Toit

Toitumise põhialused tervisespordis Raivo Vokk, TTÜ Toiduainete Instituut Toitumise põhialused tervisespordis Sissejuhatus Energia vajadus Toitainete tarbimine Toit ja liikumine Toidupüramiid ? USDA Toidupüramiid ? Harvard School of Public Health Toiduring (energiaring) Toit tervisele ? Elame, et süüa? ? Tasakaalustatud (Toidu  keemiline koostis) ? Sööme, et elada? ? Mitmekülgne (toidugrupid) ? Vastavalt energiavajadustele  (kalkulaator) ? 10­15% valkudest ? Regulaarne (päevakava) ? 25­30% rasvadest ? Maitsev (toidu valik, top10) ? Naturaalne, vähe töödeldud ? 55­60%  süsivesikutest ? www.terviseinfo.ee Toit tervisele ? Maitsev toit  (orosensoorika) Toitumistava muutus ? suuremahuline ? kontsentreeritud ? süsivesikuterikas ? valgu­ ja rasvarikas ? põhiliselt tai

On oluline, et õpiksite valima selliseid toiduaineid, mis tostavad veresuhkrut aeglaselt. Õppige arvestama toidust saadavat energiahulka, et teie kehakaal püsiks normis ning veresuhkur oleks soovitud piirides. Kokkuvõte Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Diabeetiku toiduvalikus ei ole midagi erilist, selle moodustab tervislik toit, mis on soovitatav ka igale tervele inimesele. Diabeetikutele keelatud toiduaineid ei ole, kõike võib süüa, kui arvestatakse toidukogust ja toidu süsivesikute sisaldust. Kasutatud allikad 1. Mis on diabeet e. suhkruhaigus http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=1748 (17.04.12) 2. Diabeet http://www.inimene.ee/?sisu=teemakeskus&central_id=10 (17.04.12) 3. Suhkrutõbi võib alguse saada soolestikust http://www.kliinik

üldisest energiavajadusest. Sellisel juhul on valgu katta 10...15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. Kaugelt vaadates ei tundu valgud nii ohtlikud, kui süsivesikud, kuid ka valkude liigtarbimisega ei tohiks katsetada. Pidev liigne valk toidus koormab maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. 1.3.3 Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile

köögiviljade juurest ning eelista just värskeid vilju. • Järgmiseks vali leib-sai ja muud teraviljatooted. Nende valikul on võtmesõna "täistera". • Vali lühemat aega säiliv toode, sest selles on tõenäoliselt vähem säilitusaineid • Vali puhtamast toorainest valmistatud toode. Kui valid singi ja keeduvorsti vahel, siis eelista sinki • Vali toorained, millest saad ise kodus toidu valmistada.  TOITUMINE VÕIB PÕHJUSTADA KA HAIGUSEID • Tervislik toit aitab ennetada haigusi, seevastu väärtoitumine põhjustab tervisehäireid, mis ei avaldu kohe, vaid aastate, isegi aastakümnete möödudes. Seepärast on õige mõelda ja tegutseda kohe, mitte aga haigusnähtude avaldumisel.  LISAKS • Eeskuju • Üheskoos söömine • Tervisliku toidu kättesaadavus • Selgitustöö • Aeg • Valiku- ja otsustamisvõimalus SEE ON KÕIGE OLULISEM LAPSE TOITUMISE PUHUL.  AITÄH VAATAMAST!

Iseseisev töö Toitumisõpetus Majutus- ja toitlustusosakond Tartu Kutsehariduskeskus 2012 Juhendaja: Koostas: Päevamenüü analüüs Hommikusöö müsli piim k Lõunasöök kartul sealiha vesi Valge kaste Oode Leib sink või tomatimahl Õhtusöök frikadellisup leib või sink p Hommikusöök: Müsli 70g- 285 kcal Piim 2,5% 40g- 39 kcal Lõunasöök: Kartul 70g- 54 kcal Sealiha 90g- 130 kcal Valge kaste 60g – 62 kcal Vesi 1 klaas- 0 kcal Oode: Leib 2 viilu- 210 kcal Sink 2 viilu- 32 kcal Või 2 noatäit- 88 kcal Tomatimahl 1 klaas- 36 kcal Õhtusöök: Frikadellisupp 300g- 187 kcal Või 1 noatäis- 44 kcal Leib 1 viil- 105 kcal Sink 1 viil-

Põhilised toitained Koostaja: Kristina Tepper PK 10 Tartu KHK Tartu 2011  Põhilised toitained • Valgud • Rasvad • Süsivesikud • Vesi  Valgud Tähtsus: Leidumine: • rakkude ja kudede • liha ehitamiseks, • kala • eluprotsesside • muna reguleerimine, • pähklid • energia tootmine, • juust • organismi kaitse, • kohupiim • elutähtsate ainete • piim, jogurt transport  Rasvad Tähtsus: Leidumine: • Energeetiline varuaine, •

Toitumishäired. Koostaja: Kaja Maiste Juhendaja: Irina Arhipova Buliimia: Buliimia on sündroom, mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada -oksendamise, lahtistite söömise või muul moel. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne. Erinevalt anoreksikutest reeglina normaalse kehakaaluga, mis ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele. Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi mu

seedimise olulisteks teguriteks. • sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel;  • nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel. • sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks.  TAIMETOITLUS • Toortaimetoitlased, kes söövad tooreid puu- ja köögivilju, seemneid, pähkleid uskudes, et üle 45?C töödeldud toit kaotab toiteväärtuse ja on isegi kahjulik. • Täistaimetoitlased ehk veeganid, kelle menüüst on välja jäetud kõik loomset päritolu toidud. • Munataimetoitlased e ovovegetaarlased, kes söövad taimset toitu ja muna. • Piimataimetoitlased e laktovegetaarlased, kelle menüüsse kuulub taimne toit ja piimasaadused. • Muna-piimataimetoitlased e ovo- laktovegetaarlased, kes söövad taimset toitu, muna- ja piimatooteid. Toiduainete pakendid ja märgistus

Toitlustuse trendid Eestis 21.sajandil Toidukultuur on üks osa meie rahvuskultuurist. Toit ja söömine on igapäevane tegevus. Ajas muutuvad trendid, mida ja kuidas inimestele süüa meeldib. Rahvustoidud on igale riigile omased ja enamasti seda väärtustatakse, kuid samuti kaasajastatakse. Kõik peab ajaga kaasas käima. Restoranid peavad tänapäeval arvestama sellega, et kliendid on kõik väga erinevate soovidega. Iga klient tahab, et teda teenindataks vastavalt tema soovidele. Restoranid on vähendanud oma menüüde mahukust. Toitude valik on väiksem, kuid see-eest on nende

Toitlustusettevõtte ruumid Piret Ojalepp M13 Toitlustusettevõtte tootmisruumid jagunevad peategevuste järgi tsoonideks. Üksteisest selgelt eralduvad tsoonid on toodud skeemil. • Erinevad töölõigud koondatakse selliselt, et: • liikumine köögis/tootmisruumides oleks mõistusepärane ning asjakohane • tööde omavaheline järjestus oleks õige. • Tooraine peab liikuma ühest tsoonist teise, ühelt töökohalt teisele võimalikult lühikest teed mööda. Ülevaate sellest annab järgnev skeem  Köögitöö planeerimine • Suurköögis toodetakse igapäevaselt suuri toidukoguseid lühikese aja jooksul ning võimalikult minimaalse arvu töötajatega. Toiduainete eel- ja kuumtöötlemise aeg peab olema võimalikult lühike, et toitude kvaliteet vas

Tänapäeval teame täpselt, kui palju erinevas eas inimesed vajavad valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus. See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-90 g päevas (annab energiat 200-360 kcal), toidurasvade vajadus 60-70 g (energiat 540 – 600 kcal) ning süsivesikute vajadus 270- 300 g (1100 – 1200 kcal). Need arvud on orienteeruvad, kuna

Naatrium Väävel Jood Toiduohutus ja-hügieen 1. Mis on toiduhügieen? a. Ruumide ja seadmete hooldus ning korrashoid b. Isikliku hügieeni reeglitest kinnipidamine c. Toidu steriliseerimine mikroorganismide hävitamiseks d. Kõik eelpooltoodud 2. Mis on toiduseaduse eesmärk? a. Tagada toidukäitlejatele pidev kasum b. Tagada kaupade ja teenuste vaba liikumine Eesti Vabariigis c. Tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit 3. Kes on riskirühmad toidust tingitud haigestumistele? a. Lapsed ja vanad inimesed b. Meditsiiniõed ja arstid c. Kiirabipersonal 4. Toiduhügieeni ja enesekontrolli põhimõtteid rakendatakse kogu toidukäitlemisahela ulatuses, ehk piltlikult öeldes a. sõbralt sõbrale b. maalt linna c. laudast lauale 5. Ristsaastumine on a. toidu saastumine ristämblike või teiste võrkurlaste kaudu.  b

1060 kcal ja arvan, et peaksime vähendama toiduportsjonit tunduvalt. (Suurt rolli mängis ilmselt magustoit) II päev on kõige tervislikum päev nädalas. Neljapäev on nädala tervislikuim päev. Valgud, süsivesikud ja rasvad on kõik soovituslikus kogustes. Toiduenergiat kokku saame 727 kcal, mida on küll natuke vähem kui soovituslik nõuab aga arvan, et antud lõunasöök nädalas on igati korralik ja vastab nõuetele. Arvestades toitlustaja väidet, saan ma öelda, et toit on küll väga mitmekülgne, sest nende poolt pakutavas lõunasöögis on kõik olemas ja toidumenüü on väga vahelduv. Aga toit ei ole iga päev tervislik. Nagu ka töökäigus selgus, et kõike võib süüa aga ainult mõistlikes kogustes. See kehtib eriti laste puhul, sest lapsed on üldjuhul aktiivsemad ja vajavad energiat rohkem. Tulevikus kindlasti arendan tööd edasi, küsin õpilaste arvamust ning loon sama eelarvega, mis koolitoitlustajal , enda tervisliku menüü

Toitumisõpetus praktikumide protokollid Koostas: Juhendaja: Kaie Martverk Tallinna Tehnikaülikool 2014 VERE ANALÜÜS VERE HEMOGLOBIINISISALDUSE MÄÄRAMINE Määramise käik. Hemomeetri keskmisesse katseklaasi viiakse 0,1n HCl kuni jaotuseni 2 (gradueerimata osa). Verd võetakse 20 ?l kapillaarpipetiga ning puhutakse ettevaatlikult katseklaasis olevasse soolhappesse. Katseklaasi sisu segatakse ning jäetakse seisma. 5 minuti möödudes hakatakse sinna lisama destilleeritud vett, segades ettevaatlikult klaaskepikesega. Kui uuritava lahuse värvus hakkab lähenema standardi värvusele, lisatakse vett tilgakaupa. Arvutus. Hemoglobiini hulk loetakse katseklaasi skaalalt vedelikunivoo alumise meniski järgi. Tänapäeval on ühikuks g/l. Tulemus: Mina sain oma katses hemoglobiini hulgaks 167 g/l. Järeldus: Hemoglobiini norm naistel 115-150 g/l, meestel 130-165 g/l. Min

Hommikusöögid (25% päevasest kaloraažist) Grammid Kogus Kell 09.00 1.variant Kodujuustutortilla Kodujuust 4%/ või kanafilee 50 2 spl kuhjaga Hapukoor, 20% 15 1 spl Kurk söö palju tahad Pähklid (metsapähklid/mandlid/kreeka pähklid) 16 8 tk Tomat söö palju tahad Täisteratortilla 52 2tk 2.variant Omlett puuviljaga Seemneleib 70 2 viilu Kanamuna 80 2 muna Pirn või õun 75 1 väiksem Värske salat söö palju tahad 3.variant Kaerahelbepuder singileivaga Kaerahelbed kuiva

1)Kiirtoitu mõiste. Kiirtoit on kiiresti valmiv toit, mida on võimalik mõne minutiga kohapeal valmistada ja vajadusel ka tellijale kätte toimetada. Kiirtoiduks loetakse: hamburgereid, friikartuleid, pitsa, hot dog jn..Kiirtoitude hulka võib arvata ka take-out ehk kulinaarialettidest kaasavõtmiseks müüdavad võileivad või wrapid, aga ka Hiina söögikohtades karpidesse pakitavad road. Kõik need sisaldavad suurel hulgal rasvu, süsivesikuid, kaloreid, soola, suhkrut ja palju muid aineid. 2)Miks nii palju süüakse Viimasel ajal on hakatud järjest rohkem rääkima tervislikust toitumisest. Kiire elutempo juures ei leita enam aega korraliku ja täisväärtusliku toidu valmistamiseks, mistõttu tuleb sellele rohkem tähelepanu pöörata ning inimestele teadvustada, kui oluline on õige toitumine. Süüakse pigem seda, mis valmib kiiresti, on maitsev ja odav. Eriti populaarsed on kiirtoidurestoranid, mis kõiki eelnevalt loetletud tingimusi täidavad. Neid leidub suurtemas

Maitseaineallergial on sageli ristallergia õietolmu- ja lõhnaallergiaga. Maitseainetest põhjustavad allergiat karri, ingver, kaneel, pipar, koriander, köömned jt. Taimetoitlus Taimetoitlasi võib jagada mitmeti, millest tuntumad on: Täistaimetoitlased ehk vegaanid, kes tarbivad ainult taimset toitu, mille hulka ei kuulu ka mesi ja seened Munataimetoitlased e. ovovegetaarlased, kes söövad taimset toitu ja muna Piimataimetoitlased e. laktovegetaarlased, kelle menüüsse kuulub taimne toit ja piimasaadused Muna-piimataimetoitlased e. ovo- laktovegetaarlased, kes söövad taimset toitu, muna- ja piimatooteid. Kalataimetoitlased e

Valmistusköögis sooritatakse eeltöötlus suuremale osale toorainetele ise, või kasutatakse toiduainetetööstuses eeltöödeldud tooraineid. Valmis roog serveeritakse teenindussaalis. Seda võidakse transportida ka jaotusköökidesse või toitlustuspunktidesse. Selliselt tegutsevaid valmistuskööke nimetatakse keskusköökideks. Kuumutusköögis kasutatakse roogade valmistamiseks toiduainetetööstuses valmistatud eineid või külmutatud tooteid. Valmis toit kuumutatakse serveerimistemperatuurini. Köögis valmistatakse lisaks salateid ning kuumtöödeldakse aedvilju. Rooga serveeritakse nagu valmistusköögiski. Jaotusköökides serveeritakse keskusköögis valmistatud toite. Köögi tootmisruumid määratletakse tegevuspõhimõtetest tulenevalt. See otsustatakse juba köögi ehitamisele eelneval planeerimisetapil. Seda mõjutavad klientide arv ja vanus,

Toitlustusettevõtete seadmed Ainetöö SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 ANDMED...................................................................................................................................3 ISEPÜSTITATUD ÜLESANNE.................................................................................................3 Vajalikud kogused...................................................................................................................4 SEADMED RUUMIDES...........................................................................................................4 ELEKTRIKULU.........................................................................................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................................

? täisteraviljad, ? köögiviljad (sh seened ja merevetikad), ? puuviljad (ja marjad), ? kaunviljad, ? pähklid-seemned. TALDRIKUREEGEL Täida pool taldrikust madala energiasisaldusega köögiviljade ja salatiga; nii vähendad toiduportsu energiasisaldust ise seda märkamata. Üks neljandik taldrikust jäägu süsivesikuid sisaldavate, eluks vajalikku energiat andvate kartulite, pasta ja riisi jaoks. Kui valid täisterapasta või riisi, sisaldab sinu toit lisaks rohkesti vitamiine, mineraale ja kiudaineid. Heaks valikuks on kiudaineterikkad riisi- ja mitmevilja segud, täisteratooted, täisteranuudlid või kuskus. Neljas taldrikuveerandis kasutavad taimetoitlased ube, läätsi, tofut või muid sojatooteid. Lisaks kuulub toidu juurde paar viilu leiba, millele määritakse taimsetest rasvadest võiet. TERVISERISKID Taimetoitlus on eestlaste seas üha enam levinud ning enne kui lõplikult otsustada liha oma