,,ELU JA ARMASTUS" ANTON HANSEN TAMMSAARE Romaan Teos algab Irma Vainu (peategelane) keskkooli lõpetamisega. Ta oli saamas19 aastaseks, oli kevadel lõpetanud oma kodukandis valge kleidiga leeri ning kavatses sama kleidiga ka keskkooli lõpu ära veeta. Kahju oli vaid ühest- kleidilt puudusid punased roosinupud, mida alevikus kusagilt saada polnud. Kalmu Eedi ( Irmasse lootusetult armunud) lubas Irma jaoks linna minna, et ühes Kase preiliga (Irma koolikaaslane- kaupmehe tütar) oleks ka Irmal olnud roos rinnas. Irma keeldus, kuna ta oleks pidanud lubama iseenda rooside eest. Sel tähtsalt päeval- lõpetamisel oli aga lisaks kaupmehe tütrele roos rinnas ka Kalmu peretütrel Valvel (Eedi õde). Irma ühes teiste lõpetajatega, valmistudes koolist lahkuma seisis tema ees ratta seljas Eedi punaste roosidekimbuga. Irma ei tahtnud sugugi neid
,,Elu ja armastus" on täpne pealkiri teosele, milles teineteisele vastu seatakse tõsine armastus ja tegeliku elu närusus. Romaan ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. Selles kirjeldatakse keskkooli lõpetanud vaese maaneiu tagajärjetut töökoha otsimist linnas ja sattumist üksiku jõuka ärimehe küüsi, kelle juurde ta esialgu palgatakse teenijaks ja kes siis sõlmib temaga lühiajalise abielu. Teose autor Eesti suurim romaanikirjanik - Anton Hansen Tammsaare, kodanikunimi Anton Hansen sündis 30. jaanuar 1878 Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Tal oli korralik haridus: Väike-Maarja kihelkonnakoolis käis ta aastatel 18921894 ning 18961897. Aastatel 18981903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka ,,Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi
Rapla Ühisgümnaasium XXXXXX 12 X ,,NEMAD" Referaat xxxxxxx Rapla 2011 Sissejuhatus Raamat ,,Nemad" on esmakordselt ilmunud 1994. aastal ning romaani autoriks on eesti kirjanik Maimu Berg. Autorit huvitab sügavate tunnete kõikvõimsus ning seda on tunda terve romaani vältel. Teos räägib kahest erinevast põlvkonnast pärit inimesest ja nende vahelisest keerulisest armastusest. Raamatu peategelaseks on vanem naisterahvas Irma, kes oli oma parema aja ära raisanud, oli pilganud armastust, kuid nüüd armunud endast noormasse, keskealisse Joonasesse. Paarikest vaevas teiste arvamus, armukadedus, oskamatus usaldada oma kaaslast, kuid samas ka pidev ootamine ja lootmine taas näha oma armastatut. Peategelane Irma Irma oli pärit lodevate lillelaste, vabaarmastuse ülistajate, tuimade narkomaanide põlvkonnast. Ta on tõsiselt võtnud seda rumalat optimismi mida nende põlvkonnale sisendati,
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878 1940 Sündis Albu vallas Põhja Tammsaare talus. Haridus: · Sääsküla vallakool · Väike Maarja kihelkonnakool (lõpetas 18. aastaselt) · Hugo Treffneri erakool Tartus andis viiulitunde; tegi koolis lihtsamaid töid; esimesed jutustused ajakirjanduses · Tartu Ülikoolis õigusteadus Töö: · ,,Teataja" toimetus · ,,Vaatleja" toimetus · ,,Sõnumete" toimetus · vabakirjanik (1920..) Oli üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige.
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu
teha ja õhtul räägib selelst isale et kraave oli vaatams käidud selle peale Ütleb ise et see oli Eedi kes on lolliks jäänud kuna püssiga metsas paugutades oli püss korraga lõhki löönud ja Eedi viidi linna kus ta oli kaua aega ja epale seda on ta loll mis loll. Inreku valud aga suurenevad ta ei saa kolm peäva voodist välja . Lõpuks kui saab hakkab jälle kaevama kuna ol isanaud perest uue mättalabida , põõsas luurab eedi ja indrek räägib temaga , poiss õütleb et talle meeldib luurata ja ta isale ka ja tuleb jutuks vanaisa kargut, et eedi vahest võtab need et ta oleks nagu vanaisa moodi sama julge. IV Tuleb juttu sassist, kelle on üks jalg lühem kui teine ja teda arvatakse alle kasekmise meheks kuigi ta oma naisest maretis on pikem . Ta on ka eespere peremeheks, ag aerinevalt andresest loeb tema kõike rahas , tema ei tee tööd selleks et vargamäel kõik ilus oleks vaid selleks et kasusaada
Sündis vallaslapsena Varblas, käis kohalikus koolis. Vahetas palju elukohti, hiljem õppis Tallinnas kaubanduskoolis, Tln Kolledzi humanitaarharus (kirjutab ajalehtedes). 1933-34 sõjaväes. I teos kriminaalromaan ,,Võõrad varjud". Võtab osa paljudest kirjandusvõistlustest. 1936 ,,Semudele" ja ,,Sinine liblikas". Jätkab õpinguid Tartus geograafia + filosoofia loengud. Kuulub ,,Veljesto" korporatsiooni, jätkab kogu aeg kirjutamist. 1938 ,,Tuli ja raud" eest preemia + Tammsaare tunnustav kriitika. 1942 lõpetab ülikooli, 43 mobilisatsioon. Elab üle Tartu pommitamise, pääseb napilt surmast. Usub saatusesse ja peab seda oma teiseks võimaluseks, mille peab realiseerima. 44. aastal pageb Rootsi, elab Stockholmis ja töötab haigekassa ametnikuna. Armastatuim koht Kreeka, kuhu tahtis enne surma minna. Looming: alustab lasteraamatutega, kirjutab palju ajaloolisi romaane. Triloogia ,,Tallinna
tootlikkuse suurendamise abil püütakse suurendada efektiivsust kogu tarneahelas. Logistikat määratletakse ka kui süsteemi, mis on töötatud välja ettevõtte jaoks kasumi saamiseks optimaalsel viisil. Samuti määratletakse logistikat kui võimalust mõjutada irma strateegiat uute konkurentsieeliste loomiseks. Logistika on väga oluline ettevõtte strateegilises juhtimises ja planeerimises. 1.3. Logistika valdkonnad Logistika ainestik
aidast tuppa magama. Elli on aga selleks ajaks juba lootusetult Otti armunud, ei aita enam ei Oskari ega kellegi teise manitsused. Tiinat on aga tüdruk sootuks vihkama hakanud. Mis Tiinasse puutub, siis tema on seks ajaks juba imelikult tihti sattunud rääkima teisepere Eediga, kes on hirmutavalt poolearuline ja tundub, et tegelikult mitte nii loll kui arvatakse. Igatahes on ta kui hull püsside järele ja väidab häbitult, et "Eedi võib lasta, Eedi võib surnuks ka lasta, talle ei tehta midagi sest Eedi on loll, vanaisa ütles." Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit kellelegi last tegema, et tollest saaks uus peremees või Karla kellelegi samal eesmärgil last tegema (see aga raske, sest oma viljatut naist Karla petta ei taha). Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Probleem missugune
2 last surid imikueas.Isa oli karm ning kirjanik pandi varakult tööle.Esimese alghariduse sai isalt. 8 aastaselt pandi kooli (Sääseküla külakool, Prümli kool, Väike-Maarja kihelkonnakool, H. Treffneri gümnaasium) Teda valdas segadus maailma pärast. Lõpueksamid sooritas Narvas, mis andis keskkooli tunnistuse kuna Treffneri koolil polnud õigust tunnistust väljutada. 1903 hakkas ajakirjanikuks ,,Teataja,, , ,,Vaatlejad,, ja ,,Sõnumid,, toimetustes. Ei läinud kaua kui ilmus Tammsaare esimene teos ,,Postimehes,, nimega ,,Kilgivere Kustas,, 1907 hakkas Tartu Ülikooli õigusteadus osakonnas õppima. Lisaks kuulas loodus-ja psühholoogia loenguid + võõrkeeled. Ülikooli ajal haigestus tuberkuloos. 1912a. läks soovituste pärast Kaukaasiasse Musta mere äärde. Ülikooli ei lõpetanud. Seejärel ravis oma tervist Koitjärvel, kus elas tema vend. Raha teenis kirjutamisega. 1919 abiellus Köthe Veltmanniga. Neil oli 2 last Riita ja Erik. Lisaks kirjutamisele ka tõlkis.
Kui kraav valmis, pidid nad koos esimese vee jooksma laskma, aga Pearu tegi seda üksinda.*Pärast seda tahtis Pearu loodiheinammad teha ja ujutas selleks heinamaad ta tegi kraavile tammi ette. Tamm takistas vee äravoollu ja ujutas ka Andrese maad üle.*Varst hakkasib tammid salapärasetl lagunema. Seda tegi Mart. Kord jäi Mart Pearule vahele ja Pearu hakkas poissi taga ajama. Poiss oli soos kiirem ja loopis Paeru kividega. Kord võttis Pearu püstoli kaasaja hakkas Eedit taga ajama. Eedi ässitas Pearule koera kallale. Peasru lasi koera maha. Mart jooksis koju rääkima ja koos Andresega mindi vaatama, mis oli juhtunud. Selgus, et Pearu oli koera korjuse oma maa peale viinud. Andres läks kohtusse ja tahtis koera ees tkahjutasu. Paraku juhtus nii et Pearu sõna oli Mardi sõna vastu ja kohtus võitis Pearu. Sellest saadik hakkas Andres õigust taga ajama. Andresel oli Pearust rammu rohkem. Pearu kiitis Krõõta, et tubli naine.*Kui Krõõt rasedaks jäi, sündis tal tütar
karjamaal. Just sellistes tingimustes ja sellises ühetoalises muldpõrandaga toas sündis neljandal märtsil 1864 aastal kupja Jüri Vilde ja teenijatüdruku Leenu esimene poeglaps, kes ristsetel sai nimeks Eduard Vilde. 5 3. Kirjaniku lapsepõlv Pärast perekonna suurenemist olid kirjaniku vanemad ühisel arvamusel, et on vaja kohe uus töökoht otsida, kus on parem korter ja avaramad teenistusvõimalused. Varsti leidiski Jüri Vilde samas kihelkonnas Muuga mõisas aidamehekoha. Eduard oli vaevalt kahekuune, kui vanemad Pudivere mõisast lahkusid. Muuga mõisas suurenes Vildede perekond kahe tütre võrra. Neist esimene tütar, Ida Marie, suri kolmenädalase imikuna 1869 aasta suvel. Teisest tütrest, Auguste Mariast, kes sündis 3. jaanuaril 1871, sai väiksele Eedile peagi mänguseltsiline.
Tammsaare "Juudit" Autor lähtub ühest piibliepisoodist. Vaga naine Juudit päästab oma kodulinna, tungides vaenlase leeri ja raiudes maha vaenlase väepealiku Olovernese pea. Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
kirjanik loobus. Oma loomingus järjekindlalt kommunismivastasele võitlusele pühendunud kirjanik. Seni viimane, autobiograafiline romaan ,,Põhjatähe all" (Tartu, Ilmamaa, 2009) käsitleb reedetud generatsiooni võitlusteed Soomes ja Eestis ajavahemikul kevadest 1943 kuni lahkumiseni Rootsi sügisel 1944. Raamatust Tegelased: Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tõmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskujõe Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, põgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud
tabelimaailmas;hingeline vastuolu tekitab inimeses sisemist mässu. kohutav soov end alal hoida viib hullumiseni. 1848 "Valged ööd" romaan; vastandab rumala môistuse ja targa südame. Elada tuleb südame järgi, sest môistus on ainult väike osa inimesest. Tütarlaps Nastenka: "Ärge ôpetage mind, tundke mulle kaasa, ärge rääkige targalt, vaid rääkige südamega." 1866 "Kuritöö ja karistus" tõlkis Tammsaare. Vaene üliõpilane Roskolnikov hakkab plaanima, et maailmas midagi muuta, süüdistab pandimaja omanikku ning plaanib tema 7 tapmist. Detailid. Tapab naise ja ta õe. Hirm, et temani jõutakse. Kohtub naisega, kellele kõik ära räägib, tunnistab üles ja saadetakse Siberisse. Kirjutatud ajal, mil Vm keeruline sotsiaal- poliitiline olukord: 1)üldine vaesumise probleem; 2)kuritegude kasv; 3)lokkas prostitutsioon;
hoopis kive tõsta, Andres osutus tugevamaks ja seega Pearule vääriliseks vastaseks III - Andres soovis lapsi, tahtis, et nad tulevikus Vargamäe elamise üle võtaks - Uues talus oli palju tööd, hooned, maa, aed jms vajas korrastamist/ülesehitamist - Andres kõrgendas lävepakku, et sead tuppa ei pääseks, hiljem ehitas uued kambrid, et sead enam ukse juurde ei pääseks ja et lauad saaks toaukse piitade küljes ära - Peres oli neid 3: Andres, Krõõt ja karjapoiss Eedi - Esimesed künnipäevad möödusid halvasti, noor hobune tegi tööd tuliselt ja räpakalt, ajas Andrese vihale, pealegi põldu raske künda, sest see kivine ja vesine - Krõõt käis tihedalt lauda ja toa vahet, pidi iga kord piitadest üle ronima, oli juba harjunud - Vargamäel palju linde - Peremees ja perenaine läksid kirikusse, et kaubelda endale sulast ja tüdrukut, Andres läks kõrtsi, Krõõt jäi hobusevankrisse külanaisega juttu rääkima, kelleks oli Aaseme pere-eit
tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab
Järgmisel päeval kui P Eesperest mööda käis nägi ta et Madis paneb juba kraavi tegemiseks asju valmis. Ta astus sisse ja hakkas kraavist rääkima. Lepiti kokku et teevad kahasse, VI Nelipüha ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati
Peale ,,Mäeküla piimameest" Vildelt uusi teoseid ei tulnud, hakkas vanu redigeerima TÕDE JA ÕIGUS 5-osaline romaan Kirjanik, kes suutis oma kirjutistega end ära elatada On ette nimetanud, millistest teemades oma teostes räägib I osa teemaks pakkus välja-inimese võitlus maaga. Krõõda teema on sissejuhatus. Tema surmas algav kõik ja sellest sündmusest alates muutub teiste elanike elu pöördeliselt. Tammsaare pani sinna raamatusse enda ja enda külanike elud Andres kutsub Mari peale Krõõda surma tallu elama. Õige või vale? Osalt jah, sest Krõõt ise soovis, et keegi hoolitseks laste eest ja et lapsed said Marile toetuda. Osalt vale, sest rikkus Mari ja Jussi suhted ning Mari oli kurb seetõttu üleval talus. Andres tekitas ka suure segaduse naabrite vahel ja külas. Lõppkokkuvõttes oli Mari Andresele, kui tööori, mis tegi ta õnnetuks
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 1.1. Lapsepõlv 1.2. Noorukiiga 1.3. Elu pärast kooli lõpetamist 1.4. Haigusaastad 1.5. Elu Tallinnas 1.6. Tammsaare tööpäev Tallinna perioodil 1.7. Tammsaare surm 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Tammsaare kirjanikuna 2.2. Tammsaare tõlkijana 2.3. Tammsaare ajakirjanikuna 2.4. Tammsaare kriitikuna 3. TEOSE ANALÜÜS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost ,,Tõde ja õigus" teab peeagu iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatusega, tundliku loomuse ning väga laialdase teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kijutatud erakliku, endasse tõmbunud inimesena. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest on Tammsaare väga seltskondlik, jutukas, lõb us ja sarmikas. (Tammsaare...2007).
Lepiti kokku et teevad kahasse, P tahtsi et kraav oleks tema maal rohkem. Andres leidis et sellel ei ole vahet kus see asub, põhiline et vesi mööda seda ära voolaks. VI Nelipüha- selleks ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi
7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3
Lepiti kokku et teevad kahasse, P tahtsi et kraav oleks tema maal rohkem. Andres leidis et sellel ei ole vahet kus see asub, põhiline et vesi mööda seda ära voolaks. VI Nelipüha Selleks ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök-
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale üh
Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal märkas teda aga sõjakäigult tagasi tulnud noorhärra (mingi mõisniku sugulane või sõber) ning tüdruk jäi talle
Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi. Pearus on tuntud ära üleaedne Jakob Sikenberg, Hundipalu Tiidus kirjaniku ristiisa Hans Grossthal. Teise osa kirjutamiseks on ohtrasti ainet andnud Treffneri eragümnaasium; paljud Mauruse kooli õpetajad ja õpilased on meenutanud lugejatele kirjaniku õpetajaid ja kaasõpilasi. ( Näit. Maurus Treffner jt) III osa sündmustik toimub 1905 .a. revolutsiooni aegses Tallinnas ja tuletab reas seikades meelde A. H. Tammsaare Teataja juures veedetud aastaid. IV ja V osa kirjutamisel on kirjanik rohkem tuginenud eluvaatlustest saadud andmeile, täpsustades ja süvendades isiklikke tähelepanekuid vastava perioodi ajakirjandusest hangitud teadetega. IV osa tegevus toimub kodanliku vabariigi algaastatel Tallinnas, V osa sündmustik areneb taas Vargamäel. Lähteaine on selles suurteoses murdunud läbi kirjaniku isikupärase loomingulise prisma,
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
nagu mõnda harjumust või paratamatut tarvidust. Hiiobi suu läbi tahtis ta kõneleda oma Issandaga. 2. perenaine Krõõt - ei tuletanud laudu uksepiitade küljes mehele enam kunagi meelde, olgugi, et ise nendega võitles. Raamatu alguses 20. kaasavaraks lehm Maasik. Töökas. Kange. Jaksas isegi siis, kui enam ei jaksanud. Pisarad olid tavaline nähtus. Kui kannatas, siis ei tunnistanud seda, ei rääkinud, kui miski oli raske. 3. karjapoiss Eedi - pole jalanõusid, halb lugu on ka muude kehakatetega. Paari aasta eest suri ema; kirikus löödi ühe kellaga, sest kahe eest polnud maksta. 4. sauna Madis - popsib piipu, sülitab, skeptiline. Annab naisele kerepeale, kui too keelt hammaste taga ei suuda hoida. Tunneb Andrese ees aukartust, peab lugu, sest teab, et Andres oma sõnu ei söö. / Saunatädi lõksutab keelt, talle ei meeldi enam ei Andres ega ka Mari. Neab Jussi, kes hauas
Suutis andestada. Polnud nii kiuslik. Sai sulastega küllalt hästi läbi. Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga. Otsis tõde piiblist. Pearu: Ei võtnud elu nii tõsiselt. Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema. Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes. Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik. Tülitses sulastega. Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus. Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis Pilet 10: Anton Hansen Tammsaare elu ja varasem looming Kodanikunimi oli Anton Hansen, Tammsaare tuli talukoha nimest. Elas 1878 1940. Sündis Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Isa-ema olid pärit Viljandimaalt mulgid olid rikkamad ja haritumad kui ülejäänud eesti, aga seal olid selle tõttu ka talud kallimad. Selle tõttu koliti Järvamaale, mis on soine ala. Tammsaare oli oma pere neljas poeg, isa oli väga range. Lõunatalus elas Jakob Sikenbreg, kellest sai Pearu prototüüp.
oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H.Tammsaare "Poiss ja A.H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
..................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid............................................+20 16. Ernst Hemingway elu ja looming + "Kellele lüüakse hingekella".......+21 Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella".................................+22 17. Remarque` i elu ja looming + "Triumfikaar"........................................+23 "Triumfikaar"..........................................................................................24 18. Tammsaare varasem looming + "Kõrboja peremees".............................26 "Kõrboja peremees"................................................................................27 19. Tammsaare "Tõde ja õigus" ja hilisem looming.....................................27 "Tõde ja õigus"........................................................................................28 20. Kirjanduslikud voolud ja suunad.............................................................32 21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
