Venitusharjutused pingete lõõgastamiseks 5., 6., 7. klass Ain Pinnonen Viimsi Keskkool Alaselg · Lebage selili, põlved kõverdatud ning jalad vastu maad. Tõmmake kätega üks põlv vastu rinda, seejärel tõmmake teist põlve, kuni tunnete kerget venitust alaseljas. Hoidke asendit kümme sekundit. Korrake harjutust 10 12 korda. Kõhulihased · Lebage kõhuli ning tõstke end küünarnukkide peale, kuni te tunnete kerget venitust kõhulihastes. Hoidke seda asendit 810 sek, siis lõdvestuge. Korrake harjutust 10 15 korda. Külgmised lihased · Istuge või seiske, jalad õlgade laiuselt laiali, selg ja kael normaalses asendis. Kummarduge aeglaselt ühele poolele, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Hoidke seda asendit 810 sekundit, siis lõdvestuge. Korrake harjutust mõlemale poole 812 korda. Rinnalihased · Seiske, üks jalg teise ees, selg ja kael normaalses asendis. ...
Õlavarre Pikk pea abaluu liigeseüliselt Kodarluu köprus Küünarvarre kakspealihas köbrukeselt, Lühike pea abaluu painutus kaarnajätk Õlevarre Pikk pea abaluu liigesealune köbruke, Küünarnukk Küünarvarre kolmpealihas Külgmine pea õlevarreluu tagumise pinna sirutus ülaosa, Mediaalne pea õlavarreluu tag. pinna alaosa Küünarnukilih Ülavarreluu lateraalne põndapealne Küünarnukk Küünarvarre as sirutus 66. Küünarvars Eesmine (8) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON
2009 Ülesanne: Uuri ülajäsemete erinevate liigeste liikuvust. Leia ringikujuliselt liikuvad liigesed ja tasapinnal edasi-tagasi liikuvad liigesed. Ülajäsemete erinevate liigeste liikuvus. Labakäsi 1. Ellipsoidliiges 2. Keraliiges 3. Sadulliiges http://uwmsk.org/RadAnat/images/WristPA.jpg Ellipsoidliiges Ellipsoid- ehk munaliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus, lähendamine ja eemaldamine. Võib toimuda ka ringjooneline liikumine. Ellipsoidliiges kuulub kaheteljeliste liigeste hulka. Keraliiges Keraliigese puhul toimuvad kõik kolm liikumist: painutamine, lähendamine ja eemaldumine ning pöörlemine välja- ja sissepoole. Keraliiges liigitatakse kolme teljeliste liigeste alla. Sadulliiges Sadul- ehk rübiliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus, lähendamine
oluliselt lähenenud (nt. väga tugeva küünarvarre painutuse korral õlavarre-kakspealihas) 6) Väljavenitatud lõdvestusseisund – peaaegu võimatu saavutada kuna väljavenitatult avaldub lihase elastsus. 12. Lihase paradoksaalne töö Lihas põhjustab liigest ületades selle liikumise. Aga on ka võimalik, et kaudsel teel mõjutab lihas ka temast nii proksimaalselt kui ka distaalselt paiknevaid liigeseid – paradoksaalne töö. Näiteks küünarliigese painutuse korral toimub õlaliigeses sirutus – õlavars viiakse taha. Sirutus õlaliigesest võimaldab vaba ülajäseme raskuskeskme jäämist õlaliigese alla. Küünarvarre painutuse korral toimub õlavarre-kolmpealihase venitus – kontraktsioonieelne venitus. 13. Lihase jõud. Jõud, mida suudab lihas oma kinnituskohtadele tekitada. - Selle sõltuvus kolmest faktorist: 1) Töösse kaasatud lihaskiudude arv - Mida suurem on töösse rakendatud motoorsete ühikude arv, seda suurem on summaarne jõud.
alajäse: reieluu, põlvekeder (patella), sääreluu (mediaalne), pindluu (lateraalne), kannaluud (7): konts-, kand-, kuup-, lodi-, talbluu (3), pöialuud (5), varbalülid -- suurvarbal 2, varvastel 3 liigesed: ülem. -- frontaaltelg: noogutus, ette, taha, sagitaaltelg: paremale, vasakule ja alum. kuklaliiges -- vertikaaltelg: pööre paremale, vasakule, eitus (piir. liigut., ulatuslikumaks vaja kõiki kaelaosa liig.) lülisammas -- frontaaltelg: painutus, sirutus, sagitaaltelg: kallutus, vertikaaltelg: pööre (ulatus vähen. kaudaalses suunas) roide-rinnakuliigesed -- roiete liik. hingamisel (rindkere mahu muut.) õlanuki-rangluuliiges -- sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon rinnaku-rangluuliiges -- vertikaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: õlavöötme tõstm., langet., frontaaltelg: pöörl. õlaliiges -- frontaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon, vertikaaltelg: pronatsioon, supinatsioon, koonusliik.
Väga elastne. Kummardamisel liigub taha poole, sirutamisel ette. Nimmelülide vahel on kettad paksemad, sest keharaskus all pool. Prolaps – lülivaheketta väljasopistus, võib tekkida suure koormuse tõttu. 2. Erinevate lülisambalülide liigestumine, liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid 1) Ülemine kuklaliiges (ellipsoidliiges)- Liigese pinnad: kuklaluu põndad, kandelüli ülemised liigesepinnad. Paariline ellipsoidliiges. Frontaaltelg – painutus, sirutus (jaatamisliigutus), sagitaaltelg – kallutus küljele 2) Alumine kuklaliiges (ratasliiges) - Liigese pinnad: telglüli hammas, kandelüli hambalohk. Vertikaaltelg – pea pööramine, (eitamisliigutus). 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed – liigesejätkete kalle frontaaltasapinnas 45o . Sagitaal-, vertikaal- ja frontaaltelg. 4) Rinnalülide vaheliigesed – painutus-sirutus(piiravad ogajätked), kallutus peaaegu puudub, pööramine. Väheliikuv siseelundite tõttu.
vasakuks pooleks Horisontaaltasapind - Läbib keha horisontaalselt ning jagab selle ülemiseks ja alumiseks osaks Frontaaltasapind - Läbib keha vertikaalselt ning jagab selle eesmiseks ning tagumiseks osaks Keha teljed: Sagitaaltelg Eest taha Frontaaltelg - Vasakult paremale Vertikaaltelg Ülevalt all 9. Liigutuste liigid telgede suhtes Sagitaaltelg Eemaldamine ja lähendamine Frontaaltelg Painutus ja sirutus Vertikaaltelg Pöörlemine ümber oma telje 10. Liigese ehitus Igal liigesel on liigesepind, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn koosneb liigesevõiet produtseerivast sünoviaalmembraanist ja fibroosmembraanist. Fibroosmembraan on kokku kasvanud luuümbrisega. 11. Nimetage liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk) Liigeseketas (Põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluu liigeses
Vertikaaltelg Horisontaaltasapind (jaotab keha ülemiseks ja alumiseks osaks) Frontaaltelg Frontaaltasapind (jagab keha eesmiseks (kõhtmiseks) ja tagumiseks (selgmiseks) osaks) Sagitaaltelg Sagitaaltasapind (jagab keha paremaks ja vasakuks pooleks) · Joonis lk 22 6. Liigutuste liigid telgede suhtes. Sagitaaltelg kallutamine, eemaldamine, lähendamine (eest-taha) Frontaaltelg painutus, sirutus (vasakult-paremale) Vertikaaltelg pöörlemine (ülalt-alla) 7. Luukoe ehitus. Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Luurakud haralise kujuga, nim. osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes, on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaine sealsed Ca ja fosfori soolad annavad luudel tugevuse. Osseiinkiud (kollageenkiud). Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põhimikulist ja lamellaarset luukude.
vahel olev ratasliiges. Liigutused: pea pööramine paremale ja vasakule (eitamisliigutus). Rinnalülide liigendumine ja liikuvus: rinnalülid on ühendunud roietega ja sellepärast on liikuvus väiksem. Nimmelülide liigendumine ja liikuvus: nimmeosa on kõige liikuvam osa lülisambas. Liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid Lülisamba osas võivad liigutused toimuda ümber 3-telje: 1) Frontaaltelg – painutus ette, sirutus taha .Painutust piirab tagumine pikiside, kollaside, ogajätkevahelised sidemed, ogajätkeüline side. Sirutust piirab eesmine pikiside. 2) Sagitaaltelg – külgmine painutus on kõige ulatuslikum kaelaosas.Külgmist painutust (kallutust) pidurdavad ristijätkete vahelised sidemed. 3) Vertikaaltelg – ulatuslik liikumine toimub selgroo kolju- ja peapoolses osas. 3. Lülisambale toimivad lihased, nende innervatsioon. Lülisambale toimivad lihased: • Selgroosirgestaja • Rihmlihas.
võrdne füsioloogilisega. Lihaskiudude sulgja paigutuse korral on aga füsioloogiline ristlõikepindala tunduvalt suurem anatoomilisest. 30.SELGITAGE MÕISTE: LIHASE PARADOKSAALNE TÖÖ Lihase paradoksaalne töö tähendab, et lihas põhjustab liigest ületades selle liikumise. Kaudsel teel võib lihas mõjutada ka temast nii proksimaalselt kui ka distaalselt paiknevaid liigeseid. Nt küünarliigese painutuse korral toimub õlaliigeses sirutus õlavars viiakse taha. Sirutus õlaliigesest võimaldab vaba ülajäseme raskuskeskme jäämist õlaliigese alla. Küünarvarre painutuse korral toimub õlavarre- kolmpealihase venitus kontraktsioonieelne venitus. 31.MOTOORIKA KOORDINATSIOONI MÕISTE Motoorika koordinatsioon liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel. 32.LIHASTEGEVUSE JUHTIMISES TAGASISIDE KINDLUSTAVAD STRUKTUURID ON:
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2. Joonisel 1 luukude mustad täpid on veresooned. Joonis 2 Käsnaine selle sees on punane luuüdi, siin tekitatakse kõiki vererakke. ÜLITÄHTIS. Luuõõs siin on kollane luuüdi, see on rasvarikas varuaine, kasutatakse siis, kui vaja. Plinkaine luu pindmine osa; tihe, kompaktne, kindla struktuuriga. Plinkaine see...
Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 13.Lülisamba võimalikud liikumised. Lülidevaheliste ühenduste liikumisvõime ulatub kogu lülisambal, annab lülisambale ulatusliku liikuvuse. Kõige liikuvam on lülisamba kaela-ja ülemine nimmeosa, roietega ühendumise tõttu on rinnaosa liikuvus piiratud, ristluu liikumatu. Lülisamba osas võivad toimuda liigutused ümber 3 telje. 1.)ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa) 2.)ümber sagitaaltelje(külgmine painutus, kallutus-kaelaosas ja rinnaosas) 3.)pöörlemine ümber vertikaaltelje(lülisamba kraniaalses osas- pikitelje suhtes pea pool paiknev, koljupoolne.) 14.Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Täiskasvanu lülisammas kumerus esineb kaela-nimmeosas, kumerus taha rinna- ristluuosas. Need lülisamba füsioloogilised kõverdused tulenevad lülidevahelistest
Õrnlihas Häbemeluu Sääreluuköprus Reie lähendamine, sääre painutus Reie lihased Eesmine (2) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKO FUNKTSIOON NIMETUS HT Reie-nelipea Vahepealne pakslihas reieluu Põlvekeder Põlve sirutus lihas eesmine pind Külgmine pakslihas reieluu karejoone lateraalne mokk Keskmine pakslihas reieluu karejoone mediaalne mokk Reiesirglihas niudeluu alumis- eesmine niudeluuoga Rätsepalihas Niudeluu ülemis-eesmine Ümber reieluu Reie painutus, välja niudeluuoga sääreluu pööramine
41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa? puusanapp 43. Nimeta liigese põhiosad Liigesepinnad, kapsel ja pilu 44. Mis funktsiooni täidab liigese sünoovia e. liigesevõie Vähendab hõõrdumist, kannab toitaineid kõhrerakkudele ja jääkaineid ära 45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad Liigesejätkete vahel B: mis tüüpi need on ? lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48
41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa? puusanapp 43. Nimeta liigese põhiosad Liigesepinnad, kapsel ja pilu 44. Mis funktsiooni täidab liigese sünoovia e. liigesevõie Vähendab hõõrdumist, kannab toitaineid kõhrerakkudele ja jääkaineid ära 45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad Liigesejätkete vahel B: mis tüüpi need on ? lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48
3. Vertikaaltelg-ülevalt alla 1. sagitaaltasapind-jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja vasemaks pooleks 2. horisontaaltasapind-läbib keha horisontaalselt ja jagab selle ülemiseks ning alumiseks osaks 3. frontaaltasapind-läbi keha vertikaalselt ,jagab keha kaheks osaks (kõhtmine ja selgmine) 6. Liigutuste liigid telgede suhtes. Frontaaltelg painutus ja sirutus Sagitaaltelg eemaldamine ja lähendamine. Vertikaaltelg-pöörlemine ümber oma telje. 7. Luukoe ehitus. Vaata ka JOONIST! Luukoel on lamell ehitus. Lamellaarsest luukoest on üles ehitatud täiskasvanu kogu skelett. 1. välimised üldlamellid 2. vahelamellid 3. sisemised üldlamellid 4. osteoonikanal 5
Võimlemiskava Algseis, mõlemad käed kõrval. Parem käsi üles, loa saamisel alla. Lendtirel (kätega hoian jalgadest kinni). Sealt hooga tirel ette (,, " )toengkükki. Toengkükist viin end ette . Tõukega tirel taha (,, " ) . Taha seliliolekusse, käed kõrval. Viin end üle sillale. Püsin. Langen seliliolekusse, käed kõrvale. Turiseis käte toenguga puusadele. Püsin. Turiseis käte toenguga otse maha. Püsin. Langen seliliolekusse, käed taha. Sirutus. Püsin. Keeran end kõhuliolekusse, käed kõrvale, keha vastu. Viin end keskele, käed ette. Kaar. Püsin. Langen sujuvalt kõhuliolekusse. Viin käed kõrvale, keha vastu ja maasthüppega algseisu. Hundiratas paremale harkseisu, käed üleval. Parem jalg juurde, käed alla. Rööbaspuul ülehoog ette ja taha . Ülehooga paremale kõrvale mahahüpe. Algseis, käed üles.
kasvueas noortel eelistada dünaamilist koormust, mis soodustab luudes osteonide teket. Viimane soodustab luudes verevarustust ja tagab luu hea funktsionaalse seisundi. Luu muutub vastupidavamaks ja kergemaks. Tugev staatiline koormus suurendab aga plinkolluse paksust, pidurdab ainevahetust ning õhendab luuõõnt. Pidurdub kasv. 7. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad.: frontaaltelje (vasakult paremale) ümber toimub painutus ja sirutus ning liikumised ette ja taha. Frontaalteljega risti on sagitaaltelg (eest taha), mille suhtes toimub eemaldamine ja lähendamine. Piki keha kulgeb vertikaaltelg, mille ümber toimub keha pööramine. Mediaantasapind kulgeb aga piki keha ja jaotab selle vasakuks ning paremaks pooleks. Mediaantaapinnaga paralleelseid tasapindu nim sagitaaltasapindadeks. Viimasega risti, ent paralleelselt laubaga (vasakult paremale) kulgevad frontaaltasapinnad, mis jagunevad eesmiseks ehk
on nõgus (ristluulülid), 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist (õndraluu) 19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised: Liikuvus on ümber kolme telje(painutus, sirutus, kallutus,pööramine), kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23
Vertikaaltelg - ülalt alla frontaaltelg vasakult paremale sagitaaltelg eest taha Teises konspektis oli nii: Frontaaltelg - läbib keha pikisuunas -sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine) horisontaaltasapind. 7. Liigutuste liigid telgede suhtes. (info õpikust) Ümber vertikaaltelje liikumine pööramine. Liikumine ümber frontaaltelje sirutus ja painutus Liikumine ümber sagitaaltelje: eemaldamine-lähendamine 8. Luukoe ehitus. (info õpikust) Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, need paiknevad põhiaine õõntes, kusjuures luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse. Luukoes esinevaid kollageenikiude nimetatakse osseiinkiududeks. Luukoest moodustunud skelett
kvaliteetset moeloomingut ning nõukogude ajal vähest rakendust leidnud disainerite ideed kogusid enesekindlust. 1994. aasta kevadel avas Tallinnas Suur-Karja tänaval uksed esimene Ivo Nikkolo pood. Kindel visioon on Ivo Nikkolo märki iseloomustanud algusest peale. Naistekollektsioon, suunatud tegusale ja enesekindlale naisele, oli parimas mõttes klassikaline, kuid ootamatud ja vallatud detailid pakkusid emotsionaalset pinget. 1996. aastal rändas moemärk üle lahe Soome. 1998. aastal sirutus haare veelgi, sedakorda Rootsi suunal prestiizikas NK kaubamajas asetus Ivo Nikkolo bränd kõrvuti teiste tuntud Euroopa moemärkidega. Kollektsioonid Ivo Nikkolo kollektsioon valmib täna disainerite Eve Hansoni ja Xenia Joosti käe all, kes jätkavad Ivo Nikkolo originaalset joont ning käekirja. Hetkel pakume Ivo Nikkolo märgi all ainult naistekollektsiooni. Nii Ivo Nikkolo ise, kui ka peadisainer Eve Hanson on pärjatud Eesti moedisaini auhinna Kuldnõelaga
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
KERE LIHASED (mm. trunci) Selja lihased (mm. thoracica) musculus trapezius - TRAPETSLIHAS musculus erector spinae SELJA SIRGESTAJA musculus latissimus dorsi musculus longissimus PIKKIMLIHASED (kinnituvad selgroolülidele) musculus rhomboideus major et minor musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorti...
Poomi kava 1. Kahe jala tõukega toengkägar poomile (käed poomil) 1p 2. Pööre kükkis 180 kraadi (käed all) 1p 3. 3 põlvetõste kõndi ette (käed puusal) 0,5p 4. Pööre päkkadel 180 kraadi (käed puusal) 0,5 p 5. Toengrõhtpõlvitus (käed poomil) 1p 6. Poolspagaat (käed kõrval) 1p 7. Tõus sammuga ette (käed all) 0,5p 8. Rõhtseis (käed kõrval) 2p 9. 3 sammuga kõnd taha (käe kõrval) 0,5p 10.Hüpe poomilt maha (käed poomil) 2p Kokku 10p Akrobaatika kava 1. Tirel ette toengkägarasse 0,5p 2. Turiseis 1p 3. Tirel taha 0,5p 4. Poolspagaat 1p 5. Tagumise jalaga astudes sammuga püsti 0,5p 6. Kaarsild jalatõstega 1p 7. Pöördega kükki 2p 8. Tirel taha 0,5p 9. Kala 1p 10.Spagaat 1p 11.Hundiratas kõrvale 1p 12.Sirutus 0p Kokku 10p Rööbaspuu kava 1. Tireltõus ülemisele rööpale ripplamangust vasaku jala tõukega ja parema jala hooga 2p 2. Eestoengust jala viimine üle rööpa 0,5p...
5. Elund- kehaosa, millel on kindel kuju, asend ja funktsioon (süda, magu) Elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 6. Frontaaltelg- (vasakult paremale-sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg- (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg- (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind. 7. Frontaaltelg- sirutus, painutus Sagitaaltelg- eemaldamine, lähendamine Vertikaaltelg- ümber enda pöörlemine 8. Luukoe ehitus Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9. Luu kui elundi ehitus
Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon 7. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side) - Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) liigese pinnad (2), liigese pilu, liigese kapsel B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid - Ellipsoidliiges, nt kodarluu-randmeliiges (painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine, koonusliikumine) - Sadulliiges, nt esimene randme-kämblaliiges (eemaldamine, lähendamine, oponeerimine, reponeerimine, koonusliikumine) 8. Puusaliiges: A: Mis luude, mis osad moodustavad puusaliigese - Reieluupea; puusaluu puusanapp B: Tüüp: kera liiges C: Millised on liikumis suunad ja teljed - Frontaaltelg (ette- ja tahapainutus), sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine), vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 9. Nimeta luud, mille vahele moodustub:
AVASTANUD KÜFOOSI? Siruta end korralikult välja! ("kasva" kuklast pikemaks, tõmba pingesse tuharalihased, lase õlad vabaks) Venita välja ülepinges olevad lihased Anna koormus alatoonuses olevatele lihastele Lõpeta kompleks üldvenitusega I RÜHI KONTROLL SEINA ÄÄRES. Vastu seina peavad toetuma kukal abaluud, õlad Tuharad kannad RÜHIKONTROLLI HARJUTUSED: Seis seina vastas . Tõus päkkadele, käed kõrvalt üles, sirutus Seis seina vastas. Laskumine kükki, seina toega Tõus püsti Aitäh Vaatamast!
12. Liigese abiseadeldised Liigeseõõnsusemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad: võruketas, menisk (põlveliigeses võruketas,) Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder) 13. Üheteljelised liigesed Ratasliiges sisse- ja väljapööramine (nt küünar- ja kodarluu vahel) Plokk- ehk sarniirliiges painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). 14. Kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges liigutused ümber frontaal- (painutus, sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges sadulliiges liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges 15. Kolmeteljelised liigesed Keraliiges liikuimine ümber kolme telje
hakkab. Sel ajal, kui Stalin oli arvamusel, et sakslased ründavad jälle Moskva all- ja Stalini uskumist mööda pidi ründajate jõude nõrgendama Saksamaa vajadus arvestada ka teise rindega Läänes-, olid Hitleril täiesti vastupidised kavatsused. Talvine Vastupealetung Stalini talvise vastupealetungi tagajärjel ei ulatunud rindejoon enam Moskva eeslinnadeni ja selles oli kolm sälku. Demjanski ja R ževi vahel sirutus läände tohutu eend, ulatudes peaaegu Smolenskini, vastupidise suunaga silmus aga sulges piiramisrõnga Demjanski enda ümber, nii et seda tuli varustada õhu teel. Lõuna ja lääne pool Moskvat oli teine lääne poole ulatuv eend, mis ulatus peaaegu Režvini ja Roslavlini Smolensk-Stalingradi raudteel. Izjumi lähistel oli veel üks läände ulatuv eend, mis lõikas läbi Kiievi raudtee ja tõkestas pääsu Kaukaasia väravasse Rostovisse. Stalingradi lahingus osales 1 109 000 meest
· Achilleuse kand nõrk koht · Trooja hobune hiiglaslik puuhobune, kus varjasid ennast sõdurid · Penelope kangas tähendab lõpetamatut tööd · Tantalose piinad Zeusi poeg Tantalos raius oma poja tükkideks ja pakkus jumalatele roaks, kuid jumalad said sellest aru ja tegid ta uuesti terveks. Tantalosele aga määrasid karistuseks seista igavesti Hadeses selge veega tiigis, pea kohal viinamarjad. Vesi ja viinamarjad kaugenesid kohe, kui ta nende poole sirutus. Nii piinles ta igaveses näljas ja janus. Tänapäeval kui ihaldatav on käeulatuses, kuid ometi keelatud või kättesaamatu. · Skylla ja Charybdis merekoletised. Tulemusteta tee. · Tüliõun kuldõun, mis põhjustas pulmas tüli. · Odüsseia - · Ambroosia kreeka jumalate toit, mis tegi nad surematuks · Mentor Odüsseuse hea sõber, tark nõuandja
Innerveerima - lihaseid närvidega varustama Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele? Selgitage painutajad, sirutajad, eemaldajad, lähendajad, sisse-ja väljapöörajad. 8. Millised liigutused toimuvad liigeses vertikaaltelje suhtes pöörlemine sagitaaltelje suhtes lähendamine, eemaldaja frontaaltelje suhtes painutus, sirutus. 9. Tõlkige vastavalt eesti või ladina keelde: Painutaja - extensor Eemaldaja Lähendaja Sirutaja Sissepööraja ....................................................................................................................... Supinator ........................................................................................................................... Extensor .....................................................................................................
ühekordselt 40-60 m). 3. 3.nädal 1)Soojendus vt eelmise nädala soojendust. Jooks vastupanu (2x) 2)Kiirendusjooks 10m – seejärel inertsiga 10-15m – ületamisega. kiirendusjooks 10m- seejärel 10-15m inertsiga (kestvus 10 min). 3)Vastupanuks vajalik kasutada lisavahendit (nt kummilinti). Jooks vastupanu ületamisega: kindlustada tugijala täielik sirutus ja lühiajaline kontakt rajaga (kestvus 6min). 4)Venitusharjutused.
Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Vastus: Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames
Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Vastus: Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames
LUUD JA NENDE ÜHENDUSED Luustiku ülesanded meie organismis 1.Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid. 2.Luustik on lihaste kinnituskoht. 3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigese...
Ümber vertikaaltelje - õlavarre pöörlemine. 29. Küünarliiges: On liitliiges milles ühenduvad kolm luud: õlavarreluu, küünar- ja kodarluu. Selle koostisesse kuulub 3 liigest: Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges. Õlavarre-küünarluu liiges on tigu- ehk vintliiges. Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Liikumistelgi on kaks: Ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus. Ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber küünarluu (tegelikult pöörleb kodarluu ümber küünarvarre diagonaalse telje). 30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine: Kaugmise kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar-
grandioossed, sõudsid, pletruus, abiturient, ballett, peatselt, Brasiilia, kanister, terrass, puhvet, stipendium, traagiline, boheemlane, taburet. 2. Raudtee-äärne lepa võsa, sealtpoolt, rohkesti herilase pesi, häälte ja kapjade kõmin, küüni taoline ehitis, 60 kilomeetrise matkaraja lõpp oli Tammasaare nimelises kultuurimajas, päevitamiskoht, kahe järve vaheline, Võrtsjärve äärne laagriplats, Tiit Piibelehe nimeline romaani võistlus, vareseparved, männimetsa kohal sirutus Kõpu majakatorn, U- kujuline kurv, saksa- ja vene keelne. 3. kaheksandas – kaheksandatesse Ojadesse- ojja Paesele- paestele Laant- laani Ristmikul- ristmikel Asfaldil- asfaltidel Vaeseid- vaese Käte- käsi Kumbadessegi- kummaski Gümnaasiumidele- gümnaasiumile 4. Nooruk kõndis, sigaret hambusja müts peas, vaiksel kõrvaltänaval. Ei tohi rääkida isale, kes saab kurjaks ega emale, kel on niigi palju muret. Saali ette minnes olid tehase direktoril,
1. Millistest osadest koosneb toenghüpe ja mis on erinevate osade eesmärgid? Hüppeharjutus hindamisel algab käe üles tõstmisega, alates sellest märgist algab harjutus nii sooritaja kui ka hindaja jaoks. Peamiselt jaotatakse hüpe neljaks osaks: hoojooks, äratõuge, kätetõuge ja maandumine. Kui hüpet täpsemalt seletada, siis saame lisada ka lennufaasi enne ja pärast kätetõuget. Peale hüppe sooritamist tuleb harjutuse lõpetamiseks teha sirutus. Hüppe esimene osa ehk hoojooks on oluline, et sooritada korrektne tõuge. Äratõuge on vajalik õhulennu alustamiseks, selle sooritamine näitab hüppaja koordinatsiooni. Kätetõuke tegemisel on võimalik end üle kitse viia, see on jõu ja samuti koordinatsiooni näitaja. Hüppaja tasakaalu selgitab ilmekalt see, kuidas on sooritatud õhulend ja maandumine koos sirutusega. 2. Analüüsi tunnis sooritatud harjutusi ja nende õnnestumise või ebaõnnestumise põhjuseid?
hakkab. Sel ajal, kui Stalin oli arvamusel, et sakslased ründavad jälle Moskva all ja Stalini uskumist mööda pidi ründajate jõude nõrgendama Saksamaa vajadus arvestada ka teise rindega Läänes, olid Hitleril täiesti vastupidised kavatsused. Stalini talvise vastupealetungi tagajärjel ei ulatunud rindejoon enam Moskva eeslinnadeni ja selles oli kolm sälku. Demjanski ja R zevi vahel sirutus läände tohutu eend, ulatudes peaaegu Smolenskini, vastupidise suunaga silmus aga sulges piiramisrõnga Demjanski enda ümber, nii et seda tuli varustada õhu teel. Lõuna ja lääne pool Moskvat oli teine lääne poole ulatuv eend, mis ulatus peaaegu Rezvini ja Roslavlini SmolenskStalingradi raudteel. Izjumi lähistel oli veel üks läände ulatuv eend, mis lõikas läbi Kiievi raudtee ja tõkestas pääsu Kaukaasia väravasse Rostovisse.
eesmine pind on nõgus (ristluulülid), 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist (õndraluu) 19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised: Liikuvus on ümber kolme telje(painutus, sirutus, kallutus,pööramine), kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23
kavatses alustada otsustavat pealetungi niipea, kui maapind kandma hakkab. Sel ajal, kui Stalin oli arvamusel, et sakslased ründavad jälle Moskva all- ja Stalini uskumist mööda pidi ründajate jõude nõrgendama Saksamaa vajadus arvestada ka teise rindega Läänes-, olid Hitleril täiesti vastupidised kavatsused. Stalini talvise vastupealetungi tagajärjel ei ulatunud rindejoon enam Moskva eeslinnadeni ja selles oli kolm sälku. Demjanski ja R zevi vahel sirutus läände tohutu eend, ulatudes peaaegu Smolenskini, vastupidise suunaga silmus aga sulges piiramisrõnga Demjanski enda ümber, nii et seda tuli varustada õhu teel. Lõuna ja lääne pool Moskvat oli teine lääne poole ulatuv eend, mis ulatus peaaegu Rezvini ja Roslavlini Smolensk-Stalingradi raudteel. Izjumi lähistel oli veel üks läände ulatuv eend, mis lõikas läbi Kiievi raudtee ja tõkestas pääsu Kaukaasia väravasse Rostovisse. Stalingradi lahingus osales 1 109 000 meest
pead Pearihmlihas 3. kaelalüli kuni 3. Kolju Ühepoolselt: pea rinnalüli ogajätk kallutus, kaela ja pea roteerimine Kahepoolselt: pea sirutus ja kuklasse viimine Ülemis-tagumine Kahe ülemise kaelalüli 2.-5. roie Roiete tõstmine, saaglihas ja kahe alumise hingamise abilihas rinnalüli ogajätk Alumis-tagumine Kahe alumine rinnalüli Neli alumist roiet Roiete langetamine, saaglihas ja kahe ülemise hingamise abilihas
KEHARASKUSE SIIRDAMISE FAAS z Põlves 10 – 15 kraadi flekstiooni z Keharaskus siirdub kesktelje poole KESKSEIS KESKSEIS: z Puusa painutus väheneb z Keharaskuse siirdamine koos 5-10 kraadise põlve painutusega üle kesktelje ÜLEKANDE FAAS ÜLEKANDE FAAS z Puusas ja põlves täisamplituudiline sirutus z KRK siirdumine jalalaba esimesele kolmandikule LENNUEELNE FAAS LENNUEELNE FAAS z 10 – 15 kraadi puusa ja 35 kraadi põlve painutust z Jalalaba 10 – 20 kraadi plantaarflektsiooni z Varvatse kadumine toetuspinnaga z 5 % lennufaasist LENNU ALGFAAS LENNU ALGFAAS z Suureneb puusa painutus kuni 20 kraadi z Põlve painutus 60 –70 kraadi
Näited: Elundiks nim. kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon( luud, lihased, süda ,maks jt.) Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna ( tugi-liikumiselundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: Sirutus,painutus,abduktsioon ja aduktsioon, pöörlemine 7. Luukoe ehitus: Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse.vt joonis 1 ja sealt nimetusi. 8. Luu kui organi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. Soovitan vaadata raamat lk 25 joonist;) 9. Nimeta luude liigid, igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid,
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kiirjooks Autor: Krista Villem 10c 2009 Kiirjooksu tehnikast Kiirjooksu tehnika üldistest alustest Kõnd ja jooks on inimese kui liigi kõige loomulikumad põhiliikumisviisid. Nagu lind lendab, kala ujub või madu roomab nii inimene kõnnib ja jookseb. Jooksuoskus ja jooksutehnika kujunes ning arenes üha otstarbekamaks inimese ajaloolises arengus. Seda tingis juba karm looduslik valik. Inimisend, kes iidsete aegade hämaruses ei suutnud kiirelt joosta, jäi toiduhankimisel sagedamini kõhutäieta või langes hoopis ise saagiks. Looduses on liigile omase liikumisviisi väledus ja osavus alati nooruse, elujõu ja bioloogilise täisväärtuslikkuse tunnuseks. Isend, kes liigub aeglaselt, vaevaliselt ja kohmakalt, on tavaliselt ikka kas vana, haige, vigane või alaarenenud. Jooksuoskus ja kiire jooksuvõime on ka inimese elujõu, bioloo...
Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 4 6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus?
Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 4 6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus?
Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 4 6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus?
Tsatsa (Cha-cha-cha) Tsatsa taktimõõtu on 4/4. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Tsatsa põhifiguurideks on: (kirjeldatud naise samme) 1. Parem jalg taha, sirutus pöiale 2. Uuesti ette teise jala juurde 3. Vahetussamm 4. Vasak jalg taha, uuesti ette 5. Vahetussamm *Edasi täpselt sama moodi, juurde võib lisada erinevaid käte liigutusi/sirutusi jne... Õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=EQiXpJ95aWk Samba Sambale iseloomulik on omapärane vetruv liikumine. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Esimese taktiosa liikumist venitatakse kergelt teise arvel
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Deltalihas Rangluu, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- m. deltoideus õlanukk, deltalihasmine tasapinnani ja pöörab sissepoole, abaluu hari köprus lähendab keskjoonele Koljupealnelihas* Kulmude Koljulagi Peanaha ette-taha tõmbamine, epicranus piirkond, kulmude liikumine, kurrud kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud Suusõõrlihas Algus ja lõpp Ahendab suuava pole määratav Sarnalihased Sarnaluu Suunurk ja ülahuul Tõmbab suunurka ül...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
