TAIMESTIK (0)

Eesti Maaülikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millistel taimedel esineb kaheliviljastumine?
Mis tähendab et õis on neljatine?
Kus asuvad õhulõhed?
Mis kude on kambium?
Mis on emergentsid?
Mis on kivisrakud?
Millest koosneb juhtkimp?
Kus asub juurekübar?
Millistel taimedel esinevad putkõied ja keelõied?
Millises juure osas kasvavad juurekarvad?
Mis on mükoriisa?
Millistel taimedel esineb?
Mis on endosperm?
Kuidas tekib Kus asub?
Mis tähendab et taim on monokarpne ja ühekojaline?
Kus asuvad kõrglehed?
Mille abil toimub apomiktne paljunemine?
Millised on keelõied?
Kellel esinevad?
Kellel esinevad koguluuviljad?
Mille poolest erinevad teris ja seemnis?
Kellel esinevad?
Miks tekivad aastarõngad?
Mis on tolmnemine?
Kuhu millal Lõvede ülesanne?
Millest kujuneb sammasjuurestik?
Millistest õieosadest kujunevad viljad?
Mis on rüüsvili?
Millistest õieosadest on moodustunud maasika vili?

Lõik failist

Millistel taimedel esineb kaheliviljastumine? Mida see tähendab?
Õis- ehk katteseemnetaimedel toimub kaheliviljastumine. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks.

Kirjeldage sammaltaimede paljunemist.
eos – eelniit - taim (gametofüüt) - viljastamine - sporofüüt(eoskupar, 2n) – eos
eos - eelleht (gametofüüt, n) – viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) – eos

Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused
Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula . Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris.
Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp .

Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem.
Kõiki õieosi neli või neljakordne arv.

Taime- ja loomaraku põhilised erinevused.
Taimerakul on vakuool ja plastiidid ja rohuleht. Loomarakkudel need puuduvad.

Kus asuvad õhulõhed?
Õhulõhed asuvad epidermis ja asuvad õitel. Varrel , leherootsul ja õie kroonlehel.

Mis kude on kambium? Kus paikneb?
Laseb taimel paksuks kavada. Külgmine algkude . Kambium paikneb taimedel juurtes ja vartes juhtkudede läheduses (floeemi, ksüleemi vahel).

Mis on emergentsid?
Epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud . Roos, vaarikas .

Mis on kivisrakud ? Kus esinevad?
Lihakvilja tüüp, viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse mahlane väliskest ja sisekest , mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet . Ploomid, kirsid .

Millest koosneb juhtkimp?
Juhtkimp koosneb ksüleemist ehk puiduosast ja floeemist ehk niineosast.

Kus asub juurekübar? Ülesanne
Juurekübar asub juure tipus , juurekübar kaitseb ja katab kasvukuhikut.

Lehe põhitunnused
Taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid, rootsuga, rootsuta, ülesanneteks fotosüntees ja hingamine .

Millistel taimedel esinevad putkõied ja keelõied? Kuidas nad paiknevad?
Õistaimedel nt karikakral, teekummelil, päevakübar. Keelõied paiknevad õisiku ääres, putkõied keskel. Äärmised keelõied on tavaliselt kas valged, roosad, purpursed või lillakad. Õie keskel olevad torujad putkõied on tavaliselt punakaspruunid või kollakaspruunid.

Millises juure osas kasvavad juurekarvad? Milleks neid vaja on?
Imamis- ehk eritumisvöötmes, nende abil toimub vee ja selles lahustunud mineraalsoolade vastuvõtt.

Mis on mükoriisa? Millistel taimedel esineb?
On seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseentel

Mis on endosperm ? Kuidas tekib? Kus asub?
Toitaineterikas kude taime seemnes. Tekib lootekoti teistuuma viljastamisel.

Mis tähendab, et taim on monokarpne ja ühekojaline?
Taim õitseb üks kord elu jooksul ja emas- ja isasrakud on ühel taimel. Nt tamm, kask ja sarapuu.

Kus asuvad kõrglehed?Ülesanne, kaks näidet.
Varre ülemises/tipmises osas, väikesed värvilised enamasti soomusjad lehed, mis on loodud tolmeldajaid õite juurde meelitama. Harilik härghein, liiliad jne..

Mille abil toimub apomiktne paljunemine?
Paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekotirakust, viljastamata munarakust. Nt võilill ja kortsleht.

Millised on keelõied? Kellel esinevad?
Korv õisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ja ning pika ja lameda naastuga. Nt karikakar .

Kellel esinevad koguluuviljad?
Tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas ja maasikas.

Mille poolest erinevad teris ja seemnis? Kellel esinevad?
Teris ja seemnis on sulgviljad . Teris on kuiv sulgvili, mille nahkjas viljakest on seemnekestaga kokku kasvanud, esineb kõrrelistel ja teraviljdel. Seemnis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud, nt päevalilleseemned ja teised korvõielised viljad .

Miks tekivad aastarõngad?
Aastarõnga koht puitub ära ja peale tekib uus kiht, aastarõngaste järgi saab teada taime vanuse. Aastarõngad tekivad ainult seal, kus kliimatingimuste tõttu kambiumirakkude jagunemine ajutiselt vaibub. Seda võivad põhjustada talved aastaajakliima puhul.

Juured puuduvad parasiit taimedel, neil on juurte asemel haustorid, millega nad tungivad peremehe kudedesse ja omastavad temalt toitained. Nt soomukad.

Klorenhüüm on põhikude, mis moodiustab põhiosa lehes või varre esikoores. Enamusel taimedel jaguneb klorenhüüm 1) kobekude ja 2) sammaskude .

Mis on tolmnemine ?
Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukalt emakale. Risttolmnemise korral tolmukad pärisevad teiselt taimelt. Isetolmnemise korral tolmuterad pärinevad samalt taimelt.

Lõved tekivad kuhu millal? Lõvede ülesanne?
Lõved tekivad õhulõhede kohtadesse sekundaarse kattekoe korkkoe moodustumisel.
Ülesandeks on tagada vee-ja gaasivahetus pärast epidermi ja õhulõhede hävimist.

Algkoe ehk meristeemi erinevused püsikkudedest.
Algkoed – intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõikide kudede rakke, väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga , vakuoolid on pisikesed või puuduvad.
Püsikoed – ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad ainult sama koe rakke, suured, plasmavaesed, väikese tuumaga, suur vakuool.

Millest kujuneb sammasjuurestik? Kellel esineb?
Peajuurest ja väikestest lisajuurtest. Rohttaimed, puud, põõsad.

Millistest õieosadest kujunevad viljad? Mis on rüüsvili?
See moodustub enamasti emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist.
Rüüsvili on vili, mille tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule ka teised õieosad, kõige sagedamine õiepõhi. Nt punase sõstra viljad.

Millistest õieosadest on moodustunud maasika vili?
Maasika vili on lihakas koguvili, mis moodus tub õiepõhjast ja mille pinnal asetsevad seemnised.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kveri Õppematerjali autor

kaheliviljastumine sammaltaimede paljunemist juure ja varre siseehituse põhilised erinevused neljatine õis jne

Sarnased õppematerjalid

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon on organism

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

Loodusteadus

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigi

Bioloogia

doc

EESTI TAIMESTIK

Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised.

Eesti loodusgeograafia

odt

Taimemorfoloogia alused

Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisa

Loodus

docx

Botaanika

Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-produ. erinevad orgaa

Botaanika

doc

Eesti taimestik

Puurindes valitseb viletsa kasvuline sookask, põõsarindes pajud ja 9 madal kask, Lääne-Eestiska porss. Rohustus leidub rohkesti tarnu, sookastikut, soopihla ja ubalehte. Suhteliselt rohkem on madalsoometsi Kesk- Eestis. Siirdesoometsad on nii ajaliselt kui ruumiliselt üleminekulise iseloomuga vaheaste madalsoo- ja rabametsa vahel. Madalates lohkudes säilib kaua madalsoo taimestik, samas kõrval kujunevatel rabamätastel leidub rabakooslust sookailu, sinika, tupp-villpea ja murakaga. Sookaske hakkab asendama kõveratüveline rabamänd. Rabametsad paiknevad rabanõlvadel ja rabajärvede kaldal. Rabamänd on ainuvalitsev, tingimuste halvenedes (turba paksenedes) muutub ta üha jändrikumaks ning puisraba muutub lagerabaks. Rabametsadele on omane hästi arenenud puhmarinne sookailust, sinikast, kanarbikust, Ida-Eestis ka hanevitsast. Rabametsade kuivendamine ja väetamine

Eesti taimestik ja selle kaitse

Rohkem sarnaseid