Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "A.H. Tammsaare "Põrgupõhja uus vanapagan"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vanapagan, jürkaõrgupõhja, õndsus, vanapagana, arva, taevasse, antsu, lisete, saadetakse, kohut, alatasaoeetilise, maia, õppinud, sooritas, hansen, tammsaare, arvas, tulema, senine, hävinenuduutub, koduloomade, muredest, saamiseni, matma, harima, sedavõrd, inimesena, maailmapilt, omadest, vastutav, vaesus, jälgides, kumb, töökas, viimseLugemiskontroll ,,Põrgupõhja uus vanapagan" 1.Miks Vanapagan Põrgupõhjale saadetakse? 2. Missuguste inimlike hädadega Vanapagan maa peal kokku puutub? 3. Missugune tegelane oli Ants? Kas tegemist on poeetilise liialdusega või on inimesed tõesti sellised? 4. Kumb tegelastest Jürka või Ants oli sulle sümpaatsem? Miks? 5. Kuidas iseloomustad Vanapaganat perekonnapeana? 6. Kuidas tõlgendad teose lõpplahendust? Miks Vanapagan ei saanud teisiti, kui pidi Antsule kätte maksma? 7. Mõtiskle kirjaniku filosoofilise sõnumi üle: vanapagan maa peal õndsaks saamas. 8. Kuidas oli üldse võimalik õndsaks saada? Mis või kes seda takistas? Kas Vanapagan sai Põrgupõhjal õndsaks? 9. Missugune mulje jäi Sulle teose järgi inimese (eestlase) suhtumisest Jumalasse, Kuradisse? 10. Milles seisneb siis Tammsaare ,,Põrgupõhja Vanapagana" järgi inimkonna langemise põhjus? Kas teose süzeelist
Näide lk 165. Kuna Jürka ei suutnud Mallele palka ja Antsule renti maksta, siis müüdi Jürka loomad ära. Näide lk 177. Lõpuks, kui Ants tahab Jürkat Põrgupõhjalt üldse ära ajada saab Jürka vihaseks ja paneb kõigele tule otsa ja saab ka ise surma. Näited lk 178, 180,169. Põrgupõhja eest tuli maksta hingehinda. 2. Jürka perekond Perekond: Lisete läheb põrgusse tagasi. Naine Juula- Lapsed: Kaksikud (Noor Jürka ja Joosu), Kusta, Maia, Riia 1. Jürka algul elab koos oma naise Lisetega, neil pole lapsi. Nad võtavad endale kassi.Nad saavad omavahel hästi läbi.Kui Jürka võtab endale sulase, siis saab Jürka koos Juulaga lapsed ja tema esimene naine Lisete sureb viha kätte ära. 2. Jürka ja Juula saavad omavahel hästi läbi. Lastega saadakse hästi läbi välja arvatud Maiaga, kes läheb Antsu juures ülbeks ja ei austa enda peret enam. 3
õuele Kaval-Ants või nagu Jürka ja Lisete teda tundsid - sulane. Kutsus Jürkat ja Lisetet Kaval-Antsu tallu, et loomadest rääkida. Seal paljastaski Kaval-Ants oma identiteedi ja ütles, et tegi seda ainult sellepärast, et veenduda, kas Lisete ja Jürkaga tasub äri teha ja ta oli veendunud, et tasub. Niisiis lahkusidki Lisete ja Jürka Kaval-Antsu talust juba hobuse, vankri, saha, lamba, lambatalle, sea ja lehmaga. Vastutasuks pidi Jürka Antsu juures tööl käima. Kord aga, kui Lisete läks lehmaga heinamaale metsa äärde, tuli metsast karu ja murdis lehma maha. Lisete jooksis koju ja ütles Jürkale, kes kohe kirve selga võttis ja heinamaa poole tõttas. Karu nad heinamaalt ei leidnud, leidsid metsast, kus ta lehma sõi. Jürka lõi suure hooga karule kirvega pähe ja kirus veel, et kirves ei taha hästi ära tulla (''Lööd kirve nagu kaalikasse, aga välja ei tule!'')
Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28 Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam, lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse. Jürka tapab karu kirvega. Koorisid loomad (lehma ja karu) ja raiusid tükkideks. Lehmalt said liha, karult nahka. Nahk võeti hiljem ära, lehma eest tasuti, kuid raha võttis Ants endale, kuna ta oli lehma naha juba ammu
Inimene on saladus Tammsaare teose ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" põhjal Iga inimene on erinev ja omamoodi salapärane. Kunagi ei mõisteta inimese käitumist või mõtlemist täielikult, mistõttu inimene ongi üks suur saladus. Tammsaare teoses ,,Põrgupõhja uus vanapagan" on kirjaniku peamine mõte olnud, kas inimene on nii loodud, et ta suudab elada seaduste järgi ja vältida pärast surma põrgut. Siin raamatus saadetakse Vanapagan maa peale, et tema tõestaks oma eluga, et õndsaks saada on võimalik. Jürka, kes oli siis Põrgupõhja uus Vanapagan, oli väga töökas mees, kuid samas väga kergesti Antsu poolt mõjutatav. Algul Põrgupõhjale kolides oli Jürka elus kõik hästi: oli korralik talu, loomad laudas, töö olemas. Kuid aja möödudes võttis elu teise pöörde. Jürka avastas, et ta naine Lisete petab teda sulasega. Selle teadmisega oli Jürkal raske leppida ja ta põletas sulase ühes oma küüniga
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid
,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1. Romaani tegevustik toimub 3el tasapinnal. Selgita neid. Ideestik, aine ja sisu. Mütoloogiline tasand ideestik võetud rahvajuttudest. Teose aine on hea ja kurja võitlus. Teose süzee: Vanapagan tuleb maa peale elama, et inimese kombel õndsaks saada. Tema lihtsameelsust kasutab ära omakasupüüdlik Ants, kes Vanapagana enda heaks tööle paneb. Lõpp on traagiline Vanapagan maksab Antsule kätte ja hukkub ka ise. Religioosne tasand ideestik põhineb usul ja piiblil. Teose aine: kas ausad ja seaduskuulekad saavad õndsaks ja lähevad peale surma taevasse ning valelikud ja patused lähevad põrgusse. Teose süzee: Peetrus saadab Vanapagana maa peale. Kui ta seal õndsaks saab, annab Peetrus talle hingi. Vanapagan tahab ausalt elada ja rügab tööd teha, kuid mida püüdlikumalt Jürka maiste ja taevaste seaduste järgi elab, seda kehvemaks elujärg läheb
Pärast seda sai Jürka Juulaga veel palju lapsi ja üleüldse, Jürka elas Juulaga kuni tema (naise) surmani, neil oli teineteisega koos hea elu. 3. Jürkat võib pidada nii Vanapaganaks, kellele Kaval-Ants koti silmini pähe tõmbab, kui ka kristlikuks deemoniks, Kuradiks ning kohati hoopiski lihtsameelseks talupojaks, kelle truudust talukultuurile Ants julmalt ära kasutab. Jürka on mitmeplaaniline. Ta on nii lihtne töömees kui ka üleloomuliku jõu ja võimetega vanapagan. Ta on väga visa töömees. Tema usk on kõigutamatu ja see hämmastab isegi kirikuõpetajat. Jürka säilitab kogu aeg lapseliku lihtsameelsuse (muutub alles siis, kui Ants on võtnud temalt viimase). Ta on emotsionaalne inimlike tunnetega (seda võib järeldada sellest, kuidas ta hoolitses väikese Riia eest, ta tegi kõneluse Juulaga enne surma, ta soovis, et tema tütar maetaks pühitsetud mulda). Ants oli rohkem patuoinas, ta õpetas Jürkat valetama. Ta oli ahne ja omakasupüüdlik,
Tema eesmärkideks on nii raamatus kui ka filmis saada õndsaks, et saada põrgusse uued hinged. Üheks erinevuseks, mille saab välja tuua Jürka puhul on see, et Jürka õndsaks saamisele oli veelgi rohkem rõhku pandud ja seda paremini seletatud läbi tema vestluste kirikuõpetajaga. Mina lugesin enne filmi vaatamist läbi raamatu ning hiljem filmi vaadates mõistsin, et seal jäeti palju tegevust välja ning osa on teisiti kujutatud nagu Antsu surm. Samuti on filmis tegevuste järjekorda muudetud ning toodud välja tähtsaim, kuid dialoogid jäid raamatu omaga enamasti sarnaseks. Antsu on kirjeldatud kavala, rahaahne ja väga omakasupüüdlikuna. Tema põhieesmärgiks oli rikastuda, ükskõik, milliseid pettuseid kasutades. Kaval-Ants hakkab Jürka lihtsameelsust tihti ära kasutama, pannes teda uskuma, et nad on sõbrad ja ta tahab talle parimat. Lõpuks mõistab Jürka, et Ants on hoopiski tema vaenlane ja tapab ta
tavapärast talupoega. Jürka oli üpris heatahtlik ja abivalmis, mis võis tuleneda sellest, et ta tahtis õndsaks saada, Ants aga kavaldas teisi üle ja pettis neid, et ise kasumit saada. Ants oli tark ja kaval, Jürka jättis aga natuke liiga usaldava ja totukese mulje. · Lisete ja Juula. Lisete oli õrn kleenuke naisterahvas, Juula aga suur ja tugev naine. · Kirikuõpetaja ja Jürka. Üks oli kirkutegelena, teine aga vanapagan. Suuremat erinevust ei saaks ollagi (vähemalt päritolu poolest). Sarnasus võiks neil olla näiteks ausus, sest kirikuõpetaja peab olema aus ja Jürka oli seda ka, kuigi keegi teda ei uskunud ja arvati, et ta on veits hull. 2) 3 ühiskkondliku probleemi. Kas need on aktuaalsed ka tänapäeva Eestis? · Petmine. Nii see kui Lisete pettis sulasega Jürkat ja Jürka pettis Juulaga Lisetet,
Paljudes raamatutes on peategelased läbinisti head. Nad on targad ja oskavad igast olukorrast edukalt välja tulla. Jürka oli aga teistsugune. Ta oli küll jõult võimas, aga mõistuselt kehv. Sageli tekkis tal probleeme hea ja halva eristamisega. Tal oli ka küllalt raske aru saada sellest, kuidas tema enda haritud maa lihtsalt teisele inimesele pidi minema. Kõik probleemid lahendas ta jõu ja vägivallaga. Siiski ei paneks ma neid omadusi talle pahaks. Ta oli ju ikka... vanapagan. Ja kui hoolikalt mõelda, siis just selline peakski üks õige vanapagan olema. Aga ega tal ainult halbu omadusi olnud. Ta oli heasüdamlik, kohati hoolitsev. Töökas, nagu ikka üks õige Eesti mees peaks olema. Selles teoses olekski vanapagan Jürka prototüübiks tavaline eesti talupoeg. Just sama rumal, sama heasüdamlik, alati optimistlik. Kaval-Ants oli aga täielik Jürka vastand. Ta oli tark, edukas, rikas. Rikkaks ei olnud Ants aga saanud mitte tööga vaid pettustega
Kuidas saada õndsaks Tänapäeval kiire elutempoga paljud ei mõtlegi, mis neist pärast surma saab, kas lähevad põrgusse või taevasse. Mõned seovad õndsaks saamist kristluse või muu usuga, aga pigem on see heaolusaamine. Tänapäeva taevasse saamise arusaamad on palju teist sugusemad kui paar põlvkonda tagasi, nii on aru saada ,,Põrgupõhja uue Vanapagana" teosest ja tänapäeva õpetuste erinevusega. Tihti räägitakse, et vaimust vaene inimene saab õndsaks. Tammsaare raamatust ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" saab selgelt aru, et Kaval-Ants ei teadnud õigest mida ta tahab. Mingil määral tahtis Ants taevasse saada, aga ta tegi kõik vastupidi. Raamatust loeb välja kuidas Kaval-Ants kasutab õndsaks saamist Jürka peal ära
Jürka oli Vanapagan Kes oli Põrgupõhja Jürka? Ta ise väitis, et ta on Vanapagan, kuid kas see on ka tõsi? Tal on palju inimlikke omadusi, kuid samas ei jää ka puudu Vanapaganale omastest omadustest. Kas ta ise üldse teadis kes ta on? Jürka oli mees, kes oli üleloomulikult tugev. "Jürka näitas igale kaubapakkujale õueväravat ja kes sealt kaudu küllalt ruttu minema ei saanud, selle saatis ta priiküüdiga aia taha oma õuest välja." Ükski inimene ei ole võimeline täiskasvanud inimest üle aia viskama, ilma igasuguse vaevata
jääb ka vabadusega." Revolutsioon · ,,Mis on revolutsioonil tegemist inimesega?" ,,Või on kõik vale vabadus ja revolutsioon? Kõik eksitus põletamine ja mäss? Kõik rahva ninapidi vedamine lehed, raamatud, kõned. On see siis kõik mõni tondipiibel või?" Kodus · Mari haige, valudes. Suremas. Mari puusas kasvaja, mida vigastas Indrek. Indrek läheb emale linna rohtusid tooma. Indreku armastatu Kristi uputab end. Läheb koju. Kus on isa ja Ants? Sandarmid oli isa ja Antsu ära viinud. Ants sureb, ise saab ihunuhtlust. Andres neab Jumala. Indrek taipab esimest korda armastuse suurust. ,,Vargamäel pole halastust, Vargamäel peab." ,,Tõde ja õigus" IV osa Võitlus enese õnne eest. Inimese võitlus isikliku õnne eest · Indrek abielus Karin Vesiroosiga. Neil on kaks tütart Tiki ja Miia, Tiina lapsehoidja. · Karin on ärimehe tütar, Karin närviline ja küüniline inimene. · Indrek pole eluga rahul
Anna kutsus aga Villut Kõrbojale peremeheks. Villu ei tahtnud sellest mõeldagi, et Anna santi endale tahab. Seepärast lasi Villu end öösel maha ja Eevi jäi ikkagi lapsega üksi. Pärast kurba sündmust otsustas Anna taas linna elama asuda, kuid kohtas enne äraminekut Eevit ning kutsus naise koos pojaga Kõrbojale elama. Anna hakkas väikesest Villust Kõrbojale peremeest kasvatama. ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" räägib loo sellest, kuidas Vanapagan läheb maale elama, selleks, et õndsaks saada. Jürka ehk Vanapagan oli jõu poolest väga võimas, aga mõistuselt kehv. Ta ei osanud tihtilugu head halvast eristada. Omadustelt oli ta aga väga töökas ja heasüdamlik ning kohati natukene rumal. Jürka naabriks oli aga Kaval-Ants. Ta oli täielik Jürka vastand tark, edukas, kaval ning rikas. Rikkaks oli mees saanud pettusega. Ta tegi kõike ainult selleks, et raha saada. Jürkaga
neiu vääriliseks. 1936 ,,Kuningal on külm" Mägikülas elab neitsi Angela, kelle viib ära kuningas, kuid Angelal oli mägikülas austaja Karlo, kes tahab koos oma 2 peaga vasikaga Angela kuninga käest ära päästa. Ta leiab Angela, aga narr tapab vasika ja Karlo läheb vangi, kui kuningas sureb saab ka Angela vabaks ning Karlo vangist välja. 1939 ,,Põrgupõhja uus vanapagan" Põrgupõhja tuleb ootamatult uus rentnik Vanapagan, kel nimeks Jürka ning ta naine Lisete. Vanapagan tuli maa peale, et tõestada Jumalale, et inimesed on võimelised õndsaks saama, sest kui nad poleks, siis pole ju mõtet Põrgut ja Taevast hoida niisugustena, nagu nad on. Vanapagana ülesanne on saada selles elus õndsaks, siis ta tõestab, et õndsaks saamine on võimalik ja tema Põrgukatelt saab jälle kütta. Vanapagan aga ei tunne elu maa peal ja ta ei tea täpselt , mida ta peaks tegema, et õndsaks saada.
teostes. "Põrgupõhja uues vanapaganas" jäid kaotajaks nii Jürka kui ka kaval-Ants. Kaval-Ants rääkis Jürkale igasuguseid jutte, kuidas õndsaks saada ja Jürka uskus teda. Esialgu oli Ants küll võitja rollis, kui ta sai Vanapagana enda heaks tööle panna, kuid teose lõpus jäi kaval-Ants kaotaja rolli, kui tema nimele kirjutatud Jürka maja maha põles. Jürka aga oli läbi teose koguaeg kaotaja rollis. Ants kasutas teda tööloomana enda heaks. Ta ehitas Antsu maale enda rahade eest maja, mille kirjutas naabri nimele. Samuti kaotas Vanapagan ka oma naise, kuid sai peagi ka uue naise ja temaga palju lapsi. Teose lõpus küll Jürka taipas, et Ants oli teda lihtsalt ära kasutanud ja pistis maja põlema, ometigi see mingit kasu talle ei toonud. Jürka tahtis õndsaks saada ja kui ta lõpuks arvas, et ta on saanus, läks ta Peetruse ukse taha, kuid seal selgus, et Peetruse arust peab Jürka uuesti Maa peale minema ja proovima uuesti õndsaks saada
lihtsate talupoegade tarkus. Teost loetakse eesti poliitilise draama tippteoseks. Ühiskonnakriitiline on ka Tammsaare viimane romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939), mille aine on võetud eesti tuntud muinasjutust Kaval-Antsust ja Vanapaganast. Tammasaare on oma romaani loomisel lähtunud sellest folkloori tegelaspaarist, kuid on vahetanud nende rollid. Tammsaarel esindab rikas peremees Kaval-Ants kurjust ning inimese tööjõu ekspluateerimist teise inimese poolt, lihtsameelne Vanapagan Jürka aga on esitatud ausa töömehena, kes Antsu alatustele vastu ei suuda seista ning on kaotanud oma peremeheseisundi. Romaani proloog kujutab Jumalat, kes on hakanud kahtlema, kas inimese loomine on ikka õnnestunud ja saadab Jürka maa peale rasket missiooni täitma: ta peab tõestama, et inimene võib kõige kiuste elada Jumala käsuseadmiste järgi. Maa peal üllatab kõiki Jürka vankumatu usk Jumalasse, kuid ometi satub Jürka vastuollu: mida tõsisemalt ja rohkem ta tööd teeb, seda
Minevik on armastajapaari taustaks, mis hukutab armastuse. Erika vanaisa on arvamusel, et kui Erika abielluks Oskariga, siis ta jääks erakuks (ei võeta omaks) POLE TULEVIKKU. Abielludes oleks kohatu ei ole sakslane ega eestlane. Lõpuks hakkab ka Oskar kahtlema abielu võimalikkusest. Oskar on mõistusega armastaja ja Erika on armastaja hävitab mõlemad! Psühholoogiliselt pingestatud romaan. · 1939 - ,,Põrgupõhja uus Vanapagan,, - Mis oli tema viimane romaan. See romaan päästis Tammsaare nõukogude ajast pm. Millest see romaan räägib ja mida ta meile ütleb? TUGEVALT SÜMBOLISTLIK!! Seda võib tõlgendada, kuidas ise tahad. Toetub rahvajuttudele. Kaval-Ants ja Vanapagan. Rahvaluules Vanapagan on negatiivne tegelane =rikas talupidaja, kes püüab petta ausalt töölist Kaval-Ants, kes on positiivne tegelane ning kavaldab Vanapagana üle. Tammsaare kehastab Vanpagana
ei olnud. Kehtis vanusepiir Vene tsaaririigi koolides sai õppimist jätkata ainult Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Paralleelid II osaga ka Antonil ei jätkunud raha õpingute eest tasumiseks, pidi tegema abitöid (köögis abiks, uksehoidja, hiljem nooremate õpetaja). Sel ajal alustas ka kirjanduslikku tegevust. Ajakirjanduses ilmusid mõned jutud: ,,Kaks paari ja üksainus", ,,Vanad ja noored". Teine oli õnnestunum. 1893.aastal oli 25-aastane ja sooritas oma gümnaasiumi küpsuseksami Narvas. Treffneri koolil polnud õigus anda välja lõputunnistust. Narvas oli kergem võimalik lõpetada. Lõpetas teatud mööndusega teised ained vastasid gümnaasiumi tasemele, aga vanad keeled (ladina, kreeka) jäid välja. Nende eest lõpuhinnet ei saanud. Õnnestus tööd saada Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses. Tema ülesandeks oli hankida kohalikke uudiseid ja kirjutada teatri- ning kontserdiarvustusi. Samal
Raamatute nimekiri: 1. Fridebert Tuglas „Popi ja Huhuu“ Huhuu oli n-ö mõtlematu inimene. Popi- tegi kõike, mida Huhuu tahtis. Kuhu võib küll jõuda, kui rumal inimene juhib elu. Huhuu (ahv) tegi kõike, mida hing ihaldas, milles väljendus ka tema rumalus. Ka näiteks tänapäeva noored, kes ei taha endast targemaid inimesi kuulata, kipuvad tegema asju, mis esimesena pähe kargavad, tagajärgedele mõtlemata, kuid tagajärjed võivad teine kord olla ka üpriski ebameeldivad. Popi (koer) polnud oma elus iseseisvalt mitte midagi saavutanud, ei olnud tal enam ka kellegi abile loota, kui peremees kodust lahkus. Sellist situatsiooni võib võrrelda näiteks laste ning nende vanematega. Lapsed on alates sünnist kuni teatud vanuseni sõltuvad oma vanematest, nende silmaring pole piisavalt lai, et aru saada asjadest, millega nad ise pole otseselt kokku puutunud. Popi oli arg ja ebakindel. 2. A.H.Tammsaare „Kõrboja
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Eesti kirjanduse suurim eepik · pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902.
tõdesid väljendavaid näoilmeid eesmärgist kõrvalekiskuvatest grimassidest. Otsingud ja eksimine on lubatud, kui neid pärjab edu. /////////// KURADI MITU NÄGU (GOETHE , BULGAKOVI JA TAMMSAARE TEOSTE PÕHJAL) Juba aastasadu on inimesed uskunud Kuradi olemasolu ja teda kartnud. Teda peetakse tavaliselt kurjuse ja pimeduse esindajaks ning põrgu valitsejaks. Nimesidki on talle aegade jooksul antud mitmeid: Saatan, Vanapagan, Põrguvürst, Vanakuri. Kõigest, mis inimesi niimoodi köidab, on alati kirjutanud ka kirjanikud. Nii on sattunud Kurat paljude raamatute lehekülgedele, ainult et igaüks on teda kujutanud just vastavalt oma nägemusele ja andnud talle sellega uue näo. Üks sellistest teostest on Bulgakovi "Meister ja Margarita". Siin on saanud Kuradist igavene rändaja mööda inimeste maailma. Ta ei ole sugugi mitte kurjuse, pimeduse ja kõige halva kehastus ning inimeste pahategude meelitaja
Võru I Põhikool Vanapagan eesti rahvausundis Referaat Võru 2009 Vanapagan Vanapagan kardab rahvajuttudes tihti hunte ja pikset. Huntide kartus viitab juttude tegelase sarnasusele kodukäijate ja külmkingadega, keda hundid murravad. Oskar Looritsa väitel tõendab see, et tegemist on erakordsete surnute hingedega, kes hulguvad mööda ilma. Huntide eest põgenev Vanapagan on sellisel juhul ühes pärimuskihis välja vahetanud huntide eest põgeneva kodukäija. Siin võib olla seos germaani mütoloogiaga, kus hunti on nimetatud "Odini koeraks" ja Fenrir-hunt neelab surnute hingi. Paljudes lugudes esinevad vanapaganad mitmuses ja ainult üht silmapaistvamat neist nimetatakse ainsuslikult Vanapaganaks. Nad elavad metsas, soos või koobastes. Neid vanapaganaid võidakse peljata kui eksitajaid, kuid sageli saavad nad külarahvaga hästi läbi.
Noore paruni ja preili vahel on armulugu, mis on määratud hukule. Tahab viibida härrasrahva hulgas ja viib preili teenijaskonna juurde väga ebaeuroopalik arusaam. Mahtra sõda tekib seaduse lugemise ajal ja ei saa aru miks neile maad ei anta. Vastuhaku eesotsas on Päärn, alguses saadab edu, tapavad mõisa teenija ja mõisnikud on hirmul. Vanaparun kutsub sõjaväe, kes lööb kamba laiali. Teos lõppeb ebaõiguse rõhutamisega, kui ülestõusnute üle mõistetakse kohut. Karistamine toimus talvel. Pidid kadalipust läbi minema, soldatid 2 rivis ja peksavad nende vahelt läbi minevat talupoega. Ja peale kadalipu saadeti Siberisse. Kriitiline realism, must-valge. Mõisnikud negatiivsed, talupojad üllad. Kirjeldused on täpsed, nt talupoja koormised. 1905 vilde oli tsaari võimu vastane, emigreerub karistuse kartuses Euroopasse. 1917ni elab mööda Euroopat, ameerikas ka. Tuleb tagasi küpsema kirjanikuna. ,,Mäeküla piimamees"
Mõisas on koduõpetajaks preili Marchand, keda poeg ja pereisa tahavad. Ei mõista, miks lastakse talupeogi peksta. Poja ja preili vahel armulugu. Parun viib preili teenijate hulka, ei kuulu koduõpetaja kõrgseltskonda. Mahtra sõda tekib uue seaduse alusel. Vastuseis eesotsas Päärniga. Algul saadab edu, parun kutsub sõjaväe ja talupojad kaotavad. Enamiku talupoegade karistuseks oli peksmine. Lõppeb karistusega, hiljem saadetakse Siberisse. o 1905 võttis Vilde osa ülestõusust Tsaari vastu. Peale seda hakkas elama igal pool Euroopas. Tuleb tagasi küpsema kirjanikuna, kirjutas 1917 Euroopa tasemel romaani o Oli saanud euroopalikuks o ,,Mäeküla peremees"- psühholoogiline romaan(realism). Olulisem tegevus inimese sees. Mõisa ja mõisnikke kujutas teisiti. Paljud vaesunud. Piimameest kirjeldatakse vaesena
Õhtul istus ta reheahju ees pingil ja mõtles oma äparduste üle järele. Viimaks leidis ta ometi, et ta ise süüdlane ei olnud, ja hakkas siis suure häälega kurja vanduma ja põhjama. „Mis sul viga, sõber?” küsis keegi rehepapi selja tagant. „Mis mul viga? Viga on suur! Iga kord viljast puudus, kui aidamehega õiendus,” vastas rehepapp. Küsija mees ei olnud aga keegi muu kui vanapagan ise. „Oh, ei ole viga!” vastas vanapagan. „Säh, siin on kott, pane ta teri täis ja sea rehealuse nurka püsti. Mitu korda sa pahema jala kannaga temasse puudutad, setu kotti on sul mõõtmise juures enam, ja need võid sa ära müüa.” Ütles ja kadus kui tina tuhka. Rehepapp ei põlanud ka vanapagana nõu, vaid tegi kohe esimese mõõtmise juures proovi, ja ennäe! kolm kotti vilja jäi üle. Nüüd oli mees rõõmus; müüs igakordse ülejäägi ära, sai palju raha ja härra oli temaga ülirahul
saamise võimalus oli ilmsiks saanud, oma lõpu leidis. 11. Nimetage Jaan Toominga suurlavastusi 1970. aastatest, kirjeldage kaht lavastust. Mille poolest on need eesti teatris tähelepanuväärsed? Toominga suurlavastused: ,,Põrgupõhja uus Vanapagan", ,,Kauka jumal", ,,Polones 1945" (Tuhk ja teemant). ,,PUV" esietendus toimus Vanemuises 1976 aastal. Ta võimendas Tammsaare filosoofilist mõtet: õndsus, kuidas õigesti elada, samuti usu, lunastuse ja patu teemad. Oma lavastuses toonitas JT inimeste ahnuse ja omakspüüdlikkuse teemat. Väljenduslaad oli väga jõuline ja kujundlik. Mitmetasandilised kujundid, mis sageli võisid oma filosoofilises plaanis olla mõistetavad vähestele, mõjusid emotsionaalse ja visuaalselt köitva teatrimärgina kõigile vaatajatele. ,,Põrgupõhja" manas vaataja ette lavaruumis asetseva mikromaailma, mis Jürka ja
Süvenes lugemishuvi, muutus kinnisemaks, püüab reaalse elu eest põgeneda raamatute maailma. Isa surm põhjustab soki millest kujuneb langetõbi. Läbi elu vaevab teda kaardimängukirg, seetõttu pidevalt võlgades. Dostojevski oli Petrasevski ringis levitati valitsusevastast kirjandust, õhutati inimesi tsaari kukutama. 1849 uus liige, kes tegelikult provokaator. Kõik liikmed arreteeritakse ja mõistetakse surmanuhtlus. Hukkamine tühistatakse viimasel hetkel. Dost. Saadetakse 4 aasataks Siberisse sunnitööle. Tervis halveneb, haigestub tuberkuloosi. Dostojevski maailmavaates suur pööre kaob usk revolutsiooni, hakkab enam uskuma, et inimkonda saab päästa andeksand, headus, valmisolek ohverdada. Pärast sunnitööd naaseb Peterburi. Jõuab kätte pärisorjuse kaotamine, tsensuur nõrgeneb ning Dostojevski loomingut võetakse vaimustusega vastu. Asumisel olles abiellus, õigepea naine suri. 1867 abiellub noorema Annaga, kes töötas tema juures stenografistina
1919 abiellus Köthe Veltmanniga. Neil oli 2 last Riita ja Erik. Lisaks kirjutamisele ka tõlkis. Looming: 1900-1907 ,,Ärakadunud poeg,, ,,Mäetagused vanad,, Rahaauk,, 1908-1920 kirjutas üliõpilasteemaseid novelle. ,,Pikad sammud,, ,,Noored hinged,, ,,Üle piiri,, ,,Varjundid,, ,,Kärbes,, ,,Poiss ja liblikas,, 1921-1940 Kõrgperiood ,,Juudit,,(1920) ,,Kõrboja peremees,,(1922) ,,Tõde ja õigus,, (1926-1933) ,,Elu ja armastus,, ,,Kuningal on külm,, ,,Põrgupõhja uus vanapagan,, ,,Pöialpoiss,, 8)E.Vilde elu ja looming. (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Elulugu- Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas.Õppis ta Tallinnas kreiskoolis.Töötas ajalehe Virulane toimetuses, ajalehe Postimees toimetuses.Oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Kolis Moskvasse
Seal leidis ta Puise rannast suure kivimüraka ja tahtis selle Ridala kiriku pihta visata. Kirik , mis mäe otsas asub, pakkus viskamiseks hääd märklauda. Aga et ta kauge maa tõttu ei saanud parajat hoogu võtta, lendas kivi kirikust üle, ainult torni ära viies. Sellest ajast on Ridala kirik madala torniga,kartuses Vanakuradi teo uuesti kordumist. Kivi lendas veel kilomeeter maad edasi ja jäi lesima Ridala mäele. Ridala mäel olnud suured kivid ritta laotud, umbes kiriku laiuselt. Vanapagan tahtnud sinna kirikut ehitada ja vedanud seepärast sinna kive. Tema tööd seganud aga Kalevipoeg, kes tulnud 6meetrine kuusk käes Saaremaalt. Kalevipoeg tulnd Saaremaalt, teda kutsutud abiks. Ta tulnud Puisesse. Rahvas hädaldand, et kirikud kurnavad, Ridala kirikule maksu palju, Martnas ka. Võtnd kivi ja visanud. See kivi, mis Ridalasse viskas, see läks kirikust üle Lubjamäele. Martna kiriku jaoks hakand viskama, Martnas kukk laulnd parajasti. Ta visand kukel selle kivi
öelda? Naine tundis ennast nurka surutuna, Talle ei meeldinud sellised olukorrad. Talle ei meeldinud võõrad. Tal on niigi muresid – kõigil selle maa naistel on. 3 * Kirjuta lõigust variant mitte-lineaarses järjestuses ja sisefokuseeringus (jutustaja teadmised on piiratud, tegelase teadmistega) Anton Hansen Tammsaare „Põrgupõhja uus vanapagan” „Mis teie soovite?” Seda ükskõikselt küsimust ei oleks vanapagan osanud Peetruselt oodata või isegi kui Peetrus oleks küsinud kelleltgi midagi sellist, siis kindlasti mitte vanapaganalt, kes oli juba pika päeva oodanud – liialt pika arvestades, et tal oli põrgus tuhandeid hingi, keda põletada, venitada, haavata ja nendega kõike muud teha. Kõik see oli pooleli – piinaja oli seal, ootas ja ootas ja ootas mõttetult. Ning kui lõpuks otsustas ootamise asemel tegutseda, siis vastati talle nii! Jultumus! Ülbus! Ta oleks pidanud nägema neid
tahtis nutta, kuid mingi mõte või mälestus segas teda seoses Köleriga ja siis läks nutt üle, Indrek rääkis omakorda Ramildale oma mõtetest - Ramilda avaldab Indrekule oma saladuse, et Maurus ja tädi tahavad teda Saksamaale saata, aga tema ise minna ei soovi - uuris Indrekult ka, kas nende murtud tassikõrvad on veel Indrekul alles, kiitis Indreku valet, tädi saabudes muutis oma suhtlemisviisi käsutavaks, et mitte pragada saada - Ramilda arutab, kas Köler läheb põrgu või taevasse, tema arvates ikka taevasse - Ramilda jäi tädi põrgu ja taevaküsimustega tüütama, tädi tüdinud - Malmberg kurtis Indrekule, et Ramilda on täpselt oma lahkunud emasse, tahab kõike tobedat teada XVII - tuli Puškini sünnipäev, selle eel arutati tema surma ja taassündimise üle - Slopašev võrdles Puškinit Kristusega, mis oli Maurusele häiriv, talle ei meeldinud selline mõttelend, vihjas alkoholile kuid Slopašev keeldus, sest leidis, et õppijana ei tohiks alkoholi
annaabi.ee 
