Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "A. Purju ülesanne 1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
piirkulu, lahend, muutuvkulu, kogukulu, maksimeeriv, nõudlusfunktsioon, kogutulu, 30000Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 4958) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna
Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu
nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? õige a) kontoritöötajate palk; b) tulumaks; vale õige c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; d) firmas valmistatav toodang. vale 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC>MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast • alternatiivkulusid; alternatiivkulusid;
vajalikku kogust toodanguühikuid. Isokvandi tõus mõõdab piirproduktide suhet. Isokosti tõus mõõdab sisendite hinnasuhet, ETTEVÕTTE KASUM T = TR TC Majanduskasum on alati ajutise iseloomuga RAAMATUPIDAMISLIK e ARVESTUSLIK KASUM (ev kogutulu, millest on maha arvestatud ainult otsesed e ilmutatud kulud) ARVESTUSLIK KASUM = KOGUTULU TR OTSESED KULUD (Puhas) MAJANDUSKASUM MAJANDUSKASUM = KOGUTULUD TR (OTSESED
QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADUS MUA = MUB = MUC = ... Sel juhul käituvad tarbijad ratsionaalselt.saavutatakse tingimusel, et MU A / PA = MUB / PB = MUC / PC = ... = MUN / PN , kus MU piirkasulikkus, P hind KAUDNE KULU = NORMAALKASUM
FC 5 17.02.2014 KESKMINE KULU Keskmine kulu ehk ühikukulu kulu ühiku kohta ehk kulu ja tootmismahu suhe; Keskmisi kulusid on lühiperioodil kolm: 1) keskmine püsikulu (average fixed cost, AFC); 2) keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC); 3) keskmine kogukulu (average total cost, ATC). FC AFC = AFC keskmine püsikulu; TP AVC keskmine muutuvkulu; VC AVC = ATC keskmine kogukulu; TP TP koguprodukt (total product) TC ATC = ehk tootmismaht. TP KESKMINE KULU Täiendame eespool vaadeldud näidet:
kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hind) kogukulu(TC) = FC + VC piirkulu(MC)- täiendava ühiku tootmise täiendav kulu; MC muutus näitab muutust muutuvressursside piirtootlikkuses- kui piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb; näitab kogukulu muutust, muutes tootmismahtu ühe ühiku võrra. (U-kujuline) MC=TC/TP või MC= VC/TP või MC= w/MPL(piirprodukt); MC=TC' keskmine püsikulu (AFC) = FC/TP keskmine muutuvkulu (AVC)- VC/TP (U-kujuline) keskmine kogukulu (ATC)- TC/TP (U-kujuline- kahaneva piirtootlikkuse seadus) kahanevate piirtulude seadus- alguses MP suureneb ja siis kahaneb LAC- ümbrik (mastaabisääst)- L-perioodil on f võimalik kasutada kõiki tootmistegureid min kuludega
8 6 4.7 7 5 8 6.9 9 52 7.4 10 74 1) Täitke tabeli tühjad veerud 2) Kandke saadud arvandmed joonisele (TC,AC ja MC - kõverad) Täitke lüngad joonise põhjal: 3) 5 tonni maasikate tootmise kogukulu RÜ 4) 6 .tonni keskmine kulu on RÜ 5) 9 .tonni maasikate tootmise piirkulu on RÜ 6) Kahaneva piirtootlikkuse seadus hakkab kehtima alates .tonnist Ülesanne 4.20 Talunik kasvatab maasikaid. Tabelis on toodud tootmiskogused kolme tootmisteguri erinevate kombinatsioonide korral. Tööjõu hin 50 kr tund L, tundi Maa, ha väetis, k TP,kg 100 1 50 4000
PIIRASENDUSNORM PAN ( delta A / delta B) Tarbimise tasakaal PAN = MRS = qy /qx = Px /Py Lahutades laekumistest (sissetulekutest) maha kogu raamatupidamisliku kulu (nimetatakse vahel ka ilmutatud kuluks), saame ettevõtte raamatupidamisliku (bilansilise) kasumi. SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD Piirtoodang (MP) näitab kui palju kasvab kogutoodang tööjõu/kapitali suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu; Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC Piirtulu näitab kui palju kasvab kogutulu ühe tooteühiku müügi korral. piirtulu on ühe täiendava tooteühiku müügist saadav tulu; Kui piirtoodang on negatiivne, on kogutoodangu kõver negatiivse tõusuga.
kogukasu (lähtutakse sellest, et tarbida soovitavad kogused on kõrgemal asuval kõveral suuremad ja tarbija on rohkem rahuldatud suurema koguse tarbimisel). Ühel ja samal kõveral liikudes tarbija heaolu ei mutuu. Asenduskaupade puhul on ÜKK-d sirgjooned, täiendkaupade puhul täisnurkse kujuga, erijuhtudel võivad olla horisontaalsed või vertikaalsed sirged või ka nõgusad. VALEMID Arvestuslik kasum – ehk raamatupidamislik kasum = kogutulu – otsesed kulud Asenduse piirmäär – MRSxy = kauba Y koguse muutus / kauba X koguse muutus. ÜKK näitab tarbijate soovitavat kasulikkuse hinnangut ja MRS näitab määra, kuidas nad soovivad 1X juurde saamiseks loovutada Y koguseid. Eelarve – X * Px + Y * Py Eelarvejoone tõus – kindlaks määratud negatiivse hinnasuhtega: -Px/Py ja see näitab, mitmest kauba Y kogusest tuleb loobuda, et oleks võimalik juurde osta 1 ühik kaupa X.
Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne d) a ja b on õiged 4. Tarbija kogutulu väheneb siis, kui a) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 2,4 ja hind tõuseb b) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 1,6 ja hind alaneb c) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 1 ja hind tõuseb d) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 0,4 ja hind tõuseb 5. Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu (AVC) on 2 ja tema keskmine püsikulu(AFC) on 0,5. Firma kogukulu on a) 1100 kogukulu=VC+FC=1250
e alternatiivkuludele kõige üldisemas mõttes; Igasugune kulu on piiratud ressursside tingimustes ühtlasi ka alternatiivkulu; 7.c; majanduskasumit saab arvutada ka ettevõtte kogutuludest TR nii otseste kui ka kaudsete kulude summa lahutamisega; majanduskasum = TR- (otsesed kulud + kaudsed kulu) = arvestuslik kasum kaudsed kulud; 8. 1. 50500 (firma kogukulud on otseste ja kaudsete kulude summa); 2. 28000 (arvestuslik e raamatupidamislik kasum on kogutulu TR otsesed kulud); 3. 4500 (majanduskasum on arvestuslik kasum kaudsed kulud); 4. 21000 (firma omaniku aja alternatiivkulu on võimalik mõõta saamatajäänud töötasu suurusega); 5. 23500 (normaalkasum on sisuliselt võrdne kaudsete kuludega ehk teisisõnu sellega, kui palju oleks võinud saada tulu alternatiivsetest tegevustest); Ülesande lahendamisel on keskseks küsimuseks kaudsete kulude (nende laias, üldises mõistes) väljatoomine ehk sisuliselt
o Madalamate hindade korral, nõudlus on mitteelastne, sest kogused on suured ja tarbijad ei ole hinnatundlikud. · · hi · nõut · Elastsuskoefitsie nd av kogus nt · 10 · 0 · ----- · 8 · 2 · -9 · 6 · 4 · -2,333 · 4 · 6 · -1 · 2 · 8 · -0,429 · 0 · 10 · -0,11111 · · Kogutulu (TR) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. See on müüdud kaubakoguse ja hinna korrutis. · TR = P × QD o Müüja kogutulu, sõltub tarbijate hinnatundlikkusest. · · · · Nõudluse hinnaelastsusest sõltub tootja (müüja) hinnastrateegia: o Kui nõudlus on elastne, hinna langus toob kaasa kogutulu kasvu o Kui nõudlus on ühikuelastne, müüja kogutulu on maksimaalne
otsest rahalist väljamakset. Majandusanalüütilises arvestuses eristub: Otsene kulu kui ettevõte ostab ressursse, mida ta ise ei oma. Nende eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu (raamatupidamislik) Kaudne kulu loovutatud võimalus teha või saada midagi muud (loobumiskulu, saamatajäänud tulu) või leida ressurssidele mingit teist, (kasulikumat) rakendust. Arvestuslik e raamatupidamislik kasum on ettevõtte kogutulu ( TR=P x Q), millest on maha arvestatud ainult otsesed e ilmutatud kulud. Arvestuslik kasum= kogutulud TR otsesed kulud Puhas majanduskasum on summa, mis jääb järgi, kui ettevõtte kogutulust TR lahutada kõik majanduslikud kulud. Majanduskasum = kogutulud TR (otsesed kulud + kaudsed kulud) Majanduskasum = arvestuslik kasum kaudsed kulud Normaalkasum e normaalne kasum on osa arvestuslikust kasumist,
positiivne ja et hakati ostma 12%, kui sissetulek tõusis 10% - st, et oled asjast aru saanud. Nõudluse ristelastsus Koefitsient = (kauba A koguse muutus %-des) / (kauba B hinna muutus %-des) Asenduskaupade puhul väärtus positiivne, täiendkaupade puhul negatiivne. Nt elektrihind ja eramutes kasutatavate kütteseadmete kogus on täiendkaubad teineteise suhtes. Elektri hinna tõustes läheb seadmete kogus väiksemaks. Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Vt. Joonis 4.6 Loeng 5 ETTEVÕTE Ettevõte organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus, vajalik ettevõtja tegutsemiseks. Ettevõte koosneb: ettevõtja varast, õigustest ja kohustustest. Ettevõtted jaotatakse: kasumit taotlevad ja kasumit mittetaotlevad (MTÜ).
kõver on U-kujuline; vale e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. õige 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? a) kontoritöötajate palk; õige b) tulumaks; vale c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; vale d) firmas valmistatav toodang. ? 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC > MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast ühe sõnaga öelduna: a) alternatiivkulusid; b) kaudseid kulusid;
Vali üks või enam: suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu Kui püsikulud suurenevad, siis kasvab ka keskmine püsikulu, samuti keskmine kogukulu. Keskmine muutuvkulu jääb samaks, suureneb ju püsikulu. Piirkulu suureneb, sest sisaldab endas nii püsi kui muutuvkulu komponenti. Küsimus 9 Kui ettevõte toodab 10 ühikut ning tema keskmine muutuvkulu AVC=22, Valmis keskmine püsikulu AFC=5 ja piirkulu MC=30, siis Hinne 0,3 / 1,0 Vali üks: keskmine kogukulu ATC=57
kapitali piirtoodanguks ja leitakse: MPK (kapitali piirtoondag)= Delta Q/Delta K Kahaneva piirtootluse seadus väidab, et alates teatud punktist muutuva tootmissisendi piirprodukt väheneb koos selle sisendi suurenemisega. LOENG 4 ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD Pikal perioodil puuduvad PÜSIKULUD. ETTEVÕTTE KULUKÕVERAD: kogukulu (TC) võrdne iga tootmisteguri hulga ja tema hinna korrutiste summaga. Kahetegurilise tootmise (tööjõud ja kapital) korral on kogukulu seega väljendatav valemiga: TC=PK K+PL L PK - kapitali hind (maksumus), K - kapitali kogus, PL - tööjõu hind, L - tööjõu kogus. Keskmise muutuvkulu (AVC) ja kogu muutuvkulu (VC) seos: AVC = VC/Q NB! Piirkulu (MC) all mõistetakse kogukulu suurenemist toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. NB! Kuna püsikulu ei sõltu toodangu mahust, on püsikulu piirkulu alati 0 NB! Piirkulu tekibki ainult muutuvkulu tõttu. Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC)
Ühishüvid kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta, iga lisanduv tarbija ei suurenda kulutusi ressurssidele. Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa,töö,kapital) koos vahetoodetega, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt ning kasutab neid tootmiseks. Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõtte eesmärk omaniku tulu suurendamine. KASUM=KOGUTULU KOGUKULU Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Kogutoodangu kõver iseloomustab olemasoleva kapitali ja muutuva tööjõu hulga juures saavutatavat maksimaalset võimalikku tootmismahtu (TP). Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Piirtoodang on kogutoodangu suurendamine, mis on tingitud mingi kindla seisundi suurenemisest ühe ühiku võrra (MP).
muutuse.(nõudluskõver horisontaane) Täielik mitteelastne nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne) Ühikuelastne nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu) Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Elastsuskoefitsendid : · Kui E > 1, kõrgemad hinnad. Hinna tõusul kogutulu väheneb, (sest üks liigutus mõjutab rohkem) muidu suureneb. Koguse suhteline muutus > hinna suhteline muutus. Nõudlus on elastne. · Kui E = 1 siis jääb kogutulu hinantõusu korral samaks. Nõudlus on ühikuelastne. Hinna tõusul jääb kogutulu samaks. · Kui E < 1, madalamad hinnad. Hinna tõusul kogutulu suureneb, muidu väheneb. Nõutav kogus hinna tõustes küll väheneb, aga proportsionaalselt vähem kui hind tõuseb. Nõudlus on
𝑀𝑅𝑇𝑆𝐿𝐾 = − =− = −0,212 𝑀𝑃𝐾 193 c) Oletame, et ettevõte kasutab kahte ühikut kapitali. Kapitali hind on 4 eurot ja töö hind on 10 eurot. Kui suur on sellisel juhul 263 ühiku tootmise tootmiskulu. Kas ettevõte teeb praegu optimaalse tootmisotsuse ja minimeerib kulusid? Kapitali hind r=4 ja tööjõu hind w=10 Leiame lühiajalise kogukulu 263 ühiku tootmisel. 𝑇𝐶 = 𝑤𝐿 + 𝑟𝐾 𝑇𝐶 = 10 × 4 + 4 × 2 = 48 Hindamaks, kas ettevõte teeb optimaalse tootmisotsuse ja minimeerib kulusid võrdleme tehnilise asendamise piirmäära ja suhtelist tegurihinda. Optimaalse tootmisotsuse korral on tehnilise asendamise piirmäär võrdne 𝑀𝑃 𝑤 suhtelise tegurihinnaga (− 𝑀𝑃 𝐿 = − 𝑟 ).
c. 15 ühikut d. 180 ühikut 3. Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi: a. Firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini b. Sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla c. Firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet d. Firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu 4. Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: a. Firma kogeb kahanevaid tulusid b. On tegemist kahaneva mastaabiefektiga c. On tegemist kasvava mastaabiefektiga d. Ei saa midagi kindlat väita 5. Alljärgnevast on õige: a. Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis b. Firma keskmine kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis c
tehnoloogias. Pikal perioodil ei saa olla püsi- ehk fikseeritud sisendeid - lähtuvalt definitsioonist peab kõiki sisendeid olema võimalik muuta. Pika perioodi kestuse õige määramine on ettevõtetele oluline mingisse harusse sisenemise, tootmismastaabi määramise, moderniseerimise, tootmise reorganiseerimise jmt. tootmisotsuste vastuvõtmisel. Mis alljärgnevast on püsikulu? Maamaks Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: on tegemist kasvava mastaabisäästuga Kui piirprodukt (piirtoodang) on negatiivne, siis: On koguprodukti kõver negatiivse tõusuga Firmateoorias on firmade keskmine e. ühikkulu: Kogukulu, mis on jagatud toodetud tooteühikute arvuga Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see: muutuvkulude (AVC) kõvera allapoole nihkumise Firmateoorias nimetatakse piirkuluks:
koguse muutuse.(nõudluskõver horisontaane) Täielik mitteelastne nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne) Ühikuelastne nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu) Elastsuskoefitsendid : · Kui E on suurem kui 1, siis vähendab hinnatõus TR · Kui E = 1 siis jääb kogutulu hinantõusu korral samaks. · Kui E on väiskem kui 1, siis uurendab hinna tõus kogutulu Nõudlus on seda elastsem, · Mida Rohkem on asenduskaupu, · Mida vähem tähtis on hüvis · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus. Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Peatükk 4
tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus:inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb loodetava marginaal- e. piirkasu ja tehtava marginaal- e. piirkulu võrdlusel. Majandusanalüüs - on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel - on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria - on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem Analüüsi keeled: 1) verbaalne; 2) graafiline; 3) matemaatiline. Teaduslik meetod - Eeldab nelja vaheetappi e. sammu:
Küsimus 1 Küsimuse tekst Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: Vali üks: a. on tegemist kasvava mastaabisäästuga b. firma kogeb kahanevaid tulusid c. ei saa midagi kindlat väita d. on tegemist kahaneva mastaabisäästuga Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevas on õige: Vali üks: a. Nõudluskõver on täielikult elastsed nii TKF kui ka TK turu jaoks b. Täieliku konkurentsifirma (TKF) nõudluskõver on absoluutselt elastne, samas kui täieliku konkurentsi turu kõver on negatiivse tõusuga c
võib firma varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid d. pole firmal mingeid püsikulusid Küsimus 17 Firma maksimiseerib:: Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. turuosaga küsimus b. Kasumi väljundi ühikule c. kogukasum d. kogutulu Küsimus 18 Kui firma suurendab kõigi ressursside Õige kasutamist 10%, ja väljund suureneb 15%, Hinne 1,00 / 1,00 siis võib väita, et: 5/10 Arvestustest 4.1 Märgista Vali üks: küsimus a. tegemist on mastaabisäästuga b
11. Kas nõudluse ja pakkumise elastsus sõltub ajast? Kui jah, siis kuidas? Mida pikem on hinnaelastsusega kohanemise aeg, seda elastsemad on nõudlus ja pakkumine 12. Kas ettevõtja hinnastrateegia sõltub tarbijate hinnatundlikkusest? Kindlasti. Kui nõudlus on jäik, võivad tootjad müüa hüvist suurema hinnaga. 13. Lühiperioodi kulud (MC, ATC, AVC, AFC, TC). MC (marginal cost, piirkulu) on lisakulu ühe täiendava tooteühiku valmistamisel või kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutmisele ühe tooteühiku võrra.MC=TC/TP ATC (average total cost, keskmine kogukulu või ühikukulu) on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. ATC=TC/TP AVC (average variable cost, keskmine muutuvkulu) on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis.AVC=VC/TP AFC (average fixed cost, keskmine püsikulu) on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. AFC=FC/TP TC(total cost, kogukulud)- on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks
................................. 19 3.1. ELASTSUSE OLEMUS ............................................................................................................... 19 3.2. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS ................................................................................................... 19 3.3. NÕUDLUSE ELASTSUST MÕJUTAVAD TEGURID ......................................................................... 22 3.4. ELASTSUSE JA KOGUTULU VAHELINE SEOS .............................................................................. 22 3.5. NÕUDLUSE RISTELASTSUS JA SISSETULEKUELASTSUS .............................................................. 23 3.6. PAKKUMISE ELASTSUS ............................................................................................................ 24 4. TARBIMISE OPTIMEERIMINE......................................................................................
2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13
Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb: loodetava marginaal ehk piirkasu ja tehtava marginaal ehk piirkulu võrdlusel. Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem. Analüüsi keeled: verbaalne; graafiline; matemaatiline Teaduslik meetod: Eeldab nelja vaheetappi ehk sammu: 1) Võtmemuutujate kindlaksmääramine ja defineerimine.
Hind
100 A
50 B
Kogus
100 200
Elastne nõudlus E>1 (nõutava koguse muutus>hinna muutus) kaupu võetakse
rohkem kui alanes hind
Võiks langetada hinda-suurem kasum.
Mitte-elastne nõudlus E<1 nõutava koguse muutus
käsitlus majandusest baseerub mitmetel eeldustel mida täna tuntakse ka kui Ricardo eelduseid. Üheks olulisemaks eelduseks on see, et muutused suhtelistes hindades on põhjustatud muutustest tööjõukulus. Seega võetakse aluseks tööväärtusteooria, mille kohaselt kauba väärtuse määrab tema valmistamiseks kulutatud töö. Ricardo käsitluses on olulisel kohal ka põhimõte, et tööstuses on tulukus püsiv aga põllumajanduses kahanev. Täna ütleksime me, et tööstuses on piirkulu konstantne ja põllumajanduses kasvav, sest põllumajandusliku tootmise suurenemine toob endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Klassikalisest mõtteviisist on tuntud ka palgafondi doktriin, mille kohaselt töölise palgamäär võrdub palgafond jagatud tööliste arvuga. Samuti lähtus Ricardo oma majandusmudeli loomisel ratsionaalselt käituva inimese eeldusest. Neoklassikaline koolkond
annaabi.ee 
