Võrsumine Mida nimetatakse võrsumiseks? Võrsumine on taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel, tavaliselt maapinna lähedastest või maaalustest pungadest. Võrsumine on iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedel. Võrsumise faasid Võrsumine on kasvufaaside 21s-30s faas, see võib ka varem pihta hakata, kuid siis tõuseb see kasvufaas ka nö 21sse faasi. Nendeks võrsumise faasideks on – 21.Esimene kõrvalvõrse nähtav: võrsumise algus 22. Kolmas kõrvalvõrse nähtav Staadiumid järgnevad kuni.. 29. Üheksa ja enam kõrvalvõrset nähtav Ja edasi muutub asi kõrsumiseks.. Võrsumisfaas Võrsumisfaasis (algab 10...16 päeva pärast tärkamist, 3...4
Võrsumine Mis on võrsumine? Taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel maapinna lähedastest või maaalustest pungadest. Iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedele. Toimub 10…16 päeva pärast tärkamist, 3...4 lehe moodustumisel. Võrsumine algab +5 C juures, optimaalne temperatuur +10...15. Kestvus ja kvaliteet olenevad taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist. Taliviljad vs suviviljad Oluline on produktiivvõrsumine e. seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliviljadel areneb välja keskmiselt 3...6 peadkandvat võrset, suviviljadel vähem.
• Söögiviljana ( nuudlid, küpsised ja pudrud). • Pea on tihe ja tugevate ohetega. • Kahe sordi omapärased tugevused said kokku- nisult kõrge saagipotensiaal ja hea kvaliteet ning rukkilt vähenõudlikuse kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Suur proteiinisisaldus (kuivaines 14% ). 4 Kasvatamine • Omalaadsed iseärasused. • Vähem talvekindel (võrsumine ka väike) • Õitsemine keskmisena ( talirukki-ja nisu vahepeal). • Terade pead kipuvad kasvama (niiske ja palju sademeid). • Koristusküpsust raskem määrata (valmib suuremate niiskussisalduse tingimustes). • Koristus kipub jääma augusti l (olenevalt aastat) 5 Pilte http://germany.agroua.net/images/img_company/img_product / http://web2.mendelu
Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad taimed nõrgaks (rikutud struktuuriga hapnikuvaeses mullas hakkab orgaaniline aine lagunemise asemel käärima ja selles protsessis eralduvad laguproduktid on taimedele mürgised) ning nisul võivad olla ulatuslikud talvekahjustused. Turvasmullad talinisu kasvatamiseks ei sobi, sest turvas paisub ja tõmbub temperatuuri kõikudes kokku (varakevadel) ning juured võivad rebeneda. Talinisu kasvab aeglasemalt kui rukis. Võrsumine algab sügisel ja jätkub kevadel, seetõttu võivad taastuda talvel kahjustada saanud taimed (taastumine oleneb sordist). Hõredamaks jäänud põllul võivad taimed hakata rohkem võrsuma, tekib palju järelvõrseid. Kõrval- ja peavõrsetel kasvavate terade küpsuse saabumise ajad on erinevad ning koristades peavõrsete terade küpsuse faasis, ei ole kõrvalvõrse terad jõudnud veel valmida; väikesed ja kõlujad terad vähendavad aga mahumassi. Talinisu hakkab looma 2..
(Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v.a riis) esineb suvi vorm; lühipäeva taim; algarenemine aeglane). Nisu, rukis, mais paljasteralised; kaer, oder, riis, sorgo sõkalterised. Nisu, oder, kaer, riis, mais, hirss suviteraviljad. Kasvufaasid: Idanemine (nähtamatu/nähtav) Tärkamine Võrsumine Kõrsumine (toimub taimede kiire pikkusse kasv, vajab niiskust ja toitaineid) Loomine (õisik tungib läbi lehetupe, õisik muutub silmaga nähtavaks (v.a oder-ennem õitseb, siis loob) Õitsemine Valmimine (kolm küpsusjärku: 1)piimküpsus; 2)vahaküpsus; 3)täisküpsus). Nisu Rühmad: I. Diploidne rühm (2n=4) somaatilistes rakkudes on 14 v generatiivrakkudes on 7 kromosoomi. Somaatilised rakud on keharakud kõrs
Teraviljad Vegetatsioon algab 5 C juures, periood kuskil 160 päeva. Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m
..70% mullaniiskust. Põllutingimustes toimub nisul idanemine aeglasemalt mullas olevate soolade tõttu kui steriilses liivas või filterpaberil. Tera idanemine algab, kui teras on 45...56% vett tema kaalust. Tärkamine. Tärkamine algab iduvarre läbitungimisega seemnekestast. Idanemiseks normaalse mullaniiskuse korrasl ja temperatuuril 8..150C tärkab nisu 9..12 päeval. Tärkamine lõpeb idulehtede või esimese pärislehe mullapinnale ilmumisega ja noore taime moodustumisega. Võrsumine. Võrsumiseks nimetatakse võrsete moodustumist mullas asetsevaist kõrresõlmedest. Võrsumisel kujuneb puhmik, milles on mitu võrset. Tähtis ei ole üldine võrsumine, vaid produktiivvõrsumine. Talinisul on harilikult produktiivvõrseid 3...6. Võrsumine algab 50C juures ja 3. lehe ilmumise perioodil. Kõrsumine. Toimub kõrre moodustumine, kujunevad generatiivorganid. Kõrsumine algab 25...30. päeval pärast võrsumise algust. Loomine
Kasvab paremini rasketel muldadel ning on happesuse suhtes tundlik. Juurestik on rukkist nõrgem, seega toitained peavad olema kergesti kättesaadavad. Tritikale x triticosecale Wittm. on nisu ja rukki hübriid, milles on ühendatud nisu kõrge kvaliteet ja hea saagivõime ning rukki vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes. Kasvatatakse põhiliselt söödateraviljana, vähesel määral ka inimtoiduks ning on olemas ka sorte haljasmassi otstarbeks. Sügisene võrsumine on rukkist väiksem, talinisust suurem. Tal on suur võrsumisvõime, mis sõltub kasvuruumist (hõreda külvi puhul kuni 8 võrset). Külviaeg võib olla hilisem kui teistel taliteraviljadel, ning külvisenorm võib olla väiksem kui teistel. Talioder Hordeum vulgare Odra talivorm on väga populaarne taliviljaliik teistes Euroopariikides, kuna tema viljelemise eeliseks on taimede poolt talviste veevarude otstarbekam ärakasutamine.
II rühm: mais, riis, hirss, sorgo. Morfoloogilised iseärasused- Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1 kuni mitu idujuurealget. Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik. Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omistatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)-koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine. Leht- kinnitub igale kõrisõlmele. Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad karvakese ja keeleke. Õis- koondunud väheõieliseks pähikuteks. Need moodustavad liitõisikud- liitpea, pöörise ja tõlviku. 23. Hernele sobivad tugikultuurid. Tugikultuur peab valmima hernega enam-vähem samaaegselt. Mõnel aastal sobib tugikultuuriks oder, suviraps või suvinisu. Peab olema tugevakõrreline, et hernes saaks klammerduda. Üks sobivamaid on valge sinep. 24. Rapsi 00-sordi mõiste seletus.
Kilbike – kaitseb idu Terade keemiline koostis Tärklis – peamine varutoitaine Roosuhkur – peamiselt idus Toorproteiin – sisaldus 6-22% Toortuhk – sõkaldes ja kestades Kiud – sõkaldes ja rakuseintes Vesi Vitamiinid Kaheiduleheline Mikropüül – auk, et vesi sisse saaks Seemnekest Naba KASVUETAPID 1. 000 idanemine 2. 00 tärkamine 3. 10 lehtede kasv – otsustab mitu võrset teeb 4. 20 võrsumine – otsustab kui pika pea teeb 5. 30 kõrsumine – vajab kõige rohkem toitaineid, otsustab mitu õit teeb 6. 40 viljatupe paisumine 7. 50 loomine 8. 60 õitsemine 9. 70 seemne moodustamine 10. 80 vahaküps=endosperm pole enam vedel 11. 90 täisküpsus Võrsumist mõjutavad tegurid Fotoperiood Taimiku tihedus Temperatuur Mulla toitainesisaldus Mulla niiskusesisaldus Taliteraviljade eripärad – külvatakse kevadel!
1. Idanemine - a. nähtamatu idanemine protsess seemne sees; b. nähtav idanemine idu pung ja juured tungivad läbi seemne- ja vilja kesta; 2. Tärkamine alagus 10% tärganud, lõpp 75% tärganud; esimene päris leht on mulla pinnal ja silmale nähtav; 3. Võrsumine võrsumissõlme moodustumine (1-1,5cm sügavusele), kust saavad alguse külgvürsed ja lisajuured; (taliviljad võrsuvad rohkelt); 4. Kõrsumine toimub taimede intensiivne pikkusesse kasv; Odral vahetuses 5. Loomine algab, kui õisik tungib läbi lehetupe ja muutub silmale nähtavaks; 6. Õitsemine viljastumine; 7. Valmimine Idupunga kaitseb sinka e
kasutatakse. Eestis oder, nisu, kaer. Maailmas riis hirss, sorgo, mais. Eelised: 1. Saak on stabiilsem (puudub ebasoodne talvitusperiood) 2. Sortide mitmekesisus (mitmesuguse viljakusega muldadel võimalik) 3. Lühema kasvuaja tõttu lihtsam teha umbrohu tõrjet Puudused: 1. Lühikese kasvuaja tõttu kasutavad halvemini talviseid veevarusid ja mulla toitaineid. 2. Kevadised külviaja tööd kuhjuvad ja on pingelised. 3. Kevadine võrsumine langeb kokku kevad-suvise põuaperioodiga. 4. Osad on pika kasvuajaga ja koristamine sademeterikkale ajale jääb. Oder Kasutamine mitmekülgne: 1. Söödaks 2. Toiduks 3. Tehniline Võrreldes suvinisuga Vähenõudlikum, isetolmleja, transpiratsioonikoefitsient 400. Sobivad huumusrikkad, toitaineterikkad mullad, ei sobi kõrge põhjaveega mullad, kiirekasvuline, varajased sordid 70 päevaga valmis, hilisemad 100. Kaer Põhiliselt loomasööt, rasvarikkad terad
Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss, riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis- koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmeke aleuroonkih endosperm idu st t tuhk 5 15-24 5 kuni 10 0,7 4,5
sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis-koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmek aleuroonki endosper idu est ht m
h) mais i) hirss(pisike) j) sorgo(4-6 mm diameeter) k) riis(lapergune teris, roideline) l) tatar(tatraliste sugukonda kuuluv) Kasvufaasid I idanemine *nähtamatu(suhkrute lagundamine); *nähtav(idupung ja idujuured on tunginud läbi kesta) Vajalik: *valgus *niiskus *soojus II tärkamine Algus...10% Lõpp....75% III Võrsumine · moodustub võrsumissõlm, kust saavad alguse külgvõrred ja lisajuured · suvised võrsuvad rohkem kui talvised ta IV kõrsumine *taim vajab piisavalt niiskust ja toitaineid V Loomine *taime õis tungib läbi lehetupe Kaeraõisik- põris Mais- tõlvik VI Õitsemine Alguses: tolmnemine Lõpp: viljastumine *Õies on enne terise moodustumist emakas ja tolmukad
2 Kuivatamiseks sobivaid kuivatitüüpe on mitmeid: • Trummelkuivatid • Punkerkuivatid • Šahtkuivatid Mis teeb tavapärasest mullaharimisest mullaharimise? – Kündmine Otsekülvi plussid ja miinused? – Plussid, hea, lihtne kiire, rahaliselt soodsam. Miinus, ei saa nii head saaki, peab rohkem taimekaitsevahendeid kasutada. 6. TERAVILJAD / TAIMED Taime (vilja) kasvufaasid – 00 - tärkamine; 10 - lehtede kasv; 20 - võrsumine; 30 – kõrsumine (lihtne lugeda viljapeas pähikuid); 40 - viljatupe paisumine; 50 - loomine; 60 - õitsemine; 70 - seemne moodustumine - piimküpsus; 80 - vahaküpsus; 90 – täisküpsus. Suviteraviljad – Nendeks on oder, kaer, suvinisu ja mittekõrrelistest teraviljadest tatar. Suviteraviljad on lühikese 80-120 päevase kasvuajaga. Kasvuajal vajavad suviteraviljad aktiivsete temperatuuride summat 1300-1400 kraadi. Puuduseks on lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad
Sõlmed on lehtede kinnituskohaks I rühma teraviljadele on iseloomulik, et nende maapealne kõrs ei harune Leht Koosneb lehelabast ja lehetupest(keerdunud ümar ümbritseb kõrt) Lehetupe lehelabaks ülemineku kohas on keeleke Keeleke-kilejas volt mis ei lase vett lehetuppe Kõrvakesed-lehelaba alusel valkjas kasvund mis haarab kõrt Kasvufaasid(vt täpsmalt) Idanemine- iga liik vajab teatud koguses vett Tärkamine- esimeste idu või pärislehtede maapinnale tulek Võrsumine- võrsete(ka lisajuured) moodustamine mullasisest kõrresõlmes.kujuneb puhmik Kõrsumine-kõrre pikkuskasv, algab kui esimene kõrresõlm 5cm kõrgusel maapinnast. Loomine-kõrre tipus ilmub nähtavale pea(pööris) ja areneb lõpuni Õitsemine- 10-12 päeva pärast looomist. Valmimine- vastavalt veesisaldusele erinevad küpsusastmed. 9. I ja II rühma teraviljad, nende võrdlus 1. Tüüpilised teraviljad ehk I rühma teraviljad nisu, rukis, oder,kaer 2
Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. 26. Teravilja koristamisviisid. 27. Teraviljade ja lina kasvufaasid. Teraviljad: 1) Idanemine (kõigepealt hakkab kasv. idujuur, seejärel idupung) 2) Tärkamine (esimese rohelise lehe ilmumine) 3) Võrsumine (saavad alguse uued lisajuured ja külgvõrsed, mis tek. mullapinnast 1-3 cm sügavusel asuvast kõrresõlmest. Kui võrsel valmivad terad koristusajaks siis ta on produktiivvõrse, kui ei, siis mitteproduktiivvõrse. 4) Kõrsumine (kõrte pikkuskasv, kasv algab lüli all asuvast sõlmest. Iga alumine lüli on tugevam aga lühem kui järgmine) 5) Loomine (moment kui ülemisest lehetupest ilmub nähtavale õisik) 6) Õitsemine
säilimise osas eriline vastutus. Peamisteks taastamistegevusteks loopealsetel on kadakate ja mändide raiumine. Täielikult kadakatega kattunud loopealsel hakkab kamar hävima, mändide tulekuga hapestub ka pinnas ja kooslus muutub oluliselt. Hästisäilinud loopealse karjatamiskoormus on keskmiselt 0,2-0,5 lü/ha. Taastamisjärgselt on vajalik kõrgem karjatamiskoormus ja oluline on loomaliikide valik. Peamised probleemid Kadakas, mänd Lehtvõsa kiire võrsumine valgust saades (paakspuu jt) Kännud, õhuke kamar, mikroreljeef Nõuded Puude ja põõsaste katvus Kännu kõrgus Raidmete katvus VIII Soode ökoloogiline taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. Eesmärk *liikide ja koosluste taastamine *kuivendatud ja rikutud soode taastamine *kaevuandusalad rekultiveerimine, taastamine Näited LIFE projektid •LIFE12 NAT/EE/000860 Springday (Eesti Loodushoiu Keskus) •LIFE14 NAT/EE/000126 MiresEstonia - (ELF)
Ehitus ja tera koostis: Tera koosneb idust, endospermist e toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisemine seemnekest. Suurema osa terast moodustab endosperm ( 75% massist ). Endospermi eraldab eost kilbike. Kasvufaasid Elutsükli vältel läbivad taimed mitu üksteisega seotud kasvufaasi , mis on eristatavad morfol.tunnuste järgi: idanemine, tärkamine, võrsumine, kõrsumine, õitsemine, loomine, valmimine Nisu seemnete küpsusefaasid: Piimküpsus- niiskusesisaldus 60-40 % intens.toitainete kogumine. Vahaküpsus- niiskusesisaldus 40-20%, tera vahaja konsistentsiga, idanemisvõimeline, faasilõpus võib koristada Täisküpsus- niisukusesisaldus 20-17%, tera kõva. Koristada faasi algul, lõpus võib variseda. Eelvili Selle all mõistetakse põllul eelmisel vegetatsiooniperioodil kasvanud põllukultuuri. Eelvili
karmid, kevadeti sageli liigniiskus, suvel põud, talvel kivimini läbikülmumine. Loopealsete levik maailmas on väga piiratud ja Eestil lasub nende säilimise osas eriline vastutus. Peamisteks taastamistegevusteks loopealsetel on kadakate ja mändide raiumine. Täielikult kadakatega kattunud loopealsel hakkab kamar hävima, mändide tulekuga hapestub ka pinnas ja kooslus muutub oluliselt. Peamised probleemid: ● Kadakas, mänd ● Lehtvõsa kiire võrsumine valgust saades (paakspuu jt) ● Kännud, õhuke kamar, mikroreljeef Nõuded: ● Puude ja põõsaste katvus ● Kännu kõrgus ● Raidmete katvus VIII Soode ökoloogiline taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. 3 olulist tunnust: ● Eriline veerežiim – vett tuleb juurde rohkem kui seda ära aurab – liigniiskus ● Sootaimkate – kasvavad sootaimed e. helofüüdid
3. Võrsumisfaas siin moodustuvad taimel külgvõrsed ja lisajuured. Need kõik saavad alguse 1...2 cm sügavusel mullas paiknevast võrsumissõlmest. Võrsumise lõpuks on ühest külvatud seemnest saanud terve puhmik. Iga külgvõrse alusel moodustuvad uued sõlmed, mis omakorda on võimelised moodustama uusi võrseid. Soodsates tingimustes on ühel taimel mitukümmend võrset, kuid need ei moodustu ühel ajal vaid järk-järgult. Seepärast ei ole liiga rikkalik võrsumine hea (raskendab saagi koristust). Võrsumiseks sobiv temperatuur on 10...15°C. kõrgemal temperatuuril kasvavad taimed kiiresti ja võrseid moodustub vähe. Võrseid, mis moodustuvad õigel ajal ja mis annavad valminud teri, nimetatakse produktiivvõrseteks. Hilisemaid võrseid, mis teri ei anna, nimetatakse mitteproduktiivvõrseteks. 4. Kõrsumisfaas selle alguseks on aeg, millehetupes kasvav õisikualge on jõudnud mullapinnast 5 cm kõrgusele
paksenema ja iduvarrele moodustuvad külgpungad. Punasele ja roosale ristikule arenevad külgpungad jämenenud iduvarre peale ja siit kasvavad ülesse taime varred. Selliseid põstiste vartega nimetatakse puhmikulise võrsumis tüübiga. Maapinnale mood puhjaid võrseid punane-, roosa istik ja hübriid lutsern. Sellised varred moodustuvad külviaastal ainult punasle ristikule. Liblikõieliste teine võrsumise tüüp on võsundiline võrsumine, kus juure kaele küljele tekivad külgpungad mis annavad mulla siseseid võsundeid. Selline esineb idakitsehernel, aas.seahernel, kevadisel kureläätsel ja hiirehernestel. Kolmas võrsumise tüüp on juure võrseline see on selline võrsumise tüüp kus sammasjuurte külgedele juurte hargnemisel külgharud mood võrsumise sõlmi ja nendest tekivad uued taimed. Sellise võrsumise laadiga on tsirplutsern ja mõned hübriidlutserini liigid. Liblik õieliste võrsumis
27.Teraviljade ja lina kasvufaasid 1.Idanemine-algab idujuure tungimisega läbi tera katva kesta. Mõjutavad tegurid-temp., niiskus, õhuhapnik. Kuivas või liigniiskes mullas idanemine aeglustub või seiskub. Idanemise kestus oleneb eelkõige temperatuurist. (Eestis 7-17 päeva) 2.Tärkamine-lehe mulla pinnale jõudmine. Esimene leht kaetud sinkaga, mille kasv peatub mulla pinnal. Esimene leht kasvab 6-14 päeva. Samal ajal kasvavad ka juured. 3.Võrsumine-uute külgvõrsete ja lisajuurte moodustumine. Need saavad alguse võrsumissõlmest, mis on taimel väga oluline organ (varuainete kogum) Siit alguse saanud kasvukuhik on õisiku algmeks. Võrsumist mõjutavad oluliselt kasvutingimused. 4.Kõrsumine-lehetupes kasvav õisikualge on jõudnud 5 cm kõrgusele mulla pinnast. Taim kasvab allpool asuvast kõrresõlmest, mis tõstab õisikut lehetupes ülespoole. Toimub intensiivne orgaanilise massi juurdekasv. 5
leheosa, mis on keerdunud torujaks ja ümbritseb kõrt · Lehelaba on kõrrelistel teraviljadel rööproodne ja terveservaline · Lehetupe lehelabaks ülemineku kohal asetseb lehe keeleke, väike ja õhuke poolabipaistev kilejas volt, mis ümbritseb tihedalt kõrt ja takistab vee tungimist lehetupesse · Odral, nisul ja rukkil on lehelaba alusel nn. kõrvakesed, mis on lehealuse valkjad teravad külgmised kasvundid, mis haaravad kõrt · idanemine · tärkamine · võrsumine · kõrsumine · loomine · õitsemine · valmimine 10. Pehme ja kõvanisu 11. Nisu terise anatoomiline ehitus · Õisik Nisul, rukkil ja odral on õisikuks pea (liitpea), kaeral (hirsil, sorgol, riisil) pööris. · Pea koosneb lülilisest peateljest e. pearaost, mille igale astmele kinnitub 1 (nisul rukkil) või mitu (odral 3) pähikut e. osaõisikut. 12. Kahe ja kuuerealine oder 13. Kultuuride külviviisid 14. Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus 16
kasvutingimustele. Nad on pikema kestvusega. Kui liblikõielisi kasvatada puhaskülvis, jääb põld kohati hõredaks, saak langeb ja asemele tulevad umbrohud. Segus kasvatamisel täidavad vegetatiivselt kiiresti levivad kõrrelised tühjad kohad rooba olukorras ja takistavad umbrohtude levikut. Paremini levivad ( orashein, aasnurmikas, rebasesaba). Segu heina kuivatamine on hõlpsam, saadav sööt on kvaliteetsem, väiksete kuivatamis kadudega. Tühikuid täitev võrsumine on kõrrelistel erinev. Hästi võrsuvad kerahein, harlik aruhein ja karjamaa raihein. Kõrgekasvulistel kõrrelistel on tavaliselt saagis ülekaalus pikk võrsed, mistõttu neid nimetatakse pealiskõrrelisteks. Põldheinas kasvatataksegi põhiliselt pealisheinu. Niites saame kogu ssagi kätte. Näiteks : Timut, harilik aurhein, kerahein. Madalakasvulisi, enamasti kõrtevaeseid kuid lühivõrsete ja juurmiste lehtede poolest rikkaid kõrralisi nimetatakse aluskõrralisteks
Koidulale meeldis väga kuidas saal rahvast alati täis oli ja ta kirjutas sellest ka kirja Kreutzwaldile. Lõhed rahvuslikus liikumises hakkasid kasvama. 1870 aastal puudutas ,,Eesti Põllumees" esmakordselt ,,mulgi küsimust". Sellest sai alguse vaen tartlaste ja mulkide vahel. Koidula kiirustabki lava kaudu omapoolset lausuma ja mõlemaid pooli manitsema. Koidulal on hoopiski olulisem silme ees eesti rahva teiste rahvaste võrdõiguslikuks saamine ning võrdvõimeliseks võrsumine. Koidula rõhutab veelkord teatrilaval haridust, et ilma hariduseta on inimene pime ning jõuetu ka 19 terve silmanägemise juures. Kuna Koidula näidendeis puudutatud probleemid olid aktuaalsed, väljendatud mõtted lähedased, erutavad, siis sellepärast huvi tema etenduste vastu järjest kasvas. Näiteks ,,Säärase mulgi" esietendus ei
Koidulale meeldis väga kuidas saal rahvast alati täis oli ja ta kirjutas sellest ka kirja Kreutzwaldile. Lõhed rahvuslikus liikumises hakkasid kasvama. 1870 aastal puudutas ,,Eesti Põllumees" esmakordselt ,,mulgi küsimust". Sellest sai alguse vaen tartlaste ja mulkide vahel. Koidula kiirustabki lava kaudu omapoolset lausuma ja mõlemaid pooli manitsema. Koidulal on hoopiski olulisem silme ees eesti rahva teiste rahvaste võrdõiguslikuks saamine ning võrdvõimeliseks võrsumine. Koidula rõhutab veelkord teatrilaval haridust, et ilma hariduseta on inimene pime ning jõuetu ka 23 terve silmanägemise juures. Kuna Koidula näidendeis puudutatud probleemid olid aktuaalsed, väljendatud mõtted lähedased, erutavad, siis sellepärast huvi tema etenduste vastu järjest kasvas. Näiteks ,,Säärase mulgi" esietendus ei
Põhk- paberitööstus tooraine, küteks, tarbeesemete valmistamine. Suviteraviljad Üheaastased kõrrelised kultuutaimed, mille teri kasutatakse inimtoiduks, loomasöödaks, tehniliseks. Kasvatatakse: oder, nisu, kaer, riis, mais, sorgo. Eelised talivilja ees: saak stabiilsem, palju sorte, võimaldab kasvatada eri viljakusel muldadel, saab moodustada konveierile. Puudused: lühike kasvuaeg, kasutavad halvemini talvist niiskust ja mulla toitaineid kevadel külvi tööd kuhjuvad, kevadine võrsumine langeb kokku põuaperioodiga kuiunevad hõredad taimikud ja need umbrohtuvad, osa sorte pika kasvuajaga- koristamine langeb sügisesse, kui ilmad on sademete rohked. Oder Kasutamine mitmekülgne, sama kasutus. Sobib nuumloomadele- sigadel parem liha, lüpsilehmadel sobilik karjatamis ajal, tasakaalustab proteiini rikast sööta. Eneriarikas. Põhku anda, tehakse- kruupe, tange, karask, viljakohvi. Tehniline- õlu- ühtlane kvaliteet ja suurus
Suviviljade eelised taliviljadest: · Saak on stabiilsem puudub ebasoodne talvitusperiood · Sortide mitmekesisus võimaldab kasvatada erineva viljakusega muldadel. Võimalik valmistada optimaalne koristuskonveier saak saab erineval ajal valmis. · Lühema kasvuaja tõttu on lihtsam teha umbrohutõrjeid Puudused: · Kasutavad halvemini talviseid veevarusid ja mulla toitaineid. · Kevadised külvitööd kuhjuvad ja on väga pingelised · Kevadine võrsumine langeb kokku kevad-suvise põuaperioodiga, mis põhjustab hõredate külvide kujunemise ja nende umbrohtumise. · Osa teraviljasorte on pika kasvuajaga ja koristamine langeb hilisele ajale, kui on palju sademeid. Oder Kasutamine mitmekülgne: söödaks, inimesele toiduks, tööstustooraine Väga hea eelkõige nuum- ja veoloomadele. Soodustab kvaliteetse liha moodustumist. Sobib energiarikkaks lisasöödaks lüpsilehmadele, eriti karjatusperioodil
2-10 häir,e siis kõne...funkn Diashios – ajušokk. Et osad, mis pole kahjustusnud, lülituvad korra välja siis mõne a apärast täielik. Ja teismelisel on ... tulevad sisse tagasi ja on täiesti töökorras. Tüdrukutel teatud funkid .... Võrsumine ehk sprouting – kas tekib uus kollateraal või paraterminaalne (plaadi suuremine Ükskki haigus ei tee aju paremaks ehk nt tekita kõnet vms. Kui on vasakuajupoolkera aksonil) või siis kotakt luuakse ebatavvalise koha juures (vt slaidi kus on 3 pilti reas- must
väljakistud juurtega umbrohud jäävad mullapinnale. Optimaalne harimissügavus on harjadel 3 cm. Nad jätavad kobeda peenesõmeralise mulla, mis teatud muldadel võib pärast tugevaid sademeid põhjustada erodeerimist või mudastumist. Eduka umbrohutõre eelduseks on tasane mullapind. Tabel 1. Äestamistabel Arengustaadiumid Teravili peale külvi tärkamine 1 leht 2 lehte 3 lehte Võrsumine Nisu - - - x xx xxx Rukis - - - - x xxx Tritikale - - - x xx xxx Kaer x - - x x xxx
annaabi.ee 
