Veljo Tormis (1930) Eelkõige koorihelilooja Õppis orelit,koorijuhtimist,kompositsiiooni. Koorimuusikas 2 suunda: *avangardismile omased kõlad *1970 aastail kujunes välja Tormise omalaadne Soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil. Sageli kasutab oma teostes eeslaulja ja Koori vaheldumist..Arendusvõtetest on esikohal Varieerumine.(Dünaamika,tonaalsuse,tempo, Tämbri muutmisega annab igale viisikordusele uue Värvingu). ,,Maarjamaa ballaad" Tsükkel ,,Eesti kalendrilaulud" Suursari ,,Unustatud rahvad" ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud" ,,Iheri eepos" , ,,Ingerimaa õhtud" ,,Vepsa sajad", ,,Karjala saatus" Kirj ka filmimuusikat ,,Kevade"
Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal Kuusalus. Tormis õppis aastatel 1942-1944 Tallinna konservatooriumis orelit. Tema juhendaja oli A. Topman. Lõpetas aastal 1947 orelialal Tallinna muusikakooli. 1949-1950 õppis koorijuhtimist ja 1950- 1951 TRK-s kompositsiooni. Tormis lõpetas 1956 kompositsiooni alal Moskva konservatooriumi. Ta oli 1955-1960 Tallinna muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetaja ning 1956-1969 HL-i konsultant. Alates 1969. aastast on Veljo Tormis vabakutseline helilooja. Tormis on kasutanud ja propageerinud oma loomingus soome-ugri rahvaste rahvamuusikat. Ta on koostanud väljaanded ,,Regilaulik" ja ,,Lahemaa vanad laulud". Veljo Tormise loomingus on põhilised orkestrilise koorikäsitlusega, sümfoonilisele muusikale läheneva vormiarendusega kooriteosed. Avamäng nr. 2 on esimene rahvusvahelisel muusikafestivalil (,,Varssavi sügisel" 1961) esitatud eesti heliteos. Tormis säilitab rahvaviisi loomuliku eheduse
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis........................................................................................
Veljo Tormis -koorihelilooja -õppis: orelit/koorijuhtimist/kompositsiooni Tallinnas ja Moska konservatooriumis Looming -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulu...
muusika. Põhjuseks soov iga teosega midagi öelda. Tema jaoks on sõnad muusikas väga tähtsad. Tormis tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, näiteks klastrid (heli- kobarad, kus korraga kõlab mitu kõrvuti asetsevat nooti), kõnelähedase laulu, sosistamise ja muud hääleefektid. Samas polnud uudse helikeele otsingud helilooja jaoks kõige olulisemad, ta kirjutas ka traditsioonilises helikeeles töid. Juba õpinguaastail paelus Veljo Tormist folkloor ja rahvaviisid. Ühel suvel Kihnu saarel viibides, sai ta osa ehtsast kihnu pulmast, mida peeti muistsete kommete kohaselt. Ürgne regilaul oma õiges keskkonnas jättis talle võimsa mulje. Seepeale asus ta tõsisemalt läbi töötama folkloorialast materjali ja seda järjest enam ka oma loomingus kasutama. Tormise koorilooming jaguneb kahte valdkonda: folkloorne, mille aluseks regilaul ja mittefolkloorne, mille aluseks on luuletajate tekstid.
Keila Kool Referaat Veljo Tormis Koostas :Jaana Põllu 12 D klass 2010 Sisukord · Elulugu · Looming · Tunnustused · Tsüklid · Kasutatud materjal Veljo Tormis Elulugu Veljo Tormis (sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus Harjumaal) .Helilooja,peamiselt
Veljo Tormis Referaat Sisukord Elulugu 3 Looming 5 Kasutatud kirjandus 6 2 Elulugu Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud 7.08.1930. aastal Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948
VELJO TORMIS Referaat 2012 SISSEJUHATUS Veljo Tormis on üks Eesti suuremaid heliloojaid. Ta on meie silmapaistvamaid ja omalaadsemaid koorikomponiste. Eesti muusikasse tõi uue ajajärgu 1930. aastatel sündinud põlvkond (Eino Tamberg, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Jaan Koha, Veljo Tormis jt). Eelkõige tähendas uus eemaldumist sõjajärgsest rahvusromantilisest helikeelest ja pöördumist muusikamaailmas juba levinud suundade poole. ELULUGU Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930 Kuusalu vallas ja üles kasvanus Vana- Vigalas. 1942. aastal alustas Tormis Tallinna konservatooriumis August Toppmani klassis oreli õppimist. 1950. aastal hakkas Tormis õppima Villem Kapi juures kompositsiooni. 1951. aastast tudeeris helilooja Moskva Konservatooriumis
Veljo Tormis Mairis Piret 12c Elulugu 7. august 1930 Kuusalu (Vana- Vigala) 20.saj tähtsamaid heliloojaid - aastakümneid sõltumatu liider Isa oli kooridirigent, organist ja muusikaõpetaja Muusikaline haridus algas 1943 Tallinna Muusikakoolis (II mm, haigus) 1949 Tallinna Konservatoorium 1951-53 Moskva Konservatoorium 1949 Tallinna Konservatoorium 1951-53 Moskva Konservatoorium Peale kooli lõpetamist hakkas muusikaõpetajaks Alates 1969ndast aastast vabakutseline helilooja Tema loomingut mängiti ka väljaspool Eestit, mõned neis oli NSV Liidus keelatud - vastuolus ideoloogiaga Teosed 1960 -1970 kandis rahvani Tormise loomingut G. Ernesaksa juhtitud koor Tõnu Kallaste ning Eesti Filmharmoonia Kammerkoor Tänapäevani üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste ning tuntud kogu maailmas Looming Eelkõige koorimuusikahelilooja Tugineb eesti ja teiste läänemer...
Raud suikus soos, kuna sündis sepp Ilmarinen, sepp tagus rauast terariistad, kuid võttis raualt lubaduse , et ta ei hakka kurja tegema. Mesilase asemel lendas raua peale herilane ning tilgutas madude mürki. Raud sai vihaseks, murdis sõna ja lõikas lihasesse. Nüüd on targal raua üle võim, ta manitseb rauda ja käsib tehtu parandada. * Barcelonas olümpiamängudel maailmakoor esitas seda, korrati, kuna läks rahvale peale. Üks omanäolisemaid teoseid Veljo Tormise loomingus on kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid". See on loodud uudses zanris, kus on ühendatud regilaul ja tants. Algmaterjaliks on regilaululised jutustavad rahvalaulud, läbivaks teemaks emade, tütarde üldse naise elu ja saatus. See teos on omamoodi krooniks Tormise regilauluainelisele loomingule. Veljo Tormis on pidanud oma eluülesandeks vana eesti regilaulu taaselustamist ja selle esitamist tänasele kuulajale. Tema looming on tutvustanud regilaulu ja eesti rahva väga vana
Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja
Moskva konservatooriumis. · Paljug heliteosed olid keelatud, samas aga olid noodid raamatukogus saadaval ning ebasobivaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. · Tormise kompositsiooniõpetaja oli Vissarion Sebalin. · Ta nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt käituda. · Tormis hakkas juba Tallinnas rahvaviise uurima ja kodust eemal olles suurenes see huvi veelgi. · Veljo eeskujuks oli Ester Mägi, kes temaga samal ajal õppis Moskvas. · Moskvast naastes asus ta tööle Tallinna Muusikakoolis, kus ta töötas aastatel 1956-1960. · Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti tutvuda uuema muusikaga, mis kontserdisaalist ning õppekavast puudus. · Tormis sattus 1958. aastal Kihnu pulma, mis peeti muistsel kombel ja ürgne regilalul tõelises keskkonnas rabas teda.
elutööpreemia viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis. · 2005 Rahvusmõtte auhind · 2009 Muusikapreemia · 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk · 2016 Välisministeeriumi kultuuripreemia Filmist ,,Kevade" · https://www.youtube.com/watch?v=gLP6fAE9cqM · Veljo Tormis - Raua Needmine (Curse Upon Iron) (1986)https:// www.youtube.com/watch?v=PGLAr4Ja44I Aitäh!
VELJO TORMIS 1930 Veljo Tormis on enda kohta öelnud: Tormise fenomen seisneb selles, et puuduvad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase igasugused eeldused olla Kolmas tase Neljas tase helilooja: puudub Viies tase absoluutne kuulmine, peaaegu puudub sisemine kuulmine, on halb mälu. Heliloomingu teele minek on jonni pärast minek, mitte vastu tahtmist, aga suurte pingutustega. Elulugu: Sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas Anne ja Riho Tormise poeg 1942-1944 õppis Tallinna konservatooriumis orelit (August Topmani juhendusel) 1950-1951 õppis Villem Kapi juhendusel kompositsooni 1951-1956 Moskva Konservatoorium Elulugu: 1955-1960 Tallinna Muusikakool...
Fred- Georg VELJO TORMIS Pääro 2017 VELJO TORMIS 7. august 1930 – 21. jaanuar 2017 Eesti helilooja BIOGRAAFIA 1937-1942 elas Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama 1942-1943 võttis ta August Topmanilt orelitunde 1943-1944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis
Veljo Tormis Karoliina Hunt Biograafia 7. augustil 1930- ... ; Kuusalu, Vana-Vigala; Helilooja; Orel, koorijuhtimine, helilooming, kompositsioon; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor; Eesti Heliloojate Liidu liige; http://www.tormis.ee/VTindex.html http://www.tormis.ee/wordpress/ Koolid Tallinna Konservatoorium; Tallinna Muusikakool. Helilooming Koorimuusika; Läänemeresoome folkloor; Moderne helikeel; Intsrumentaalteosed; Ooperid; Filmimuusika; Näidendimuusika. Teosed Loits "Raua needmine“; Tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad“; Ooper "Luigelend“; Fuugad klaverile; "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg"); "Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile); "Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv); "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile; "Neli eesti h...
Veljo Tormis 1930 Sündis Kuusalus, üles kasvas Vana- Vigalas. 1943. suundus Tallinnasse orelit õppima. Proovis ka koorijuhtimise eriala, kuid ka see ei sobinud. 1950 asus õppima heliloomingut. 1956 1960 töötas Tallinna muusikakoolis. Alates 1969. Aastast on vabakutseline helilooja. V. Tormis on eeskätt koorihelilooja. Ta leidis, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikandmiseks on selle aktiivne kasutamine ka professionaalses muusikas. Kasutab loomingus vana ehk regilaulu Kasutas loomingus ka teiste soome- ugri rahvaste folkloori. ,,Käsikivimäng" tsüklist ,,Kolm eesti mängulaulu" Looming: Murrangu tõi aasta 1958. Viibis Kihnu saarel ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. ,,Kihnu pulmalaulud" 1959 Tsükkel ,,Eesti kalandrilaulud" 1967 aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Sari ,,Eesti kalendrilaulud" Jaani hobu, tsüklist ,,Jaanilaulud" Kas...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM MEEDIA ERIALAOSAKOND Siim Mihkel Palits MM-18 Veljo Tormis Referaat SISUKORD Table of Contents SISUKORD.............................................................................................................. 2 Sissejuhtus............................................................................................................. 3 Varajane elu........................................................................................................... 4 Kõrghetk......................................................................
VELJO TORMIS (07.08.1930-21.01.2017) Veljo Tormis oli üks huvitavamaid koorimuusika loojaid maailmas, kes tõi eesti koorimuusikasse modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on "Eesti Kalendrilaulud", mis koosneb viiest tsüklist: "Mardilaulud" meeskoorile, "Kadrilaulud" naiskoorile, "Vastlalaulud" meeskoorile, "Kiigelaulud" naiskoorile, "Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude matejaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulule tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutmatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1...
eesti või soomekeelseid regivärsse, millest nad midagi aru ei saa. Üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Ta on kiire nagu püssikuul, otsekui oleks ta läbijooksul, ent suudab end sekundiga vestluspartnerile häälestada ja on sada protsenti kohal. Autasud: kolm Eesti Vabariigi kultuuripreemiat, Eesti Muusikanõukogu heliloomingu preemia, Riigivapi I klassi teenetemärk Suurte rahvusvaheliste koorifestivalide ja konkursside kavas on pea alati ka Veljo Tormise looming. Looming Koorimuusika Kirjutas traditsioonilises helikeeles Folkloorne aluseks regilaul ja mittefolkloornealuseks luuletajate tekstid Avatud vorm Võimas ja lõpetatud dramaturgiline tervik Vokaalmuusika on teda alati rohkem köitnud. Folkloor ja rahvaviisid Pärimus kohtub tulevikuga ning regilaul 20.sajandi heliloometehnikatega Rahvalaulikud, kelle laule ta kasutanud on, ei tunne oma laule tema teoste seest enam teinekord ära. Looming
kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974 ). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (1964-69, alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid" ). 1970. aastail kujunes välja Veljo Tormise omalaadne, soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil. Tegelikult ei saa siin esile tuua rangeid seaduspärasusi. Igale laulule on lähenetud individuaalselt. Ühehäälsed rahvaviisid sünnivad ümber mitmehäälseiks kooriteosteks, milles enamasti võib eristada kaht kihti: rahvaviis ise ja teda saatev nn foon. Sageli kasutab Tormis oma regilauludele põhinevais teostes eeslaulja ja koori vaheldumist. http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis A
Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948
VELJO TORMIS Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule, mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima, 5a pärast Tallinna konservatooriumi oreliklass aga suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga, mistõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis Villem Kapi juures, aasta hiljem aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, sama...
Veljo Tormis muusikaajalugu SISSEJUHATUS Mina soovisin teha oma töö Veljo Tormisest, kes oli väga andekas eesti helilooja. Lisaks on ta sündinud minu kodukoha lähedal, mistõttu tahtsin tema loomingule ja elutööle tähelepanu pöörata. Tema loominguga olen varasemalt kokku puutunud koorilaulus, muusikakoolis ja muusika tunnis. Samuti olen kursis Kuusalu rahvamajas tegutseva Veljo Tormise nimelise kultuuriseltsi tegemistega. ELULUGU Veljo Tormis sündis 7. august 1930 Aru külas, Kuusalu vallas ja suri 21. jaanuaril 2017.
Essee Veljo Tormis ,,Eesti ballaadid" Veljo Tormise muusika on pea pool sajandit aidanud mõista meil, kes me oleme ja kust me tuleme. Tema üks peateoseid on ainulaadne ,,Eesti ballaadid". Huvitav fakt on see, et helilooja ise ei kuulagi enda teoseid. Esimesena kõlas Proloog, seal oli solist ning ka koor, kes laulis tausta. Jutustas ühe ema tütardest. Teisena kõlas Karske neiu, seal jutustas ühest naisest ning kalevipojast. Kolm solisti laulsid, vahepeal üks kisas lihtsalt imelikult. Muusika muutub võrreldes esimesega hoogsamaks ja valjemaks. Kolmanda oli Epigraaf I ning seda alguses esitas koor, hiljem üks naissolis. Neljandas kõlas Eksinud neiu, selles laulujupis mängis üks solistidest mingit pilli, mis nägi välja nagu kannel, kuid oli kaelas. Väiksed tüdrukud laulsid ka soolot ning vahepeal laulis ainult meeskoor. Järgmisena kõlas võimsa orkestri sissemänguga Epigraaf II ja seejärel algas solisti laul tütarlastest. Kohe peale seda a...
see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas • Vend- Henno Tormis • Poeg- Tõnu Tormis • Poja naine- Maret Mursa • Lapselapsed- noorem poeg Joosep Tormis ja vanem poeg Jaagup Tormis • Vanaemad- Leena Tormis, Emili Undritz Eeskujud • August Topman, kellelt võttis Tormis nooruses orelitunde
Gustav Ernesaks ja Veljo Tormis Kristina Majak, Kelly Käsper, Marily Lumiste Tallinna Arte Gümnaasium 12.A 2016 Sissejuhatus · See ettekanne räägib tuntud koorijuhist ja dirigendist Gustav Ernesaksast ning eesti heliloojast Veljo Tormisest Gustav Ernesaks · Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908 Peningi vallas Perila külas ja suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas · Muusika poole kaldumises peab Ernesaks oluliseks ema-isa ja lähemate sugulaste laulu- ja pillimänguharrastusi. · Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ja üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Elulugu
Veljo Tormis 80: Eesti ballaadid Esitavad: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Kontsertkoor, Riiklik Akadeemiline Meeskoor Solistid: Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina Vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Jaak Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson, Violeta Osula, Ingel Marlen Mikk Dirigent: Tõnu Kaljuste Veljo Tormise 80.ndal juubelipäeval tuli Noblessneri valukojas ettekandele helilooja üks kesksemaid teoseid "Eesti ballaadid". Enne kontserti algust ütles ka dirigent Kaljuste, et see teos on väga keeruline ning tohutult tuleb harjutada ja lihvida. Pooleldi valmis asi ei kõlba. Samuti kiitis ta kontserruumi, kuna sealne järelkaja ei sega teose kuulamist. Huvitav oli see, et Tormis lausus, et ta ise ei kuula oma teoseid ja tal ei ole ka kõik meeles, et alati peab ikka üle vaatama ja kordama. Sisukokkuvõte: · Proloog- regivärsil...
Evald Aav. Looming: Kirjutanud peaaegu kõigis zanrites. Umbes 50 koorilaulu. Iseloomulikud kontrastsed kujundid ja erinevad meeleolud, püüd sümfoonilisele arendusele. Koorilauludest: ,,Hommik", ,,Laulik". Tuntuimaks ooperiks ja kuulsaimaks temalt sai ooper ,,Vikerlased" sealt kuulus ,,Ülo ja Juta duett" Elust: Artur Kapi õpilane. Lõpetas Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tal oli lühike elu. Eduard Tubin. Looming: Zanritelt väga mitmekesine, sümfooniad, lavateosed ja kammermuusika. Tema loomingus domineeriv rahvuslikkuse teema. Tuntud tema kümme sümfooniat. Lavamuusikast tuntud ballett ,,Kratt", mis oli eesti esimene ballett. Põhineb mütoloogilisel ainestikul. Ooperitest tuntuim ,,Barbara von Tisenhusen" ja ,,Reigi õpetaja" Elust: Tubin sündis 1905 aastal Kallaste lähistel. Lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli, oli Elleri üks andekamaid õpilasi. Põgenes 1944. Aastal venelaste eest Rootsi. Käis mitmel korral Eestis ja hoidi...
Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit,
Gustav Ernesaks (laulutaat ja laulupidude grand old man) elas aastatel 1908-1993. Ta oli koorijuht, helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja ning RAM-i asutaja (tänane Rahvusmeeskoor). Gustav Ernesaksa loomingus on üle 300 koorilaulu, soololaule, lastelaule. Kõlapilt romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud. Näited: "Mu isamaa on minu arm", "Sireli, kas mul õnne", "Hakkame, mehed, minema". 3. Millal elas Veljo Tormis? Veljo Tormis elas aastatel 1930-2017. 4. Veljo Tormis ja rahvalaul: kuidas on Tormise looming seotud rahvaviisidega; kuidas kasutab Tormis oma loomingus rahvaviise – mida ta nendega teeb? Veljo Tormise looming põhineb rahvaviisidel: omalaadne soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil, kus ühehäälsed rahvaviisid sünnivad ümber mitmehäälseks kooriteoseks. Tema teostel on kaks kihti: rahvaviis ja nn saatev foon (paralleelsed intervallid
Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale.
orkestriteosed, nagu klaveri- ja tsellokontserdi, "Concerto grosso" ja lühemaid sümfoonilisi töid. Tema loomingu nimistusse kuuluvad ka balletid "Anselmi lugu" ja "Sisalik", kantaadid, laulud jpm. Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju Samuti on tema kujundimaailm väga rikas - seal on nii poeetikat, meditatiivset rahu ning ka rõõmsat huumorit kõrvuti kalgi groteski ja traagikaga. Ta oli peene tämbrimeelega, kõlasid hoolega kuulav helilooja. Veljo Tormis Sündis 7. augustil 1930 Kuusalus Harjumaal on eesti helilooja. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950
Seda on nim. ka laulupidude hümniks. Esimest korda laulupeo kavas 1947. a ei jätnud laul veel erilist muljet, oli märke, et võimud nõudsid selle esitamist vene keeles. Järgneval kolmel üldlaulupeol oli laul võimude poolt keelatud. 1960. a laulupeol hakkasid lauljad peale ametlikku lõpulaulu spontaanselt laulma ,,Mu isamaad". I salm lauldi dirigendita, II salmi järel tormas Ernesaks juhipulti. 1965. aastast on laul olnud kõikide laulupidude kavas Veljo Tormis (1930-2017) Veljo Tormis oli üks huvitavamaid koorimuusika loojaid maailmas, kes tõi eesti koorimuusikasse modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on ,,Eesti Kalendrilaulud"
Veljo Tormis (1930), Eino Tamberg (1930-2010), Ester Mägi (1932), Jaan Rääts (1932), Arvo Pärt (1935), Raimo Kangro (1949-2001) + tunnis käsitletud Lepo Sumera (1950-2000) ja Erkki-Sven Tüür (1959). Pärdi ja Tormise loominguga seostub sõna restauratsioon ehk uuenemine läbi vana. Pärdil gregooriuse laul, renessanss polüfoonia jm, Tormisel rahvamuusika kasutamine. Jüri Reinvere (1971) Jüri Reinvere õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. 18aastaselt jätkusid tema kompositsiooniõpingud 1990-1992 Varssavi Chopini- nimelises Muusikaakadeemias. Sealt suundus ta edasi Soome, kus töötas alguses organistina. Magistrikraadi sai Reinvere Sibeliuse Akadeemias (1994-2004). Ta on elanud ka Rootsis (hea sõber on Käbi Laretei), hetkel elab vabakutselise heliloojana Berliinis. Erineva kultuuriga, majandusliku olukorra ning usuliste traditsioonidega riikides elamine on temast teinud ...
Veljo Tormis (1930) Ta on sündinud Harjumaal Kuusalus. Tema isa oli köster. Tema isa tegeles ka muusikaga. Edasi läks kogu perekond Vigalasse. Veljo läks reaalkooli ja Tallinna Muusikakooli (Otsa) ning õppis seal koorijuhtimist. Sealt läks ta otse Moskvasse õppima. Moskva konservatooriumi lõpetas ta 1956.aastal. Siis hakkas ta õpetama. 1969.aastal sai ta vabakutseliseks heliloojaks. Loomingus pürgis ta eesti rahvalaulu algmaterjali poole. Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud"
· Cannes'i klassikalise muusika auhind · Edisoni auhind Tõnu Kaljuste on Rootsi Kuningliku Akadeemia liige, teda on autasustatud Jaapani ABC Muusikafondi aastapreemiaga ning rahvusvahelise Robert Edleri nimelise koorimuusikaauhinnaga, samuti sai ta 2004. aastal Eesti Kultuurkapitali peapreemia. Koostöö Tõnu Kaljuste on pühendanud olulise osa oma tegevusest eesti heliloojate loomingule (Heino Eller, Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür), kelle muusikat on ta plaadistanud firmale ECM. Kaljuste on plaadistanud kõik Mozarti vesprid ja litaaniad ning Vivaldi kirikumuusika (Carus). Tõnu Kaljuste on teinud koostööd ka niisuguste heliloojatega nagu Alfred Schnittke, György Kurtag, Krzysztof Penderecki, Erik Bergman, Gia Kantseli, Sven-David Sandström, Knut Nystedt, Einojuhani Rautavaara, Brett Dean jpt. CDd Krzystof Penderecki: Miserere
koorilaulu,soololaulu ja lastelaulu,lisaks ka ooperid. Kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga,meloodiad on lihtsad ning südamlikud 3. Iseloomusta Ester Mägi muusikat! Too 2 näidet!- Zanrite poolest mitmekesine;rohkem kammermuusikat ja koorilaule,allikaks sageli rahvaviisid;lüüriline;stiili poolest vaoshoitud,kuid ilmekas;tundlik,kuid ilma suurte tundepuhanguteta. Klaveripala"Vana kannel", ,,Bukoolika" (sümf. Teos) 4. Kirjelda Veljo Tormise loometeed: millised stiilid ja võtted on loomingus esindatud? Suurem osa loomingust tugineb läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile. Tõi eesti muusikasse modernse helikeele, dodekafoonia,klastrid. 5. Veljo Tormis ja rahvalaul: kuidas on Tormise looming seotud rahvaviisidega; kuidas kasutab Tormis oma loomingus rahvaviise? Hakkas huvi rahvaviiside vastu tundma peale üht Kihnu pulma. Propageeris regilaulu kuni oma surmani
Luigelend Pühapäeval, 14.09.2008.a kell 17 esitati Pärnu kontserdimaja suures saalis Veljo Tormise ooperit ,,Luigelend". See oli ühtlasi Pärnu Kontserdimaja ja Pärnu Linnaorkestri ühiselt avatud ,,külma hooaja" avakontsert. Pärnu Linnaorkester on juba 14 aastat tegutsenud aastaringselt, seetõttu nad jagavadki oma hooaja tinglikult külmaks ja soojaks ehk siis traditsiooniline, külm, hooaeg septembrist maini, millele järgneb läbi suve kestev soe hooaeg. Kammerooper ,,Luigelend" on esimene omataoline Eesti muusikaloos. See on helilooja Veljo
2006. aastal toodi sama auhind ära albumi "Terast mis hangund me hinge 10218" ehk bändi esimese plaadi täienenud helikeelega uusversiooni eest. Nende albumite vahele mahub DVD "Lahinguväljal näeme, raisk!" salvestuskontsert Rock Cafés 2005. aasta sügisel, mis selle saali sõna otseses mõttes lõhki ajas ukse taha jäid pea pooled huvilised. Aastatel 20062007 tegi Metsatöll koostööd Eesti Rahvusmeeskooriga, tuues lavale (ja salvestades Pirita kloostri kontserti ka DVD-le) Veljo Tormise suurteose "Raua needmine" pikituna bändi loominguga. Seaded tegi Tauno Aints, dirigeeris Mihhail Gerts. Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (19641991), Kuno Areng (19661990), Ants Üleoja (19911997) ning Ants Soots (1994-2005). Alates sügisest 2005 on RAMi peadirigendiks Kaspars Putnis Lätist.
Eesti heliloojate V põlvkond Eesti muusika tõusuperiood algas pärast Stalini surma 1950. aastate teisel poolel. Ideoloogiline surve muusikale, nagu muudele valdkondadele hakkas järk-järgult nõrgenema. Sel ajal astus esile uus eesti heliloojate põlvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, alles üliõpilane, kuid tänapäeval väga kuulus Arvo Pärt. Uue põlvkonna uhkeks läbimurdeteoseks sai Tambergi rütmierk Concerto grosso (1956). Järk- järgult võeti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud või lausa keelatud. Aegamisi hakkasid siia siiski jõudma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lääne avangardi heliloojatega. Veljo Tormis (7.08
1931.A Leida Laius Leedu 26. märts 1923 6. aprill operaator 1996 Oli eesti filmilavastaja Roman Sabsay Kunstnik- Linda Vernik Kostüümikunstnik- Hilda 1.mai 1929 5. detsember Kruusi 2002 Helilooja- Veljo Tormis Oli eesti helirezissöör Helirezissöör- Roman Sabsay Hilda Kruusi (vasakul, koos Alide Leet-iga) 12.september 1915 - 27.juuni 1994 Veljo Tormis Oli eesti kostüümikunstnik 7.August Linda Vernik (koos tütre 1930
RAM kontsredi retsensioon 11. oktoobril käis Loo keskkoolis Eesti Rahvusmeeskoor kes esitas meile 8 laulu. Laval kokku esines 35 meest ja üks naine kes oli pianist, dirigendid olid Rasmus R rismaa ja Kuldar Schütz. Esimese loo nimi oli "Pärismaalase lauluke" mille oli kirjutanud Veljo Tormis. Laulu sõnad tndusid lihtsad koguaeg lauldi sõna "Tabu!", palas oli palju ehmatavaid forte käike, palas mängiti ka mingisugust indiaanlaste trummi. Teise laulu nimi oli "Nekruti põgenemine..."mille autor oli sammuti Veljo Tormis. Laul oli kiire tempoline ning kasutati väga palju kõrgeid noote mis üllatav ja natuke naljakas. Kolmas laulu nimi oli "Yuuyake koyake, Otsukisama" ning selle loo autor oli Hideyuki Nishimura. Laulu nimi tähendab
2. Muusikalised arengud 1955-1970. Ajastu iseloomustus. Nn ,,Uus laine'', ca 30ndail sündinud heliloojad (3-5, ees- ja perekonnanimi, sünniaastad, tähtsamad teosed) V: 1950ndate aastate lõppu ja 1960ndad aastaid nimetati sulaajaks. Ideoloogilise surve nõrgenemine mõjutas ka heliloomingut. Heliloojad said rohkem vabadust, nad ei pidanud enam ülistama nn Stalini reziimi. ,,Uue laine'' tõid Eestisse Eino Tamberg, Jaan Rääts, Veljo Tormis, Arvo Pärt, Jaan Koha jt, kes eemaldusid sõjajärgsest rahvusromantilisest helikeelest ning pöördusid muusikamaailmas juba levinud suundade poole. 30ndail sündinud heliloojad: Veljo Tormis (1930) - ,,Hamleti laulud'', ,,Maarjamaa ballaad'', ,,Kihnu pulmalaulud'', ,,Meestelaulud'', ,,Kümme haikut'' Eino Tamberg (1930) - ballett ,, Poiss ja liblikas'', ooper ,,Raudne kodu'', ,,Lendõõ Heino Jürisalu (1930-1991) - ,,Kolm eesti tantsu'', ,,Metsakontsert'', ,,Püha Susanna''
· Kolmas osa jäi Eestisse- olid sunnitud looma ,,nõukoguliku elu kajastavaid" teoseid · 1960 kerkis esile põlvkond, tänu kellele hakkas muusikaelus ühtteist muutuma · Loodi ERSO ja Tallinna Kammerorkester, peadirigent Neeme Järvi · Estraadilauljad ETV saade ,,Horoskoop" ülesanne tutvustada kaasaegsete heliloojate loomingut · Uno Loop, Els Himma, Marju Kuut, Heli Lääts · Filmimuusika heliloojatest alustasid 1960ndatel aastatel: Eino Tamberg, Arvo Pärt, Veljo Tormis, Uno Naissoo · V. Tormis ,,Kevade" ,,Indrek" ,,Suvi" · U. Naissoo ,,Juhuslik kohtumine" ,,Armastus ja Iha" ,,Viimne reliikvia" · E. Tamberg ,,Mis juhtus Andres Lapateusega" · A. Pärt kirjutas muusikat rohkem kui 50 filmile ja lavastusele · 1960-1970 üheks viljakamaks filmimuusika loojaks Eestis. · 1974 ,,Värvilised unenäod" ,,Gerry" ,,Hadorkovsky" (2011) Lavamuusika · Ooperi- ja balletilooming (1960-90)
Ene Salumäe (orel) Vambola Krigul (timpanid) Dirigent Ants Soots Eesti Rahvusmeskooril on see aasta juubeliaasta. 70 aastat tagasi asutas RAMi Gustav Ernesaks. Eesti Kooriühing kuulutas neljandat hooaega RAMi kunstilise juhi ja peadirigendi Mikk Üleoja aasta dirigendiks 2014. Kontsert „Tõmbetuulelaulud” anti aga Ants Sootsi, RAMi endise peadirigendi juhatamisel. Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E. Mägi, Barber, Sandstörm, Richard Strauss, Tublin, Thompson, Kuldar Sink, Veljo Tormis. Kava oli väga nõudlik, kuid koor esitas seda kvaliteetselt. Ants Soots oli kava hästi kokku pannud, see oli vaheldusrikas ja millest umbes poole moodustas eesti muusika. Tänu heale ülesehitusele ei jäänud ükski lugu teise varju ning kuulajal ei tekkinud tüdimust. Ester Mägi „Kuidas elaksid?”, Eduard Tubina „Taganejate sõdurite laul” , Veljo Tormise „Tõmbtuul” väljendasid hästi oma helikeelega 20. sajandi muusika keerukust ning iseloomu.
Heliloojate IV põlvkond 2015 Eesti heliloojate IV põlvkond 1950.aastate teisel poolel algas eesti muusikas tõusuperiood Uue heeliloojate põlvkonna moodustasid näiteks: Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, Arvo Pärt ja Kuldar Sink Põlvkonna läbimurdeliseks teoseks sai E. Tambergi Concerto grosso 1956.aastal Võeti kasutusele 20.saj kompositsioonitehikaid, mida varem ei tuntud või oli Eestis siiani keelatud olnud. Tasapisi hakkasind Eestisse jõudma uue muusika noodid ja salvestused 1960.a tekkisid vahetud kokkupuuted lääne avangardi heliloojatega 1964.aastast osaleti gruppidena nüüdismuusikafestivalil "Varssavi sügis" ning sealt
Choral Competition in Hungary in 1980 with Tõnu Kaljuste won also best conductor prize. With the government funding that came with the success at the competition, Tõnu Kaljuste was able to make the Ellerhein Chamber Choir a full-time professional choir and formalized their new name as the Estonian Philharmonic Chamber Choir in 1981.Tõnu Kaljuste and Estonian Philharmonic Chamber Choir are worked with these famous composers : Arvo Pärt, Veljo Tormis and Erki-Sven Tüür, who is from Hiiumaa. Tõnu Kaljuste's newest recording is of Heino Eller's Neenia. In 1998, Tõnu Kaljuste was presented with the Japanese ABC Music Award. Kaljuste has been a conductor of the Estonian National Opera. He has worked with many orchestras and choirs all over the world for exsample the Swedish Radio Choir and the Netherlands Chamber Choir. Since 2001 he has worked internationally as a freelance conductor
Ta õppis Tartu Ülikoolis semiootikat ja maalikunsti. Taani Rønshovedi Rahvaülikoolis täiendas ta ennast kunstide alal ja preagu õpib ta semiootika doktorantuuris. Moss töötab Tartu Ülikoolis õppejõuna. Tema esimene isiknäitus toimus 1997. aastal. Moss on esinenud oma töödega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Ta on avaldanud ka kunstikriitikat ja semiootilisi uurimusi. Näituse inspiratsiooniks oli kunstniku isiklik ja vaba teemaarendus Veljo Tormise samanimelise originaalteose põhjal. Selles teoses on kuulda ja tunda süngust, valu ja hirmu. Samuti olid Mossi maalid väga sünged ning täis hirmu ja valu. Kuid samas olid need maalid minu jaoks siiski väga paeluvad. Maalid tundusid kaugelt vaadates lihtsapärased, kuid lähemalt silmitsedes oli näha, et need olid tegelikult väga professinaalsed. Inimesed piltidel olid maalitud väga tõetruud ja väga reaalsed, keha proportsioonid olid paigas. Maalidel oligi just põhirõhk
Keskmine, romantiline periood, millega ta oli üles kasvanud, ei pakkunud talle nii suurt huvi. Eksperimenteerimistahe oli Arvos väga suur ja see sobis tema loojanatuuriga. Ta ei olnud intuitiivne, spontaanne ja emotsionaalne dirigent nagu näiteks Kuno Areng, Ants Üleoja või Gustav Ernesaks. Arvo oli ratsionaalsem ning talle istus muusika, mida sai mõistuslikult, analüütiliselt paika panna. Ratassepp tegi oma kooridega tihedat koostööd Veljo Tormisega. Tormise muusika avastamine tähistas Ratassepa ja tema kooride jaoks pika ja viljaka koostöö algust. Laulude ettevalmistus käis loomulikult koos heliloojaga, aga mitte niivõrd proovis kui Veljo juures kodus. Vaieldi ja arutati vahel poole ööni, teksti pärast mindi lausa raksu. Ta on olnud ka mitmete koolinoorte laulupidude ja üliõpilaslaulupidude üldjuht. Alates 1962. aastast oli ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
