PUUPUHKPILLIDEL tekib heliõhusamba võunkumisest pillitoru sees.heli on seda madalam mida pikem on õhu sammas pikki pillitoru asetsevad augud,mida mängija katab kas sõrmedega või klappidega, nii saadakse erineva kõrgusega heli. Et tekiks heli on vaja õhk panna võnkuma. Selleks kasutatakse huulikut ja trosti e. Liistakas. Trostid on valmistatud alati pilliroost. Puupuhk ei tähenda materjali nimetust, vaid pilli ehitust ja kõlaomadusi.Pillid valmistatakse tugevast ja vastupidavast puidust või plastist. Puiduks valitakse veel palisander,kookospähkli puu/kookospall.Plastiks võib olla:ebaniit,klaasplast. Puupuhkpillide eelkäijateks olid erinevad keskaegsed viled. Sümfoonia orkestri puupuhkpillid: flöödid,oboe,klarnet,fagott,(võibolla)saksofonid Tänapäeva FLÖÖT on 15.sõrmeavaga, mis on varustatud klappmehhanismiga.Seda pilli hoitakse su...
Võru Kesklinna Kool Puhkpillid Robin Kendra 7a klass Sissejuhatus Vaskpuhkpillid Puupuhkpillid Kuidas tehtud Kokkuvõte Kasutatud allikad Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel tekib heli, kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma pillimängija huulte vibreerimisel. Nimetus "vaskpuhkpill" ei tähenda seda, et kõik vaskpuhkpillid on vasest. Puupuhkpillid Fagott Sümfooniaorkestri puupuhkpillide rühma neljas kõige madalamahäälsem pill. Fagoti kõla on natuke naljaka ja natuke naljaka maiguga. Fagotte valmistatake vahtrapuust Kuidas puhkpillid on tehtud Puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (vahel ka mõnest muust metallist). Selle põhjal, mis materjalist on puhkpill valmistatud, jagunevadki nad kahte rühma: puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid. Kokkuvõte
7.a klass PUHKPILLID Referaat Võru 2014 Sisukord Sisukord...............................................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................3 2. Puhkpillid..........................................................................4 3. Vaskpuhkpillid....................................................................5 3.1. Metsasarv..............................................................5 3.2. Trompet ...............................................................5 3.3. Tromboon ..............................................................5 3.4. Tuuba ...................................................................6 4. Puupuhkpillid....................................................................
VIII klass Lily Veidenberg Mooste Põhikool Põlva maakond Kaido Palu MUUSIKAINSTRUMENDID · Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid KEELPILLID · Poogenpillid · Näppekeelpillid POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon Kellad Tselesta Gong MÄÄRATLEMATA
Puhkpillid Reet Jürima 2011 Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli puhudes pillitorusse Puhudes hakkab pillitorus õhusammas võnkuma Puhkpillid jagunevad: 1. puupuhkpillid (PPP) 2. Vaskpuhkpillid (VPP) Puupuhkpillid Flööt Oboe Klarnet Fagott Saksofon Flööt Tänapäeva flöötide eelkäijaks on plokkflöödid Kuula YouTube Plokkflöödilugu Flöödi kohta räägitakse huvitavaid legende, näit. pillimees olevat meelitanud flöödimänguga rotid linnast välja või pannud kõik oma võluflöödi järgi tantsima Kuula YouTube - Greg Pattillo - Piano/Flute/Bea tbox Oboe Oboe on üks kõige raskemini õpitavaid
ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Orkester on suure koosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Orkestri liiget nimetatakse orkestrandiks. sümfooniaorkester puhkpilliorkester rahvapilliorkester 2. Millal võeti kasutusele orkestri mõiste tänapäevases tähenduses? milline pill oli eestvedaja rollis? Terminit ,,orkester“ hakati pillimängijate kohta kasutama 18. sajandil Prantsusmaal. Eestvedajad olid vaskpuhkpillid. 3. Millal ja kelle loomingus kujunes välja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis? Klassikaline orkestri koosseis kujunes välja 18. sajandi keskel, Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Domineeris keelpillide kõla, I ja II viiulid,vioolad, tšellod, kontrabassid. 4. Nimeta sümf.ork 4 pillirühma 1. Puupuhkpillid 2. Vaskpuhkpillid 3. Löökpillid 4. Keelpillid 5. Iseloomusta 19. ja 20.sajandi orkestreid 19 sajand
Puupuhkpillid Helid tekivad õhusamba võnkumisel toru sees. Valmistati algselt puust, tänapäeval metallist, plastmassist, klaasist, eboniidist. Ehitus sirge toru + sõrmeavad, mis võivad olla kaetud klappidega. Vaskpillidest mahedam tämber. Flööt kõrgeim, 1) plokkflööt 2) põikflööt 3) piccolo Klarnet 1x lesthuulik, nasaalne tämber Oboe 2x lesthuulik, kõrihäälne tämber Fagott 2x lesthuulik, madalaim Vaskpuhkpillid Valmistatud messingust Cu + Zn. Tämber särav, jõuline. Ehitus pillitoru ühes otsas on kausshuulik, teises kõlalehter. Tämbrit muudetakse sordiini abil. Trompet kõla on pidulik, ventiilidega, kõrge ja särav tämber Tromboon kõlalt massiivsem kui trompet, U-kujuline kroon, helikõrgust muudetakse krooni abil Metsasarv kõla on trompetist pehmem ja sumedam; helimees hoiab tihti kätt kõlalehtris, et muuta tämbrit
S i s u ko r d Sissejuhatus..............................................lk. 3 Üldist.......................................................lk. 4 Puupuhkpillid............................................lk. 5- 6 FLÖÖT ....................................lk. 5 OBOE ..................................... lk. 5 KLARNET.................................lk .6 FLAGOTT.................................lk. 6 Vaskpuhkpillid ......................................... lk. 7- 9 TROMBET ............................... lk. 7 METSASARV............................ lk. 7 TROMBOON ............................ lk. 8 TUUBA ................................... lk. 8 Huulikud.................................................. lk. 9 HUULIK.................................. lk. 9 LESTHUULIK ......................... lk. 9
orkestripillina. http://www.youtube.com/watch?v=QnWajPRQmSc Klarnet Klarnet on puupuhkpill. Tänapäeva orkestrimuusikas kasutatakse kõige sagedamini in B ja in A klarneteid ning vähemal määral bassklarnetit. In B ja in A tähendavad seda, et klarnet on pill, mille helid ei kõla sellelt kõrguselt, nagu nad noodipildis paistavad - transponeeriv muusikainstrument http://www.youtube.com/watch?v=85LEmAMv1Dc Puupuhkpillid Vaskpuhkpillid Ø Saksofon Ø Trompet Ø Klarnet Ø Bassklarnet Ø Metsasarv Ø Fagott Ø Tromboon Ø Oboe Ø Inglisarv Ø Tuuba Torupill Trompet Ø Ø Ø Pasun Ø Kornet
e * Dulcian -> Fagott * Krummhorn Muusika Pillid Vaskpuhkpillid: * Trompet * Tromboon Ilmalik: Vaimulik: Klahvpillid: Keelpillid:
KOOLI NIMI NIMI 7.a PUHKPILLID Referaat Võru 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. PUUPUHKPILLID 4 1.1 Flööt 4 1.2 Oboe 4 1.3 Klarnet 4 1.4 Saksofon 4 1.5 Fagott 4 2. VASKPUHKPILLID 5 2.1 Metsasarv 5 2.2 Trompet 5 2.3 Tromboon 5 2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl
vokaalaariale.* Aaria see on koht, kus tegelane oma tundeid välja elab. Meeleolu ei muutu ühes aarias. Retsiatiiv jutustatakse kõike. Oratoorium tuleneb sõnast palvesaal. Erinevus ooperist: puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Keskne tegelane on jutustaja. Koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Kantaat esitas solist kammerans. Saatel Sümfooniaorkestri koosseisu kuuluvad: puupuhkpillid: nt flööt, oboe vaskpuhkpillid: nt trompet, tuuba keelpillid: nt viiulid, vioolad löökpillid: kellamäng, kastanjetid
5. Mida täendab sõna zanr? Zanr on muusikateose liik. 6. Nimeta kaks sümfoonilise muusika enamlevinud zanri .Sümfoonia ja instrumentaalkonsert. 7. Kes on dirigent? Seisab koori ees, paremas käes hoiab ta taktikeppi millega näitab tempot ja rütmi,vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi. 8. Miks teda vaja on? Dirigent juhatab muusikateost kordinaatnoodistiku järgi. 9. Nimeta sümfooniaorkestri 4 pillirühma. Keelpillid,puupuhkpillid,vaskpuhkpillid ka löökpuhkpillid. 10. Millise põhimõtte järgi ja kuidas asetsevad pillid sümfooniaorkestris? Nõrgemad eespool,tugevamad tagapool. 11. Kes on kontsertmeister? Orkestri esimese viiulite rühma juhtmängiat nimetatakse konsertmeistriks. 12. Nimeta tuntumaid Eesti sümfooniaorkestreid ja nende dirigente. Eesti riiklik sümfooniaorkester:Nikolai aleksejev.Tallinna kammerorkester:Eri klas 13. Mille poolest erineb kammerorkester sümfooniaorkestrist?
Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli puhudes pillitorusse Puhudes hakkab pillitorus õhusammas võnkuma Puhkpillid jagunevad : puupuhkpillid (PPP) ja Vaskpuhkpillid (VPP) Puupuhkpillid(ppp) Pilli ehitus ja soe tämber. Tänapäeval tehtud muust kui ka puidust(elevandiluud, sünteetiline materjal eboniit, klaas ja metall). Kõigil on kõlatoru millel on õhusamba muutmiseks avad. Toru lõppeb helilehtriga. Avasid suletakse kas sõrmedega või klapisüsteemiga(19. Leitati ja parandas tooni ja avardas mängu tehnilidi võimslud ning lubas mängida terves helistikus) Igal pillil on huulik.
3. Laulev, tundeline, tundeid väljendav meloodia Josquin Desprez Johannes Ockeghem Orlandus Lassus Guillaume Dufay Orelile mõeldud muusikat. Esimesed instrumentaalmuusika näited on tokaata muusika töötlused või seaded. Ansamblimuusikas olid enam levinud tantsud, mida esitati paari kaupa. Neid mängiti ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Klahvpillid: orel, klavikord, klavessiin Puupuhkpillid: plokkflööt, pommer, fagott, krummhorn Vaskpuhkpillid: trompet, tromboon, tsink Keelpillid: viola da gamba, viiuli eelkäija Villanella, balletto, frottola, šansoon Sonata, canzon, ricercar, toccata Vasta küsimusele: Mida tähendab ilmaliku noodi väljaannetes märge 'laulmiseks või mängimiseks?' 1. Kõike helisid võib laulda 2. Helisid võib jagada lauljate ja pillide vahel 3. Kõiki helisid võib mängida vabalt valitud pillidel 4. Helisid võib laulda pillide dubleerimisel Milles seisnes Martin Lutheri kirikureform
orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad: Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdinand Jelly Roll Morton (18851941) William Chrisopher Handy (18731958) 1910.a. Valged muusikud loovad New Orleansis oma dixieland stiili, milles valitseb kollektiivne improvisatsioon, puudub aga bluusi koloriit. Jazz hakkab vaikselt tunnustust leidma ! Võetakse kasutusele sõna JAZZ. Pillikooslustest mängisid dixieland´i puupuhk ja vaskpuhkpillid ning trummid. Tuntumad esindajad: Buddy Bolden (nim.ka esimeseks jazzimeheks), Jelly Roll Morton, James Reese Europe, Eubie Blake, W.C.Handy. 1917.a ilmub I jazzplaat Original Dixieland Jazz Band poolt. 1920 saab jazzi keskuseks Chicago. Kollektiivselt mängitakse alguses ja lõpus, loo keskel eraldi improviseeritud soolod. Silmapaistvamat orkestrit juhatab kornetist Joe King Oliver (18851938), jääb aga peagi Luis Armstrongi (19001971) varju.
arvatavasti jõudis brassmuusika meieni mustanahalistelt. Tihti võib kohata ansambleid, kus seguneb mustanahaliste "Fiiling" ja valgete mänguoskus. Olemata päritolust võib julgelt väita, et valgenahaliste brassbändid on levinumad, kui mustanahaliste omad. Vaskpuhkpilli ansambli juures on hea see, et suudetakse mängida üsna valjult, st. tavaliselt ei ole vaja migrofone ja ei teki probleeme õues mängimiste ja marssimistega. Lisaks on vaskpuhkpillid veekindlad., nii, et võite julgelt kutsuda mõne noortest kuttidest koosneva brassi oma peole mängima (olgu see siis pulm, matus, sünnipäev vms.) saate proffessonaalse, mõnusa muusika palju väiksema henna eest, kui muidu kuluks. Tavaliselt kuulub solo hääl esimesele trompetile, sealt võib see liikuda sujuvalt edasi teistele trompetitele, või võtab üle mõni teine pill. Tihti peale ei vaadata väga nooti, vaid
3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või 4 osaline. 3 osaline (kiire,aeglane,kiire)4osaline(kiire,aeglane,menuett,kiire) Sonaaditsükli zanrid: sonaat,trio,keelpillikvartett,instrumentaalkontsert,sümfoonia. Klassikaline orkestrikooseis (suurim õukonnaorkester Saksamaal Mannheimis). Orkestri kooseisu kuulusid: keelpillid,puupuhkpillid,vaskpuhkpillid. Soolopill klaver. Koomiline ooper- tõi vaataja reaalse elu keskele ning tegelased olid võetud linnaühiskonnast. Laulumäng(saksamaa Singspiel)- kujutas endast rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi. Christoph Willibald Gluck- tõsine ooperi formija. Franz Joseph Haydn- keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja. 104 sümfooniat.70 keelpillikvartetti. Vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit,mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirkimuusikat.2 tuntumat
e) muusika tarbijaks kirik ja aadelkond e) tarbijateks aadel ja kodanlus f) vormid ja žanrid: fuuga, süit, soolokontsert, f) vormis ja žanrid: sonaat, kontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett g) orkestri koosseis: keelpilliorkester basso g) orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid, continuo’ga vaskpuhkpillid 6. Sonaat-allegro vormi ülesehitus, osade iseloomustus, kasutus. 7. Mis on klassikaline sonaaditsükkel? a) Kolmeosaline: kiire-aeglane-kiire (sonaadid, kontserdid) b) Neljaosaline: kiire – aeglane – menuett/skertso – kiire (sümfooniad, keelpillikvartetid) 8. Missugused muutused toimusid 18.saj. kammermuusikas? Koosseis oli klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver ka koos viiuli ja tšelloga või keelpillikvartettiga
1) Sopranpillid flööt, klarnet, viiul, trompet 2) Altpillid oboe, altflööt, vioola, sarv 3) Tenorpillid inglissarv, tromboon 4) Basspillid fagott, kontrabass, bassklarnet, tuuba Võnke tekitaja 1) puhkpillidel õhusammas 2) keelpillidel keeled 3) idiofonidel pulgad, nuiad, metall vms. Võnke impulss 1) puhkpillid a) labaalne (õhkkeelne) avahuulikuga pillid (fl) b) lingvaalne (roogkeelne) (kl, sax, ob, fag) c) huulkeelne vaskpuhkpillid 2) keelpillid poogen, sõrmed 3) membrafonid käed, pulgad, jalg Resonaator 1. Aerofonid 1. silindrilise läbimõõduga üks ja sama kogu pilli ulatuses (fl, kl) 2. kooniline läbimõõt suureneb konstantselt (ob, fag, sax) 3. ruupuri kujuline keeruline läbimõõdu suurenemine Trompet enamasti silindriline, kooniline osa väiksem. Võime jaotada oktaviaalseteks (kõik peale klarneti ülepuhudes oktav kõrgemalt) ja
pillirühmade sisseastumisi. 16. Mitu pillirühma on Mina tean? sümfooniaorkestris? Nimeta kõik Partituur on orkestripillide partiide pillirühmad. koondnoodistik. 17. Millisest põhimõttest lähtub Mina tean! sümfooniaorkestri pillide paigutus? Sümfooniaorkestris on neli pillirühma: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid. 18. Kuida nimetatakse esimeste Mina tean! viiulite rühma juhtmängijat ja mis Väiksema kõlajõuga pillid on tema roll orkestris. ( keelpillid) asuvad eespool ja suurema kõlajõuga pillid (puhk- ja löökpillid) tagapool. 19. Mida tähendab ,,tattoo“ ja kus Mina tean! see alguse sai? Viiulite rühma juhtmängijat
arendamisel nt. hea-halb, õilis-reetur. 9. Kes on dirigent? Kirjuta lahti tema ülesanded. Dirigent on muusikaharidusega loovisik, kes juhatab orkestrit või koori. Tema ülesanneteks on anda muusikute tegevusele ajamõõte - millal ja mida peab muusik tegema. 10. Nimeta sümfooniaorkestri neli suurt pillirühma ja kuidas nad on orkestris paigutatud? Keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid ja löökpillid. Paigutatakse väiksema kõlajõuga pillid (keelpillid) eespool ja suurema kõlajõuga puhk- ja löökpillid tagapool. 11. Otsi ja nimeta enda valikul, millised orkestrid või ansamblid tegutsevad Sinu kodukandis. Milline on koosseis, kes on dirigent (kui on). Milline on repetuaar, mida mängitakse? Minu kodukandis - Audru vallas tegutsevad orkestrid/ansamblid: * Rahvamuusikaansambel Audru Kapell. Valdkond: rahvamuusika.
Huuliku erinevad tüübid 1.aukhuulik-flööt 2. ühekordne lesthuulik ehk trost- saksofon, klarnet 3. kahekordne lesthuulik ehk topelttrost-fagott, oboe Flööt Flööt on vanim puupuhkpill, kõige kõrgem. Kõige levinum on hõbeflööt. Tänapäeval on aga väga tuntud põikflööt(15 auku) Tuntuimad mängijad on Neeme Punder ja Mihkel Peäske. 1. puupuhkpill millel võeti kasutussele oli klapppuhkpill. Leiutas Theobald Boehm. Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpill on lühem või pikem metall toru,mille ühes otsas asub kausshuulik ja teises kõlalehter. Vaskpuhkpilli valmistatakse põhiliselt metallisulamitest(messingist) Kõla on terav,plekine. Heli tekib õhusamba võnkumisest. Vaskpuhkpillid olid sirged,vähehelilised. Neid pikendati ja painutati. 19 saj. Leiutati ventiilisüsteem. Sordiin on kõla ja tämbri tugevuse muutmiseks. Sordiini tehakse pappist,puust,metallist. Trompet
· Instrumentaalmuusika kolmeosaline, kiire-aeglane-kiire, esitab soolopill+sümfooniaorkester · Sümfoonia 4osaline, ülesehitus kiire-aeglane-menuett-kiire, esitab sümfooniaorkester · Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola, tsello · Avamäng instrumentaalne sissejuhatus Sümfooniaorkestri pillid: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid Klassitsismi üldiseloomustus: Erilise tähtsuse omandas sonaat, püüti luua selge ülesehitusega teoseid, kuulajateks ja tarbijateks sai aadel ja laiem kuulajaskond, tekkisid muusikaühingud, arenes nooditrükindus, ajakirjandus ja hakati välja andma muusikaõpikuid. Muusiku koht ühiskonnas: Tellijaks kõrgkodanlus, muusik ei pidanud olema õukonnateenistuses, tekkisid muusikaühingud, mis hakkasid kaitsma heliloojate huve. Muusikainstrumendid: klaver
Klassitsismis – 4- osaline, kõik teosed tervikteosed, pealkirjad pandi soolopillide järgi ja nummerdati, heliteos oli tervele orkestrile. Romantismis: osade arv oli varieeruv, kõik teosed polnudtervikteosed, programmilised pealkirjad, orkestratsioon – heliteos seati teatud orkestri koosseisule. Tuntuimad esindajaid – Schubert, Beriloz, Brahms, Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Puhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid Muutused 19. Sajandil o Vaskpuhkpillidele lisati ventiilid o Puupillidele klapsüsteem o Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen o Uued pillid: oboerühma: inglisarv klarnetirühma: pikolo- ja bassklarnet tuuba ja harf. Klassitsismiajastu muusikaelu keskus – Viin Millal oli romantismiajastu? 19.saj 20ndad – 19.saj lõpp
Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad rikuvad klassikalisi reegleid Schuberti 2osaline sümfoonia. *Seleta mõistet ,,instrumentaalkontsert". Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. *Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Klassikalisse sümfooniaorkestrisse kuuluvad puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid ja keelpillid. *Missugused muutused toimusid sümfooniaorkestris 19.sajandil? 19. sajandil omandasid paljud pillid tänapäevase kuju, sümfooniaorkestri koosseis kasvas, võeti kasutusele uusi pille(oboerühma lisandus inglisarv, klarnetirühma bassklarnet). *Missugune linn oli klassitsismiajastul muusikaelu keskuseks? Klassitsismiajastul oli muusikaelu keskuseks Viin. *Millal oli romantismiajastu? Romantsimiajastu oli 19. sajandi 20. aastad 19. sajandi lõpp.
Sümfoonia 4 osaline, ülesehituselt kiire-aeglane-menuett-kiire. Esitab sümfooniaorkester. Avamäng Instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus. Tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordustetta. Instrumentaalkontsert 3 osaline, esitab soolopill + sümfooniaorkester. Nimetus tuleb soolopilli järgi (nt. klaver + sümf. orkester = klaverikontsert) 3. Sümfooniaorkestri pillirühmad: Keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid. 4. Klassitsismi üldiseloomustus: Valdav on ilmalik- ja instrumentaalmuusika. Kaasnes õukonna võimu nõrgenemine. Klassitsism esmaklassiline, parim. Elavnes avaliku kontserdi elu, tekkisid muusika ühingud. Tellijateks olid kõrkodanlus. Muusik ei pidanud enam olema õukonna teenistuses. 5. Mitmehäälne muusika klassitsismi ajastul: Homofiilne mitmehäälsus. 6. Instrumendid: Klaver, klavesiin
Sõna klassitsism tuleneb ladinakeelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassilist ning just esmaklassiline see muusika ongi. Kõik 18.sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Sümfoonia, mis 1750.-1760.aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks kontsertteoseks. Muutus ka orkestri koosseis. Varem olnud keel- ja puupuhkpillidele lisandusid nüüd ka vaskpuhkpillid ja klavessiin asendati klaveriga. Ning kui barokiajastul oli valdavaks muusikastiiliks vaimulik muusika, siis klassitsismiajastul asendus see ilmaliku muusikaga. Ent muusikamaitse muutused andsid end kõige teravamalt tunda ooperis. 18.sajandi teisel veerandil püüdsid mitmed heliloojad, sealhulgas ka barokiajastu suurmeister Georg Friedrich Händel, muuta tõsist ooperit laval dünaamilisemaks. Ooperi tõeliseks
ca 100 pillimängijat. ,,Sümfoonia" tuleneb kreekakeelsest sõnast symphónia, mis tähendab kooskõla. http://www.youtube.com/watch? v=zM3y09RjKLs&list=PLB81572E6B8A682B8 2. Kammerorkester 10-12 keelpilli, millele võivad lisanduda puhkpillid ja klavessiin http://www.youtube.com/watch?v=siwuYgkJcdA 3. Keelpilliorkester keelpillid http://www.youtube.com/watch?v=0qEJH1152Bo 4. Puhkpilliorkester puu- ja vaskpuhkpillid ning löökpillid http://www.youtube.com/watch?v=sgYJcBVSy1I 5. Rahvapilliorkester rahvapillid http://www.youtube.com/watch?v=coHC1JSB3sc 6. Jazzorkester 17 instrumenti: 5 saksofoni, 4 trompetit, 4 trombooni + rütmigrupp (trummid, bass, kitarr ja klaver). http://www.youtube.com/watch?v=5HZFBbkosOA Dirigent näitab paremas käes oleva taktikepiga tempot ja rütmi, vasaku käega dünaamikat ja pillirühmade sisseastumisi
Seda sõna kasutati selle tähenduse all veel ka XVII ja XVIII sajandil. Millal kujunes välja nn. klassikaline orkester? Nn. klassikaline orkester kujunes välja XVIII sajandi teisel poolel. Millal asus orkestri ette dirigent? Ainult orkestri juhtimisega tegelev dirigent ilmus orkestri ette XIX saj. algul. (Varem juhatas orkestrit esiviiuldaja, tsembalist või organist.) Millised on sümfooniaorkestri põhirühmad? Põhirühmad on: puupuhkpillid; vaskpuhkpillid; löökpillid; keelpillid. Millal tekkisid Eestis algelised orkestrid ehk nn. pillikoorid? Eestis moodustati esimesed orkestrid (pillikoorid) XIX sajandi keskpaigas. Tähtsamad punktid Kujunemine, mõiste · Orkester kujunes välja Antiik- Kreekas. XVII ja XVIII sajand. · Orkester Poolkaarjas koori tantsuplats teatrilava ees. Hilisem (praegune) mõiste on muusikute rühm, kes sellel platsil mängis. · Orkestrisse kuulusid tänapäeva pillide
Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdinand Jelly Roll Morton (18851941) William Chrisopher Handy (18731958) 1910.a. Valged muusikud loovad New Orleansis oma dixieland stiili, milles valitseb kollektiivne improvisatsioon, puudub aga bluusi koloriit. Jazz hakkab vaikselt tunnustust leidma ! Võetakse kasutusele sõna JAZZ. Pillikooslustest mängisid dixieland´i puupuhk ja vaskpuhkpillid ning trummid. Tuntumad esindajad: Buddy Bolden (nim.ka esimeseks jazzimeheks), Jelly Roll Morton, James Reese Europe, Eubie Blake, W.C.Handy. 1917.a ilmub I jazzplaat Original Dixieland Jazz Band poolt. Buddy Bolden band 1920 saab jazzi keskuseks Chicago. Kollektiivselt mängitakse alguses ja lõpus, loo keskel eraldi improviseeritud soolod. Silmapaistvamat orkestrit juhatab kornetist
teemasid.... Repriis ekspositsiooni kordus mõningaste muudatustega, loob raamid, terviku, põhihelistikus Coda (tõlkes saba) lõpetav lõik, ei esine alati Mozarti 40. sümfoonia g-moll I osa loodud sonaadivormis Kujuneb tänapäevani kasutatav orkestrikoosseis sümfooniaorkester (kr k symphonia-kooskõla) Sümfooniaorkestri koosseis: keelpillid - viiul (I ja II viiulid-erinev partii) vioola tsello kontrabass (harf 19.saj) puupuhkpillid flööt oboe klarnet fagott vaskpuhkpillid trompet metsasarv tromboon (tuuba 19. saj) löökpillid - timpanid, kellamäng (hiljem rohkem) Domineerivaks saab keelpillikõla, puhkpillid esitavad soololõike. Puhkpille kõiki kaks, I viiuleid 8-10, II viiuleid 6-8 kahene koosseis (Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille topelt neljane koosseis) Klaver ei ole sümf. orkestri pill. 18. saj. lõpuks vahetab ta välja peaaegu täielikult klavessiini
poliitik. 1834 avaldas mõjuka artikli selle kohta, et sakslastel puudub oma ooper,,Saksa ooper,, 1876 avati tema algatusel uus ooperiteater ,,Byreuth,, Tema seisukohad: Ooper peab olema kunstiline tervik. Liberetto ja muusika peavad olema kirjutatud ühe ja sama inimese poolt. Leit motiv igal tegelasel, hõlbustab arusaamist. Orkestril on väga suur roll info edastamisel. Wagneri orkestrid on tavaliselt 4x koosseisud.(vaskpuhkpillid on tema arust väga tähtsal kohal) Orkestlile ehitati orkestriauk. Etenduse ajal kustutati saalis tuled. Saali põrand peab olema kaldu, et näeks. Looming: ,,Tannhöuser,, ,,Tiristan ja Isolde,, ,,Lendav hollandlane,, ,,Nürmbergi muisterlaljad,, ,,Niebelungide sõrmus,, (peateos ja koosneb 4 osast: reini kuld, valküürid,siegtried, jumalate hukk) mõtted sellest et raha ajab inimesed hulluks. PJOTR TSAIKOVSKI(1840-1893)
märke (dieese, bekaare, bemolle) ja helistikumuutusi. Dünaamika sai oluliseks väljendamaks heliloojate suuri tundeid võeti kasutusele erilisi dünaamikamärke ( nt. Tsaikovski ppppp) Heliloojad otsisid erilisi orkestrivärve ja uusi tämbreid. Selleks kasutati suuri koosseise ja lisatimitmeid uusi pille nt Berlioz tõi orkestrisse saksofoni, Mahler tuuba, lisandusid ka piccolo-flööt, kontra-fagott, inglissarv. Kuna 19. sajandil täienesid ja arenesid paljud puhkpillid, eriti aga vaskpuhkpillid, hakati neid senisest rohkem kasutama. Eriti armastasid neid Wagner ja Berlioz. ( Varem sai vaskpuhkpillidel mängida vaid akorde, kvinte ja oktaveid). Muutused 19. sajandi muusikaelus Kuna Prantsuse revolutsiooni käigus kadus aadelkond, kes varem kunsti tellis ja kunstnikke toetas, said heliloojatest vabakutselised muusikud, kes pidid end ise ära elatama. Selle tarbeks asutati mitmeid koori- ja orkestriühinguid ning korraldati rohkesti
Põhitaamaks kunstide ühtsus universaalstes teostes, kus teadlikult uhendati muusika . sõna ja ruumilised vormid. Muusika pidi olema väga poeetiline. Ideaaliks meloodia ja selle kestvus. Ooperitest kdusid üksiknumbrid. Võttis kasutusele juhtmotiivi: lühike ja meeeldejääv viisilõik, ideloomustab tegelast /eset. Ooperid sarnanesidd sümf teostega sest laulja hääl oli kui juhtiv instrumen orkestris. Orkestratsioon väga meisterlik. Tähtsal kkohalmeisterlik. Tähtsal kkohal vaskpuhkpillid. Vaatamata oma keerukusele, pessimismile ja vokaalsele raskusele on saanud ooperid populaarseiks. Ei sega mütoloogiline ja dramaatiline sisu. 14 ooperit (Tannhäuser, Nurmbergi meisterlauljad, Lohengrin, Parcifal, Tristan ja Isolde, naine ilma varjuta, lendav hollandlane. Tetraloogia Niebelungide sõrmus: 1. Valküürid, 2. Siegfid, 3. Reini kulld, 4. Jumalate hukk), 2 sünf, avamängud ( Faust, Cristoph Columbus,
Harmoonia oli ebapüsiv ja rohkete kromatismidega Teoste programm oli ideelisfilosoofiline Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile muusika 20 sajandi alguse muusika tugevalt seotud 19 sajandiga Jagatakse kahte suunda : 1.klassikalistel traditsioonidel tuginev 2.kõla ja vormiuuendustel põhinev suund Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned : Hiigelkoosseisud , vaskpuhkpillid , harmoonia ,programmilisus , emotsionalism , ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis, psühholoogilisi teoseid. Gustav Mahler 1860 1911 Sündis Böömimaa idaosas. Õppis Praha Gümnaasiumis ja Viini Konservatooriumis. Ta oli tunnustatud dirigent ja klaveri mängija. Oma eluajal kirjutas 10 sümfooniat Richard Strauss
KLASSIKALINE SÜMFOONIAORKESTER Tekkis Mannheimi koolkonnas Saksamaal Orkestri kõla tugeneb keelpillidel : I viiulid mängivad meloodiadt, II viiulid "peavad dealoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega, Vioolad mängivad harmooniatäidet, Tsellod koos kontabassigdega moodustavad põhja, Uutmoodi kasutati aga puhkpille: Puhkpillide (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. Vaskpuhkpillid( metsarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris pidulikke fanfaarseid käike, mida teoetasid ainukesed löökpillid timpanid. Beethoven lisas orkestrisse tromboonid. Joseph Haydn(1732-1809) Esimene klassitsismi suurmeister Töötas vürst Esterhazy õukonnas "Papa Haydn" tema õukonnaelu, tema muusika loomine, järgmisel ajastul pilkav nimetus Looming Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks, 104 sümfooniat, tuntuimad on nr
lõpul . Esimene ooper “Daphne” kirjutati tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini. Esimene ooperiteater ehitati 1637 a. Veneetsias, (San Cassiano) pillid - Klahvpillide sünd ja areng - orel, klavessiin (klavikord) Keelpillid - lauto, viola da gamba (põlvede vahel hoituna), viola da braccio (õlal nagu tänapäeva viiul) Puupuhkpillid - pommer, dulcian, krummhorn, rankett, plokkflööt Vaskpuhkpillid – trompet, tromboon kus, kes ja millal: esimene ooperietendus - Esimene ooper “Daphne” kirjutati tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini. kes oli: metseen; humanistid; impressario - metseen - teaduse, kunsti ja kirjanduse hedonistlik toetamine rikaste üksikisikute, kuningakodade, aristokraatia ning hiljem suurkodanluse poolt. Termin tuleneb Rooma keisri Augustuse sõbra Gaius Cilnius Maecenase (8 saj. e. Kr
Vaimsed väärtused-kõik mis seotud ajuga(andekus) Homofoonia-mitmehäälne muusikateos,kus üks häältest on domineeriv,teised hääled moodustavad selle saate Valgustusajastu-oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kammersonaat- (3osaline ALA) Klassikaline orkester-keelpillid, puu-,vaskpuhkpillid Opera buffa-koomiline ooper,tegelased madalast seisusest,kasutati ka intermeediumi (Pergoles ,,Teenija käskijanna", Rousseau ,,Külaennustaja") Ooperi reform-ooperi lihtsustamine(numbriooper) Vokaalmuusika-laulmiseks loodud muusika Kammermuusika-klaveriduo mõne meloodiapilliga
Singspiel- laulumäng, rahvalik meelelahutus Keelpillikvartett- instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist. Vaimsed väärtused- kõik, mis on seotud ajuga, andekus Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad sellele saate Valgustusajastu- e. Klassitsism Kammersonaat-sarnaneb tantsusüidiga, koosnes sissejuhatusest ja kahest kuni neljast tantsulise iseloomuga osast. Klassikaline okester- keel-, puupuhk- ja vaskpuhkpillid Opera buffa- koomiline ooper Ooperi reform- ooperi lihtsustamine Vokaalmuusika- muusika liik, kus heliteos esitatakse lauldes. Kammermuusika-muusika ühele instrumendile, solistide ansamblile või väikesele (sageli ilma dirigendita) orkestrile.
saatmisega. Kalduvust varjata püüdes abiellus ta ühe oma austajannaga, kuid hukatuslik abielu lõppes lahutusega ja peale seda oli õnnetu helilooja veel hullemas vaimses seisundis. 20.04.12 Muusika kuulamine: Rudolf Tobias – Oratoorium – Joonase lähetamine „Heilig“ Seal on sümfoonia orkester + orkester + solistid + orel ( võimas, algas vaikselt, kulmineerus) Jean Sibelius – „Finlandia“ 1. Vaskpuhkpillid – hirmuäratav, ärritav 2. Puupuhkpillid – kurblik, 3. Sõja situatsiooon Edcard Grieg – Beer Gynt 1. „Hommiku meeleolu“ värske kaste maas.. päike pasitab, lilled õitsevad aasal .. 2. „Mäekununga koopas“ mingid trollid marsivad koopast välja tööle vms.. kirkad käes. Alguses vaikne, muusika läheb järjest kiiremaks ja valjemaks. Kui juba väga vali, siis tantsivad ja laulavad .. mingi
Kammersonaat:3; kiire-aeglane-kiire; 1-2 soolo pilli, viiul+klaver Instrumentaalkontsert: 3; kiire-aeglane-kiire; 1soolopill+sümfooniaorkester Keelpillikvartett: 4; kiire-aeglane-poolkiire-ülikiire; 4keelpilli, tsello,viola Avamäng: 1; kiire sümfooniaorkester Sümfoonia: 4; kiire-aeglane-menuett-kiire; sümfooniaorkester Klassikaline orkester kujunes välja Mandhailis Lääne-Saksamaal Pillirühmad klassikalises orkestris: keelpillid tsello, viiul, viola; puupuhkpillid flööt, oboe, fogot; vaskpuhkpillid trompet, metsasarv, tromboon. C. P. E. Bach oli J. S. Bach poeg ning oli õpetajaks Haydnile ja Mozardile ning eelkõige klaveri õpetaja Beethovenile. Andis välja kuulsa klaveri õpiku. Programmiline sisuline Aaria ühe ooperi solisti laul Da-capo-aaria järjestikus aaria Singspiel sisu saksa müütidest legendidest laulumäng 18. saj. II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria´t dramaatiliseks. Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aaria
Klassitsism Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 17501820. · Valdavalt ilmalik muusika. · Muusika tarbijateks aadel ja kodanlus. · Vormid ja zanrid: sonaat, kontsert, sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett. · Orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid. · Luigi Rodolfo Boccherini (19. veebruar 1743 Lucca 28. mai 1805 Madrid) oli itaalia helilooja ja tsellist. Ta sai tuntuks kammermuusika heliloojana. · Boccherini sündis Itaalias muusiku peres. Tema isa oli tsellist ja kontrabassimängija. · Aastal 1785 nimetati ta Hispaania kuninga õukonna kapelli dirigendiks. Õukonnas oli tal hea elu seni, kuni kuningas avaldas rahulolematust ühe tema teose passaziga ja käskis selle ümber teha.
Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). 5. Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Missugused muutused toimusid sümfooniaorkestris 19.sajandil? Sümfooniaorkester on orkester, kuhu kuuluvad puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid. 19. sajandi lõpul oli kolmene koosseis kohustuslik mistahes sümfooniaorkestri komplekteerimisel. Kolmeses koosseisus on suurendatud samatämbriliste puu- ja vaskpillide arvu kolmeni. 6. Missugune linn oli klassitsismiajastul muusikaelu keskuseks? Viin 7. Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu- 19.sajandi 20.aastad – 19.saj.lõp 8. Mis on iseloomulik romantismiajastu muusikale? Meloodilisus
sõna ja ruuumilised kunstid. Muusika pidi olema väga poeetiline,ideaaliks saab lõputu meloodia. See tähendas, et kadus ooperi üksikuid numbreid. Wagner võtab kasutusele juhtmotiivi, see on lühike ja meeldejääv viisilõik, mis peab iseloomuistama mõnd konkreetset tegelast või isegi eset laval. Kõik ooperid sarnanesid sümfooniliste teostega, sest laulja haal on kui hjuhtiv instrument orkestris, Orkestratsioon teostel on väga meisterlik. Tähtsal kohal vaskpuhkpillid. Heliloojal on 14 ooperit. Ooperist Nümbergi meisterlauljad, on ainus kiooomiline ooper, Saanud saksa esindusooperiks. Vaatamata oma keerukusele pessimistlikule alatoonile ja vokaalsetele raskustele on Wagneri ooperid populaarsed ka tänapäeval. Kuulajaid ei sega ka ooperite mütoloogiline ja traagiline sisu. Loomingu tagaplaanile jääb 2 sümfooniat. Kontsertavamängud Faust, Christoph Kolumbus, Polonia. On kirjutanud hulga väikeviorme klaverile ja seadeid teiste
15. Pillimuusika iseloomustus 16.sajandil Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid. Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. 16. Pillid (õpikus ka mingid nunnud pildid) Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 17. Ansamblimuusika tantsud ja instrumentaalmuusika vormid canzon, sonata, ricercar Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants
20. sajandi sümfooniaorkestrit iseloomustab ökonoomsus. Kooseisud vähenesid, pillirühmadest enim lisandus uusi väga erineva tämbriga pille löökpillide rühma. Heliloojad hakkasid klassikalisi orkestripille uute kõlavärvide otsinguil kasutama ebatraditsioonilisel viisil: nt vaskpillide huulikuisse karjumine, puupillide nn ülepuhumine, sosistamine, keelpillide kõlakasti vastu koputamine jne. Sümfooniaorkestris on neli pillirühma: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid. Paigutuses lähtutakse põhimõttest, et väiksema kõlajõuga pillid (keelpillid) asetsevad eespool ja suurema kõlajõuga puhk- ja löökpillid tagapool. Orkestri esimeste viiulite rühma juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema esitab orkestriteostes viiulisoolosid. Enne proove ja esinemisi annab kontsertmeister oma viiulil a-noodi, mille järgi kõik teised muusikud oma pillid häälde panevad.
Koosseisud vähenesid, pillirühmadest enim lisandus väga erineva tämbriga pille löökpillide rühma. Heliloojad hakkasid klassikalisi orkestripille uute kõlavärvide otsingul kasutama ebatraditsioonilisel viisil: nt puupillide nn ülepuhumine, vaskpillide huulikutesse karjumine, sosistamine, keelpillide kõlakasti vastu koputamine jm. Sümfooniaorkestris on neli pillirühma: · keelpillid · puupuhkpillid · vaskpuhkpillid · löökpillid Paigutus lähtub põhimõttest, et väiksema kõlajõuga pillid (keelpillid) asetsevad eespool ja suurema kõlajõuga pillid (puhk- ja löökpillid) tagapool. Orkestri esimeste viiulite rühma juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema esitab orkestriteostes viiulisoolosid. Enne proove ja esinemisi annab kontsertmeister oma viiulil a- noodi, mille järgi kõik teised muusikud oma pillid häälde panevad. NB! Jätkub järgmisel lehel!
Orkestri kõla põhineb keelpillidel: · I viiulid mängivad meloodiat. · II viiulid ,,peavad dialoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega. · Vioolad e. altviiulid mängivad harmooniatäidet. · Tsellod koos kontrabassidega moodustavad põhja. Uutmoodi kasutati aga puhkpille: · Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. · Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. · Vaskpuhkpillid (metsasarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. · Beethowen lisas orkestrisse tromboonid. Tüüpilised zanrid, vormid ja esituskoosseisud klassitsistlikus muusikas. Nende lühiiseloomustus: · Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel. · Uued zanrid: sümfoonia, sonaat, keelpillikvartett. · Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio (klaver, viiul, tsello).
· Sonaat kolmeosaline, tempo on kiire-aeglane-kiire · Instrumentaalkontsert kolmeosaline, temp kiire-aeglane-kiire. Esitasid soolopillid ja orkester. · Keelpillikvartett neljaosaline, esitajateks on I, II viiul, vioola ja tsello · Avamäng kolmeosaline, esitajaks oli orkester · Sümfoonia neljaosaline, tempo on kiire-aegalne-menuet-kiire. Orkestri pillid: puupuhkpillid (oboe, flööt, klarnet, fagott), vaskpuhkpillid (tropmet, tromboonid, metsasarved), keelpillid ( I,II viiul, vioola, tsello, harf), löökpillid. 3. Klassitsisimi ajastu üldiseloomustus. Kui 18. Sajandini olid kirik ja õukond väga olulised. Alates 18. sajandist hakkas helilooja suhtlema asjatundlikuma publikuga ning see andis talle loomevabadust. Tekkisid muusikaühingu, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülalpidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Muusika keskused
annaabi.ee 
