Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on
Soomeugri keeled Koostajad: Soomeugri keeled Soomeugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas kui ka LääneSiberis. Ühe keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soomeugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soomeugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena. Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soomeugri keeled indoeuroopa keelte hulka. Peale soomeugri keelte kuuluvad uurali keelte hulka ka samojeedi keeled. Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soomeugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. SOOMEUGRI RAHVAKULTUUR Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keele...
Soome-ugri keelkond Juba üle saja aasta on Eesti koolilapsed oma emakeele õpikust leidnud soome-ugri keelepuu Soome-ugri keelte hargnemise aja ja koha üle on keeleteadlased väidelnud viimase ajani Soome-ugri keeli kõnelevaid rahvad on soomeugrilased Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soome-ugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri Ungari Obiugri Handi Mansi läänemere Permi Komi Eesti võru ja setu Soome Karjala Liivi Vadja jne SOOME-UGRI RAHVASTE MAAILMAKONGRESSID Alates 1992. aastast on iga 4 aasta tagant korraldatud Soome-ugri rahvaste
sölkupid 4 200 47,6 % selt peetud soome murdeks. Mordva, Mari, Udmurdi ja Komi vabariigi pealinnas nganassaanid 800 83,2 % Kõige vanema ja kõige rikkama on peaaegu võimatu näha mordva-, mari-, udmurdi- eenetsid 300 45,5 % kirjakultuuriga uurali keel on või komikeelset reklaami. neenetsid 41 300 77,1 % ungari keel: vanim soome-ugri Tänu stabiilselt kõrgele emakeele oskajate arvule „Kirjuta end udmurdiks!" kuulutus punapeade Tabel 3. Venemaal asuvate uurali rahvaste keeles kirjutatud tekst on 12. on kõige paremate ellujäämisväljavaadetega keeleks festivali kohta
SOOME- UGRI KEELKOND ÜLDANDMED • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt, mille kõnelejaid on kokku ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, Soome, Mordva ja Eesti keele kõnelejad on kokku 21 miljonit ning ülejäänud 19 keele kõnelejaid on kokku 2 miljonit. • Soome-ugri keelte kõnelejaid on teiste keelte keskmisest kõnelejate arvust rohkem. Soome-ugri keelte kõnelejate arv 9% ungarlased 4% 4% soomlased mordvalased eestlased 22% 61% muud • Soome-ugri keelkond ei ole iseseisev keelkond, vaid üks haru suuremast keelkonnast, mida kutsutakse
MAAILMA USUNDID - Soome ugri rahvausundid Marju Kõivpuu Soome- ugrilased · Soome ugri keeli kõnelevad rahvad · Soome ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad, mokad, marilased, udmurdid, komid · Lugemist : Juhan Luiga, Soome sugu usk. Eesti kirjandus, nr.11 1916, nr.1-2 1918, nr.7 1918-1919. Näitab kuidas on suhtumine soome-ugri rahvastesse muutunud. · Palju põhineb sellest, milline on loodus nende ümber ning kuidas suhtestuda sellega. · Venemaa ja õigeusk on palju mõjutanud. · Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit, kellest ungarlased ja soomlased moodustavad veidi alla 90% · Kõik soomeugrilased ei ola enam oma põlistel asualadel. 20.sajandil on tekkinud väljaspool Euraasiat, ennekõike Põhja Ameerikas ja Austraalias märkimisväärsed
kümme inimest kolmes Lauga jõe suudme lähedases külas. Vadjalasi on 7080. Vadja keeles on neli murret ja mitu erinevat murrakut: idavadja läänevadja Mäe vadja Oru vadja Vaipoole vadja Kukkusi vadja kreevini VADJA AJALUGU Vadjalaste asuala Lääne-Ingerimaal pole olnud kuigi turvaline paik venelaste, rootslaste ja sakslaste sõjakäikude tõttu. VADJA TOIDUD Nagu teistelgi soome-ugri rahvastel, koosneb vadjalaste toit põhiliselt kohalike põllukultuuride viljadest ja metsaandidest. VADJA RAHVARIIDED VADJA TÄHESTIK
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu
Soomeugri rahvad Handid Mairo Mere 2011 6. klass Handide asuala Handid elavad peamiselt HandiMansi ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis kuulub Vene Föderatsiooni Tjumeni oblastisse, geograafiline asend jääb Obi jõe keskjooksu alale, KeskUurali mäestikust itta. Pealinn on HantõMansiisk. Handide asuala Handide elukoht kaardil. Handide rahvaarv 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati hantide rahvaarvuks 29 000 inimest. Handide ajaloost · Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. · Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks (). Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. · 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". · Handid kuuluvad riiklikult tunnus...
Mansid Marten Arandi Rahvaarv ja keele kõnelejate arv 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansit Mansi keelt emakeelena kõnelevate inimeste arv on aastast aastasse vähenenud, ning on 2010 rahvaloenduse andmetel 938 Manside asuala Mansid elavad Venemaal, põhiliselt Tjumeni oblastis Handi- Mansi autonoomses ringkonnas ning vähesel määral Sverdlovski oblastis. Handi- Mansimaa keskuseks on Hantõ-Mansiisk. Asuala läbib Uurali mäestik. Tähtsamad jõed on Ob ja selle lisajõgi Irtõs. Manside rahvariided Traditsioonilisi rahvarõivaid kannavad hetkel vaid põhjamansid, väga levinud on ka riiete poest ostmine. Naised kannavad: kleite, rüüsid, kalevikuubesid ja põdranahast jalanõusid, mis on sageli kaunistatud. Kantakse ka kasukaid, mis on valmistatud loomanahkadest. Mehed kannavad suvel v...
Permikomid Pärimus Permikomid on komide teine põhirühm. Sürja- ja permikomisid on peetud ka üheks rahvuseks, ent tänu endise NSV pikaajalisele mõjule on tänapäeval tegemist erinevate rahvastega. Sürja- ja perikomi murded on üsna lähedased ja vastastikku arusaadavad, kui kummalgi rahval on oma kirjakeel. Asukoht Permikomid elavad Kaama jõe ülemjooksualal. Neil oli oma ringkond, kus nad moodustasid pea rahvastikust, ent 2005.aastal see liideti Permi kraiga. Pindala - 32 876 km² Elanikke - 127 200 (2010) Ringkond 1989. aasta andmeil elas ringkonnas 161 000 inimest, kellest 61,4% olid permikomid. Paljud on pärast II maailmasõda lahkunud paremat elujärge otsima. Näiteks 19591979 lahkus ringkonnast 79 000 permikomi, mis oli 1/3 ringkonna rahvast. Praegu on ringkonna elanikest 59% permikomid, 38% venelased, 0,8% tatarlased, 0,5% ukrainlased ja 0,5% valgevenelased. Tänapäev Permikomide arvukus on pärast NSV lagunemist pidevalt kahanenud n...
ja Jekaterinburgi oblastis. Eelmise aastatuhande lõpul olid maride naabriteks põhiliselt soomeugri rahvad. Loodes - Valgejärvel ja Volga lisajõgedel ja Mologal elasid vepslased, Volga-Oka ala idaosas elasid merjalased, kesk- ja alam-Okal - muromid ja ersa-mordvalased. Lõunas ja kagus olid maride naabriteks türgikeelsed Marid on ajalookroonikates tuntud ka nimetuse tsarmis või tseremiss all. Ise kutsuvad nad end marideks. Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel ersa ja moksha keel). Marimaa, 1992. aastast ametliku nimega Mari Eli Vabariik (el tähendab tõlkes "maa") kuulub Venemaa Föderatsiooni. Pindalalt (23 200 km2) on see väikseim soome-ugri vabariik. Vabariigi pealinn Joskar-Ola on peamiselt venelastega asustatud tööstuskeskus. Pealinna tänavanimed kõnelevad paljugi: 1. mai, Kommunistide, Komsomoli, Karl Marxi, Masinaehitajate, Nõukogude ja Stalingradi lahingu kangelaste tänav;
"Veelinnurahvas" Arutlus Film "Veelinnurahvas" näitab Soome-Ugri rahvaste ühiseid väärtusi ja tõekspidamisi. Meie eelkäijatel oli suur jumala ja looduse austus. Ka tänapäeval on Eestis jätkuv huvi looduse ja selle mitmekesisuse säilitamise vastu. Vaatamata sellele, et tänapäeval on meil loodust üha vähem ja vähem, on Eestis võetud kasutusele mitmeid meetmeid selle ilu säilitamiseks järgmistele põlvkondadele. Eestis on Looduskaitseseadus ning mitmed looduskaitsealad ja rahvuspargid. See viitab sellele, et ka tänapäeval hoolitakse loodusest
Soome-ugri keelkond Üldandmed • Uurali keelkonna suurim haru. • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt. • Kõnelejate arv on ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit. Soome-ugri keelte omavahelised sugulussuhted Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000
Eesti Vabariigi Presidendi kõne soome-ugri rahvaste 6. maailmakongressil Siófokis Ungaris 5. septembril 2012 President Toomas-Hendrik Ilvese kõne soome-ugri rahvaste maailmakongressil oli konteksti igati sobilik ja teemakohane. Kõne algas ilusti sissejuhatusega, oli sisu ning kokkuvõte. Kõne keskel oli teema kuidagi hajuv ning pidin veel teist korda kõne üle lugema, et selle sisust natukenegi midagi meelde jääks (peale sissejuhatuse ja kokkuvõtte). Presidendi kõne üheks suureks miinuseks on kindlasti pikad ja venivad laused. Mõnda lauset peab lausa mitu korda lugema, kuna selleks ajaks, kui lause lõppu jõuda, on algus juba
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud.
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44
Liivi keel Merle Sarapuu 9. klass Kolga Keskkool Liivlased on väiksemaid tänapäevani säilinud soome ugri rahvaid, kes elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Enne seda elasid nad Kuramaa looderannikul , nn Liivi rannas. Teadlaste arvates elas 12. sajandil umbes 15000 28000 liivlast. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest ja tänu tihedale asustusele Liivi rannas õnnestus säilitada liivikeelne keskkond. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima. II Maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud piiritsooni-reziimi oli suurem osa liivlasi sunnitud aga tööd otsides rannast lahkuma. Inimesi, kes on liivi päritolu ja seda keelt oma emakeeleks peavad, on suhteliselt vähe. Kokku on liivi keele kõnelajaid 40 ringis. Neid, kes ennast liivlasteks peavad, on kusagil 230 ja enamik neist elab Riias ja Ventspilsis. Inimesed, kes on hiljem lii...
Usundiline muistend domineerib s-u usundites kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend piiblipärimus Memoraat isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks: 1. Samojeedi keeled, vähemalt 6 keelt, 30 000 kõnelejat 2. Soome-ugri keeled, vähemalt 25 keelt, 22 miljonit kõnelejat nt. ugri, handi ja mansi keel, lääneugri, ungari, udmurdi, komi, mari ja mordva keeled
Vepsa keele rääkijaid oli 2010. aastal 3613 ning 2002. aastal 5753 – 37,2% võrra vähem. Tänapäeval on paljud vepsa Kas keelt antakse järgmisele põlvkonnale edasi? 1989. aasta juulis loodi Vepsa Kultuuriselts. Petroskoi ülikoolis õpetatakse 1990. aasta sügisest vepsa keelt. Töötab ka soome-ugri kool, kus on klassid vepsa, karjala ja soome lastele. Kas keeles antakse välja raamatuid? Ajakirjandust? 1994 ilmus esimene vepsakeelne luulekogu, Nikolai Abramovi “Koumekümne koume”. Ajaleht vepsa keeles ilmub kord kuus Kas keeles on võimalik saada haridust? Millist haridust? Tasapisi arendatakse vepsakeelset kooliharidust, rahvusvalla koolide algklassides õpetatakse vepsa keelt valikainena. 11.07.2008
Kadrina Keskkool Vadja keel ja Vadjalased Referaat Kristjan Pärna Juhendaja: Liivi Heinla Kadrina 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................... .....3 1. ÜLDANDMED................................................ ..........................4 1.1 Nimetused........................................................................... ...........................4 1.2 Asuala................................................................................. ............................4 1.3 Arvukus.........................................................................
Germaani keeled Slaavi keeled lääne põhja lõuna ida lääne Inglise Taani Vene Poola Saksa Norra Serbia-horvaadi Ukraina Tsehhi Hollandi Rootsi Bulgaaria 6. Soome-ugri keeled Romaani keeled Uurali keelkond Portugali Üldandmed: Hispaania - keelkonnas on umbes 23 keelt Prantsuse - umbes 23 milj kõnelejat (ungari, soome, eesti, modva) Itaalia Rumeeni Uurali algkodu:
Eesti Rahva Muuseum Eesti Rahva Muuseumis on üle miljoni eksponaate, mis on kogutud viimase saja aasta jooksul. Seal on kogunud erinevad esemed, igasugused joonised, fotod, filmid ja teised asjad minevikust kuni tänapäevani, eesti ja soome-ugri kultuuridest. Esimene mis oli väga huvitav oli muuseumi uus hoone. Muuseum on uus ja tehtud väga modernseks. Maja on väga suur sees oli väga hubane ja mõnus. Kõrguste vahe varieerub 2,4-15,3 meetrini aga pikkuseks on ta umbes 356 meetrit, ehk muuseum on just kui pikk teekond ühest avaramast otsast kitsamasse ossa nägu lennurada. Väljapanekud olid põnevad ning väga huvitavalt lahendatud. Eriti meeldis rahvariiete väljapanek ning alumise korruse Soome-Ugri näitus. Näitusel oli
REFERAAT Eesti keel. Eesti keel on meie emakeel, mis kuulub soome-ugri keelte hulka kuuluvate läänemeresoome keelte lõunarühma. Eesti keele lähemad sugulaskeeled on vadja ja liivi keel. Välismaal räägitakse eesti keelt kõige rohkem Kanadas, Rootsis, USA-s ja Austraalias. 17. sajandil võeti kasutusele sõna Eesti, sõnad eestlane ja eesti keel võeti kasutusele alles peale pärast 19.sajandis keskpaika. Enne seda eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja oma keelt maakeeleks.(1) Eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli
UGRI KEELED Uurali keeled > läänemeresoome, ugri, saami, volga, permi, samojeedi keeled Ugri keeled > Doonau jõgikond (ungari) ja Lääne-Siber (handi, mansi) UNGARI KEEL Ungari keel (magyar nyelv) on Ungari Vabariigi ametlik keel, mida räägib suurem osa Ungari elanikkonnast (98,5%). Seda kõneleb üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias jm Ungari keele tüübile sarnanevad kõige rohkem üldiselt soome-ugri (uurali) ning turgi keelkonna keeled · iseloomulik rõhk esimesel silbil · esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid · tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka Kulus hulk aega, enne kui ungari keele soome-ugri päritolu osutus teaduslikult tõestatuks. Enne seda oli ungari keele päritolu Piiblist mõjustatuna otsitud ,,pühadest" keeltest heebrea, kreeka ja ladina keelest (kõlalaliselt sarnane) Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome-
Nii sürja- kui permikomide enesenimetus on komi. Algselt tähendas “komi” ilmselt inimest. 1989. aastal oli Venemaal 336 309 sürja- ja 147 269 permikomi. 2002. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas samal territooriumil umbes 293 406 sürja- ja 125 235 permikomi. Viimase rahvaloenduse järgi, mis oli 2010. aastal oli neid vastavalt 156 099 ja 63 106. 1 Keel Komi keel kuulub soome-ugri keelte permi hulka. Samasse rühma kuuluv udmurdi keel on komi keele lähim sugulaskeel. Komi keel jaotub kaheks peamiseks murderühmaks: põhja ehk sürjakomi ja lõuna ehk permikomi. Vene traditsioonis käsitletakse neid kahe lähedase sugulaskeelena. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli nii sürja- kui ka permikomide emakeelsus 71%. Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse. Komi vabariigi riigikeele on komi keel kõrvuti vene keelega. Reaalselt aga domineerib
teda. Seega helilooja roll on regilaulu võimalikult autentne vahendamine. Aastate jooksul on valminud palju laulutsükleid ja sarju, näiteks: ,,Eesti kalendrilaulud", see on viiest laulutsüklist koosnev sari osadega ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulud" ja ,,Jaanilaulud". ,,13 lüürilist eesti rahvalaulu" Eestlaste pulmakombeid kajastavad laulutsüklid ,,Kihnu pulmalaulud", ,,17 eesti pulmalaulu". Veljo Tormist on huvitanud kogu soome-ugri rahvaste vana rahvalooming. Paljud laulusarjad tuginevad nende rahvalauludele. Nõnda on Tormis taaselustanud juba ununenud rahvaste viise ja keelt. Näiteks: ,,Unustatud rahvad", mis koosneb osadest ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud", ,,Isuri eepos", ,,Ingerimaa õhtud", ,,Vepsa rajad" ja ,,Karjala saatus". See väga ulatuslik sari on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevale traagilise saatusega rahvale, kelle keel ja laulud on hääbumas.
Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul (põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased ja ingerisoomlased. Rahvaarv, väljasuremisoht 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 8240 vepslast. 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142. Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud. Põhjuseid on mitmeid, nii kogu postsotsialistlikku Venemaad vaevav demograafiline kriis kui ka jätkuv venestumine. Oht täielikult välja surra on reaalselt olemas, iga aastaga on
hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. • 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. • Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades. UURALI RAHVAD • Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, mida seob omavahel keelesugulus. • Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. • Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid,
Lähemalt on kirjutatud nende ajaloost ja keelest. 3 1. UURALI KEELKOND Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Tänapäeval on uurali keeli rääkivaid rahvaid maailmas kokku umbes 23 miljonit inimest. Veel enne Suurt Rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk- Euroopas peamiselt uurali keeli. Soome-ugri rahvaste keelelise suguluse avastas 18. sajandi lõpus ungari õpetlane János Sajnovics (1733-1785). Uurali keelkond jaguneb kaheks: soome- ugri keeled ja samojeedi keeled. Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, mille "soome" allharusse kuuluvaid keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning "ugri" haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas kui ka Lääne-Siberis. Samojeedi keeli kõneldakse peamiselt Venemaal Euraasia äärmises põhjaosas.
UNGARI KEEL Ungari keel on Ungari Vabariigi ametlik keel mida räägib suurem osa Ungari elanikkonnast. Seda kõneleb üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias jm. Ungari keelel on iseloomulik rõhk esimesel silbil, esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid ja tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka. Kulus hulk aega, enne kui ungari keele soome-ugri päritolu osutus teaduslikult tõestatuks. Enne seda oli ungari keele päritolu Piiblist mõjustatuna otsitud ,,pühadest" keeltest heebrea, kreeka ja ladina keelest (kõlalaliselt sarnane) Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome-ugri päritolu 1799, võrreldes omavahel juba mitme soome-ugri keele sõnavara ja grammatikat. Soome-ugri keeleteaduse esimeseks proovikiviks sai teadusloos nn ugri-türgi sõja nime all tuntud vaidlus 1870.80
Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende
Soome-ugri keelkond Uurali keelkond Algas Uurali mäestikus. Uurali keeli teatakse kui ühtesid kõige keerukamaid. Uurali keelkond hakkas umbes 7000 aastat tagasi jagunema. Uurali keelkond jaguneb samojeedi ja soome-ugri keelteks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Samojeedi keeled Kõnelejaid umbes 33 000 inimest. Eellased liikusid Uuralist põhja poole. Soomeugri keelkond Uurali keelkonna suurim haru. Soome-ugri keelkond jaguneb omakorda: Ugri keel Volga keel Permi keel Saami keel Läänemeresoome keel
.....................................................................................lk nr. 4 Tähestik Ajalugu..........................................................................................................................lk nr. 5-6 Kasutatud materjal............................................................................................................lk nr. 7 2 Sissejuhatus Ungari keel kuulub soome-ugri keelkonda. Seda räägib umbes 14 miljonit inimest. Pealmised riigid on Ungari, Rumeenia, Ukraina Taga-Karpaatias, Slovakkias, Serbia Vojvodinas, Horvaatias, Austrias ja Sloveenias. Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandil Bütsantsi allikas. Umbes 1200. aastast pärinev ,,Hauakõne" on vanim Ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi
Vanim läänemeresoomekeelne tekst on 13. sajandil kasetohule kirjutatud karjakeelne pikseloits. Ungari, soome ja eesti keel on arenenud kultuuriga riigikeeled ja nende elujõud on tugev. Üheks keele ohustajaks võib kindlasti pidada slängi. Keelt ohustab ka pidev suremuse protsenti tõus. Eriti suureks probleemiks on Venemaal soomeugrilaste arvu oluline vähenemine. Etnofuturism on kunstilis-poliitiline liikumine, mis püüab tõlkida soome-ugri rahvaste traditsiooni tänapäeva kunstikeelde. Soome-ugri ühislipp on loodud Szymon Pawlase poolt, lipul on ühendatud sümbolid ja värvid kõigi soome-ugri rahvaste lippudelt. Eesti keele kujunemine algas 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest. Keele tekkimine on jagunenud 3 arenguperioodi: 1) kuni aastani 1200 oli vanaeesti keel 2) 1200-1700 aastatel eksisteeris murrangueesti keel 3) 1700 kuni tänapäeval olev uuseesti keel.
Mansid Mansid on soome-ugri rahvas, kelle asuala jääb Handi-Mansimaale ja Jekaterinburgi oblastisse Venemaal. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi. Mansid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Mansi keel kuulub soome-ugri keelte harusse, koos handi keeltega moodustab mansi keel obiugri keeled. Handi-Mansi autonoomses ringkonnas on handi ja mansi keel ametlikud keeled vene keele kõrval. Mansi sõnavaras leidub umbes 800 sõnatüve, mis on ühised teiste soome-ugri keeltega. Antropoloogiliselt kuuluvad mansid uurali rassi. Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.–14. sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16. sajandist.
-9. mail 1994 Tartus. Sellega tähistati etnofutu loomingu ja mõtetega tegeleva Eesti Kostabi Seltsi 5. aastapäeva. Etnofuturismi päevadele Tartus oli kutsutud udmurdid, komid, marid, karjalased, soomlased, liivlased, ersad, saamid, ungarlased ja võrulased, setud, ühtekokku sadakond külalist. Tartu on neile kõigile tuttav ja sümboolne kohtumispaik, kuna siinne ülikool on läbi aegade olnud kokkusaamiskohaks ja tulevikulootuse lätteks Vene alade soome-ugri rahvustele. Päevade eesmärgiks oli tutvustada soomeugri noortele kunstnikele-kirjanikele etnofuturismi kõnede, filmide, näituste, laulude, koosolemise kaudu. Konverentsi viimane päev kulus tervenisti etnofuturismialaste plaanide arutamisele ja ühistegevuse kavandamisele. Küsimus on keeruline seepärast, et eriti Venemaa territooriumil elavaid soome-ugri rahvaid on püütud viimastel aastakümnetel eriti aktiivselt ümber rahvustada, üritades kaotada nende identiteeti.
jaotumise kohta. Mõistan rohkem eesti ja soome keele arenguprotsessi. Õppisin rohkem tundma oma emakeele juuri ja sarnasusi soome keelega........................................................... 7 Kasutatud allikad...................................................................... 8 Lisa 1........................................................................................ 9 3 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan kõige kuulsamast ja enim räägitud soome-ugri keelest, soome keelest, selle murretest, olemusest ja tuntuks saamisest. Olen pikemat aega mõelnud kust ja kuidas meie põhjanaabri riigikeel pärineb ja mida ta endast kujutab. Seda kõneldakse osaliselt ka Eestis, Rootsis, Norras ja Loode-Venemaal. 4 1. Soome keel Soome keel kuulub soome-ugri keelte läänemeresoome haru põhjarühma (Kaevats & Varrak, 1995, lk 591) (Vaata Lisa 1). Soome keel on üks mõjuvõimsamaid soome-ugri keeli. Sellel on Soomes ja Euroopa Liidus
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
1) inglise keel (lõunagermaani keel) 2) hispaania keel (romaani keel) 3) itaalia (romaani keel) 4) vene keel (slaavi keel) Põhjaeesti murded Lõunaeesti murded 1) saarte murre 1) Tartu murre 2) läänemurre 2) Võru murre 3) keskmurre 3) Mulgi murre 4) kirderannikumurre 5) idamurre Soome-ugri ja indoeuroopa keelkondade erinevused 1) soome-ugri keeltes on pearõhke esimesel silbil, indoeuroopa keeltes on rõhk liikuv 2) indoeuroopa keeltel on eessõnad, soome-ugri keeltel tagasõnad (under the table, laua all) 3) soome-ugri keeltele on iseloomulik käänete rohkus, soome-ugri kasutab tunnuseid ja lõppe, indoeuroopa kasutab tüvemuutust 4) soome-ugri keeled ei tunne grammatiliselt sugu, indoeuroopa tunneb Eesti keele jätkusuutlikus 1) Eestil on eesti keele arengukava 2) kõrgharidust omandatakse eesti keeles
mida ta täpsemalt korda saatis oma suhteliselt lühikese elu jooksul. Ta suri olles alles kõigest 47 aastane. 1. Mihkel Veske 1.1 Mihkel Veske kui Eesti teoloog ja keeleteadlane Aasta alguses möödus 170 aastat silmapaistva keeleteadlase, luuletaja ja rahvusliku ärkamisaja tegelase Mihkel Veske sünnist. Veskest sai esimene kõrgelt haritud eesti soost keeleteadlane, kes 1872. aastal kaitses doktorikraadi soome-ugri keelte võrdlev-ajaloolise grammatika alal Leipzigi ülikoolis, mis oli üks tolleaegseid keeleteaduse tippkeskusi (vt Joonis 1.) Aastail 18741885 oli ta 3 Tartu ülikoolis eesti keele lektor, 18851886 viibis Ungaris, kus omandas ühe esimese eestlasena lihtsa vaevaga ungari keele oskuse. Veskest oleks võinud saada esimene eesti keele professor Tartu ülikoolis, aga venestusajal sai talle ilmselt saatuslikuks tema liigne rahvuslikkus
Tartu Ülikool Soome-ugri filoloogia osakond EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Seminaritöö Juhendaja Tõnu Seilenthal Tartu 2010 SISSEJUHATUS Antud seminaritöö teemaks on eesti keele sõnavara ajalugu ja selle põhiprobleemid. Töö eesmärgiks on välja selgitada millist päritolu on sõnad meie emakeeles? Koostamisel kasutasin Huno Rätsepa artiklit ,,Eest keele sõnavara põhiprobleeme" tema kogumikus Sõnaloo raamat.
Idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene Lõunaslaavi keeled: sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria. *armeenia keel *Indoiraani keeled: bengali, mustlaskeel, hindi, sanskriti (surnud keel), kurdi, osseedi, pärsia, tadsiki *Romaani keeled: itaalia, prantsusmaa, hispaania, portugali, rumeenia, katalaani *Itali keeled: ladina romaani keeled Uurali Keelkond Uurali keelkond: Samojeedi keeled Soome-ugri keeled *Samojeedi keeled: neenetsi, eenetsi, sölkupi, nganassaani, kamassi *Soome-ugri keeled: Läänemeresoome Ugri **ugri keeled: ungari, handi, mansi **Läänemeresoome keeled: Permi Volga Lapi Läänemeresoome ***Permi: komi, udumurdi ***Volga: mari, mordva (ersa+moksa) ***Lapi: lapi e saami ***Läänemeresoome: liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa Eesti keele eripära ja võrdlus teiste
Soome keel Soome asub Põhja- Euroopas ning teda ümbritesb Soome laht ja Läänemeri. Tema lõuna naaber on Eesti, ida naaber Venemaa ja lääne naaber Rootsi. Soomes elab ligikaudu 5 304 800. Soome keel on soome-ugri keelte rühm kuuluv keel, mida kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Arvatakse, et soome-ugri keelte rühm arenes soomeugri algkeelest, millest saami
EE S T I K TE I S TE E E L KEELTE SE A S H äälikusüsteem Vokaalharmoonia: mänty-mänd Sõnarõhk: soome-ugri keeltes sõna esisilbil indo-euroopa keeltes liikuv Eesti keeles on muutunud fonotaktika ( foneem/f/) Sõnavara Püsivam kui häälikusüsteem Grammatiline sugu: soome-urgi keeletes ei tunta indo-euproopa keeltes iseloomulikumaid tunnuseid Eesti keeles 85% moodustavad laensõnad. Vorm im oodustus … on püsivamaid struktuuritasandeid. Soome-ugri keeltes käänete arv suur Indo-euroopa keeltes flektiivne vormimoodustus Lausem oodustus
10B Silvia Kutsar ja Sandra Mett Sõnauuendused · Eesti kirjasõna ja kirjakeele lõid sakslased. · Estofiilide eesmärk on harida eestlast, mitte neid allutada. Nad tundsid eesti keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt. Johannes Aavik · Johannes Aavik (1880-1973) oli päritolult saarlane, õppinud Tartu Ülikoolis ja Nezinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Johannes Aavik · Tõi eesti keelde soome keelest järgmised sõnad : haihtuma, hurmama, kiinduma, kogema, korvama, lakkama, moodustama, omama, süvenema, üllatama. Friedrich Robert Faehlmann · Sündinud 31.detsembril 1789 Järvamaal · Kasutas eesti rahvaluulet rahvuspoliitilistel eesmärkidel · Üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid · Lõi eesti rahvusmütoloogia · Suri 21.aprillil 1850 Tartus Looming · "Suur on, Jumal, su ramm"
Kuidas saab riigikeeleks olemine keelt elujõulisena hoida? Ungari, soome, eesti keel. Selle keeles saab ajada ametlike asju, õpitakse ja töötatakse selles keeles. 24. Mida on soome ugri hõimuliikumise raames tehtud, et sugulasrahvaid, nende keele ja kultuuri säilimist toetada? Tehti asutus MTÜ fenno ugria. Mille eesmärgiks on sildade loomine soomeugri rahvaste vahel. 25. Mis on budinos? Budinos - on soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel, nn. "soome-ugri esperanto"
3. Kuidas keeli liigitatakse? Mis on aluseks? - Kõnelejate arvu, kultuurilise tähtsuse põhjal. Keeleteaduses: tüpoloogiline ja geneetiline. 4. Kui palju arvatakse olevat keelkondi? - Umbes paarsada, see arv on ligikaudne. 5. Nimeta keelkondi, mis on kõnelejate arvu poolest suuremad. (3) Indoeuroopa (üle 2miljardi); hiina-tiibeti (üle 1miljardi 40miljoni); uurali (23miljonit). 6. Kuidas uurali keelkond jaguneb? (2) Mitmeks haruks. 7000a. Tagasi tekkis 2 uut algkeelt: soome-ugri ja somajeedi. 7. Kuidas soome-ugri keelkond jaguneb? (5) Viieks: ugri, permi, volga, lapi ja läänemere keelteks. 8. Nimeta läänemeresoome keeled. (7) Soome, karjala, vepsa, isuri, vodja, eesti, liivi. 9. Millega arvatakse soome-ugri keeleühtsuse lagunemine seotud olevat? - Hõimude pideva ja pikaajalise läänesuunalise migratsiooniga. 10. Kuidas mordva keeled jagunevad? (2) kaheks: ersa ja moksa 11. Miks on saami (ehk lapi) keel keeleteadlastele pikka aega uurimisainet pakkunud
Mansi keel Mansi keel on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel, see kuulub soome-ugri keelte ugri harusse. Seda räägitakse Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres. Mansi keele vananenud nimi on voguli keel. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi. Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.-14. Sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16.sajandist, mil toodi suurem osa Lääne-Siberis Vene kontrolli alla. Juba 17. sajandil
raamatu põhjal Wiedemanni elu ja tema keeleteaduslikku loomingut. 82 eluaasta jooksul jõudis ta elada Haapsalus, Tallinnas ning Peterburis, saavutades hinnatud akadeemiku staatuse. 82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üldiselt ning soome-ugri keeli põhjalikumalt. Heebrea, kreeka ja ladina keele tundjana selgitas ta tolleaegsele teadlaste ringile ürgkeele seismist kaugel tänapäeva keeltest ning keele arengut sõltuvalt füsioloogilistest ning psüühilistest faktoritest. Soome-ugri keelte uurimisel koostas ta põhjalikke grammatikaid, neist suurima eesti keele grammatika. 1. Ferdinand Johann Wiedemanni elu Ferdinand Johann Wiedemann on sündinud 30. märtsil 1805 Haapsalus. Tal oli kuus õde-venda. Wiedemanni ajal oli nende pere Haapsalu harituimaid Ta isa Johann Gottlieb oli maakohtu- ja raesekretär, mõnda aega ka laevareeder. Peres loeti palju teaduslikku ja ilukirjandust: Wiedemanni isa tellis seda Tallinna laenuraamatukogust.