Eesti taimkate Toomas Kukk, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut & ajakiri Eesti Loodus, [email protected], tel. 5189420 Õpikud Masing, Viktor. (toim.) 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele. 3. osa: Taimeökoloogia, taimegeograafia, geobotaanika. Valgus, Tallinn. Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest Laasimer, Liivia. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. Paal, Jaanus. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. KM info- ja tehnokeskus, Tallinn. Raukas, Anto. (Toim.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks Eesti taimed, sh. taimekooslused http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eesti taimkatte loengud http://www.zbi.ee/~tomkukk/taimkate/ Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat http://www
1. (3) Taime- ja loomaraku põhilised erinevused 2. (3) Kus asuva õhulõhed (kude, organ)? Epidermis, või vahel epidermist sügavamal. 3. (2) Kõrvekarva ehitus Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik. 4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest. asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e. Maaalune vars, on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi. Neid oma...
mahedama, soojema ja pehmema kliimaga (sarnane Lääne- ja Kesk-Euroopale). · Pealiskorra kivimite ja veeolude mitmeksisus, millest on tingitud ka muldade mitmekesisus (erinev pH). · Eesti territooriumi pärast jääaegne areng, millest tingitult on palju erinevaid pinnavorme ja maastikutüüpe (Lõuna-Eesti kuppelmaastik). · Inimtegevuse mõjul on palju erinevaid poollooduslikke koosluseid (puisniidud, loopealsed, rannaniidud) · Taimkate on vaid üks osa ökosüsteemist; kopratammid (lammi- ja lodumetsad), meresaared lindude pesitsusalana. Taimekooslused jagatakse kahte suurde taimkonda: maismaa- ja veetaimkond. Maismaataimkonda kuuluvad: metsa rohumaade raba kaljude paljandite Veetaimkonda kuuluvad: meretaimkond
EESTI TAIMKATE Mullast sõltub taimakate ja vastupidi. TAIMKATET MÕJUTAVAD: - geograafiline asend ( metsavööndis e. segametsad e. ülemineku e. siirdealal ) - kliimavöönd ( parasvööde, üleminekuala mereliselt kliimalt mandrilisele kliimale ) - Oleneb ka muldadest. - Lääne pool on merelisel kliima, pehmem ja seega ka liigirikkam taimestik. Lubjarikkad mullad , mis on hea. - Kagu pool on liivasem ala, siin leidub ka stepi ehk rohtla liike. - Põhja poolsetel on ka tundra liike. Eriti Soome pool. - Eestis on üle tuhande taimeliigi, seda on rohkem kui Lätis, kuid vähem kui Leedus. MAAKASUTUSE JAGUNEMINE: - 52% Eesti alast on METSA all. - 22% Eesti alast on SOODE all. - 18% Eesti alast on HARITAVA MAA all. - 5% Eesti alast on NIITUDE all. - 3% Eesti alast on VEE all. METS * 52% Eesti alast on mets. * Euroopas oleme me 4-ndal kohal. * Soomes on 74% metsa all. * Rootsis on 74% ...
(sinakad horisondid) 2) Soostumine vesises keskkonnas toimuv mullatekke protsess, kus mullad tuhastuvad. 3) Leetumine mulla mineraalosa lagunemine kuumusainete mõjul lahustuvateks ühenditeks 4) Leostumine vees lahustuvate soolade väljaujutamine mullast Muldade viljakus väheneb liigväetamise, kemikaalide sattumise ja muude kahjulike ainete sadestumise tõttu. TAIMKATE Eesti kuulub Parasvöötme segametsa loodusvööndisse. Eesti liigirikka taimestiku tegurid: 1) Mullatiku mitmekesisus 2) Kliima üleminekuline iseloom (mereliselt mandrilisele/erinevad niiskusastmed) 3) Pikk rannajoon 4) Asend Ida ja lääne poolsete taimeliikide levikute ristumiskohal (erinevad taimed nii ida kui ka lääne pool) Metsade kasvukohatüübid jagunevad kaheks: 1) Arumetsad kuivad, Nõmme metsad, Palumetsad, Laanemetsad, Loometsad, Salumetsad
Lähistroopiline kliimavööde jääb peamiselt 30. ja 40. laiuskraadi vahele. Seda mõistagi mõlemal poolkeral. Piirneb ta ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus juba vägagi märgatav. Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga pehmed ja vihmased. Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses. Sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks. Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki. Suvel valitsevad Vahemeremaade kohal kuivad troopilised õhumassid, mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks....
järv (30,25 m). Asuvad setete alla mattunud oru kohal. Muldkate Sakala kõrgustik on LõunaEesti viljakamaid piirkondi (Põllupidamiseks keskmise ja kõrge viljakusega). Pinnakatteks on paks moreenikiht. Kesk ja põhjaosas viljakad karbonaatsel moreenil kujunenud pruunmullad (pruunid näivleetunud mullad). Lõunaosas keskmise viljakusega kahkjad mullad (leetjad mullad). Rohkesti on soostunud leetmuldi. Taimkate Palju kuusemetsi kirdenõlvadel ja edelaservadel. Väikeste saludena leidub kaasikuid, haavikuid ja halllepikuid. Männimetsi leidub sanduritel. Männikuist laiema levikuga on pohla ja mustikamännikud, millede koosseisu kuulub harva ka kuuske. Kohati võib leida salulehtmetsa fragmente (katkendeid,osi). Rohkelt suuri tammesid kasvab Kärstnas. Rohumaid on suhteliselt vähe, enamasti on need liigivaesed niidud ja puisniidud. Esineb mitmeid kagu päritoluga taimeliike
Rahvuspargi esmaseks suuruseks oli u. 440 km². Hiljem on territooriumi lõuna suunas laiendatud ning praegu hõlmab see 725 km², sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Lahemaa rahvuspark paikneb kahe maakonna - Harjumaa ja Lääne-Virumaa ning nelja maastikulise rajooni - Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa territooriumil. Lahemaa on Eesti esimene rahvuspark. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. TAIMKATE Lahemaa kooslustest levinuimad on metsad, võttes enda alla 70% rahvuspargist. Rabasaartel võib leida ka päris inimpuutumatut metsa. Lahemaa metsadest on pooled palumetsad männikud või männi-kuuse segametsad. Viljakamaid laanemetsi on Lahemaa metsadest umbes kümnendik. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres
Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Sambarinne enamasti tihe. Alvareid leidus1950ndatel aastatel ligikaudu 44000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Nõmmerohumaad on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, lahtiste luidete või liivikute taimestumisel. Taimkate on hõre ja madala kasvuline, valitsevad liivataimed psammofüüdid. Nõmmeniidud on levinud peamiselt saartel, Põhja- Loode ja Kagu- Eestis. Eristatakse kuiva ja niiske nõmmeniidu kasvukohatüüpi. Palurohumaad on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, voi on neid varem polluna kasutatud aladel. Palurohumaid leidub korgema asendiga tasandikel, lamedatel kühmudel. Vordlemisi
Taimekooslus e fütotsönoos- Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelemiseks evolutsiooni vältel ku...
üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Sambarinne enamasti tihe. Alvareid leidus 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Nõmmerohumaad on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, lahtiste luidete või liivikute taimestumisel. Taimkate on hõre ja madalkasvuline, valitsevad liivataimed psammofüüdid. Nõmmeniidud on levinud peamiselt saartel, Põhja- Loode ja Kagu-Eestis. Eristatakse kuiva ja niiske nõmmeniidu kasvukohatüüpi. Palurohumaad on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, või on neid varem põlluna kasutatud. Palurohumaid leidub kõrgema asendiga tasandikel, lamedatel kühmudel. Võrdlemisi liigivaene kooslus. Levinud Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul.
Suurema absoluutse kõrguse tõttu on Haanja keskmine õhutemperatuur tasandikulise alaga võrreldes ligi 12 °C madalam. Samuti esineb siin seetõttu talvel oluliselt harvem sulasid, mistõttu lumikate püsib kauem(125päeva). Lumikatte paksus on 40cm50cm. Haanjas esineb rohkem sademeid kui kusagil mujal Eestis. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750800 mm ehk 100150 mm enam Eesti keskmisest. Muld ja taimkate Mullastik on Haanja kõrgustikul väga vaheldusrikas, mullatüübid sõltuvad erinevatest lähtekivimitest ja künklikust reljeefist. Kõrgustiku tasasematel aladel on valdavateks mullatüüpideks kamarleet ja kamarkarbonaatmullad. Järsematel nõlvadel üleval pool esinevad enamasti toiteainevaesed erodeeritud mullad, nõlva all osas aga pealeuhtekihiga deluviaalmullad, mis on üsna toitainerikkad.
väljapaistvate õitega taimede vesiroosilaadsed (vesiroosilised) sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad. On monofüleetiline rühm! Ei ole monofüleetiline rühm EESTI TAIMKATE · Mõisted Taimestik e floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa- alal, liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate e vegetatsioon mingi ala taimekoosluste jt taimerühmituste kogum (mets, nõmmemets, männik jne). Katvus - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast.
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism...
Epifüüdid on teistel taimedel kasvavad taimed.Lähisekvatoriaalne kliimavööde paikneb troopilise ja ekvatoriaalse kliimavöötme vahel.Vahemerelistel aladel kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)apelsin; b)sidrun; c)virsik; d)mandlipuu.Mussoonkliimale on iseloomulik vihmane suvi ja sügis.Olulised keskkonnaprobleemid savannides on: a)kõrbestumine; b)ülekarjatamine; c)erosioon; d)tulekahjud. 2. Lähistroopilise kliimavöötme loodusvööndite hulka kuulub vahemereline taimkate.Florida poolsaare loodusvöönd on niiske lähistroopika.Kõige rohkem on aastas sademeid ekvatoriaalses kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on ekvatoriaalsed vihmametsad.Kõrbetes on põlluharimine võimalik ainult seal, kus on vett.Enamik riike lähistroopilistes loodusvööndites on majanduslikult hästi arenenud.Mussoonid on tuuled mandrite ja ookeanide vahel.Vihmametsade loodusvööndis paiknevad riigid on majanduslikult mahajäänud.Niiskete lähisekvatoriaalsete metsade
Loodusvöönd Levik Kliima Mullad Taimkate 1. Ekvaatorilähedastel M ( sajab palju, Ferraliit mullad, Liigirikkaim. Ekvatoriaalne aladel. T kõigub vähe. ) toita. vaesed. Pool maailmast vihmamets Keemiline mur. elab Punane värvus. seal.Rinnded* 2. 10. ja 20. Aasta jaguneb 2: Ferraliitmullad, Kõrrelised.
kõrgmäestikukliima. Veestik Siseveekogusid on tihedalt, mis omakorda hõlbustab maa niisutamist. Suurimad jõed on Ganges, Prahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume-ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, ainult vihmast toituvate jõgede kõrgvesi kestab juunist novembrini. Sageli on jõgedel, mis algavad Himaalajast, palju üleujutusi. Mullastik ja taimkate Mullastikus on peamiselt punamullad, lateriitmullad, basaltidelt tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. Gangese madaliku loodeosas on säilinud savannimetsi, savanne ja kuivalembelisi astelvõsasid. Himaalaja idaosa tuulepealsetel nõlvadel kasvab troopilisi vihmametsi. Metsiku looduse säilitamiseks on Indias rajatud siiski ka üsna arvukalt looduskaitsealasid ja
Eesti taimestiku morfoloogia ja süstemaatika, taimestik (I ja II), taimkate (I ja II) Prosenhüümne rakk- taimerakk, millel on väga piklik kuju, esineb juhtkoes. Õhulõhe ülesanne on gaasivahetus, need paiknevad epidermis. Juhtkudede ül-vee ja vees lahustunud orgaaniliste ainete ja mineraalainete transport. Tõusev vool-puiduosas ehk ksüleemis, seal toimub orgaaniliste ainete transport. Laskuv vool- niineosas ehk floeemis, seal toimub orgaaniliste ainete transport
Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org .Värskas tungib sügavasse maismaasse omapärane orglat,mis oma tekkelt on Peipsi järve lõunasse kaldumise tõttu veega täitunud ürgorg. Samas ürgorus asub Õrsava järv .Mädajõel ja Piusal elab palju kopraid,kes ehitavad suuri kuhilpesi ja langetavad puid. 6.Muld ja taimkate Mullad on siin piirkonnas lubjavaesed ja kohati tugevasti leetunud,ent siingi leidub viljakaid maid.Taimestiku on märgata lubjalembeste taimeliikide vähesust .Siinses maastikus võib näha laildaselt asustamata palumetsi,mis vahelduvad rabade ja järvedega.Seal kus metsa vähem laiuvad kanarbikunõmmed ,leesikalaigud ja liivanurmed. Värska ehk Lutepää liivik on tähtsaim stepipäritoluga taimede kasvukoht Eestis
1.tund Parasvöötme rohtlad: asend ja rohtlate erinevad nimetused, kliima, mullad, taimkate+kohastumused,lk. 44-45 Abiks esitlused ,,Rohtlad" Koolielu portaalis: http://koolielu.ee/waramu/view/1-621cf2f3-20be-473e-a45e-74c63bb72e51 http://koolielu.ee/waramu/view/1- 9d6821a75dfba7c2880bebb4d5d5e8036dd3cf89 1. Asend, rohtlate eri nimetused (nimetus ja kus) õpiku kaart lk. 44+ kaart faili lõpus; tv lk. 22 ül. 1,2 Asuvad parasvöötme keskosas (keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll) kõigil mandritel peale Antarktise. Levivad mandrite siseosades või rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused. Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlate eri nimetused: Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ;Lõuna-Aafrikas veld 2. Kliima vt kava. Missugune rohtla asub lähistroopilises kliimavöötmes? Asub para...
Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012 Muld, taimkate, loomastik ja loodukaitse Eestis 1. Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? (õp lk 80) * Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. * Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus. * Lubjarikaste muldade rohskus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. * Muldade kivisus 2. Mis määrab mulla ehituse? (õp lk 80) Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla mehaaniline koostis. 3. Kuidas jagatakse savisisalduse järgi muldi? (4tk)(lk 80)
Eralduvad: (vesiroosilised) veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja Ei ole monofüleetiline tugevalt spetsialiseerunud rühm taimede sugukonnad. On monofüleetiline rühm! EESTI TAIMKATE Mõisted Taimestik e floora – taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa- alal, liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate e vegetatsioon – mingi ala taimekoosluste jt taimerühmituste kogum (mets, nõmmemets, männik jne). Katvus - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes,
kõrgusele. Võru linna asukoht Võru orundi lääneosas Võhandu jõe keskjooksul on sademevee äravoolu seisukohalt ebasoodus. Võru kohal on jõe lang väike ja vool jõe väikese läbilaskevõime tõttu aeglane. Tulvavesi on Võrus tekitanud suuri üleujutusi. Võhandu sängi täiskasvamine on omakorda aeglustanud veevoolu, soodustades üleujutusi. Üks viimase aja suuremaid üleujutusi Võrus oli 1988. A 3. Juuli ägeda vihmasaju (131 m) tagajärjel. (Arold 2005: 232) MULD- JA TAIMKATE Jääaegsetes veekogude ja nüüdisjõgede (Mustjõe, Gauja, Võhandu) orgudes kujunenud liivaste setete laialdase leviku tõttu hõlmavad nõo pindalast kõige suurema osa leede- ja leetunud mullad (29%). Nendel muldadel kasvab ka kõige rohkem metsa, vastavalt niiskusoludele ka palu-, nõmme-, rabastuvaid või soostuvaid metsi.(Arold 2005: 233) Suurimad leetunud ja leedemuldadega ning männimetsaga kattunud liivakud on Võru ja
docstxt/1526812800842.txt
Taimestik on kõik taimed kokku. Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on ...
A POOL Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? Vastus: Muldade mitmekesisus, soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus, lubjarikaste muldade rohkus, muldade kivisus Nimeta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist Vastus: Kliima, lähtekivim, veeolud, pinnamood Mida nimetatakse leetumiseks? Vastus: Protsessi, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Milliseid niite nimetatakse sekundaarseteks niitudeks? Vastus: Inimtegevuse tulemusena tekkinud niite (enamik Eesti niite). Miks on looduskaitses oluline rahvusvaheline koostöö? Vastus: Kuna loodus ei tunnista piire, on rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel hädavajalik. Nt reovee sattumine merre mingi riigi rannikul mõjutab ka teiste sama mere ääres asuvate riikide rannikuid. Mida tähendab ...
Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport ning oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbe niisutamine tekitas hoopis uue kõrbe: Araali mere pindala on tänu puuvillaistanduste niisutamisele praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Järv on asendunud kõrbega. Foto: Wikipedia Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus
Rabad on puhtavee hoidlad ja rabavett võib ka juua, olenemata selle pruunikast värvusest, mille põhjustajaks on orgaanilised ained. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Turbapinnasel kasvavad turbasamblad moodustavad oma halvasti lagunevate jäänuste ladestamisega üha juurde substraati sfagnumiturvast. See on kõrgsoole omane turvas. Rabataimkate on liigivaene, vähetoitelise ehk oligotroofse kasvukohaga kohastunud ning vähe muutuv ja raskesti muudetav. Taimkate on enda suhtes isereguleeriv ja ei sõltu osaliselt eriti ümbritsevate alade aine- ja energiaringest. Turbasamblad on suutelised oma kudedega suurel hulgal vett vastu võtma ja hoidma, vesinikioone keskkonda pumpama ja sellega keskkonna happesust tõstma, taimkonkurente tõrjuma ja ängistama. Bakterite ja seente abil toituvad turbasamblad ka sademetest tulenevast tolmust, mis aitab neil kasvada äärmiselt toitevaesel pinnal.
c) Tsönopopulatsiooni nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. – seisundiline kooseis, d) Normaalne, invasiooniline ja regressiivne populatsioon. – vanuseline koosseis, e) Ise- ja võõrtolmlemise vahekord – geneetiline koosseis, f) Mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks – seisundiline kooseis, g) Isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel – sooline koosseis Test 2 Taimkate, koosluste klassifitseerimine. 1. Vii kokku klassifikatsiooniastme nimetus ja näide sellest: Metsatüüp – jänesekapsakuusik, Tüübiklass – arumets, Tüübirühm – laanemets, Kasvukohatüüüp – jänesekapsa 2. Kirjuta iga taimkatteüksuse juurde suurusjärk: Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) – Makrokombinatsioon, Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik,
Rand on enamasti kruusane, kohati ka liivane. Palju on rändrahne ning suurematel saartel esineb endiste rannavallide vöönd. Vetevõrk ehk siseveed Vetevõrk on väga vaene, ainuke jõgi mis maastikukaitseala piirkonnas voolab on Suuremõisa jõgi. Maastikukaitseala piirkond muutub soisemaks kui liikuda Hiiumaa keskosa suunas. Järvi ei ole, kuid selles piirkonnas esineb arteesia vett. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel. Muld- ja taimkate Mulla aluskiviks on paekivi. Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu põuakartlikud. Mullastik on väga õrn ja tundlik reostuse suhtes. Taimkattes on enamlevinud niidud, kadastikud ja metsad. Rannaniidud esinevad enamasti kitsa ribana, üksnes Saarnakil leidub ulatuslikum tuderloa (Juncus gerardii) niit. Lookadastik moodustab olulise osa Saarnaki, Hanikatsi, Kõrgelaiu, Kõverlaiu ja Öakse taimkattes.
kaktused, piimalilled, veevitsia jt. Loomadest sarvikrästik, punakänguru, kõrberebane, skorpion. Inimtegevusest on rändkarjakasvatajad. Probleemid : kõrbete laienemine ehk kõrbestumine 6. Lähistroopilised loodusvööndid a) Vahemerelised alad- Vahemereäärtes põhja- ja lõuna Anatrika lääneosas, kliimavöönd on lähistroopiline. Esinevad huumoririkkad pruunmullad. Taimedest õlipuu, seedrid : kõvaleheline taimkate. Loomadest panda, tiiger, puuma, haigur, madukael. Inimtegevus Kullaotsijad ning põllumjandus. Probleemid joogivee hankimine. b) Rohtlad Euroopas ja Aasias, kliimavööde parasvööde. Mullad mustmullad. Timestik kõrrelised, stepirohi sale haguhein. Loomad- Ameerika piison, koiott, suurhüpik, saiga. Inimtegevus põlluharimine ja karjakasvatamine. Probleemid erusioon.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni.......................................................................3 Reljeef ja geoloogiline ehitus......................................................................................................4 Kliima..........................................................................................................................................6 Vetevõrk........
Turvast töödeldakse enamasti briketiks. Sangla madalsoometsad vajavad eriti kaitset, kuna seal leidub palju kotka pesapaiku. (viide 9) 13. Mullad Tartumaal on valdavad punakaspruunil moreenil kujunenud kamarleetmullad. Kõige viljakamad kamar-karbonaatmullad on Rannu, Nõo ja Tartu ümbruses. Kuid nagu üldse peetakse kõrgete saakide saamist Eestis oluliselt kehvemaks kui Lääne-Euroopas. (viide 7) 9 14. Taimkate Tartu maakond on ka taimede poolest eriline, kuna seal leidub päris palju selliseid liike, mis Eestis on hästi haruldased. Näiteks leidub Tartumaal sinist kopsurohtu, pehmet koertubakat, ahtalehelist kareputke, mägipiimputke,mida kuskil mujal Eestis ei leidu. Aga mis on veel erilised on kobarpealatid, püsiksannikad ja alssosjad, veel vajaksid märkimist püramidaalne haguhein, villane katkujuur, paskhein ja emaputk. Mitmetelt paljanditelt on leitud ka kukeharja, kellukaid,
Saarte keskosa moodustunud otsmoreensest materjalist Saarnaki vanus 2000 aastat, teised saared kerkinud hiljem merest Maa kerkib 2-3 mm aastas Saared madalad Rand kruusane, kohati liivane Palju rändrahne, saartel esineb endist rannavallide vööndit Kliima Mereline Sügised on pikad ja soojad Kevaded kaua jahedad kui meri on olnud talveperioodil jäätunud Sademeid vähem kui mandril Vetevõrk ehk siseveed Muld- ja taimkate Aluskivi-paekivi Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu põuakartlikud Tundlik reostuse suhtes Enamlevinud niidud, kadastikud ja metsad Rannaniidud enamasti kitsa ribana saartel, v.a Saarnaki, kus ulatuslik tuderloa niit Lookadastik-Saarnakil, Hanikatsil, Kõrgelaiul, Kõverlaiul ja Öaksel
Vinni 2012 SISUKORD : 1. Paiknemine Eestis ja kaart lk 2 2. Geoloogiline ehitus lk 3 3. Pinnavormid ja pinnamood lk 4 4. Kliimaolud lk 4 5. Veestik lk 45 6. Muld ja taimkate lk 6 7. Vaatamisväärsused lk 6 8. Kasutatud allikad lk 7 Lk 1 Paiknemine Eestis ja kaart LääneEesti madalik kulgeb põhjalõuna suunas Soome lahest Liivi laheni ja selle pikkus on 119120 km
Kalimantan Kalimantan on suuruselt kolmas saar maailmas,mis asub Kagu-Aasias. See on koduks ühele vanimale vihmametsale terves maailmas mille vanuseks on 130 miljonit aastat. Seal valitseb ekvatoriaalne kliima.Tänu suurele sademete hulgale on saarel palju jõgesid kõige pikem jõgi on 1143 km pikkune Labuan,mis voolab Lääne-Kalimantanil. Kuching on suurim linn Kalimantani saarel. See asub Sarawaki jõe kallastel Kalimantani loodeosas.Seal on troopiliste vihmametsade kliima. Kuching'is on mõõdukalt soe ja väga niiske, sest sajab palju.Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4200mm.Kõige sademeterohkemad kuud on talvekuud ehk november, detsember,jaanuar ja veebruar ning nö.kuiv hooaeg kestab juunist augustini.Keskmine temperatuur on seal umbes 23 kraadi. Temperatuur on aastaringselt peaaegu muutumatu. Mullad Sealses soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas on välja kujunenud punakaspruunid ehk ferraliit...
EESTI MAAÜLIKOOL (Instituut) (Osakond) Välipraktika päevik (aine nimi) Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sügavkaeve nr 1 Asukoht: Maakasutus: Söötis põllumaa, on seisnud kasutamata 4-5 aastat. Taimkate: Kõrrelised. Reljeef: Lainja maastiku madalas osas. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi...
ISLAND Saare iseloomustus Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahelisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, mis on üldiselt asustamata. Norra rannikuni on sealt 1472 km, Gröönimaa rannikuni 702 km ja Sotimaani on 1233 km. Islandist läänes paikneva Põhja-Ameerikas asuva Kanada asustatud alad jäävad saareriigist 4491 km kaugusele. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis kuulub aastast 2008 Unesco Maailmapärandi nimistusse. Islandi pindala on 103 000 km². Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%, karjamaad 20%, laavaga on kaetud 11% maast ja jääliustikega 12%, järved moodustavad 3% ning ülejäänud osal laiub tühermaa. Suurim ulatus läänest itt...
..................................................................... 6 Huviväärsused........................................................................................................................ 6 Loodusvarad........................................................................................................................... 7 Kliima...................................................................................................................................... 7 Mullastik, taimkate ja metsad.................................................................................................. 7 Veestik.................................................................................................................................... 7 Pinnamood.............................................................................................................................. 8 Maavarad......................................................................................................
Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb mõõdukas kliima. Aasta keskmine temperatuur on 10 kraadi. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved. Kogu aasta vältel puhuvad Sveitsis tugevad tuuled. Talvel on sageli udu. Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna Taimkate Kolmkümmend üks protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Riigi arengutaseme iseloomustamine
lõunasse kaldumise tõttu veega täitunud ürgorg. Samas ürgorus asub Õrsava järv. Maastikurajooni läänepiiril Võhandu jõgi kaldakaljudega, Palumaalt lisajõena Mädajõgi (soostunud moldoruga - Padusaare lammisoostik) Soostumus 13% (Tuurapera lageraba Räpina ümbruses). Meteoriidi langemise kraatrid ( Põrguhaud ja Sügavhaud Ilumetsas u. 6000 a. tagasi ning Tsõõrikmäe Räpina lähedal u. 9500 a. tagasi). MULD JA TAIMKATE Omane muldade mikrotsonaalsus. Mullad on siin piirkonnas lubjavaesed ja kohati tugevasti leetunud,ent siingi leidub viljakaid maid. Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. Siinses maastikus võib näha laildaselt asustamata palumetsi, mis vahelduvad rabade ja järvedega. Seal, kus on metsa vähem laiuvad kanarbikunõmmed ,leesikalaigud ja liivanurmed. Värska ehk Lutepää liivik on tähtsaim stepipäritoluga taimede kasvukoht Eestis
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Välipraktika päevik Koostas: Juhendas: Alar Astover Tartu 2010 Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba) Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mul...
Niiske lähistroopiline mets Mari-Liis Kiis Paiknemine Mandrite idarannikutel Põhja- ja lõunapoolkeral 25. ja 30. laiuskraadidel Kliima Aasta ringselt soe Suvi- troopiline mereline õhumass, kuni 30°C Talvel- parasvöötmeline õhumass,10°C kuni 15°C Sademed on jaotunud ebaühtlaselt Mussoonid Aasta sademetehulk on 1000-3000mm/aastas Mullad Viljakad mullad Liigniiskus Soostumine Taimkate Igihaljad puud Kagu-Hiina- bambus, kambripuu, hõlmikpuu, kameelia, loorberipuu, rododeron Taimkate 2 USA-kagurannik- mahagonipuu, hall pähklipuu, sooküpress, kirsskontpuu Taimkate 3 Austraalia- eukalüpt, kasuariin, kebratšo Loomastik Kagu-Hiina- gibon, makaak, rebane, hunt, vesihirv, põder, tupaia, tiibetkass, alligaator, salamander, pantrik, hiidpanda, faasan, paabulind, Kaaka papagoi, Loomastik 2 Usa-kagurannik- alligaator, kilpkonn, maod, pelikan, flamingo, ...
õhuvoolud Aastaajad 4 aastaaega Kaks aastaaega Aastaajad vahelduvad 4 aastaaega (temperatuuri järgi) Taimkate okasmetsad tundra Maapind on kaetud jää ja lehtmetsad lumega, taimkate pea-aegu puudub
2. Pinnamood: Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal. 3. Kliima: Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. 4. Taimkate: Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. 5. Rahvastiku tihedus ja rahvused: Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan
.....................................................................3 Geoloogiline ehitus.................................................................................3 Pinnamood..............................................................................................3 Kliimaolud..............................................................................................3 Veestik....................................................................................................4 Muld ja taimkate.....................................................................................4 Vaatamisväärsused.................................................................................4 Kasutatud allikad....................................................................................5 Paiknemine Eestis. Kaart. Füüsilisgeograafiline rajoon Põhja-Eestis, Peipsi põhja ja loode pool. Hõlmab Kohtla-Järve rajooni lõuna- ja Rakvere rajooni idaosa. Geoloogiline ehitus.
kaamlid(tänapäeval kasutuses ka maastur ja veoauto ) · Põlluharimine(seal, kus leidub vett) Oaasides kasvatatakse : datleid, arbuuse, aprikoose, virsikuid, meloneid, puuvilla, nisu , otra. NB! Nafta,maagaasi ja soola kaevandamineja töötlemine laieneb. LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE Asub 30 ja 40 laiskraadi vahel .nii põhja, kui lõuna poolkeral. Vihmase talve ja kuiva suvega lähis.troop.kliima ja vastav taimkate on iseloomulik vahemereäärsetele lähistroopilistele aladele, kuid ka mandrite läänerannikutele. Lähistroopikas ei lange ühelgi kuul temp.alla +4.temp.aastane amplituud on u.10 kraadi.püsiv lumekate puudub. VAHEMERELISED ALAD Looduslikus taimkattes on iseloomulikud kõvalehelised igihaljad metsad ja põõsastikud.(vahemerelise ilmega on nt.p-ameerika lääne rannikul ja austraalia kagu ja edelaosas.
*mägedes muutub olukord iga kilomeetriga, teatud kõrgusest kuivad ja külmad õhumassid *sademed langevad lumena ja tihenevad igilumeks ja-jääks = lumepiir kõrgus sõltub geograafilisest asendist ((ekvaatori kohal lumepiir 4-6 km kõrgusel)) * kõige alumine, mäe jalamil asuv loodusvöönd on määratud mäe asukoha loodusvööndiga, nt troopilises kliimavöötmes asuva mäe jalamil on alumises vööndis troopiline taimkate, järgnevad lähistroopiline, leht-ja segametsad, okasmetsad jne. okasmetsade vööndis okasmetsad, metsatundra, tundra *..1500 m kõrgusel ekvatoriaalses vihmametsas banaanid, kakao- ja kautsukipuud, õt. Kõrge, sajab rohkesti *..1500-2600 m kõrgusel mägimets- lehtpuud- õt. 15-20C, aastas sajab ca 3000mm *2600-3800 m kõrgusel õt 10C, vihma vähem, päeval soe, öösel külm. Kidurad okasmetsad ja põõsad *3800-4500 m kõrgusel püsivad öökülmad; puid ei kasva, u 1000mm aastas sajab,
LÕIMIS- e. mulla mehhaaniline koostis, mis määrab mulla ehituse ja näitab kui suur on erisuuruste osakeste hulk mullas ja lähtekivimis. PARIMAD MULLAD: -liivsavi -saviliiv MULDADE TÜÜBID PAEPEALNE MULD( e. rensiina ) - põhja ja lääne eestis,sest seal on lubjakivi maapinna lähedal. - õhukesed kihid , kuid kõrge huumuse ja toitaine sisaldusega. - põuakartlikud ja väga kivised (muld kuivab väga kergelt ära) - tänapäeval on seal looduslik taimkate e. loopealsed e. alvarid - põldusid suures osa pole. RÄHKMULD - põhja ja lääne eestis - paksem moreenikiht - toitainerikas, küllaltki hea viljakus - teravaservalised kivid e. rähk (lubjakivist tekkinud) - suures osas põldudeks üles haritud - esineb ka looduslik taimkate Leostunud, leetjas LEET- e. väljauhtekiht ( hele, sest toitained on uhutud sügavamale. Leetmuldi esineb eriti okasmetsades. ) - kesk ja ida eestis. KLEIMULD - pindalalt suurima levikuga - kleihorisont
JÄÄMERE SAARTEL. 2) MÄELIUSTIKUD KÕRGMÄESTIKES VÕI KA PARASVÖÖTME SUURTEL LAIUSTEL 3) OSALEVAD VEERINGES, KUID VEE VAHETUMISE PERIOOD ON VÄGA PIKK 4) 99% PINNAVEEKOGUDE VEEVARUDEST ON LIUSTIKES III. PINNAVEEKOGUD 1) VOOLUVEEKOGUDE VEEVAHETUS ON KIIREM KUI SEISUVEEKOGUDEL 2) SOOD-RABAD ON OLULISED MAGEDA VEE VARUDE SÄILITAJAD. 3) SISEVETEVÕRK ON TIHEDAM ALADEL, KUS SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST IV. TAIMKATE TRANSPIRATSIOON. 1)METSADE PINDALA VÄHENEMINE TOOB KAASA AURUMISE JA ÕHUNIISKUSE VÄHENEMISE NING PÕHJUSTAB SADEMETE VÄHENEMIST NING PÕUDADE SAGENEMIST. 2)TAIMKATE ÜHTLUSTAB JÕGEDE ÄRAVOOLU, VÄHENDAB ÜLEUJUTUSI. 3) AEGLUSTAB SADEMETEVEE IMBUMIST PÕHJAVETTE V. PÕHJAVESI ...KUJUNEB VIHMA-, LUME- JA KA LIUSTIKUVEE INFILTRATSIOONI E. MAASE IMBUMISE TÕTTU. INFILTRATSIOON SÕLTUB 1) PINNASE GEOLOOGILISEST EHITUSEST (KIVIMID)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
