Vahemere rannik Pilt 1. Dalmaatsiarannik Aadria mere idarannik. Seal asub dalmaatsiarannik- paralleelselt rannikuga kulgevad piklikud saared. Rannik on liigestatud, saartevahelised lahed on sügavad. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Murdlainetus on vaid kõige välimiste saarteni, saarte vahel ei esine murdlainetust. Tegemist on kulutusrannikuga. Pil t 2. Laguunrannik Aadria mere põhjarannik. Seal asub laguun- looduslik veekogu, mis on osaliselt või täielikult maasäärega põhiveekogust eraldatud. Laguun asub mandrilaval ja seega on ta madal. Laguunis murdlainetust ei esine. Selline rannikutüüp on tekkinud, sest meri kuhjab setteid, tekitades maasääre. ...
Dalmaatsia rannik Horvaatia territooriumi läänepoolse osa moodustab Dalmaatsia. Seda Aadria mere rannikuriba ilmestavad Dinaari mäestik ja rohked saared. Seal valitseb vahemereline kliima . Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, kus saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.Rannajoone suund on määratud või mõjutatud geoloogiliste struktuuride pikitelje suunaga. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule Suuremaid ja väiksemaid saaretäpikesi on kokku 1185, millest vaid 67 on asustatud. Rannik paelub kivikõrbete ja imepäraste vaadetega merele. Rannikualad ning suuremad saared on tihedamalt asustatud kui sisemaa. Paljud inimesed rannikul ja saartel elatuvadki suveperioodi kodumajutusest, samas kui talveperioodil valitseb vaikelu. Dalmaatsia rannik on muidu nagu Itaalia, kuid meri on liigendatud, rannaäär saari...
Tallinna Reaalkool Vahemeri. Mere iseloomustus Alina Rostsinskaja 8.c klass Tallinn 2009 Mere asend. Vahemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis paikneb Euraasia ja Aafrika vahel. Vahemeri on lääne-idasuunaline. Mere nimi. Vahemere nimi tuleneb mere asendist. Nimelt Vahemeri asub Euraasia ja Aafrika vahel. Sisemeri. Vahemeri on sisemeri, mida eraldab Gibraltari väin Atlandi ookeanist. Vahemeri on Dardanellide väina, Marmara mere ja Bosporuse väina kaudu ühenduses Musta merega ning Suessi kanali kaudu Runase merega. Joonis 1. Vahemere asend. Meres asuvad ka paljud saared nagu näiteks Malta, Korsika, Sardiinia ja ühed kuulsamatki turismi saared nagu Kreeta ja Küpros. Loomulikult asuvad Vahemeres ka paljud muud saared. Vahemeres on ka palju poolsaari nagu näiteks Apeniini poolsaar, Balkani poolsaar, Pürenee poolsaar jt. Joonis 2. P...
ROOMA KEISRIRIIK · Kuningate ajajärk (753510 eKr) · Vabariigi ajajärk (51030 eKr) · Itaalia alade allutamine · Puunia sõjad · Idaalade vallutamine · Impeeriumi sünd · Esimene keiser · Varase keisririigi ajajärk (30 eKr 284 pKr) · Hilise keisririigi ajajärk (284 476 pKr) · Impeeriumi jagunemine Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike Aasia , Mesop...
Türgi on sild Euroopa ja Aasia vahel. Riik asub kahes maailmajaos. Vaid 3% Türgi maa-alast asub Euroopas. See Euroopa osa on Ida-Traakia piirkond. Kogu muu Türgi hõlmab Väike-Aasia poolsaare ehk Anatoolia, mis kuulub Aasiasse. Neid kahte osa lahutavad teineteisest Bosporuse ja Dardanellide väin ning Marmara meri. Türgi pikim jõgi suubub Musta merre. See 1127 kilomeetriline jõgi on Kizilirmark. Pikkuselt teine jõgi Büyükmederes voolab Egeuse merre. Türgist saavad alguse ka Tigris ja Eufrat. Nad voolavad Pärsia lahe poole.Tähtsaim järv Van asub Türgi idaservas. Teised suured järved on veel Tuz, Beysehir ja Egridir. Türgi naabrid: Kreeka, Bulgaaria, Armeenia, Aserbaidzaan, Georgia, Iraak, Iraan, Süüria Suurimad linnad: 1. Istanbul - 7 309 000 inimest 2. Ankara - 3 237 000 inimest 3. Izmir - 2 695 000 inimest Kõrgeimad mäed: 1. Ararat - 5815 meetrit 2. Üphan - 4058 meetrit 3. Erciyes - 3916 meetrit Türgi impordib: * Masinaid * Vedelkütuseid...
Maateaduse töö ,,Kõrbed, lähistroopilised metsad" 2.variant I Lõpeta laused 1. Piiniaid, küpresse ja õlipuud on kõige soodsam kasvatata............................................... 2. Kreekas kutsutakse okkalist võsa(vahemereliste metsade asemele kasvanud)................. 3. Erosiooni vastu võitlemiseks tuleb................................................................................... 4. Kõrbetele on tüüpilised........................................mullad 5. Vahemerelised on tänapäevaks suures osas hävinud, sest................................................ II Vasta küsimustele 1. Millised on taimede kohastumised eluks kõrbetes? (3) 2. Miks asub Atacama kõrb Vaikse ookeani rannikul? (2) 3. Milliste majandusharudega tegelevad põhiliselt kõrberahvad. Miks? 4. Miks on Vahemere rannik soositud turismipiirkond? (3) III Mis ...
PRANTSUSMA A 2011 kevad Üldandmed Rahvaarv: 61 350 009 (2007) Pindala: 547 030 km² Pealinn: Pariis Riigikord: Presidentaalne vabariik Riigikeel: prantsuse Rahaühik: Euro Loodus Kliima: Lähistroopiline ja parasvöötmeline Loodusvöönd: Segalehtmets, vahemereline taimkate Cote d'Azur Vahemere rannik Pinnamood Suurem osa tasandikud, Pariisi nõgu Mäestikud: Keskmassiiv, Alpid, Püreneed Kõrgeim tipp: Mont Blanc 4807km Madalik: Loire'i ja Akvitaani Jõed: Seine Moselle Marne Loodusvarad Kivisüsi Rauamaak Boksiit Tsink Uraan Nafta Maagaas Kivi ja kaalisool Majandus Põllumajandus: tootlik ja mitmekesine Eelkõige: nisu, mais, oder, riis, kartul, viinamarjad, suhkrupeet, tubakas, oliiv Tööstus Metallurgia Masinatööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus Paberitööstus Haridussüsteem 13. astmeline TOIT Alkohoolsed joogid: konjak, sampanja, benediktiin, vein Juustud: Camembret'i, ro...
MUST MERI 1. MERE ASEND Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Joonis 1. Musta mere asend. 2. MERE NIMI Nime tekkimise põhjuste kohta on mitu versiooni. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit turgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz ('Must meri'). Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Karadeniz 'Must meri, külalislahkuseta meri'. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jääva...
Varakristlik kunst · Ristiusk tekkis Vahemere ääres · Roomlastele vastuvõetamatu -Kõik inimesed võrdsed jumala ees -Jäid oma usule truuks -Peab olema alandlik ja sõnakuulelik -Peale surma läheb hing paradiisi · 313 Rooma keiser Konstantinus lubab ristiusku · 380 muutub ristiusk ametlikuks usuks · Varakristlikust peamised kunsti leiud seina ja laemaalid, millel on kristli sümboolika · Vaba skulptuuri ei tehtud -Tahtsid erineda paganlikest uskumustest · Basiilikast (Kohtu ja turuhoone) areneb välja ristiusu kirikutüüp -Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida samabaid jagab 3 kitsaks lööviks -Hoone alati ida-lääne suunaline -Pikihoone ida poolses osas asus põikihoone ehk transept -Poolkaar ehk apsiid Asub altar -Ladina rist Ristiusu kiriku plaan Näide: Rooma Vana Peetri kirik ...
Must meri Kristi Heinaste Asukoht · asub Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahel · kuulub Atlandi ookeani ja Vahemere basseini Asukoht kaardil Peamised mõõdud Pindala: 422 000 km2 Sügavus: maksimaalne on 2210 m Pikkus ida-lääne suunas: 1150 km Pikkus põhja-lõuna suunas: 580 km Peamised mõõdud Kliima · Üldiselt pehme · Suvel jahe · Sügisel soe · Talv on lühike · Kevad on pikk · Madalaim temperatuur : -30°C · Kõrgeim temperatuur : +37°C Sissevool Musta merre · Jõed toovad aastas Musta merre 320 km³ magevett · Tähtsaim suubuv jõgi on Doonau · Teised jõed: Dnestr, Lõuna- Bug, Dnepr, Rioni jt · Bosporuse väina kaudu voolab aastas Musta merre 200 km³ merevett Vee omadused Temperatuur: talvel +6...+8°C ; suvel +25°C Soolsus: pinna lähedal keskmiselt 18,3 Läbipaistvus: u 5 m Soolsus Elustik · Elab u 185 liiki kalu · Püütakse enamasti makrelli, ansoovist ja stauriidi Riigid Musta mere ääres · Musta mere ääre...
Itaalia Koostaja: Sissejuhatus · Itaalia Vabariik on üks riik Euroopas, Appenniini poolsaarel. · Itaalia pealinna on Room ·Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Rahvastiku tihedus198,5 in/km² Itaalia lipp Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Üladomeen .it Maakood 39 Itaalia vapp Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa , Sveitsi , Austria ja Sloveeniaga . Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piir...
ITAALIA Tutvustus populaarsematest sihtkohtadest Itaaliast · Riik: Itaalia · Pealinn: Rooma · Rahvastik: 58,1 milj elanikku, itaallased · Religioon: rooma katoliku · Keel(ed): itaalia, piirialadel ka saksa ja prantsuse · Kliima: peamiselt vahemereline, põhjas alpikliima, lõunas kuum kuiv suvi · Rahaühik: euro EUR · Viisa: Eesti passiga viisavaba kuni 90 päeva, saab reisida nii kehtiva passi kui isikutunnistuse (ID- kaardi) alusel. Populaarsemad sihtkohad · Amalfi rannik · Veneetsia · Toskaana · Sardiinia · Milano · Rooma · Capri saar · Sitsiilia Reisipakett · Itaalia - põhjamaalase jaoks mõnusalt soe, sõbralik, joviaalne ja eksootiline. Rooma - igavene linn, kõigi teede algus- ja lõpp-punkt. Vatikan - pindalalt väikseim, kuid üks rikkaimaid riike maailmas. Terve unenäoline päev Capril - tõepoolest Vahemere pärl, maapealne paradiis. Veneetsia - võl...
Liibüa kõrb Liibüa kõrb asub Aafrika mandrijaos, maailmajaos ja riigis. See kõrb on osa Sahara kõrbest. Liibüa kõrbele tuleb ida poolt vastu Niiluse org. Lõunast ja läänest tuleb vastu Sahara kõrb. Põhjast tuleb vastu Vahemeri. Liibüa kõrb on umbes 2 miljonit km2. Liibüa kõrb: Kliima: Liibüa kõrbes on üldiselt aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Liibüa kõrbes sajab vähe vihma, arvatavasti vähem, kui üheski teises kõrbes. Erandiks on Vahemere rannik, kui see muidugi Liibüa kõrbe osa üldse on: seal sajab 100...180 mm aastas talviste vihmadena. Talviseid vihmu esineb ka rannikust kaugemal, kuid harva. Ka esineb Liibüa kõrbes mõnikord suvel mussoonvihmu. Aga oaasides ja Niiluse orus, kus sademeid mõõdetakse, on keskmine sademete hulk reeglina 1 kuni 10 mm aastas. ...
Vana-Rooma Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis. Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naabe...
Prantsusmaa Üldiseloomustus Paiknemine Prantsusmaa on suur riik, millest enamik kuulub lehtmetsavööndisse, lõunaosas vahemerelise taimkatte vööndisse, mägedes (Püreneed ja Alpid) aga esineb kõrgusvööndilisus. Prantsusmaa on Lääne-Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. e Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi. Prantsusmaal on Euroopa kõrgeim mäetipp - 4810 meetri kõrgune Mont Blanc Alpides. 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 te...
Must meri Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on Musta mere tutvustamine ning kirjeldamine. Antud töös kirjutan Musta mere paiknemisest, selle vee omadustest ning vee elustikust. Teemaks valisin Musta mere, sest mulle pakub huvi selle uurimine, kuna ma sain oma eelnevaid teadmisi kinnistada ning sain ka omandada palju uusi ning huvitavaid fakte ja aspekte antud mere kohta. Kindlasti oleks üheks põhjuseks - soov oma saadud teadmisi tutvustada kaasüliõpilastele. Paiknemine Must meri (vene keeles , ukraina keeles , bulgaaria keeles , vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse m...
PEDOSFÄÄR Murenemine: P-temp kõikumine, vesi, tuul, taimed+nende eritatud happed, mullaorganismid. Murendkooriku paksus-kliimast, kivimite koostisest, mullavee om, happelisusest, ajast. Füüsikalinem e.rabenemine-1)temp kõikumine. mida väiksemad osakesed seda vähem murenevad 2)mehaaniline murenemine-kõrbetes liiva/veeosakeste mõjul(tundra, parasvööde, kõrb) Keemilinem e porsumine-kivim lahustub, reageerib, muutub teiseks aineks(vihmamets, savann, okasmets, ,lehtmets, mussoonmets) P-1)humiinhapped-taimedelt 2)bakterid 3)vihmavesi 4)happevihmad NT:karstipr Mullatekketegurid:1.lähtekivim-muld saab mineraalaineid. *Toitaineterikkad on K, Mg, Ca, Na sisaldavad mullad. *toitainetevaesed liivade peal tekkinud mullad 2.Reljeef *dellovialm-paksud, tüseda huumushorisondiga, niisked *erodeeritud- õhukesed,toitainetevaesed, kuivad. 3.aeg-noored mullad toitainerikkamad. Stabiilne seisund paarituhande aastaga, ajaga mineraalainetevarud kahanevad-muren...
1.MÕISTED Aglomeratsioonimajandus majandusharu, mille kasvu ja edukust mõjutab positiivselt võimalikult suur lähestikku paiknevate tarbijate, ettevõtete ja töötajate hulk. Demograafiline plahvatus Kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub demograafilise ülemineku ajal. Tingitud eluea pikenemisest, suremuse vähenemisest. Suburbanisatsioon e eeslinnastumine inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Inimeste ränne suurlinnadest välja. Geogr. Segregatsioon elanikkonna sentratsioon mingite (rahvus, religioon, jõukus) tunnuste alusel. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokkukasvades. Sisserändekvood arenenud riikide poolt kehtestatud immigrantide hulk Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja are...
Rannikute geomorfoloogia setete kanne. Randla arengu etapid:imikuida( veealune kari), noorus(kaljurand,-saar), Hääbuva ranna puhul toimuvad aktiivsed muutused rannal vaid perioodiliselt küpsus(kulutus-kuhjespsteemi akt areng), hääbumine( rnna areng vaid kõrgvee kôrge veeseisu ajal) , häbunud( ranna kamardunud), leinetus ei mõjuta) ja tugevate tormide ajal. Rannajoon- maismaa ja vee vaheline piir. Rannajoon pole püsiv vaid nihkub Raugastunud ranna piires ei toimu tänapäeval enam lainetuse môjul olulisi veetaseme tôustes maismaa ja vastupidisel juhul mere poole. Selle pôhjuseks muutusi. Selline vôivad olla tôus ja môôn, rand on ka tugevasti kamardunud. aju ja paguvesi jne. Osad neist nähtustest on perioodilised osad aperioodilised. Rand- a vahemaa mille piire...
Paleoliitikumi kunst Inimeste eellasel arenenud sääreluud, kolju(liigendatud) - 4 at. eKr Egiptuses koos riikluse ja linnadega. paleoliitikum 2 milj. a tagasi u. 10 000 eKr hakkab Euroopas jääkilp sulama. Kaljumaalingud Lääne-Austraalias primitiivsed looma- ja inimfiguurid. Lääne-Euroopas Püreneede mäestike lähiümbrus koopamaalid. Hispaania ja Prantsusmaa piiril. Kujutatud on põhjapõtru, mammuteid, ninasarvikuid, 30 000 a vanad. Kunsti tekkimine. Paleoliitikum 30 000 40 000 a vanad kivist ja luust loomakujukesed. Suuremad kujud savist, leitud purunenuna. Vahemere kallastelt on leitud teokarpe, augud sees u 40 000 a vanad, kasutati ehetena. Samuti on leitud omapäraseid inimest kujutavaid kujukesi, näiteks Willendorfi Veenus rõhutatud sootunnustega naist kujutav kujuke u 30 000 a vana. Kunsti sünni teooriad: Usundid: maagia(jahi ja viljakusmaagia) Toteism uskumus, et me pärineme loomadest, lindudest. # viljakusmaagia ...
PALDISKI GÜMNAASIUM Kaili ja Kelly Kull PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Natalia Sidorova Paldiski 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. RIIGI AJALUGU 4 2. ÜLDINE INFO RIIGI KOHTA 5 3. GEOGRAAFILINE ASEND 6 4. KLIIMA 7 5. MAJANDUS 8 6. RIIGI SUHTED TEISTE RIIKIDEGA 10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUD KIRJANDUS 12 LISAD 13 SISSEJUHATUS Selles referaadis räägime meie Pratsusmaast, selle ajaloost, üldisest infost, kliimast, geograafilisest asukohast, majanduslikust seisust ja suhetest teiste riikidega. Me valisime selle teema, täpsemalt riigi, kuna me õpime koolis prantsuse keelt ja arvasime, et oleks hea rohkem teada saada selle riigi ajaloost ja kultuurist läbi selle referaadi. Pr...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Üldiseloomustus...................................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM................................................................................................................................
Itaalia Vabariik Asend Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulg...
Kreeka Sissejuhatus Valisin Kreeka, kuna tahtsin teada Kreeka kohta asju. Kreeka tundub mulle väga ilus riik olevat. Ma arvan, et läbi selle referaadi saan palju teada Kreeka riigi kohta. Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Kreeka üldandmed Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km² Riigikeel: Kreeka Riigihümn: mnos eis tin Eleftherían (Hümn vabadusele) Rahvaarv: 11 325 900 (2011) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik Prestitent: Károlos Papoúlias Iseseisvus: 25. märtsil 1821 Rahaühik: Euro(EUR) Kreeka ajalugu Kreeka oli asustatud juba ...
Rooma mõisted Aeneis- Vana-Rooma eepos, mis räägib müütilise Rooma rahva esiisa Aenaease seiklustest pärast Trooja sõda (autor Vergilius) Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega ...
Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas Euroopaliku määratluse järgi kestab varauusaeg 1492. aastast, mil Kolumbus avastab Ameerika, 1799. aastani, mil lõppeb Suur Prantsuse revolutsioon. Selle aja jooksul muutub Euroopa absoluutseks domineerijaks maailmas. Ühelt poolt säilisid ühiskonnas veel keskaegsed struktuurid, teisalt aga omandas ühiskond senisest märksa suurema dünaamilisuse. Tegu on ajaloolise ajastuga, mida peetakse revolutsiooniliseks murranguks ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. Millised sündmused tingisid taolise murrangu? Terve 15. sajandi edendas Portugal meresõitu, prints Henrique Meresõitja toel ja initsiatiivil piki Aafrika läänerannikut mereteed idamaadesse otsima purjetades avastati Madeira saarestik ja Kanaari saared. See kõik tipnes aastaga 1492, mil Kolumbus avastas eksikombel uue maailmajao Ameerika. 1498. aastal avastas Vasco da Gama meretee Indiasse. Avastused avar...
ANTIIKAEG EHK VANAAEG PERIOODID: Varajane Kreeka: 2500-750 eKr-1750 aastat Arhailine ja klassikaline Kreeka: 750-336 eKr-414 aastat Hellenistlik Kreeka: 336-146 eKr-190 aastat VARAJANE KREEKA Areng oli pikaajaline, sellese aega mahub Küklaadide meresõitjate tsivilisatsiooni tõus ja langus ning lossidekeskne Minose ja Mükeene kultuur. Need ühiskonnad panid aluse kaubateede võrgule ning kunstile, mis on tüüpiline hiljem kujunenud kreeka tsivilisatsioonile. See on eelajalooline periood, mille tähtsamad allikad on arheoloogilised leiud. Küklaadide tsivilisatsioonist järelejäänu ning Minoiline ja Mükeene tsivilisatsioon Kreetal ja mandri-Kreekas on kõige varasemad ja silmapaistvamad jäljed arenenud ühiskondadest Euroopas. Küklaadid Esimesed arenenud ühiskonnad, mille kohta meil on teavet, on Küklaatide tsivilisatsioon, mis kujunes välja umbes 3500 eKr. Minoiline tsivilisatsioon Kreetal ...
SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................lk 3 Riigi üldiseloomustus ...............................................................lk 4 Elanikkond .............................................................................lk 5 Majandus................................................................................lk 6 Riigikorraldus..........................................................................lk 7 Geograafiline asend .................................................................lk 8 Looduslikud tingimused ..............................................................lk 8 Iseärasused.............................................................................lk 9 Lisad......................................................................................lk 10-11 Kokkuvõte...............................................................................lk 12 Kasutatud m...
Prantsusmaa Sisukord 1. Prantsusmaa üldandmed 2. Geograafiline asend 3. Prantsusmaa loodus 4. Majandus 5. Suuremad linnad 6. Turism 7. Huvitavaid fakte 8. Pilte Prantsusmaa ehitistest 9. Kasutatud kirjandus Prantsusmaa üldandmed Pealinn: Pariis ( 2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 miljonit Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6. mai 2007.a.) Peaminister: François Fillon Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn : "Marseljees" Allons enfants de la Patrie... Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis : 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% br...
Prantsusmaa Pindala : 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 (1999. aasta uuringute järgi) Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro ( enne euro tulekut olid Prantsuse frangid) Rahvuslik koosseis: 92% prantslasi 3% põhja-aafriklasi 2% sakslasi 1% britte 2% muid rahvusi Geograafiline asend: Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist v...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE ÜLEVAADE RIIGIST HORVAATIA Referaat Juhendaja: Helna Karu-Baher Tallinn 2014 SISUKORD ÜLEVAADE RIIGIST.........................................................................................................1 HORVAATIA.......................................................................................................................1 Juhendaja: Helna Karu-Baher..................................................................................................1 PEAMISED ANDMED..............................................................................................................3 AJALOOLISED MÕJUTUSED TEISTE RAHVUSGRUPPIDE POOLT JA MÕJUTUSTE PEAMISED AJAJÄRGUD.........................................................................................................4 PEAMISED TÄHTPÄEVAD...............
Andmed Pealinn Ankara Pindala783 562 km² Rahvaarv 70 586 256 (2007a) Rahvastiku tihedus 90 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik Sümboolika Lipp Vapp Kaart Kaart Türgi territoorium asub nii Euroopas kui ka EdelaAasias. Aasiaosa nimetatakse Anatooliaks. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Kaart Asulastik Rahvastiku tihedus 90 in/km² Asustus on tihedam lääne ja põhjarannikul (200in/ km²), hõredaim IdaAnatoolias (25 in/ km²). Sündimus on suur, rahavaarv kasvab. Keskmine eluiga on 72 aastat. Asulastik Põhiosa elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus on kurdid. Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt maal, mis on seotud põllumajandusega. Ligikaudu 3/5 Türgi ...
Kunsti ajalugu Kunsti algus Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatavad tagasi kiviaega. Kümneid aastatuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arenguastmel. Nii tolle aja inimesed ei tundnud metalle oma tarberiistad valmistasid nad puust, luust, kivist, sellepärast nimetame me seda aega kiviajaks. Eristatakse kolme ajastut: 1)Vanemat kiviaega 2)Keskmist kiviaega 3)Noorem kiviaeg 1) Kuulub ajavahemikku mis sai alguse 30000 ekr. Ulatub umbes aastani 8000ekr. Inimeste asukohtadest on päevavalgusele tulnud kivist, luust, savist skulptuure. Nende hulgas on äärmiselt tugevasti toonitatud keha vormidega naise kujundid. Kõige huvitavamad on vanema aja kivi/maali teosed. Oli värvitud õlivärvidega. Kõige rohkem leide on leitud Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Koobaste seintele on kujutatud piisoneid, mammuteid, põtru, hobuseid, inimesi. Imetlusväärn...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VANA – ROOMA Referaat 10D Tallinn 2015 Sisukord Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium.....................................................................1 VANA – ROOMA....................................................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................1 10D..........................................................................................................................................1 Tallinn 2015.............................................................................................................................1 Sissejuhatus...............................................................................................
KREEKA Kreeka pindala on 130 875 km2-l ja asub Balkani poolsaare lõunatipul. Kreeka rahvaarv on ligikaudu 10 miljonit. Peaaegu pooled elanikest elavad kahes suurimas linnas Ateenas ja Thessalonikis. Riigi pinnamood on enamasti mägine. Mägede vahel asuvad väikesed tasandikud ja orud on peamised põllumajandusalad. Kliima on enamikul riigi territooriumist tüüpiliselt vahemereline, sooja või palava suve ning pehme talvega. Suvel on vihma tavaliselt vähe või üldse mitte, kuid tihti võib kuiv hooaeg alata juba aprillis ja kesta sügiseni. Ainult mõnedes mägede kõige niiskemates kohtades on aastas üle 100 päeva sademeid. Sellistes kohtades võib sademeid olla aastas üle 2 000 mm. Samas Kreeka kagutipus, sh Ateena ümbruse piirkonnas ja Küklaadide saarestikus on aastas sademeid alla 400 mm, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Keskmine temperatuur aastas on vahemikus 14,5°C riigi põhjaosas ja 19,5°C lõunapoolseimal saarel Kreetal. Absoluutn...
Türgi Kirjand Juhendaja: 2011 Sisukord Riigist............................................................................................................................................3 Transport...............................................................................................................................................4 Linnad...................................................................................................................................................4 Loodus ja piirkonnad ...........................................................................................................................4 Tegevused.............................................................................................................................................4 Vaatamisväärsused...................................................................................................................
Kooli nimi Sloveenia Referaat Nimi perekonnanimi klass aasta Sissejuhatus Sloveenia asetseb Kesk-Euroopa lõunaosas, jäädes Austria , Ungari, Horvaatia ja Itaalia vahele ning Aadria mere äärde. Sloveenid ise nimetavad seda Alpide päikesekülje maaks, sest suur osa territooriumist on mägine ja rannik edelas lubab sooja vahemerelist kliimat. Kliimaolud lahknevad eripaikades väga suurel määral. Sloveenia on üks noorimaid riike Euroopas mille pealinn on Ljubljana . Läbi ajaloo on seda riiki himustanud lähemad ja kaugemad naabreid. Sloveenia kuulutati välja pärast teist maailmasõda Jugoslaavia liiduvabariigiks ja säilitas selle staatuse kuni sõltumatuse saavutamiseni 1991. Aastani. Sloveenia kaasalöömine rahvusvahelistes suhetes on intensiivne . Riik on saanud mitme rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks, mis tegelevad rahu kindlustamise, majanduse arendamise ja inimeste abi...
VANA - ROOMA Rooma riik ISELOOMUSTUS Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimu...
Iseloomusta ühe omavalitud riigi põllumajandust atlase, õpiku ja arvuti abiga järgmise kava alusel: 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. 3) Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). 4) Muldade iseloomustus- peamised mullad, muldade viljakus. 5) Maaparandustööd (niisutus, kuivendus). 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks? 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Kapitali olemasolu. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses. ...
Puka Keskkool Prantsusmaa Referaat Koostas: Triin Uibopuu 10.klass Juhendaja: Piret Sepma Mägiste 2010 Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitava...
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
Prantsusmaa Referaat SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus......................................................................................................................................4 ................................................................................................................................................. 4 1. Loodus......................................................................................................................................... 5 1.1 Relieef........................................................................................................................................5 Kõrged mäed.................................................................................................
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia. Metallid, millist mõju avaldasid? 5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire are...
KRONOLOOGIA Käsitletavas kronoloogias jätan välja nii kesk- kui kaug-ida kultuurid. Sama ka kesk- ja lõuna-ameerika tsivilisatsioonide (tolteegid,olmeegid, maiad, asteegid, inkad jne.) puhul. Kuivõrd nii tänased India ja Hiina alad ja kultuurid etendasid antiikajal käsitletava teema suhtes sekundaarset rolli, siis ka neilt vaid mõned sissekirjutused. Sest nii Lähis-Ida, Induse oru, Himaalaja ning Hiina vahel tekkis sünergia juba neoliitikumis. Fookuses on aga Lähis- Ida kultuuride tõusud ja langused. Aktsendiga (kursiivis) Iisraeli rahva ajalooga. Lääne-Rooma võimetus ja vähene ambitsioonikus Ida suunal sai uue ja permanentse hoo sisse Lääne-Rooma langemisega. Parodakslaaslelt põhjustas seda kristluse omaksvõtt riigiusu kehtestamisena. Mil ei läinud palju aega, kui Tuhande aastane Rooma lakkas olemast. Mida küll üritas reanimeerida Ida-Rooma ehk Bütsants. Jumal tea...
Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilome...
Sissejuhatus Itaalia on üks Euroopa Liidu asutajariike, tuntud nii oma ajaloo, turismi kui autotööstuste poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.),...
Türgi Referaat Juhendaja Varstu 2014 Sisukord ............................................................................................................................... 3 Geograafiline asend................................................................................................ 4 Rahvastik................................................................................................................ 6 Energia................................................................................................................... 8 Kliima..........................................................................................................
HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE ...
RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTAMINE · Arengutaseme näitaja Türgi SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 9000 Sündimus 19 Suremus 6 Imikusuremus 25 Keskmine eluiga (N/M) 74/69 Kirjaoskus % 87,4 Hõive põllumajanduses % 11,2 · Türgi on tööstusriik. TÜRGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE · Türgi on järgnevate organisatsioonide asutajaliige: * Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(ÜRO) * Islami Konverentsi Organisatsioon * Rahvusvaheline Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsioon * Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon Järgnevate organisatsioonide liikmesriik: * Euroopa Nõukogu1 * NATO 2 ...
EGEUSE e. KREETA-MÜKEENE KUNST 1. Milliste tänapäeva riikide territooriumil sündis Egeuse kunst? Kreeka ja Türgi 2. Kuidas seda kunsti veel nimetatakse? Miks? Kreeta-Mükeene, kuna Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim Mükeene, oli kunst kõige rikkalikum. 3. Nimeta selle kunsti tähtsamad keskused? Kreeta saar, Peloponnesose poolsaarelt Mükeene nimeline asula. 4. Millised looduslikud tingimused mõjutasid Kreeta saare kunsti? Kuna kultuur arenes saarel siis see kujunes väga omapäraseks, ei rajatud kindlustusi ega linnuseid kun alaevad olid koguaeg merel. 5. Millisesse ajavahemikku jääb Egeuse kunst? Kuidas seda periodiseeritakse? U. 3000 e.Kr. - 12. saj . e. Kr. Egeuse kultuuri varane ajajärk, -keskmine ajajärk, -hiline ajajärk. 6. Mida teame ühiskonnast ja usundist Egeuse mere saartel? Tõenäoliselt oli nende religiionis esikohal viljakuse kultus, templeid ei ehitatud. Oli ühiskondlik kihistumine, võimul kohal...
annaabi.ee 
