DIALOGUE La journaliste: Wolfgang Amadeus Narvik, vous êtes une pianiste connue. Racontez-nous une journée normale. W.A.N: Je n'ai pas de journée normale! Bon, je plaisante. Je me réveille à cinq heures le matin, puis je me lave. La journaliste: À quelle heure vous vous levez, en général? W.A.N: Je me lève à cinq heures et quart. Ensuite je m'habille. La journaliste: Comment est-ce que vous vous habillez? W.A.N: En général je mets la robe blanche à carreaux, le cardigan rose et les chaussures noires. La journaliste: Qu'est-ce que vous faites àpres ça? W.A.N: Je me brosse les dents, je me coiffe et je fais la cuisine. La journaliste: Qu'est-ce que vous préparez? W.A.N: Je fais frire du poulet et des haricots verts. Je bois un bon lait chaud. La journaliste: Qu'est-ce vous faites après manger? W.A.N: Je vais à la salle de musculation et àpres je vais faire du shopping. À midi j'arrive à la maison. La journaliste: Quand est-ce que vous j...
Kõik arvame teadvat, mis on ajaleht. Oleme seda lugenud, katsunud, krabistanud, sellega tuba tapeetinud, tuld süüdanud, kasutanud seda olulises kambris. Reporteri põhitöö on teavet koguda ja sellest erinevates anrites lugusid kirjutada. Toimetaja toimetab reporterite kirjutatud lugusid, annab neile viimase lihvi. Sõnastab vajaduse korral ümber, lühendab, nõuab reporterilt lisateavet, jälgib erapooletust ja tasakaalustatust. Kannab hoolt grammatiliselt õige ja korrektse keelekasutuse eest. Mõnikord paneb loole ka uue pealkirja. Kogu tema töö seisneb lugude selgemaks, arusaadavamaks ja täpsemaks tegemiseks. Uudisel on miljon määratlust nagu armastuselgi. Mis on ühele uudis, pole seda teisele mitte. Väidetakse: uudis on see, mis huvitab laiu masse ja millest pole varem räägitud. Või materjal, mida peab teadma ja mis aitab probleemi mõistusepäraselt lahendada. Ning teave, mis aitab meelt lahutada. KES tegi, kellele tehti, kellega juhtu...
Aktuaalse Kaamera ja Reporteri võrdlus Need saated erinevad üksteisest: vaatajaskonna poolest, uudiste poolest. Aktuaalne kaamera on tõsisem ja seal räägitakse ka ülemaailmselt tähtsatest teemadest. Nt. 29. märtsi saates: BRICS maailmamajanduses, streik Hispaanias, Taani laevaõnnetus jms. See pole lihtsalt saade millega õhtut sisustada, vaid seda vaadates saab end korralikult päeva jooksul toimunuga kurssi viia. Reporter on pigem meelelahutussaade, seal on rohkem seltskonnauudiseid ja see on väga Eestikeskne. Välismaailma teemadest räägitakse seal vähem ja siis on need ka sellised `'Hiinas sündis haruldane panda'' stiilis. Pole eraldi spordiosa, nagu on AK-s Õhtulehe ja Postimehe võrdlus Õhtulehe teemad on sageli väga isiklikku laadi ja kalduvad kollase ajakirjanduse poole. Mingeid lisalehti tal vahel pole, kuid on päevane telekava, eraldi spordiuudised, meelelahu...
Ringhlingumuuseum Sisukord 1) Sisukord 2) Sissejuhatus 3) Sisu 4) Kokkuvte 5) Kasutatud materijal Sissejuhatus 1999. aasta novembris alustasime kogumistga ja sama aasta detsembris avasime esimese ajutise nituse. 2000. aastal kolis seni ajutistes ruumides tegutsenud muuseum uude hoonesse, mille renoveeris Tri linn, ning rahvusringhlingu 75. aastapeval (18. detsembril 2001) avasime psinituse esimese osa klalistele. Muuseumi kogudele on aidanud aluse panna kik inimesed, kes ajakirjanduses avaldatud leskutsetele reageerisid ning meile oma raadio- ja televisioonivastuvtjaid kinkisid. Tnaseks on muuseumi kogus lisaks vastuvtjatele mitmesugust stuudio-ja saatetehnikat, reporterite tvahendeid, ringhlinguajalugu kajastavat kirjandust, dokumente ning arvukalt fotosid. Sisu Pildilise kujutise edastamisest eetri kaudu kirjutati ajakirjas Raadio 1920. aastatel, kasutusele veti sna tele...
ALLIKAD Reporteritöö – töö, mida tehakse ennem loo kirjutamist. Allikad ja info hankimise viisid. Inimene, kellel on vajalik info, on allikas. Jaotatakse kolme liiki: füüsilised allikad; reporter ise kui allikas; teised infot omavad inimesed. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad. Infot saab hankida mitmeti: • Ajakirjanik saab ise osaleda sündmuses ja nähtu-kuuldu ülesse kirjutada. • Ajakirjanik saab hankida infot lugedes kirjalikke materjale. • Ajakirjanik saab küsitleda inimesi, kes osalesid sündmuses jne. Ajakirjanik kui allikas Üks allikas on lugu kirjutav ajakirjanik ise. Omad teadmised, arvamused, seisukohad, tunded.
Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb. Tausta uurimine Teiseks tuleks uurida allika tausta, et enne intervjuud võimalikult palju teada. Esiteks, allikad vastavad paremini kui reporter on ette valmistanud ja nende vastu huvi näitab. Teiseks, kui allikas ei taha vastata, siis tausta uurimine valmistab ette selliseks olukorraks. Tuleb mõelda, kuidas võib suhtuda allikas teemasse ning mida vastata. Tausta jaoks on palju infoallikaid: varasemad uudised, kõned, biograafiad jne. kui allikast on tehtud ennem uudis, siis kasulik on rääkida selle reporteriga, kes seda tegi. Küsimuste koostamine - Kui ülesanne selge ja taustainfo olemas, võib tegelda küsimustega.
Pärnu 88010 Estonia 4. November 2011 Mrs Tambu 21 park street Pärnu 88010 Estonia Dear Mrs Fox I'am writing in reply to your advertisement in Pärnu Postimees to apply to the position of news reporter. In 1992 I graduated Tartu University with summa cum laude. In 1992 I finished high-school in Pärnu Coeducational School with gold medal. I worked as a news reporter and did some illustrations at Eesti Ekspress from 1992-1996, this company went to bankrupt so I was invited to Äripäev. I worked as news reporter at Äripäev from 1996-2006. I'd love to work with Pärnu Postimees, becouse I think this newspaper needs a good news reporter. I'am really intrested to this job, this is my life job
Curriculum Vitae Peeter Kuusk Mai 35 Pärnu 80011 ESTONIA Tel: 50123567 E-mail: [email protected] Objective: To get a position in Pärnu Postimees as a news reporter. Education: In 1992 graduated from Tartu University with summa cum laude. -Studied journalism. In 1988 finished high-school in Pärnu Coeducational School with gold medal Carreer: In 1992-1996 worked at Eesti Ekspress. -News reporter and illustrator. In 1996-2006 worked at Äripäev. -News reporter. Skills: Languages Estonian - native
Salomon ronib puu otsast alla ja märkab Jaani. Nad satuvad sõnasõtta. Siinkohal olgu öeldud, et rahvas jälgib pingsalt näitemängu. Jaan seletab Salomonile oma ,,leiutistest" ja Salomon Jaanile oma ,,maailmakuulsatest lugudest ja luuletustest". Pealtvaatajad puhkevad naerma, sest mõlemad mehed on väga totrad. Näitemäng lõppeb, publik plaksutab. Näitlejad lahkuvad. Rahva seast tõuseb püsti mustas kuues mees, seab oma sammu lava poole, kus teda ootab tool ja reporter. Rahvas ei tunne meest ära see on kirjanik ise. Publik plaksutab, kirjanik on meelitatud. Reporter esitab küsimusi, kirjanik vastab ja publik kuulab. Bornhöhe ütleb, et ta sündis Rakvere lähedal Kullaaru mõisas 17. Veebruaril 1862. aastal ja ta lisab veel, et talle meeldis lapsepõlves väga teater ning ta oli koolis tubli saksa keel oli suus, matemaatikas tugev, nii et lõpetas keskkooli heade hinnete ja auhinnaga. Reporter laseb tänapäeva õpilastel Bornhöhed iseloomustada
HORNET'S NEST To begin with, although this book is considered to be a thriller, it is rather a book about the personalities of the main characters. The main characters are unhappily married Judy Hammer a police chief in Charlotte, Hammer's deputy 42-year-old volunteer policewoman Virginia West and a young handsome volunteer reporter Andy Brazil, who is assigned to ride with West while doing the casual patrol. It is story about the relationship between Andy Brazil and Virginia West. Deputy chief Virginia West likes and respects her boss. But with an increasing number of visiting businessmen being murdered in her city by a maniac who is painting his victims bright orange, she finds it hard to accept Hammer's edict that a rookie reporter should ride on patrol with her to better relations with their citizens
Tänavaküsitlus: Kuidas suhtute koolides olevasse usuõpetusse ? Carmen-Meelike See 13.september 2011 14.00 Kooli alguses ehk siis septembri kuu keskpaigas käis Õhtulehe reporter küsimas koolinoortelt kuidas nad suhtuvad uude õppeainesse kui usuõpetusse ? Reporter tegi esimese visiidi Tallinna Tehnikagümnaasiumi õpilastele . Kooli ette jõuti täpselt siis , kui parajas vanuses olevatel noortel tunnid lõppemas olid ning värsked õppurid sammud kodu poole seadsid . ,,Julgemad koolijütsid jooksid ise meie juurde ja küsisid , et kas Te teete mingit saadet ja kas see ka kunagi kusagil väljastatakse ?" meenutab reporter.
ESMAALLIKAS on sündmuskohal viibiv ajakirjanik ise, tema on alati parim allikas.Reporter on parim vaatleja, kes suudab leida sündmuste kajastamiseks kõige vajalikuma info. Teiseks info allikaks on sündmuses osalejad,tunnistajad või pealtnägijad, keda ajakirjanik küsitleb.Kuna neilt saab ajakirjanik valdava osa infost, on vaja jõuda sündmuspaika võimalikult kiiresti.Nii saadakse allikalt ka emotsionaalselt värskeima info. JUHUALLIKA korral peab reporter kontrollima tema usaldusväärsust ning info tõesust. Kolmas allikas on isikud, kes vahendavad sündmuses osaleja,tunnistaja või pealtnägija infot näiteks pressiesindajad, PR-töötajad. Siia kuulub ka materjal, mille reporter saab nt. pressiteadetest,agentuuriuudistest jm. Kirjaliku allikad - neid on tohutult nt. temaatiline andmearhiiv,mitmesugused tekstid, teatmeteosed, interneti andmebaasid,uudised. Atributeerimine ehk info omistamine mingile allikale
Uudistesaadete formaatide võrdlus 10.12.2015 Võtsin võrdluse alla kaks uudistesaadet: ETV„Aktuaalse kaamera“ ja Kanal2 „Reporteri“. 1. ETV„Aktuaalne kaamera“ „Aktuaalse Kaamera“ kella 21.00 uudistesaate algusaeg on püsinud sama alates 27. jaanuarist 1992. aastast. Tööpäeval on eetris kolm saadet (kell 17.00, 18.30 ja 21.00), millest mahukaim on kella 21.00 põhisaade (kestvusega 30 minutit). Kindlalt piiritletud sihtrühm uudistesaatel puudub, lähtub üldhuvist ja on suunatud „üldisele auditooriumile“, pigem täiskasvanud eestlasele. Eetris on alati kaks uudisteankrut, üks mees ja üks naine, kes uudised vaheldumisi loevad. Ankruteks on: Margus Saar, Monika Tamla, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Kasutusel on tehnilised lahendused, mis kõik panustavad saate visuaalse külje elavdamisele. Stuudiokujundus on heledates toonides ning tundub, et stuudios valitseb vabam vorm, suheldakse omavahel. Ekraani allosas jookseb terve saate...
Valga Kaugõppegümnaasium Arvi Siig Jaana Varis 12 klass Valga 2011 Sisukord 1. Arvi Siia elulugu ja looming 3,4 2. Luulekogu 5 3. Tunnustus 6 4. Luulenäide 7,8 5. Kasutatud kirjandus 9 Arvi Siig (8. november 1938 Tallinn 23. november 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja. Arvi Siig õppis 19571963 TPedI-s(Tallinna Pedagoogikaülikool) ja TRÜ-s(Tartu Riiklik Ülikool), töötas aastast 1961 ajakirja "Noorus" toimetuses. Arvi Siig oli NLKP liige aastal 19761989. Ta on olnud ENSV Ülemnõukogu saadik. 1970. aastate keskel käis Arvi Siig USA-s ja kirjutas sellest luuletsükli. Siia reaalidest rikas luule väljendab muuhulgas linnaromantikat. Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960. põlvkonna suurte nimede seast paljud...
Valga Kaugõppegümnaasium Arvi Siig Nimi 12 klass Valga 2011 Sisukord 1. Arvi Siia elulugu ja looming 3,4 2. Luulekogu 5 3. Tunnustus 6 4. Luulenäide 7,8 5. Kasutatud kirjandus 9 Arvi Siig (8. november 1938 Tallinn 23. november 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja. Arvi Siig õppis 19571963 TPedI-s(Tallinna Pedagoogikaülikool) ja TRÜ-s(Tartu Riiklik Ülikool), töötas aastast 1961 ajakirja "Noorus" toimetuses. Arvi Siig oli NLKP liige aastal 19761989. Ta on olnud ENSV Ülemnõukogu saadik. 1970. aastate keskel käis Arvi Siig USA-s ja kirjutas sellest luuletsükli. Siia reaalidest rikas luule väljendab muuhulgas linnaromantikat. Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960. põlvkonna suurte nimede seast paljude arvates ...
kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loota mälule. Kohe ülesse kirjutada oma loo tuum, küsimused, millele on vaja vastuseid otsida. Planeerimine ehk kodutöö Planeerimise võib jagada kaheks: esmalt valida uudise teema, sõnastama uudise teema ja määratlema uudise parameetrid; teisalt analüüsida materjali, mõelda läbi küsimused, millele uudis vastab ning kavandada lisamaterjali strateegia. TEEMA, TUUM JA MUUD PARAMEETRID 1. Uudisväärtusliku teema leidmine – reporter peab ise olema aktiivne teemade otsija. Reporter on sama hea kui on tema allikad. Korraldada ajurünnakuid, lugeda teisi uudiseid, vihjetelefonid. 2. Homse lehe teemade valimine – Selleks : võrrelda uudisväärtuste ja ajalehe enda lisakriteeriumite seisukohast; võrrelda valitud teemasid lehenumbri mitmekesisuse seisukohast; kontrollida, et teemasid poleks valitud lähtudes pseudouudisväärustest ega poleks ka pseudosündmusi; kontrollida eetilisi probleeme. 3
üles leida. Ootamatud ja varjatud sündmused Pooloodatud avalikud sündmused. Need on sündmused, mis on üldiselt ette teada, kuid konkreetselt ootamatud. Sündmused, mille juhtumine on suur. Selliste uudiste edukaks jahtimiseks on kolm põhimõtet: 1. Iga valdkond, kus selliseid sündmusi võib juhtuda, peab olema lehes kaetud reporteriga, kellelon kohustus pidevalt ja järjekindlalt jälgida oma valdkonda, et sündmusi mitte maha magada. 2. Selline reporter peab omama palju taustateadmisi oma valdkonnast ning väga häid püsiallikaid, kes talle infot annavad. Aitab ennustada sündmusi ja tööd teha nendega. 3. Toimetuse juhid, kes planeerivad lehte, peavad pidevalt jälgima valdkonna reportereid, mis neil uudist on; mida on täna oodata. Ootamatud avalikud sündmused. Sellised sündmused on väga väikese toimumise tõenäosusega, kuid nende toimumist ei varja keegi. Siia kuuluvad tulekahjud, lennuõnnetused jne.
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 ...
Tsensuur avaldavate materjalide eel- või järelkontroll Meedia avatus sõltub riigikorrast ja teenib valitseva ideoloogia huve Mittedemokraatlikes riikides liigub info ülalt alla ehk võimust rahvani Meedia liigid: · Ajalehed · Ajakirjad · Raadiojaamad · Telekanalid · ,,uus meedia" · Ristmeedia Allikas inimene, kes annab ajakirjanikule olulist infot Juhuslik ehk ühekordne allikas näiteks õnnetuse pealtnägija Püsiallikas reporter saadab pidevalt infot. Oht, et võib manipuleerida. Objektiivsus reporter ei esita oma arvamust, järeldusi, vaid fakte Täpsus faktid on õiged ja kontrollitud Tasakaalustatus sõna saavad kõik osapooled Erapooletud (õiglus) lugejale andtakse kogu info, mis on olemas, ja ta teeb ise lõppjärelduse. Mis on eelnimetatud 7 uudisväärtuse kriteeriumit ? 1) Sündmuse värskus 2) Sündmuse geograafiline ja emotsionaalne lähedus
sellel kindlalt vastu. Brissenden annab Martinile 100 dollarit. Martin läheb Mariaga talle kingitusi ostma. Näeb Ruthi. 36. Brissenden tutvustab "maa soola" targad inimesed. 37. Saadab "Efemeeri" ajakirjale ning hakkab kirjutama. Läheb Ruthile külla. Martin vaidleb kohtunikuga ja mr. Morse'iga. 38. Brissenden saadab Martini sotsialistide parteikoosolekule. Martini mõtted avaldasid seal muljet (tal lubati rääkida üle lubatud viie minuti). Seal koosolekul olnud noor reporter tegi ka oma kõne. 39. Seesama noor reporter kirjutas Martini kohta artikli (esilehel), kus kirjutas, et Martin on sotsialistide liider. Reporter tuleb talle külla. Brissenden tahtis talle peksa anda. Reporter üritab Martiniga intervjuud teha, kuid saab hoopis naha peale. Järgmisel päeval ajalehes jälle Martinist artikkel, kus teda näidati ühiskonna vaenlasena. Ruth saatis talle kirja. Martin vastas, kuid Ruth ei vastanud. Müüjad ei
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale
imeõhukesed ja kaasaskantavad. Arvutit kasutatakse töötamiseks, meelelahutuseks, teabe saamiseks. Ka telekanalid on teinud suuri muutusi. Vanasti oli olemas paar algelist telekanalit, nüüd on kanaleid aga tuhandeid ja need on pühendunud teatud aladele. Näiteks on olemas spordi,-ajaloo,- muusikakanaleid. Meedia ülesandeks on anda infot teatud inimestele just neile sobival viisil, seda just seetõttu, et noored ja vanad inimesed on väga erinevad. Heaks näiteks on uudistesaated AK ja Reporter. AK on suunatud inimestele, kes tahavad teada rohkem poliitikast ning tõsiseid uudiseid. Noortele meeldivad aga huvitavamad ning meelelahutuslikumad uudised ja selleks on Reporter, mis räägib elust enesest ning avardab silmaringi igast eluvaldkonnast. Ka ajalehti ja ajakirju on väga erinevaid. Näiteks on olemas nädalalehti ning päevalehti, üldloetavaid ning erialaseid. Erinevad ajalehed ning ajakirjad on tehtud erinevatele lugejaskondadele
Boliivia kasuks, lootes seal leida eest kõige tugevama revolutsioonilise potenstiaali. Lõplik lahing 1966. aastal Boliiviasse läinud, lõi ta Santa Cruzi regioonis salga, mille eesmärgiks oli uuesti äratada maailma tähelepanu oma unistuse elluviimiseks. Salga asukoht tuvastati oktoobris 1967 valitsusvägede poolt koostöös CIA-ga ning hävitati. Che Guevara sai lahingus haavata ning tapeti haavatuna 9. oktoobril 1967. aastal peale vangivõtmist ilma kohtuta. Jornal do Brasili reporter Carlos Villa Borda kirjutas 13. oktoobril 1967. aastal: "Räägi viie Boliivia ametniku või sõjaväelasega ja sa kuuled viit erinevat versiooni Che surma kohta. Pöördu poliitilise rühmituse või ajalehetoimetuse poole, ja nende surmaversioonid killunevad tosinateks lugudeks, milles ühed on usutavad, teised aga rohkem või vähem fantastilised." Kas surnu oli ikka Che Guevara? Diario de Sao Paulo reporter Joaquim Pinto Nazario külastas mitu kora Che isa, et teada
/ Kanal2 / 177 000 / 13.8% 6. Rääkimata lugu / Kanal2 / 171 000 / 13.3% 7. Tujurikkuja* / ETV / 169 000 / 13.3% 8. Aktuaalne kaamera / ETV / 165 000 / 12.9% 9. ENSV / ETV / 158 000 / 12.3% 10. Viking Lotto aastaloos / Kanal2 / 156 000 / 12.2% 11, Reporter+ / Kanal2 / 155 000 / 12.1% 12. Mida teie arvate? / ETV / 146 000 / 11.5% 13. Suusatamise MK, Otepää M15 / ETV / 145 000 / 11.3% 14. Sport. Sport / ETV / 143 000 / 11.2% 15. Kuidas elada 100-aastaseks? / Kanal2 / 143 000 / 11.2% 16. Reporter / Kanal2 / 141 000 / 11.0% 17. Superämm / Kanal2 / 139 000 / 10.9% 18. Suusatamise MK, Otepää n,m sprint finaalid / ETV / 139 000 / 10.9% 19. Edekabel* / ETV / 136 000 / 10.7% 20. Mf Kormoranid / ETV / 131 000 / 10.3% Nagu näha, on üle poolte vaatajate eelstanud ikka ETV-d. Emaus saateid vaadatakse ETV-st või Kanal kahest. Eesi televisiooni logo: ETV2-e logo: Kanal2 ja TV3 Mõlemad kanalil on 24 tunnine programm
Madis Jürgen Sündinud 9. juunil 1962. aastal Harjumaal. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis 1977-1980 aastatel. Esimesel katsel ülikooli sisse ei saanud, ühe aasta pidas postiljoni ametit. 1981-1896 õppis Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Lõpetas ajakirjanikuna ,esimene töökoht ajakirjas ''Kultuur ja Elu' 1991.aastal läks tööle ajalehe ''Eesti Ekspress'' toimkonda. Töötab seal tänaseni, on olnud nii reporter kui ka toimetaja. Oma lugude paremaks tunnetamiseks on ta sooritanud mitmeid osaluseksperimente. Ta on ärandanud oma auto ja testinud politseinike valvsust, elanud psühhoneuroloogiahaiglas ja kodutute varjupaigas, proovinud kuuaega toime tulla pensionäri rahakotiga, lasknud jala kipsi panna ja katsetanud ratastooliga liikumise võimalusi Tallinnas, toimetanud üle piiri relva jm. sellist. Madis on olnud telesaate "Õhtune Ekspress" üks autoritest (saatest kasvas
Charles Dickens was born in 1812 in Portsmouth. His father was a clerk who earned relatively little money. In 1822 his family moved to London and Charles's education was interrupted by need to take poorly-paid work in factory because his father got into debt and imprisoned. In 1823 he became solicitor's clerk and a year later a newspaper reporter. His first short story was published in 1825 anonymously without payment and later he began writing under pen name `Boz' and described conditions of poverty in England. Ten years later he married Catherine Hogarth with whom he had 10 children. In 1842 he visited USA where he was treated as a celebrity because he was very well-known there. Between 1837 and 1865 some of his finest writings were published, many of them in instalments or monthly parts such as Oliver Twist and Christmas Carol
Chiose veresaun 1822. aastal saatis Türgi Egeuse meres asuva Chiose saarel vastupanu osutunud elanike vastu sõjalaevastiku ning korraldas seal enneolematu massimõrva: üle 20 000 inimese tapeti ja ligi 50 000 müüdi orjaks. Chiose veresaun vallandas Euroopas ulatusliku protestilaine ja pani aluse filhelleenide liikumisele. Filhelleenidega liitusid palju tolle aja Euroopa vaimuinimesed, kes korjasid raha ja hankisid relvi kreeka vabadusvõitlejatele. Intervjuu Victor Hugoga kes toestas filhelleenidide liikumist. K: Mida arvate praegusest olukorrast Chiose saarel? V: Kuna olukord Chiose saarel on täiesti vastuvõetamatu, siis otsustasime kaasmaalastega hakata protestima, ebainimliku käitumise Kreeklaste vastu. K: Kas te olete mõelnud ka sellest enneolematust Chiose veresaunast ka raamat valmis kirjutada? V: Jah, olen tõesti mõelnud, et tulevastel põlvedel oleks midagi lugeda, siis võiks ju sellisest sündmusest midagi...
Schreibstil Ethik Objektivität Werte Namensnennung Defamation Redaktionelle Unabhängigkeit Bildung Weitere Themen Soziale Folgen Die Freiheit der Presse Infotainment Öffentlichkeitsarbeit Gelbe Journalismus Vierte Gewalt Fünfte Gewalt Media bias News Medien Zeitungen Zeitschriften News BroadcastAgenturen Online Photojournalism Alternative Medien Rollen Journalist Marketer Reporter Herausgeber Kolumnist Kommentatoren Fotograf Presenter Meteorologe Production Manager Intern Und so weiter. *Vlog V(ideoB)log die periodisch neue Einträge *Twitter soziales Netzwerk Tagebuch im Internet (Mikroblog) Website, Mobiltelefon, Desktopanwendung, Widget oder WebbrowserPlugin Kann man sagen, dass Blogs sind unsere Spiegel?
MEEDIAKANALID 12.H EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR on Eesti ainus avalik- õiguslik meediatootj a, mille alla kuulub kaks telekanalit, viis raadiojaama ja ligi 15 veebiportaali EESTI TUNTUMAD TELEKANALID NIMETUS LOGO ENIM TUNTUD SAATED JA SARJAD ETV Aktuaalne kaamera, Ringvaade, Terevisioon, ERR uudised, Õnne 13 ETV2 ERR uudised, Aktuaalne Kaamera(vene keeles), animafilmid Kanal 2 Reporter, Kodutunne, Krimi 3+ Aktuaalne kaamera*, Moodne hommik Alina Privalovaga TV 3 Võimalik vaid Venemaal, Naistevahetus, Me armastame Eestit!, Kättemaksukontor TV 6 Ida-Virumaa uudised, Kodu keset linna, Kõige naljakamad koduvideod Talinna TÄNA Uudised, TÄNA+, otseülekanded (sport, TV kultuur) Seitse Muusika, muusikavideod AKTUAALNE KAAMERA http://etv.err
pühapäeval. 21. jaanuaril 2010 võttis Riigikogu 81 poolthäälega vastu otsuse lisada vanavanemate päev riiklike tähtpäevade nimistusse . Vanavanemate päeva tähistatakse septembrikuu teisel pühapäeval ja eelnõu algataja valis selle päeva põhjusel, et ka emade- ja isadepäeva tähistatakse just kuu teisel pühapäeval. Seadusemuudatus sai teoks kodanikualgatuse korras ja eelnõu Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmiseks esitas Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioonile Kanal 2 reporter Heiki Valner . Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Tähtpäev aitab lastel saada teadlikumaks sellest, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad ning tihendaks eri põlvkondade vahelist suhtlemist. Tähtpäev on asjakohane austusavaldus ka riigi poolt ning võimaldab avalikult näidata
Mulle meeldis Pencroffi juures see, et ta hoolitses oma kunagise kapteni poja eest. Pencroff armastas Harbert Browni nagu oma last. SISU KOKKUVÕTE: Oli 1865 aasta, Ameerika kodusõda. Kindral Iranti juhtimisel tehti katse vallutada Richmond. Ja mitmed ohvitserid langesid vaenlaste kätte ja nad toimetati vangidena linna. Ühel ja samal päeval langesid vangi Cyrus Smith, kes oli teadlane ja väga vapper sõdur ja ajalehe ,,New York Herald'' reporter. Gidion Spiletti, kelle ülesandeks oli olnud jälgida sõjasündmusi Põhjariikide armees. Vangid otsustasid põgeneda maksku mis maksab. Põgenemiseks kasutasid nad aerostaati ja ühel tormisel ööl põgenesid 5 meest ja koer. Torm aga paisus orkaaniks. Õhupalli oli võimatu maapeale tuua. Neli neist viiest mehest, kes 20- ndal teele asusid heideti 24-dal tühjale rannikule üle kuue tuhande miili nende kodumaast eemal. See oli asustamatta saar. Hiigellaine oli paisanud inseneri merre
kuritegevus jne. Teemad on eelkõige huvitavad, kuid ei pea olema tähtsad. Uudise 7 põhikriteeriumi · Sündmuse värskus (viimase ööpäeva jooksul) · Sündmuse geograafiline ja emotsionaalne lähedus · Sündmuse mõjukus · Sündmuse osalejate prominentsus (tuntus) · Sündmuse konfliktsus · Sündmuse erakordsus · Sündmuse päevakajalisus Uudise omadused · Täpsus faktid on õiged ja kontrollitud · Objektiivsus reporter ei esita oma arvamusi, järeldusi, vaid fakte · Tasakaal sõna saavad kõik osapooled · Erapooletus lugejale antakse kogu info, mis olemas on ja ta teeb ise lõppjärelduse Ülesehitus · Juhtlõik juhatab uudise sisse, uudise kõige tähtsam osa! · Sündmus juhtlõigu arendus, annab olulisemad faktid · Lisamaterjal, taust Juhtlõik · Konkreetne, lühike, täpne · Sisaldab 20-25 sõna, on tavaliselt üks lause
ja Steve McGuire' Pariisi moodsaimasse hotelli , kus neile serveeriti külluslik hommikueine, anti nad arstide hoole alla ning pakuti ükskõik missugust sealsest üheksast luksuslikust numbrist, et välja puhata. Nad kõik olid sellega päri. Abraham tõusis istukile ja pani teleri käima. Otsekohe süttis tema silmades leek, nähes, et uudistes näidati tema kaaslaste fotosid ning kommenteeriti juhtunut. Reporter oli närviline, seistes õnnetuskohast kõigest kümne meetri kaugusel. Märjal asfaldil, millelt peegeldusid linnatulede valgusvihud, lamasid kaks surnukeha. Abrahami sisemus muutus õõnsaks ning järgmisel hetkel kostis numbris uksekoputus, mille peale ta ehmus. Pea oli mõtetest tühi ja hetkeks talle tundus, et kõik ümbritsev oli kadunud, kuid järgmisel momendil tabasid tema aju koputuse helilained kui noad. Peas oli kakofoonia ja otsustusvõimetus
Kas meedia toodab vägivalda? Meedia mängib meie elus suurt rolli. Ta aitab meil suhelda maailmaga ja saada informatsiooni elust. Kuid meedia ei ole alati hea ja kasulik. Kas meedia toodab vägivalda? Meedia alla kuuluvad igasugused ajakirjad, ajalehed, televisioon ja internet. Ajakirjadest me võime lugeda asjadest mis toimub väljaspool meie riiki kuid muidugi ka elust meie riigis. Samas võib ajakirjandus tekitada vägivalda. Tuues näite Eestist. Ajakirjas Kroonika tehakse maha kuulsat Eesti lauljat. Ning selle laulja fännid võivad tõsta mässu ja tekitada vägivalda,see on meedia halb pool. Televisioon on minu elus lahutamatu osa. Ma vaatan telerit päevas väga palju. Uudised on inimesele kasulikud ja harivad. Mina ise vaatan ainult Kanal 2 uudist Reporter. Uudiste vaatamine ja kuulmine laiendab teadmisi ja püüab tuua tähtsaima uudise inimeseni. Kuid on palju filme ja multifilme mida ei soovitata väikestel ...
Saame Journal lähemalt tuttavaks de Paris proua Vaqueri pansioniga. 25.03.1834 Millise mulje Vanemtoimetaja:Kristin Kõks salapärane Toimetaja:Laura Burtseva naine oma Ajakirjanik, reporter:Riho Kirsipuu pansionile ja Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili
starts to record all the disappointments in her life. Back in the publishing office where she works, Bridget starts flirting with her boss Daniel Cleaver. After some days she falls in love with Daniel. They spend a lot of time together but they hide their relationship at work. Bridget believes that Daniel is the right man for her until she finds out that Daniel has a lover. Bridget decides to quit the job and find another one. Some days later she gets a job on the television has a reporter. At the same time her mom and dad have marriage problems. So they break up and mom finds a new man. Bridget visits her dad many times and tries to cheer him up. Also she meets Mark everywhere she goes. And on Bridget's birthday they become friends. Mark helps her to cook a birthday meal and Bridget finds out that it doesn't matter how funny clothes he wears, in his heart Mark is very pleasant.
Meedia suhe noortega - varem ja tänapäeval Tänapäeva on meil kõige suuremaks informatsiooniallikaks meedia. Selle alla kuuluvad ajalehed, raadio, ajakirjad, televisioon ja paljud muud infokanalid. Nüüdisaja noorte suhted meediaga on aga hoopis teistsugused kui kunagi varem. Kas noorema põlvkonna harjumused võivad ohustada meediaväljaandeid? Arutelu on olnud selle üle, et kas noorte meediaharjumused võivad mõjuda halvasti nende tervikliku maailmapildi kujunemisele. Ma usun, et olukord tegelikkuses ei ole üldse nii hull, sest kõik asjad ja olukorrad pidevalt uuenenevad ja inimesed peavad harjuma ja kohanema nendega. Tõesti võib juhtuda nii, et raadiot enam ei kuulata, aga ega selle tõttu ei jää vajalik informatsioon kätte saamata. Mulle tundub, et üha enam koguvad kuulsust internetiajalehed ja uudiste portaalid, mida saab tasuta lugeda, näiteks Postimees, Õhtuleht, Delfi ja paljud teised. Paarikümne...
ehk investeering tulevikku. Lastetoetust makstakse 300.- igale lapsele kuus. See on ligikaudu 700 miljonit krooni aastast ja selle peale ütleb Ansip , et seda on liiga palju , kuigi tõdeb et 20 % lastest kannatab meie riigis puuduse all. Sellest järeldan ma juba , et ei saa rääkida jätkussuutlikkust Eestist , kui on kahju raha laste peale kulutada ja mõeldakse praeguse elu peale , et ikka ainult endal hea olla . Panin teleka tööle ja sealt hakkas tulema reporter , kus oli küsitlus noortelt gograafia koht . Seda vaadates läksin ma lausa närvi. Inimesed ei teadnud isegi kus Eesti asub. Kas sellist asja kuulates peaksin ma uskuma , et haridusega on kõik korras? Mina arvan siiralt , et kui tahta tagada jätkusuutlikust tuleb alustada lastest ja nende haridusest . Muidu ei jõua meie riik kuhugile!
Nimisõnad Omadussõna Tegusõnad Väljaanded Kirjutis Ilustav Kirjutama Postimees Ajaleht Kirju Huvituma Delfi Raadio Pöörane Küsitlema AK Ajakirjanik Kiire Lugema ERR Reporter Huvitav Uurima Eesti Ekspress MEEDIA Meediaõpetuses me loeme ja kirjutame, arutame ja vaidleme, räägime elust ja uurime elu, õpima küsima ja küsimustele vastuseid leidma, analüüsime ja loome tekste. Marju Lauristin: ''Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.'' Meedia mõjutab kõiki elualasid poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid. Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi: 1. efek...
vallakooli, siis Väike-Maarja kihelkonnakooli, kus tema õpetaja oli ka luuletaja-sai innustust õpinguteks. Ta on vaimustuses Juhan Liivi raamatust ,,Vari." Edasi läheb Hugo Treffneri gümnaasiumisse, tutvus seal Darwini õpetusega ja lõpetab selle kooli. Omandas Dostojevskit, mis oli talle väga oluline, tõlkis ära ,,Kuritöö ja karistuse." ,,Inimene on saladus" Dostojevski aforismid , see on ta loomingu põhiteema. Tammsaare töötab ajakirjanikuna, on reporter. Kirjutab pidevalt artikleid. Rahvas sai temast innustust ja ainet. Tammsaare sai nii suureks, sest tal oli ,,aega oma mõte ära mõelda." Ta astub TÜ- sse, alguses vabakutselisena, järgmisel aastal laseb ta ennast päris õpilaseks immakuleerida, läks õigusteaduskonda. TÜ-d ei lõpeta, sest haigestub tuberkuloosi, seal :" Parem siplomita elada, kui diplomiga surra." Läheb Lõuna-Venemaal tervist parandama, kui Venemaalt ära tuleb, läheb Koitmjõele venna juurde, kes oli metsavaht.
Referaat ,, Niki e. Kairit Tuhkanen ,, Koostas: Maris Välja Klass: 8.a Sisukord 1. Kairit Tuhkanen ....................................................................... lk 3 2.Albumid........................................................................ .................. lk 4 3.Muud huvid........................ ............................................................lk 5 4. Kasutatud allikad.......................................................................lk 6 Lk 2 Kairit Tuhkanen e. ,,Niki" Kairit Tuhkanen (28)(artistinimega Niki ) , on kogunud kuulsust alates 2006. aasta kevadest, kui ta asus tööle Kanal 2 uudistesaate ,,reporter" ilma ja horoskoobilugeja...
Reklaamid televisiionis. Reklaam on üks turunduse tähtsamaid instrumente, mille eesmärgiks on teavitada läbi erinevate meediate tarbijat toodetest, rakendusdest, ideedest ja selle läbi muuta reklaami sihtgrupi suhtumist, teadlikkust ja/või tarbimisharjumusi soovitud suunas. Tuntud Eesti telekanalid Kanal 2 ja TV3 edastavad enne iga filmi või saadet, filmi pauside ja pärast filmi mitmeid minuteid reklaame. Mõeldakse küll, et suudetakse reklaamidest üle olla ja nende ohvriks mitte langeda, sest need vihastavad alati inimest, kui põneval hetkel film jäetakse 15 minutiks pooleli. Kuid alateadlikult, tegutsetakse ikkagi reklaamide järgi. Kui esitatakse uut toodet, siis poes tekib ikka soov see järgi proovida, kuigi toode, mida eelnevalt kasutati oli igati sobiv ja ei omanud omadusi, mille üle oleks saanud nuriseda. Vaatasin Kanal 2 uudisesaadet Reporter+. Reklaamipausi ajal, mis kestis 9 minutit, reklaami...
,,Ringvaade" retsensioon Vaatasin saadet ,,Ringvaade" reedel, 8. aprillil 2011 kell 19.00. Saate eesmärgiks on lahata palju kõmu tekitanud ning rahva enda poolt esile tõstetud uudiseid ja pakkuda töölt koju tulnud inimesele meelelahutuslikku informatsiooni. Tegu on uudis-, jutusaatega, mille kaudu antakse ülevaade teatud uudisest, mida seejärel on kutsutud kommenteerima saatekülaline. Saade on väga laia profiiliga, adresseeritud suurtele rahvahulkadele, paljudes vanuseastmetes (~15-...). Saateaeg on minu arvates hästi valitud. Tööinimesed on parajasti koju saabunud, teleri sisse lülitanud, esmalt ,,Aktuaalse kaamera" söögi kõrvale ära vaadanud ja siis diivanile maha istunud. Häirivaks teguriks võiks pidada ainult kolme nn. uudissaate samaaegset kokkulangemist, seda on TV3-e ,,Seitsmesed uudised", Kanal 2-e ,,Reporter" ning eelpool mainitud ETV ,,Ringvaade". Saate ülevaade: Saate esimeses osas räägit...
75 000 inimest eelistavad trahvi maksmisele arestimaja Rahvas hoidub trahvide maksmisest nagu surmast palju enam eelistavad inimesed trahvi asemel istuda arestimajas. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Toomas Vareki arvates hakkavadki maainimesed tegema selleks kõik, et trahvi asendada arestimajas olekuga, vahendas Reporter.ee. Tänavu prognoositi eelarvesse koguda trahvide näol 505 miljonit krooni. Sellest rahast on aga tänaseks kätte saadud vaid 100 miljonit krooni. 75 000 inimest hoiab maksmisest eemale. Arestimajades olid aga aastapikkused järjekorrad, et trahvisummast pääseda. Viru vangla avamisega õnneks järjekorda enam pole. Vareki sõnul jääbki õhku küsimus, et kuidas kavatseb riik kätte saada tuleva aasta eelarvesse prognoositud topeltsumma 770 miljonit krooni.
Kõnelood – uudised, mille keskseks on kõned, sõnavõtud jms(koosolekud, kongressid, parlamendiistungid jne. selle põhiprobleemiks on suulise kõne edasiandmine ja olulise info leidmine mahukast ja sidumata materjalist. Kirjalood – uudised, mille aluseks on kellegi teise poolt vormistatud kirjalikud tekstid(teaduslikud uuringud, raportid jne). selle põhiprobleemiks on valmis lugude hindamine sündmuste uudisväärtuse põhjal. Vaatluslood – uudised, mille keskseks infoandjaks on reporter ise, kes on sündmusel kohal ning teeb loo vaatluse põhjal. Olulised on rahvakogunemised: laulupeod, kontsertid jne. Intervjuulood – uudised, mille puhul on allikaks inimene, kellelt küsitakse küsimusi ja esitatakse lugejale intervjuuna. Piltuudised – keskseks on fotod, mitte tekst. Valdkondadelt ja teemadelt võivad need uudised kuuluda erinevatesse rühmadesse. Kõige tavalisem on see,et tegu on poliitiliste uudistega. Lisaks võib nende seas olla ka majandusega seotud uudiseid
Patricia Benner (1942...) Annika Paavel Martina Vool Aljona Komissarova Patricia Benner "Knowledge development in a practice discipline consists of extending practical knowledge (know- · California ülikool- how) through theory based scientific investigations and through the clinical experience in the practice of psühholoogilise that discipline" (Benner, 1984) õenduse osakonna professor · bakalaurus õenduses · Magister kirurgiaõena · erialased õpped filosoofiadoktorina · http://www.udea.edu.co/portal/page/portal/bibliotecaSedesDependenci as/unidadesAcademicas/FacultadEnfermeria/Diseno/Imagenes/Noticias /patriciaBenner.jpg Dr. Benneri Teooria · 5 oskuslevelit · kogemused kliinilises tegevuses võtmeks õend...
Samas võiks sotsiaalmeediat kasutada ka oma vaatajatega kontaktis olemiseks. Põnev oleks, kui saate meeskond avaldaks näiteks päev või kaks enne salvestust, kes on nende stuudios intervjueeritav ning annaksid huvilistele võimaluse küsida üks küsimus. Neist valitakse parmin ning küsitakse nt intervjuu lõpus. 5.Milline on ajakirjanduslik käsitlusviis? Saates kohtab kahte ajakirjanduslikku käsitlusviisi. Esiteks seletavat- me näeme tegija olemasolu lõikudes. Tihti on reporter kõige keskmes. Lugu jutustub loogiliselt. Teiseks vaatlevat- me ei näe autorit ning ta jutustab loo ning esitab faktid ning vaatajal jääb vaid üle neid nentida. Vastuväideteks ruumi ei ole. Saatelõikudes esitatud mõttekäigud on igati loogilised, mõistetavad ning hästi argumenteeritud. Saatejuhid esitavad intervjuudes huvitavaid küsimusi, vahel isegi veidi provokatiivseid, et esindada erinevaid vaatenurki. Saatesse kutsutud intervjueeritavad on välispoliitikas "omas kodus" ja
Kanal 2 on esimene erakapitalile põhinev Eesti telekanal, mis loodi 1993 aastal. Alates 2001 aastast kuulub Norra kontsernile 100 % kanal 2-e aktsiatest. Puuduvad saated, mis on suunatud ainult poliitika kajastamisele igapäevaselt. On olemas huumorikalt ja kriitiliselt poliitikat kajastava sisuga saated : Pehmed ja karvased, Ärapanija. Mõlemad saated on kord nädalas eetris. Lisaks on iga päev uudistesaade Reporter, mis kestab koos reklaamidega tervelt 60 minutit ja on ühtlasi ka kestvuselt Eesti pikim uudistesaade. Vaatlusel selgus, et saade kajastab pigem meelelahutuslikku poolt ning poliitika kajastus on üpris minimaalne. TV3 loodi 1996 .aastal ja kanal kuulub meediakontserni MTG (Modern Times Group) . Vaatlusel selgus, et kanal omab ühte vestlussaadet Kolmeraudne, mis käsitleb aktuaalsemaid nädalasündmusi. Väga tihti on saatekülaliseks mõni tuntud poliitik. Otseülekandena toimuva
sixteen. Was a big baseball fan. A copywriter. Detroit Free Press First novel, The Cat Who Could Read Backwards. Left Michigan to move to North Carolina (1989). Is married to actor Earl Bettinger, has two cats. In January 2007 the twenty-ninth novel was released. Takes place in Moose County in the small town of Pickax. The story begins on Monday, November Eleventh an ends on Monday, November Twenty-fifth. Jim Qwilleran newspaperman; a prize- winning reporter with a nose for crime. Koko a Siamese cat with extraordinary talents and a flair for mystery; loves, when Qwilleran reads to him. Yum Yum a lovable Siamese adored by her two male companions. Series opens in November. Jim Qwilleran. Other matters that concern Qwill. A museum in the mansion. Jim Qwilleran as a hobby detective. Koko and Shakespeare. Fire in the Klingenschoen Museum. Emphasis characters important. Auto Bibliography: Qwilleran, Koko and Yum Yum series:
once again directed by Freleng, Sylvester is a jealous housecat, trying to eat Tweety, a concept that would continue for countless cartoons. Later the series would introduce audiences to Granny, Tweety's owner, and Hector, Tweety's bulldog bodyguard. Superman Jerry Siegel and Joe Schuster created Superman in 1938. Superman was sent to earth from another planet called Krypton to save the earth from attack of evil forces. He is working as reporter of a newspaper namely `The Planet'. His name is Clark Kent. Flintstones William Hanna and Joseph Barbara, makers of Tom and Jerry, created Flintstones in 1960. It is a story of a Stone Age city. The cartoonist imagines the life in that Stone Age city, if all modern technological and scientific developments are available there. The Flintstones" was nominated for an Emmy in 1961 for "Outstanding Program Achievement in the Field of Humor".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
