Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Wehrmacht" - 117 õppematerjali

wehrmacht - sõjavägi, laevastik, lennuvägi 10. Nimed, mõisted, aastaarvud: Riigikantsler, Riigipäev, tulekahju Riigipäevahoones, haakrist, SA, SS, Geatapo, rassiseadused, propagandaministeerium, koonduslaagrid, 4-aasta plaan, autobahn Sudeedimaa.
thumbnail
1
doc

USA, Nõukogude Liit

Pruunsärklaste juhtide tapmist 30. juunil 1934. nim. pikkade nugade ööks. SS oli Hitleri ihukaitsevägi, gestaapo salapolitsei ning SP julgeolekuamet. Hitler kehtestas plaanimajanduse, ehitati kiirteid, rajati vabrikuid sõjatehnika ja ­varustuse tootmiseks. Hitler vajas võidukat sõda ning see määras ka Saksamaa välispoliitilise põhisuuna. 1935. a. seati sisse üldine väeteenistuskohustus, endiste vabatahtlikest koosneva Reichwachi asemele loodi Wehrmacht ­ võimas massiarmee. Kolmas riik on natsistliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma keisririik, teine 1870. a. ühend. Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa....

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajaloo mõistete selgitused

· Gulag ­ vangilaagrite süsteem · Kulak ­ rikas talupoeg · Duce ­ itaalias juht · Kolmas riik ­ natsliku Saksamaa nimetus, mis tuleb arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma, teine Saksa Keisririik, ning kolmas Hitleri juhitud Suur Saksamaa · Mein Kampf ­ raamat mille Hitler kirjutas vanglas olles, seal oin kirjas tema põhimõtted · Füürer ­ juht saksamaal · Gestapo ­ riiklik salapolitsei · Wehrmacht ­ võimas armee · Maffia ­ kuritegevuslik organisatsioon LÜHENDID! · VNSFV ­ Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik · NSVL ­ Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ­ ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike · NEP ­ uus majanduspoliitika · GPU ­ nõukogude liidus sala- ja julgeoleku teenistus · NKVD ­ salapolitsei hiljem NL'us · SS ­ kaitsemalev ·...

Ajalugu
310 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Euroopa diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel. Saksamaa, Venemaa ja Itaalia - sarnasused ja erinevused?

Erinevalt Itaaliast ja Saksamaast võttis Venemaa majanduse parandamiseks kasutusele ka sund kolhoseerimise, kuid see tõi rohkem kahju kui kasu. Talunikud pidid kõik oma ülejääva vilja riigile andma ning sellest sai alguse suur näljahäda. Saksamaa majandusliku tugevnemisega muutus riigi välispoliitika üha agressiivsemaks. Juba 1935.aastal loodi Wehrmacht . Järgmisel aastal marssisid Saksa üksused Reini demilitariseeritud tsooni ning asusid toetama kindral Francot Hispaania kodusjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ning Saksa-Jaapani lähenemine, mille tulemusena kujunes kolmikliit. Agressiivne oli ka Nõukogude Venemaa ja Itaalia välispoliitika. Venemaa otsis liitlasi, et teostada maailmarevolutsioon, kuid see katse nurjus. Sarnaselt Saksamaale osales ka Venemaa Hispaania kodusõjas. Mussolini juhitud...

Ajalugu
197 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

1933. aastal kuulutab Hitler välja Versailles rahu revideerimise. Saksamaa lahkus desarmeerimiskonverentsilt ja RL, kuna leidis, et RL ei suuda tagada kõikidele võrdseid võimalusi. 1935. aastal korraldatakse Saarimaal rahvahääletus, mille tulemusel Saarimaa liidetakse Saksamaaga. Samal aastal kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus, mille tulemusena moodustatakse Wehrmacht . Smal aastal sõlmivad ka Inglismaa ja Saksamaa mereväe kokkuleppe. Inglased lubavad sakslastel ehitada sõjalaevastiku ja allveelaevastiku. 1936. aastal Hitler viib saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Keegi vastupanu ei osutanud ja Hitler jõuab arusaamale, et lääne demokraatiad on nõrgad. Samal aastal Saksamaa sekkub Hispaania kodusõtta Franco poolel. Samal aastal algab agressiivsete riikide bloki kujunemine....

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Poliitika maailmasõdade vahel

Need meetmed antsid paljudele tööd ning tänu sellele paranes rahva majanduslik olukord, mis omakorda suurendas Hitleri ja tema pooldajate populaarsust. 7. Iseloomusta Hitleri välispoliitikat 1935 hakati Berliinis rääkima Varsailes' rahu revideerimisest ning seati sisse üldine väeteenistuskohustus, endise vabatahtlikest koosneva Reichehri asemelem loodi Wehrmacht ­ võimas massiarmee. Järgmisel aastal asusid Saksa armeed toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus SaksaItaalia ja SaksaJaapani lähenemine, mille tulemusena kujunes kolmikliit, mis kujutas suurt ohtu lääneriikidele. Sel hetkel ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa seda ohtu veel liiga suureks ning lootsid Saksamaa agressiivsust järeleandmistega maandada. 1930.a lõpu sündmused aga näitasid, et sellisel lootusel polnud mingit alust. 8...

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajajoon terve maailm

Ajajoon (12191999) 1208 1227 Muistne Vabadusvõitlus juuni 1219 Taanlased Tallinna all 1238 Stensby rahuleping 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõus 1346 Taani müüs PõhjaEesti valdused Saksa Ordule 1347 Saksa Ordu müüs PõhjaEesti valdused Liivi Ordule 22. jaanuar 1558 Liivi sõja algus 2. august 1560 Oomuli lahing. Liivi Ordu viimane lahing. 1561 Liivi orduriigi lõpp. PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi val...

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
12
doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

22. juuni 1941 6. detsember 1941 Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, ennetades nii Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi, vallutades Nõukogude vägede kallaletungi Saksamaale. 1942. a. kevadeks sakslastelt tagasi 150 000 km 2. Moskva all sai Wehrmacht esimese kaotuse II maailmasõjas. Punaarmeed aitasid erakordselt külm talv (Kindral Külm; novembri lõpust alates küündis õhutemperatuur Moskva ümbruses 40o ning rohkemgi alla nulli) ja talveriiete puudus...

Ajalugu
1055 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda - 1. september 1939 – 2. september 1945

september 1939 ­ 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I...

Ajalugu
442 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Teise maailmasõja kronoloogia

august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. september - Algas Leningradi blokaad. 2. detsember - Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 6. detsember - Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi, vallutades 1942. a. kevadeks sakslastelt tagasi 150 000 km2. Moskva all sai Wehrmacht esimese kaotuse II maailmasõjas. Punaarmeed aitasid erakordselt külm talv (Kindral Külm; novembri lõpust alates küündis õhutemperatuur Moskva ümbruses 40o ning rohkemgi alla nulli) ja talveriiete puudus sakslastel. 7. detsember - Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõttasekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA president F. D. Roosevelt oli...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sõjategevus Eestis 1944. aastal

aastal 1944. aasta alguses purustasid Nõukogude väed Leningradi piiranud Saksa armeedegrupi "Nord". Eesti oli peaaegu kaitseta, siia taganenud desorganiseeritud Saksa väeosasid jälitanud Punaarmee eelsalgad tungisid juba veebruari alul mitmes kohas üle Eesti idapiiril voolava Narva jõe. Wehrmacht 'i ülemjuhatus otsustas Eestit siiski kaitsta, sest taandumine toonuks kaasa Soome kohese sõjast väljumise ja Punalaevastiku väljapääsemise Soome lahe idasopist, mis ohustanuks Saksamaale elutähtsat rauamaagivedu meritsi Põhja-Rootsist. Et Eesti ja Läti kaitsmiseks jõude nappis, otsustati viia Baltimaades läbi sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Eestis kuulutati üldmobilisatsioon välja Eesti Omavalitsuse poolt 31. jaanuaril 1944. Eesti rahvuslikud ringkonnad eesotsas vabariigi viimase peaministri Jüri Uluotsaga asusid mobilisatsiooni toetama -- loodeti, et eestlastest koosnevate vägede toel avaneb võimalus iseseisvuse taa...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti II maailmasõja ajal

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi ko...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemi...

Ajalugu
299 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1.1. Kodusõja tagajärjed: (Vt. ka õpik lk.98-99) · Kodusõjas saavutasid võidu punased (enamlased) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. · Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest välismaised heategevusorganistatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad · Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab...

Ajalugu
306 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Diktatuurid

Totalitaarne ­ võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, inimeste pidev hirmu all hoidmine, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuurile iseloomulik: · Juhikultus · Ühe ideoloogia ainuõiguslik seis · Poliitilised ühendused olid keelustatud · Piirati kodanikuõigusi · Riik oli terve ühiskonna helge tuleviku kindlustaja · Rahvast hirmutatakse vaenlastega · Loodi võimsad salaorganisatsioonid ( Gestapo, NKVD ) · Propaganda ­ uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on...

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 ­ kukutati monarhia, 1933 ­ Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki. Majanduslik olukord peale Esimest maailmasõda oli Saksamaal väga raske ­ tasuda tuli reparatsioone. 1923 puhkes.Riik oli suures rahapuuduses, raha trükiti aina juurde, sellega kaasnes tohutu inflatsioon. See omakorda tõi kaasa lihtrahva elatustaseme märgatava halvenemise ja rahulolematuse...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
3
doc

II maailmasõda

, Läti 5. ja Leedu 10.okt.). Kõikidesse riikidesse paigutati u. 20000 punaarmeelast (sissemarss oktoobris). Sarnase ettepaneku tegi Moskva ka Soomele, kes esialgu keeldus. 1940. aasta veebruaris algas Talvesõda. 3.sept.1939 kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõja Saksamaale, algas Kummaline sõda. 9.apr.1940 tungis Saksamaa Taanile ja Norrale kallale, Kopenhaagen alistus kohe, Norra valitsusel õnnestus põgeneda, alustati vastupanu. Norra alistus juunis. 10.mail alustas Wehrmacht pealetungi Prantsuse ja Briti vägedele (Kummalise sõja lõpp). Kallale tungiti ka Hollandile, Belgiale ja Luksemburgile. 12. juunil langes Prantsusmaa. 10.juunil kuulutas Prantsusmaale sõja ka Itaalia(Mussolini). Samal ajal viis NSV Liit lõpule Baltimaade anastamise. Juuni lõpul ühendas Stalin Venemaaga ka Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 22.juunil sõlmiti Prantsusmaa ja Saksamaa vahel vaherahu. 4.Kummalise sõja mõiste:Nii nimetas vastastikust passimist USA...

Ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Nõukogude liidu ja Saksa okupatsioon

Enamik küüditatutest surid. Suvesõda 22. juunil 1941 puhkenud VeneSaksa sõja algul taandus Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid ruttu Leedu ja Läti ning 7. juulil tulid ka Eestisse. Esmalt loovutas Punaarmee LõunaEesti, hiljem aga NL väed tugevnesid ja rinne stabiliseerus PärnuVändraTüriPõltsamaaTaru joonel. Alles 22. juulil jätkas Wehrmacht pealetungi ning augustikuu lõpuks allutati pea kogu Eesti pind. Eestis toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Nende kaugeks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine ja Eestimaa vabastamine võõrvõimu alt. Nad ründasid pea kõiki nõukogude asutusi ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Metsavendade vastaseks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid, mis võitlesid Eesti rahvuslaste vastu...

Ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Sõjad Eesti aladel

16. juunil esitas Moskva Eestile ultimaatumi valitsuse väljavahetamiseks 17. juuni varahommikul ületas 80 000 venelast meie piiri, Narvas allkirjastas J. Laidoner Narva diktaadi. 1941. 7 juunil ületasid Wehrmachti väed Iklas Eesti piiri. 8. juunil loovutati vastupanuta Pärnu, Mõisaküla, Viljandi 9. juunil sama Valga ja Võruga 10. juunil Tartu lõunaosa, aga siis rinne peatus 22. juunil alustas Wehrmacht rünnakut Põltsamaalt Mustvee suunas 7. august Wehrmacht jõuab Kunda juures Soomelaheni 17. august vallutab W Narva 20.-28. august lahingud Tallinna all, W võit, punased saavad peksa. sept-okt. lahingud jätkuvad Lääne-Eesti saartel 21.oktoober langeb Hiiumaa garnison 1944. uus russide pealetung. veebruari keskel algavad võitlused Narva pärast, päriselt ära ei võetud 6. märts õhurünnak Narvale,linn hävitati 7. märts õhurünnak Tapale, linn hävitati 9...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
7
doc

AJALUGU – II MS

Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Mü...

Ajalugu
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun