Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ristisõda Läänemere kaldal - muistne vabadusvõitlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

RISTISÕDA LÄÄNEMERE KALDAL
  • Keskaja algus Euroopas 1476 (5. saj), Eestis 13.saj
  • Keskajal Euroopas:
    • Katoliku kiriku roll
    • Paavstide ja Saksa- Rooma keisri võimuvõitlus
    • 1096 I ristisõja algus Pühal Maal
    • 1204 4. ristisõja algus (kokku 8, esimene edukas)
    • 12.saj lõpust kaoliku kiriku tõsisem surve läänemere idakalda kristianiseerimiseks
  • Piiskopid, ristiusu levitajad : Meinhard ja Theodrich, Albert , Berthold
  • 1201 rajati Riia linn
    • Tugipunkt, võimukeskus
  • 1202 Mõõgavendade ordu loomine
  • Läänemere idakalda kristianiseerimise huvid:
    • Katolik kirik – võimu laiendamine, õigeusu leviku piiramine
    • Euroopa kaupmehed – kaubandussuhete laiendamine, kauplemine slaavlastega
    • Taani kuningas – võimu ja alade laiendamine
    • Euroopa rüütlid – teenistuse, elatusallika otsimine
  • Aastaks 1208 Läti alade hõimud kristianiseeritud
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 - 1227
  • I periood 1208- 1215
    • 1208 - Ugandisse saabusid sakslaste esindajad. Sakslased tahtsid saksa kaupmeestelt röövitud vara tagasi saada. Ugalased keeldusid – tähendas sõda. Ordu väed tulid appi, laastasid piirkonna. Algas sõda.
    • 1210
      • Novgorodi vürst Uljase sõjaretk Ugandisse. Piiras ümber Otepää .
      • Ümera lahing.
        • Ugandisse rüüsteretk -> eestlased saatsid maleva ristisõdijate tugipunkti Võnnu -> riiast ristisõdijatele abi -> eestlased katkestasid Võnnu piiramise ja taganesid Ümera jõe metsadesse, võtsid sisse positsioonid, sest teadsid, et ristisõdijad tulevad -> ristisõdijad põgenesid.
        • Eestlaste jaoks oluline – näitas, et sakslased ple võitmatud.
        • Liivlastest said eestlaste vastased.
    • 1211
      • Piiskop Albert korraldas suhteb Polotskiga – need ei olnud enam sõjas faktorid .
      • Sakslased koos liitlastega piirasid Sakala tähtsaimat keskust, Viljandi linnust. Sõlmiti vaherahu , linnus jäi eestlaste kätte.
      • Sõjas osalesid pooled eesti suurematest maakondadest – Ugandi, Sakala, Läänemaa , SAAREMAA, Harjumaa , Revala
      • Turaida sõda
        • Saarlaste eestvedamisel. Palju kaotusi jne -> Turaida vaherahu. Kasulik pigem ristisõdijatele - > lisajõud, Polotsk mängu tagasi, surus maha liivlaste ja latgalite ülestõusu. Pm tugevdasid ennast sõjaliselt kui ka diplomaatiliselt.
      • Lembitu pani põlema Pihkva linnuse
      • Venelased piirasid sisse Varbola linnuse
      • Eesti ja Läti aladel katk
    • 1215
  • II periood 1216 - 1222

    • 1217
      • Venelaste sekkumine muistsesse vvsse.
      • Novgorodlaste-pihkvalaste vägi piiras alistunud Otepääd -> ristisõdijad ei saanud vastu, Otepää linnus saadi tagasi, sakslased lahkusid ugandist.
      • Madisepäeva lahing
        • Lembitu eestvedamisel, lembitu langes
        • Liivlaste vanem Kaupo langes (vastane)
        • Lahing kaotati
    • 1219
      • Lindanisa lahing
        • Lindanise ehk tulevane Tallinn
        • Taani väed vs eestlased
        • Taani kuningas Valdemar II
        • Eestlased tapsid piiskop Theoderichi
        • Eestased kaotasid lahingu
        • Taani sai endale Põhja-Eesti
        • Taani riigilipu legend. Dannebrog
    • 1220
      • Eesti mandriosa vallutatakse - ristisõdijad
      • Rootslased üritasid eestisse tungida , kuid said lüüa
      • Sakslaste ja taanlaste vaheline võiduristimine
      • Tabelinus – vanim teadaolev kristlane eestis. Poodi üles.
      • 1222 aastaks kogu eesti mandriosa ristisõdijate käes
    • 1222
      • Ülestõus
        • Saarlased alistasid taanlaste linnuse
        • Ehitati kiviheitemasinaid, ambide kasutamine

  • III periood 1223 – 1227
    • 1223
      • Teine Ümera lahing
        • Sakala linnus alistus ristisõdijatele
        • Sakslased alistasid ka harju- ja järvamaa, vabaks jäid vaid saaremaa ja tartu
      • Vene väed üritasid alistada Tallinnat , ei õnnestunud -> taganesid
      • Väikevürst Vjatško piirab tartu linnust, asjatult (isegi ristisõdijad ei saanud sinna)
    • 1224
      • Sõjakäik Tartusse
        • Justis piiskop Albert + vend piiskop Hermann (ristisõdijad)
        • Tartu langes ristisõdijate kätte
        • Kogu mandri-eesti jälle ristisõdijate käes
    • 1227
      • Muhu lahing
        • Linnus rööviti tühjaks ja pandi põlema
      • Valjala linnuse alistumine
        • Saaremaa langes, kõik ristiti
        • Kogu eesti oli langenud ristisõdijate kätte.
  • Eestlaste allajäämise põhjused:
    • Sõjaline mahajäämus
    • Palju võimsaid vastaseid
    • Puudus koostöö naabritega
    • Arvuline vähemus
    • Puudus plaan
    • Rünnati mitmelt poolt

  • Eestlaste alistamise negatiivsed ja positiivsed tagajärjed:


      • Hukkus inimesi
      • Maa laastati
      • Juhid võõra võimu poolt
      • Kaotati vabadus
      • Eesti alade loomulik areng pidurdus – kultuuriline areng ja eneseteostus
      • Koormised ja maksud

    • +
      • Eesti sai osaks kristlikust euroopast
      • Sisenemine euroopa kultuurimaailma
      • Tehnilised uuendused
      • Tekkisid linnad
      • Ei jäänud vene ja õigeusu kontrolli alla
      • Majandustegevus kasvas

    • TALURAHVAS 13.-14. SAJANDIL

  • Säilinud õigused:
    • Õigused kinnistati lepingutega
    • Isiklik vabadus ja liikumisõigus
    • Maavaldus ja pärandiõigus
    • Õigus kanda relva
    • Koormistest ülejääva toodanu turustamise õigus
    • Saaremaal ja põhja-eestis vanemate juhtiv roll

  • Kehtestatud piirangud:
    • Kaubanduse ja meresõidu keeld
    • Koormiste ja maksude kehtestamine
    • Võlgade tekkimisel maa äravõtmine
    • Kõrgeim kohtuvõim maaisandal

  • Vana-Liivimaa tekkis 17.saj
  • Haldused:
    • Saksa ordu valdus
      • 1236 Saule lahingus Mõõgavendade ordu häving
    • Taani alad e. Eestimaa hertsogkond
      • 1238 Stensby leping kinnitas taani valdused : Tallinn, Harju- ja Virumaa, Järvamaa
      • 1346 taani müüs oma valdused saksa ordule
    • Tartu piiskopkond
    • Saare-Lääne piiskopkond
    • Kuramaa piiskopkond
    • Riia piiskopkond
  • 6 maahärrat
    • Maahärra on vastava haldusüksuse kõrgeim juht -> peapiiskop
    • Taani aladel Taani kuningas
    • Ordu aladel kõrgordumeister
  • Piiskopkonnad
    • Piiskoppidel ilmalik ja vaimulik võim
    • Tlna piiskopil ainult vaimulik (taani kuningal ilmalik võim)
    • Piiskopi määras toom kapiitel e. Toomhärrade kogu
    • Piiskopkonna peakirik katedraal e. Toomkirik
  • SAKSA ORDU
    • Loodi 12.saj Palestiinas
    • 14.sajandist keskus Preisimaal, algselt Jeruusalemmas
    • Ordu kõrgeim juht kõrgmeister
    • Liivimaa haru juht Liivimaa meister
    • Liivimaa keskus Riia, 15. sajandist Võnnu ( Cesis )
    • Ordu jaotatud komtuur- ja foogtkondadeks
    • Linnustes: Rüütelvennad -> preestervennad -> sõdurid -> teenrid
  • TAANI ALAD
    • Taani kuninga ISIKLIK valdus
    • Läänistamine
    • Tugeva vasallkorra kujunemine
  • MAAHÄRRADE KONFLIKTID JA SÕJATEGEVUS 13.-15. SAJANDIL
    • Vastuolud: taani vs mõõgavendade ordu; saksa ordu vs piiskopkonnad
    • Maade jagamisel puudusid õiguslikud regulatsioonid
    • Ordu eesmärk piirata piiskoppide võimu
    • Paavsti sekkumine legaatide vahendusel – paavsti saadik, kellele ta andis õiguse teha mingeid otsuseid tema nimel
    • 1225-1233 Põhja-eestis paavstiriik
      • Probleem ja tulemus: tähelepanu omavahelistel suhetel , mitte maa arengul
      • Ei tekkinud ühtset riiki
      • Vana-Liivimaa kaitsevõime langes
    • 13.sajandil ristisõdade jätk kurelaste, venelaste, leedulaste vastu
      • 1243 JÄÄLAHING
        • Kujunes katoliku ja õigeusu piir
      • 14.-15. sajandil maapäeva kujunemine
Vasakule Paremale
Ristisõda Läänemere kaldal - muistne vabadusvõitlus #1 Ristisõda Läänemere kaldal - muistne vabadusvõitlus #2 Ristisõda Läänemere kaldal - muistne vabadusvõitlus #3 Ristisõda Läänemere kaldal - muistne vabadusvõitlus #4 Ristisõda Läänemere kaldal - muistne vabadusvõitlus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor klo11 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

LIIVIMAA RISTISÕDA

Liivimaa ristisõda Taust · 12.saj lõpp ­ 13.saj algus paavstivõimu kõrghetk. · 11.-13.saj katoliikliku Euroopa laienemine (Skandinaavia, Pürenee ps tagasivõitmine moslemitelt) · I ristisõda 1095, et vabastada Püha maa. Ristiusustamine · Saksa kaupmeeste ja Põhja-Euroopa kristlike valitsejate huvides (paganate rüüsteretked). · 1186 pühitseti Üksküla piiskopiks Meinhard. Üritas liivlasi ristiusustada, lasi Ükskülla kiriku ja kivikindluse ehitada. Abiliseks oli Theoderich, kes saadeti misjonitööga eestlaste juurde. Kumbki polnud edukas · II piiskop Berthold ­ langes 1198 lahingus liivlaste vastu.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Muistne vabadusvõitlus

Muistne vabadusvõitlus e Liivimaa ristisõda 1208 ­ 1227 1208 tungiti sisse Ugandisse, põletati maha linnus Otepää 1227 sisstund Saaremaale, Valjala alistumine lahinguta Eellugu: Mis toimus nende aastatel? 1143 ­ Rajati Lübecki linn, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks 1186 ­ Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi Üksküla piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise 1196 ­ Üksküla piiskopiks sai Berthold, misjoni politiseerumise algus 1198 ­ saksa 1000-meheline ristisõdijate vägi tuli Riia alla (liivased umbusaldasid sakslaseid ega tahtnud Bertholdi piiskopiks). Berthold hukkus 1199 ­ Üksküla piiskopiks sai Albert (von Buxhoeveden), kelle eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik 1201 ­ Riia linna ehitamine saksa asunike jaoks, kuhu viidi üle piiskopkonna keskus 1202 ­ Mõõgavendade ordu 1208 ­ sakslased koos latgalitega tungivad Ugandisse 1210 ­ Ümera lahing ­ või

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus Tallinn 2012 Eellugu Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Muistne vabadusvõitlus

MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1. Muistne vabadusvõitlus...................................................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................... .........8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... ..9 2 SISSEJUHATUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. ­ 1290. aastatel

Ajalugu
thumbnail
6
doc

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. ­ 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208­1227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Keskaeg ajalugu

Kaupo e. Liivlaste vanem võttis vabatahtlikult ise selle usu vastu ehk siis ka tema alamad pidid selle vastu võtma) Võnnu (kuulub Lätile. Saame Lätis võidelda Saksa rüütlitega, kes tahtsid tundiga Eesti aladele) LIIVIMAA RISTISÕJAD: Läänemere pk. 12 saj II poolel muutus jõudude tasakaal (paavst lubas püha maale mineku asemel sõjaretkele paganarahvaste vastu.) vendi ristisõjad (ligikaudu 40 aastat kestnud) liideti Läänemere lõunakallas kristliku Euroopaga edasi pöördus valitsejate + usulevitajate tähelepanu Läänemere idakaldale uued vallutused ­ saksa kaupmeeste ligipääs Läänemerele -(ühelel vallutatud alale rajati Lübeck e. Sakslaste idaretkede värav) lõppsiht oli Venemaa, vahepeatusteks olid Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad saksa kaupmehed saavad läänemere idakalda sagedasteks külalisteks, nendega koos tulevad Väina jõe äärde ka saksa

Ajalugu
thumbnail
18
rtf

Eestlaste muinasusund ja vabadusvõitlus

o 1208 sügisel tungisid sakslased koos abivägedega ugandisse Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi ­ Otepää linnus ­ süütati põlema Järgnevalt kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid kiiresti vastulöögi latgalite maile. · Sellega algas eestlaste jaoks muistne vabadusvõitlus. VÕNNU PIIRAMINE 1210 AASTAL · Toimus järjekordne eestlaste vasturetk · Suur ühendmalev hakkas piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Siim Kingu 9 Tartu Tamme Gümnaasium

Ajalugu
thumbnail
42
docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun