R.T. Moss - "Eesti ballaadid" (0)

Sarnased õppematerjalid

17

odt

Kunstiajalugu III kursus ehk 12. klass

kõrvuti asetades (värvid pidid "segunema" alles vaataja silmas), nimetatakse puäntillismiks. 5) Sümbolistid käsitlesid järgmisi teemasid: * sünd ja surm * erootika, armastus ja üksindus * eluringkäik ja inimese osalus looduses. 6) Itaalias esinevat kubismi sugulasnähtust nimetatakse futurismiks. 7) Ekspressionism esines kõige silmapaistvamal kujul Saksa maal, seal kasutati tooreid värve ja rõhutati süngeid meeleolusid. 8) Henri Matisse on fovismi peaesindaja, voolu nimetus eesti keeles tähendab metsikud . 9) Sigmund Freudi teooriast lähtub kunstivool nimega sürrealism. 10) Kandinskyst lähtub abstraktsionismi suund ekspressiivsele suunale , Malevitsist ja Mondrianist sai alguse konstruktiivne abtraktsionism ehk geomeetriline abstraktsionism. 11) Esimese maailmasõja koledustest vapustatud Sveitsi koondunud kunstnikud, kes tahtsid sokeerida enesega rahulolevat kodanlust, rajasid moodsa kunsti skandaalse voolu nimega Dada.

Kunstiajalugu

120

docx

20.-21. sajandi kunst

varasema kunstiga Reaalteadused on universaalsed, nii uskusid ka kunstnikud oma kunsti olevat universaalse. Modernistlikus kunstimudelis peeti maalikunsti juhtivaks kunstitegemise viisiks. Lääne kunstimaailma metropoliks peeti kuni II Maailmasõjani Pariisi ning pärast II Maailmasõda New Yorki (ja Moskvat), olulisemad kunstiuuendused leidsid kõigepealt aset enamasti seal, laiendades pikapeale mõjuvälja teistesse kultuuridesse, sh eesti kunsti. Eugene Delacroix, Vabadus juhtimas rahvast üle barrikaadide. 1830 Modernistliku kunsti juurteks peetav teos, mis on endiselt romantiline kunst. Modernistid võtsid üle mässamise ja revolutsiooni väärtustamise. Modernistliku kunstikriitiku väärtushinnangud Kõrgmodernistliku kunstikriitika (Bell, Greenberg jt) väärtushinnangute kolm teoreetilist eeldust: - kunstis on kõige tähtsam esteetiline kvaliteet;

Kunstiajalugu

119

doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju

Kunstiajalugu

103

doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R

Kunstiajalugu

161

docx

Kunstiajalugu 20-21 sajand

Max Ernst/Joan Miro (sürrealism) Paul Gauguin (pi) Gerhard Richter /raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900 11.02.13 Modernistlik kunst, makrotasand. Modernism kui paradigma Impressionistidest kuni 20saj keskpaigani(70ndate lõpuni) olenevalt käsitlusest) Taustsüsteemiks 19 saj teaduse-tehnika-poliitiline revolutsioon ­ kunst ei jää sellisest asjast puutumata (urbaniseerumine, moderniseerumine, rahvusvahelisus jne) Maalikunst oli kunstide hierarhias kõrgeimal positsioonil Matemaatikas-füüsikas esile kerkivad paradigmad mõjutavad ka kunstis toimuvat Sissejuhatav loeng! 20 saj. Kunstiajalugu -eksam: 4punkti: 1)kirjalik ­ põhiseisukohad mõnest kunstivoolust, max 1lk, põhifaktid (millal, kus, kes, + iseloomustus) 2)lühike vastus ­ loetleda ainult kunstnikunimed (nt nimetab ühe voolu) 3)referaatidest ­ igaüks valib 5 referaati mille ta läbi loeb ­ punkt tuleb ühe loetud referaadi põhjal (max 1lk) 4)piltide tundmine (12 pilti mis

Kunstiajalugu

32

doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

 National Theatre- neorenessanss, Tsehhi Grand Opera, Pariis- neobarokk Bode Museum- neobarokk, Saksamaa Volkstheater- neobarokk, Austria Historitsistlik arhitektuur Eestis 19. sajandi keskpaik ja teine pool Valdav osa Eesti mõisadest on endale midagi külge saanud hisortismiajastust- Sisustus kaootiliselt paigutatud Hooned: Alatskivi mõis Kagu-Eestis asuv Alatskivi mõis mõjub üllatuslikult. Selliste tornide ja sakiliste frontoonidega ehitisi kohtab Baltimaadel harva.

Arhitektuuri ajalugu

0

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

281

docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

varjus tünni otsas, kõlgutas jalgu, mugis õuna ja sepitses plaani teiste lihtsameelsete püüdmiseks. Neist polnud puudust -- iga natukese aja pärast juhtus poisse mööda minema; nad tulid pilkama, kuid jäid värvima. Selleks ajaks, kui Beni isu täis sai, oli Tom järjekorra heas korras oleva paberlohe eest Billy Fisherile kaubelnud; ja kui viimasel küllalt sai, ostis Johnny Miller eesõiguse kärvanud roti ja nööri eest, millega seda võis vibutada; ja nii edasi ja nii edasi, tund tunni järel. Ja kui saabus pärastlõuna, ujus Tom, hommikune vaene vilets poiss, sõna tõsises mõttes külluses. Tal oli peale eelmainitud esemete kaksteist marmorkuuli, üks parmupilli poolik, tükike sinist pudeliklaasi, mille läbi võis vaadata, lõngapool, võti, mis ühtki lukku ei ava- 20 nud, tükk kriiti, klaasist karavinikork, üks tinasõdur, paar konnapoega, kuus paukkompvekki,

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)