades , kuid Aafrika elevant võib elada sügaval vihmametsades . Elevandid elavad umbes 60 aastat , mis on rohkem kui ühelgi teisel imetajal , väljaarvatud inimene . Isaselevandid kasvavad kogu oma elu , mistõttu on nad 50 aastaselt tunduvalt suuremad kui emased elevandid . Elevantidel on suured köbrulised purihambad , et närida puruks puukoored , lehed , oksaharudest jne . See et elevandid on taimtoitlased ei tule sugugi kasuks , kuna see toob suuri kahjustusi näiteks : rohi tõmmatakse
Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. Gepard (Acinonyx jubatus) on kaslaste sugukonda kuuluv imetaja. Gepardi kehapikkus on 150 cm, sellele lisandub saba pikkusega 70 cm. Kaal on umbes 70 kg. Gepard on kiireim maismaaloom. Ta võib lühikesel distantsil (kuni 400 m) saavutada kiiruse 120 km tunnis. Gepard oli varem levinud kogu Aafrikas ja Lõuna-Aasias, viimasel jääajal ka Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on gepard levinud Aafrikas peamiselt Saharast lõuna pool. Iisraelis, Indias, Pakistanis ja Afganistanis on gepard välja surnud. Iraanis on säilinud vabas looduses 50..
Savann referaat geograafias 2008/09 õppeaasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Asend lk 3 3. Kliima lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik lk 4 6. Loomastik lk 4 8 7. Inimeste põhilised tegevused lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid lk 9 9. Kokkuvõtte lk 9 10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõik
Värvus on kärplastel väga mitmekesine: ühetooniline, vöödiline, laiguline, mõnikord alapoolel tunduvalt tumedam kui ülapoolel. Aastaaegade lõikes muutub karvastiku kohevus ja tihedus tunduvalt, kaks liiki on talvel koguni lumivalged. Enamik kärplasi on väikesed või väga väikesed, vähesed aga keskmise suurusega loomad. Nende tüvepikkus on 15 kuni 120- 150 cm, mass 100 g kuni 40 kg. Kõigil kärplastel on lühikesed kõrvad ja viis varvast nii esi- kui ka tagajäsemetel, neil on pikk saba ning pikad mitte sissetõmmatavad kõverad küünised. Enamikul kärplastest on suurepärane haistmismeel, mis aitab neil jälitada saaki ja vahetada üksteisega informatsiooni. Kõigil neil on päraku juures õlist tugevalõhnalist vedelikku tootvad lõhnanäärmed. Kärplaste seas leidub erakordselt hinnatud karusloomi. Nende hulgas on tuntud jahiobjekte, aga ka farmides
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest
püüdes (kajalokatsiooni abil). Enamikel liikidel asub lõualuude kohal rasvapadi, mis tegutseb nagu akustiline reflektor. Hammasvaalaliste pealael on ainult üks hingats. Hammasvaalalisi on 66 erinevat liiki. Mõõtmed: Mõned vaalaliigid, just eriti kiusvaalalised, kasvavad tohutu suureks. Sinivaal võib kasvada 30 m pikkuseks ning on kõige suurem loom, kes kunagi maal elanud. Näiteks sinivaala keelele mahuks seisma täiskasvanud elevant. Vaalad saavutavad nii hiiglaslikke mõõtmeid põhiliselt sellepärast, et vesi aitab nende keharaskust kanda. Kuivale maale sattunud vaal hukkuks omaenda keharaskuse tõttu, siseelundid lihtsalt litsutaks puruks. 3 Sukeldumine ja hingamine pinnal: Vaalad võivad sukelduda väga sügavale - kaselotid näiteks 2000 meetri sügavusele. Sügaval vees suudavad vaalad toitu otsida kuni üks tund
Eestis on saarmaste küttimine keelatud, kuid saarma väljapüük koprajahil (raudadega) on seaduslik, kui jahimees tabatud saarmast keskkonnateenistusse teatab. Täiskasvanu kehapikkus 70-75 cm; kaal 5-8 kg Üksikjälg: ees 6,5 cm pikk ja 5,5 cm lai ; taga 8,5 cm pikk ja 6 cm lai www.jahindusinfo.ee Karulased: Pruunkaru välimust pole vaja ehk kirjeldada. Karu on Eestis põdra järel suuruselt teine imetaja, kellel peale inimese looduslikke vaenlasi ei ole. Karupoegi ohustavad vaid isased täiskasvanud karud, kes võimalusel poegi tapavad. Elupaigaks on metsased alad, suviti varjab end tihedamas taimestikus, talvel taliuinakus. Enne taliuinakut valmistab karu endale ette mitu pesa Eesti oludes vaiksemates varjulistes kohtades (tuulemurtud puude all, tihedas kuusenoorendikus) kraabib karu pinnasesse lohu, mille vooderdab kuuseokste või samblaga
o Raadiosaatja kaudu tuleb teade, et hakatakse minema. o Eesmärk võimalikult ühise fondiga minna. o Jõudes esimese sihini, tuleb jääda seisma ja oodata teisi. o Omaks loomaks peetakse seda, mis läheb sinust vasakult mööda. o Küttidel oma laskesektor. o Tohib lasta ainult ajust välja läinud põtra. o Ajajad jäävad ootama ajupoolsesse külge ja ei tohi enne liikuda kui on antud käsk. Varitsusjaht – eelis on see, et ulukeid on pikalt võimalik näha ja jälgida. Saab teha otsuse, kas lasta või mitte. Hiilimisjaht – kasutatakse põhiliselt sõraliste ja väikekiskjate puhul. Otsijaht – kõnnitakse tavaliselt koos koeraga. Jänesejahti peetakse ainult koos koeraga. Peibutusjaht – ülesanne on meelitada uluk enda juurde või kindlasse kohta. Kasutatakse peibutusparte pardi- ja hanejahil
Eragümnaasium Lõuna-Ameerika loomad geograafia referaat Juhendaja: Erki 2008 1 SISUKORD 1 SISUKORD..............................................................................................................................2 2 2. SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 3 LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD...........................................................................................4 4 IMETAJAD..............................................................................................................................5 4.1 Jaaguar..............................................................................................................................5 Välimus..................................................................................................................................5 Leviala ja elupaigad...............
See loom ei olnus aga tänapäeval eksisteeriva liigi eellane. Koaala elutseb tänapäeval Ida-Austraalias. Tema levikuala on piiratud, kuna ta toitub ainult eükalüptilehtedest. Joonis 2. Koaalade levikukaart. Välimus ja käitumine Koaala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga huvitav: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koaala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Koaalal on suur lai pea, lame nägu ja teineteisest kaugel asetsevad pisikesed silmad. Tal on lühike ja lai keha ning saba puudub. Koaala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust.
seetõttu ei liigu tänu pikkadele jalgadele kiiremini. Kuna ajukoer peab palju jooksma, peab kehaehitus vastama tõustandardile. Käpp olgu tugev ja kompaktse ehitusega ja tagajalgade nurgad õiged, tagakeha ei tohi olla turjast kõrgem, rinnakorv olgu sügav, mahutamaks tugevat kopsu, selg sirge. Peatavad koerad, laikad (vene-euroopa ja lääne-siberi laika, norra põdrakoer) nende ülesanne on leida jälg, hääletult uluki jälje ajamine, juurde hiilimine ja ta haukumisega peatama ning samas anda ka märku jahimehele, et uluk on leitud. Hea laika ei tööta omapäi, nagu hagijas, vaid püüab omanikuga kontakti hoida. Laikaga peetakse Eestis metsseajahti, mingilmääral ka põdrajahti. Välimus: kikk-kõrvad, paksukarvaline, tugev. Vene-Eurooa ja Lääne-Siberi laikad on keskmisekavulised. Norra põdrakoer aga on alla keskmise turjakõrgusega.
KERGU PÕHIKOOL-LASTEAED 8. KLASS HENDRIK VARBLANE HÜLGED UURIMUSTÖÖ JUHENDAJA: LAINE KÄGU KERGU 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 3 Hüljeste elupaigad...............................................................................................................................4 Levila ja alamliigid..............................................................................................................................4 Alamliigid............................................................................................................................................4 Hülge liigikirjeldus..................................................................
toiduks seeni. Kuklaste seas on mitu väga kasulikku liiki. Et kuklased söövad ka kahjurputukaid, on nad Eestis looduskaitse all. (Wikipedia, 2011) Liikide arv mõnes ühtlasemalt uuritud putukarühmas Matsalu looduskaitseala poollooduslikes elupaikades (Vilbaste et al. 1985) Elupaik Kuivad Kadastikud Lamminiidud Rannaniidud Puisniidud Putukarühm põllud ja ja metsad niidud Tirdilised 22 24 42 61 131 (Cicadinea) Lutikalised 12 16 17 39 62 (Heteroptera) Mardikalised 16 7 193 188 123 (Coleoptera) Sipelglased 10 14 6 7 (Formicidae 9 Tabel 1
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka
suvel pikkamööda. Talve- ja suvekarva vahel erilist erinevust ei esine: suvekarv on 4 talvekarvast vaid pisut lühem ja hõredam. Noortel saarmastel on kattekarv peenema ja pehmema ohkega, aluskarv hõredam (Laanetu, Veenpere, 1971). Pea on saarmal veelise eluviisi tõttu lame, kere on silinderjas, jalad lühikesed, saba tugev ning kerepoolsest osast märgatavalt jämedam kui tipust. Kõrvad ning ninaavad on sukeldumisel suletavad (Vulla, 2008). Koon lühike ja lai. Kõrvalestad väikesed. Pea läheb sujuvalt üle pikaks lihaseliseks kaelaks, mis saagi haaramisel tähtsat osa etendab.Jäsemed on viievarbalised, lühikesed kuid tugevad, varustatud hästiarenenud ujulestadega. Tallapäkad paljad. Sellest tingitult on jalg iseloomulikult lai ja kaldamudal või liival selgesti eristatav. Esijala jälje laius on 65 mm, pikkus 55 mm, tagajala jäljel vastavalt 85 mm ja 60 mm
Ta peab koguaeg ujuma, et piisavalt hapnikku saada. Ta on üks maailma hirmuäratavamateas loomadest. Nad kuuluvad suurepäraste ujujate seltsi, mõnikord hüppavad nad koguni ka veepinna kohale. Mõrtsukhaid kogunevad heameelega saarte lähistele, kus leidub loivaliste või lindude kolooniaid. Välimus: Mõrtsukhaid kasvavad tavaliselt 6-8 meetri pikkuseks. Enamikul on süstjas keha ja äärmiselt tugev sabauim, mis võimaldab neil vees kiiresti edasi liikuda. Neil on pikk sile keha, samuti on ka nende nina pikk ja kooniline. Haidel on lisaks ühele sabauimele ka kaks seljauime, kaks rinnauime ja kaks kõhuime. Mõrtsukhaidel on suur pea. Suure pea külgedel on 5 kuni 7 lõpuseava. Eesmine seljauim paistab sageli veest välja, kui hai pinnavees ujub. Neil on ka äärmiselt suur suu, mis on täis teravatipulisi, nõelteravate hammaste ridu. Haidel kasvavad hambad koguaeg. Kui mõni hammas tal suus ära murdub,
Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Vereringe on tigudel avatud. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod on kõhtjalgsed. Nad liiguvad tallalihaste lainjate liigutuste abil, libisedes jala näärmete poolt eritataval limal. Tigude jalatald on lai ja väga limanäärmeterikas. Lima tekitamiseks vajab nende keha palju vett. Kuival pinnal on tigudel raskem liikuda kui niiskel. Seetõttu on nad aktiivsed pärast vihma ja hilistel õhtutundidel.(http://www.vvvs.ee/failid2/oppematerjal %20teod.pdf) 9 Putukad Kogu maailmas on teada vähemalt 1 017 018 putukaliiki (rohkem kui 68% teadaolevatest loomaliikidest). Ei ole kahtlustki, et tegelikult elame me ajal, kus putukad on domineeriv loomarühm.
Austraalia sipelgasiil asustab harilikult valgusküllaseid rohuseid ja metsaga kaetud alasid, kus pinnas on piisavalt pehme selleks, et sealt toittu välja kaevata ning sinna hädaohukorral varjuda. Sipelgasiil toittub termiitidest ja sipelgatest. (Parish 2005:10-11) 4 lk 1.2. Kukruliste selts (lad.k. Marsupiala) Austraalias elutsevast kahesaja viiekümnest imetaja liigist moodustavad peaaegu poole kukrulised. Sõna ,,marsupin" tähendab kreeka keeles kotti. Kukrulised on imetajad, kelle emasloom kannab poega erilises kõhul paiknevas kukrus ning kelle poegade areng jõuab lõpule just nimelt seal. 1.2.1. Sugukond: Kängurulased Teatmeteoste andmetel kuulub kängurulaste hulka ligikaudu 50 liiki. Kängurud erinevad suuruse, välimuse ja elupaikkade poolest. Känguru on Austraalia vapiloom.
Eesti Loomad Keelikloo- Imetajad Kiskjalised Loivalised Hülglased keel mad Ladina Animalia Chordata Mammalia Phocidae Pinnipedia Phocidae Pusa keel Tabel 1 - Viigerhülge süstemaatiline kuuluvus 1.2. Hallhülge üldiseloomustus Hallhüljes e. Halichoerus grypus (Joonis 2 - Hallhüljes e. Halichoerus grypus) on Läänemere suurim imetaja.(Tabel 2 - Hallhülge süstemaatiline kuuluvus). Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt heledamat tooni. Täiskasvanud isaslooma pikus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Selliste mõõtmeteda ongi hallhüljes teenitult Läänemere suurim püsiasukas. Häälitsused: sügavad piuksatused ja noortel loomadel ulgumine. 1.2.1. Eluviis
iseseisvaks saavad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad nad järgmisel kevadel. Elavad nad tavaliselt 5...6 aasta vanuseks. Lendorav on Eestis oma leviku piiril ja seetõttu on ta meie aladel kogu aeg haruldane olnud. Eriti haruldaseks on ta aga jäänud selle sajandi teisel poolel, seda peamiselt vanade metsade kadumise tõttu. Lendorav on looduskaitse all. Brandti lendlane Brandti lendlane on tumepruuni seljaga ja ta karv on märgatava siidja läikega. Kõhupool on kollakashall, kõrvad ja lennus hallikaspruunid või isegi mustad. Suvel tegutseb Brandti lendlane mitmesugustes paikades - aedades, parkides, metsaservades, lagendikel ning ka veekogude ümbruses. Ta on öise eluviisiga ja tiirutab suveöödel putukaid jahtides sageli puuvõrade vahel ning ka vee kohal, 1,5...8 m kõrgusel. Brandti lendlase lend on kiire ja kerge ning ta teeb tihti järske pöördeid. Päevaks kogunevad lendlased puumajade seinte vahele ja katusealustesse, ka puuõõnsustesse.
Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade ning eriti putukate seas. Peamised loomaliigid on: laisklased, gorillad, ahvid, tiigrid, jaaguarid, leopardid, erinevat liiki maod, sisalikud ja karihiired. [1] Vihmametsade loomad Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole laisiklased, lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papagoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda,
Saksauuli oksi ei kata mitte lehed ega astlad, vaid noored haljad oksavõrsed. Suvel, kuuma päikesega hakkab rohelus puudelt kaduma. Võsudest võib aurata rohkem vett, kui juured suudavad maa seest hankida. Sellise lõpu vastu võideldes langetab saksauul võsud liivale. Saksauul on nii hea küttepuu, et võib antava kuumuse hulgaga võistelda isegi kivisöe vastu. Aastasadu oli saksauul Aasia kõrbete ainus kütus ning nüüd on linnade ümbrusest saksauuli metsad kadunud. Tapp Põhja-Ameerika kõrbetes kasvava tapu varred meenutavad liaani. Selle järgi kutsutaksegi teda ka kõrbeliaaniks. Need tapud kasvavad ka kuivades kadakametsades. Tapu seemned idanevad pärast vihma. Ta kasvab kiiresti ning varred sirguvad isegi kuni 2 meetri pikkuseks. Need väänduvad ümber teiste kõrbetaimede, nagu liaanid ikka. Kõrbes on harva näha taimedel lehti, kui pole just oaasi sattunud. Kõrbeliaan on üks nendest
kõrguseks. Saksauuli oksi ei kata mitte lehed ega astlad, vaid noored haljad oksavõrsed. Suvel, kuuma päikesega hakkab rohelus puudelt kaduma. Võsudest võib aurata rohkem vett, kui juured suudavad maa seest hankida. Sellise lõpu vastu võideldes langetab saksauul võsud liivale. Saksauul on nii hea küttepuu, et võib antava kuumuse hulgaga võistelda isegi kivisöe vastu. Aastasadu oli saksauul Aasia kõrbete ainus kütus ning nüüd on linnade ümbrusest saksauuli metsad kadunud. Tapp Põhja-Ameerika kõrbetes kasvava tapu varred meenutavad liaani. Selle järgi kutsutaksegi teda ka kõrbeliaaniks. Need tapud kasvavad ka kuivades kadakametsades. Tapu seemned idanevad pärast vihma. Ta kasvab kiiresti ning varred sirguvad isegi kuni 2 meetri pikkuseks. Need väänduvad ümber teiste kõrbetaimede, nagu liaanid ikka. Kõrbes on harva näha taimedel lehti, kui pole just oaasi sattunud. Kõrbeliaan on üks nendest taimedest, mis kasutavad fotosünteesiks
punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka oravaid, kelle suvekarv on pealtpoolt must. Orava kehapikkuseks on 20...25 cm, saba pikkus on 19...21 cm ja nende kaal on vahemikus 170...400 g. Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga kuuse- segametsades ja parkides. Ta on tüüpiline puuelanik: kõverdunud küünistega varustatud pikkade varvaste abil suudab loomake puudel väga kiiresti liikuda ja ühelt puult teisele hüpata. Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda. Selles aitab teda suur kohev saba, mis võimaldab tal hüppe ajal suunda muuta ja ka hoogu pidurdada. Oravad on päevase eluviisiga. Nad on segatoidulised, kuid eelistavad siiski pähkleid ja mitmesuguste taimede seemneid. Nad söövad meelsasti ka linnupoegi, nende mune ja tigusid. Suve teisel poolel korjavad oravad endale talveks toiduvarusid. Need peidetakse kas puuõõnde või sambla alla, kust
Pilliroo seemned valmivad Eestis harva. Pilliroog kaob seal, kus pidevalt kariloomi karjatatakse, või kasvatab endale nii lühikesed võrsed kui rohul tavaliselt on. Pilliroovarsi kasutatakse ehitusmaterjalina, samuti punumistöödeks. Pilliroovarsi lõigatakse talvel ja see on taastuv loodusvara, sest ei kahjusta kuidagi taimekasvu ja juba järgmisel aastal kasvavad samasse uued taimevarred. Vanakreeka mütoloogias karistas Apollon kuningas Midast sellega, et laskis talle kasvada eesli kõrvad. Midas häbenes seda ja kandis edaspidi peakatet, kuni tema juuksed kasvasid nii pikaks, et neid tuli lõigata. Midas pidi oma kõrvu juuksurile näitama, aga see tõotas surma ähvardusel, et ei räägi kuninga kõrvadest kellelegi. Saladuse hoidmine osutus tema jaoks siiski raskeks. Lõpuks kaevas ta jõe kaldale augu, sosistas sinna sisse: "Kuningas Midasel on eeslikõrvad!" ja ajas augu kinni. Rohkem saladus teda enam ei vaevanud, kuid järgmisel kevadel
Sammaltaimed X karusammal Sõnajalgtaimed X X maarjasõnajalg Paljasseemnetaime X X kuusk d Katteseemnetaimed X X sinilill LOOMAD Tähtsamad tunnused Enamik loomaliike elab maapinnal. Loomad saavad vabalt liikuda Loomad reageerivad kiiresti ärritustele Loomade toiduks on taimed või teised loomad Loomad kasutavad hapnikku ja eritavad elutegevuse kägus süsihappegaasi Looma kehad paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel Loomad sigivad suguliselt või mittesuguliselt Loomad arenevad moondega või ilma LOOMAD SELGROOTUD SELGROOGSE
Viimase jääaja ajal olid kliimavöötmed surutud kokku, oli varem ühendus läbi kõrbete ja Beringi väin oli kuiv. Nt harilik pöök, ümber antarktika on lõunapöök, mis on hariliku pöögi kauge sugulane. Uus-meremaal, Tsiilis, Austraalias, Uus-Guineal tekkinud mandrite lahknemise kaudu. Gondwana ajal oli Antarktika roheline ja seda katsid suured lõunapöögi metsad. ~ ,,Lemuuria" disjunktsioon hõlmab Madagaskarit, Indiat ja Sunda saari, ehk on seletatav lõunamandrite eemaldumisega algselt ühtsest Gondwana idaosast leemurlased on levinud Magagascaril ja Kagu- Aasias, kandlased Lemuuria maa, mis on veepõhja kadunud ja järel ainult saared. Võib-arvata et need poolahvilised olid varem palju suuremalt levinud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
