Inimesed, keda on raske mõista Kõik persoonid on erinevad, meid kõigis leidub midagi huvitavat ja erilist, mida teisel ei ole. Me erineme üksteisest nii välimuselt, kui ka iseloomult ja käitumisviisilt. Kõik need kolm tegurit võivad saada saatuslikuks teise isiku mõistmisel. Kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Maailmas leidub väga palju atraktiivseid, huvitavaid inimesi, aga me ei pruugi neid kõiki mõista. See on suhteline, sest ma võin meeldida oma olemusega paljudele, aga see ei tähenda seda, et mul pole neid, kes mind ei mõista. Kui on mure, siis on kõige parem jagada seda oma lähedastega, et jõuda koos probleemi lahenduseni. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista. Väga tihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüame isegi ennast te...
INIMESED, KEDA ON KASKE MÕISTA Taas on kevad nagu kevad ikka: päike särab, linnud laulavad, lumikellukesed õitsevad... ja abituriendid kirjutavad lõpukirjandeid. Me võiksime nüüd õnnelikud olla, aga paraku käime mornide nägude ja valutavate südametega ringi, sest kõigil on ju alati omad mured. Sageli ei muretse me eksamite, tervise või majandusliku olukorra pärast, vaid hoopis inimestevahelised suhted on need, mis võivad väga haiget teha, kui me üksteist ei mõista. Kas on üldse võimalik kedagi jäägitult mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? J.W. Goethe on öelnud: "Otsi iseend ja sa leiad kõik". Jah, see on õige, et kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad? Arvan, et me kõik kanname tahes-tahtmata mas...
INIMESED-Nende mõistmine, nendega suhtlemine Taas on kevad nagu kevad ikka: päike särab, linnud laulavad, lumikellukesed õitsevad... ja abituriendid kirjutavad lõpukirjandeid. Me võiksime nüüd õnnelikud olla, aga paraku käime mornide nägude ja valutavate südametega ringi, sest kõigil on ju alati omad mured. Sageli ei muretse me eksamite, tervise või majandusliku olukorra pärast, vaid hoopis inimestevahelised suhted on need, mis võivad väga haiget teha, kui me üksteist ei mõista. Kas on üldse võimalik kedagi jäägitult mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? J.W. Goethe on öelnud: "Otsi iseend ja sa leiad kõik". Jah, see on õige, et kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad? Arvan, et me kõik kanname...
Raske mõista, kerge on hukka mõista Tänapäeva ühiskonnas on inimesed muutunud arvamustega lahkeks. Väga vähe annavad inimesed edasi tunnet nagu mõistmine. Mõistmine ehk arvestamine teiste tunnetega, soovidega, sellisena nagu inimene endast on kujundanud. Inimesel lubatakse omada erisuguseid tundeid, erinevat suhtumist asjadesse. Mõista hoolimata sellest kui erinevad vaated on teistel. Mõistmist ei saavutata kergelt, kergem on väheste juttude põhjal inimest hukka mõista, teda kuulamata. Tihti peale surutakse nurka, andes inimesele mõista, et ta on vale oma eksimuste tõttu. Tekivad hirmud elus edasi minna, seista tugevana, mõtlemaks „kas ma olen vale“, seades näo ette mask, varjamaks tegelikku „mina“, kaitsmaks ennast teiste eest. Küsimused mida esitatakse endale ja teistele. Kas tõesti on raske mõista ja kergem hukka mõista inimest? Inimesed on erinevad, tegemised, soovid, proovimine elus ...
Noored ei mõista vanu ja vanad ei mõista noori see on nii olnud juba sajandeid. Põlvkondadevahelised suhted on aastakümmetega kindlasti drastilisel määral muutunud. Tänapäevane ühiskond erineb hulgal meie esivanemate elust. Paljulapselised perekonnad ja põllul hommikust õhtuni põllul töötamine pole enam päevakorras. Sündimus on vähenenud ja noored ei pea tööd tegema. Sellest on ka tingitud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust seniilsuseks ja targutamiseks, vanainimesed peavad lapsi ülbeks ja üle käte läinud põlvkonnaks. Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised. Noortel pole enam nii palju piire nagu vanasti, seda on aga raske mõista vanemal põlvkonnal. See...
Inimesed, keda me ei mõista Kas on üldse võimalik kedagi mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? õigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad meid teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad?Arvan,et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks.Kergem on alati kedagi hukka mõista, kui temast aru saada. Alatihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüdes iseend tema asemele asetada ja öelda siis: ,, Jah, ma mõistan ." Pigem ütleme seda vaid lohutuseks, sest tegelikult pole võimalik mõelda kellegi teise mõtteid ja tunda, mida ta võis läbi elada ning muuta tema mure suurust. Seega sageli oleme me sunnitud ütlema ,, Ma ei mõista sind" või vähemalt mõtleme nii. Kuid kes...
Inimene on saladus Kas olete kunagi mõelnud, et mis paneb meie sõrmed liikuma või et miks just vaatasime juhuslikult sinna, kuhu ei olnud plaaniski. Miks ütlesime sõna, mida poleks pidanud üldse ütlema või mis pani meid eelistama poes üht kingapaari teisele, samas kui kingad pea samasugused välja näevad. See on vaid imetilluke osa kõigist salapärasustest, mis inimest saadavad. Meie käitumine, me hing ja loomus võimalik, et kõige müstilisemad asjad maailmas, kus oleme elanud aastatuhandeid, õppinud tundma keerulisi teaduseid, kuid siiski mitte päris kindlalt teades, mis toimub meie endi sees, me hinges. Kindlasti olete tundnud tunnet, kui lonkav inimene paistab justkui kuidagi imelik, teistest erinev, või on kuidagi imelik sõita ühes sõidusuunas samal ajal kui kõik teised tulevad teile vastu. Kuna kõik oleme eraldiseisvad isiksused siis oleme omamoodi erinevad, ainulaadsed. ...
Inimesed, keda on raske mõista Maailmas on ligi 6 miljardit inimest, kes igaüks on isik omaette. Inimese organism on juba tema sees toimuvate looduslike protsesside poolest keeruline, rääkimata vaimsetest protsessidest, mis inimestes toimuvad. Öeldakse ka, et iga inimene on unikaalne ja kordumatu. Kuid see, kuidas me mõistme mida teine inimene tunda võib ja mida oma peas mõelda on hoopiski keeruline, kuna me kõik oleme erinevad, me kõik oleme omamoodi uued. Sisimas on iga inimene hea, kuid olukorra sunnil pole nii mõnedki meist heatahtlikud. Igaüks meist jätab oma jälje kuhugi oma elatud elu jooksul. Näiteks ajaloosse, paljude inimeste südametesse või teda ümbritsenud tutvusringi. On mitmeid aspekte mille järgi saab lahterda enam vähem sarnase maailmavaate ja sisemise eluga inimesi. Inimesi võib jaotada intelligentsuse järgi näiteks: EQ, ehk emotsionaalne intelligentsus, inimesel on võimailk aru saad...
Põlvkondadevahelised erinevused, suhted ja mõju Põlvkondadevahelised suhted on aastakümmetega kindlasti drastilisel määral muutunud. Tänapäevane ühiskond erineb hulgal meie esivanemate elust. Paljulapselised perekonnad ja põllul hommikust õhtuni põllul töötamine pole enam päevakorras. Sündimus on vähenenud ja noored ei pea tööd tegema. Sellest on ka tingitud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust seniilsuseks ja targutamiseks, vanainimesed peavad lapsi ülbeks ja üle käte läinud põlvkonnaks. Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised. Noortel pole enam nii palju piire nagu vanasti, seda on aga raske mõista vanemal põlvkonnal. Seetõttu ütlevad noored tihti, et nen...
Aino Pervik Aino Pervik (kodanikunimi Aino Raud; sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Sündinud Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-60 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-67, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele....
Revolutsioonide lahendus Paradigmaga puutume kokku uurimistöö käsitlemisel, suudaksime mõista tekkivate küsimuste hädavajalikkust. Tehes uurimustööd tähendab see enda proovilepanekut, mia aitab paremini mõista erinevaid vaateid ja paradigmasid. Paradigmade arusaamine tähendab ümbritseva maailma tõdede mõistmist, mis võib alguses olla raske. Selleks uuritaksegi erinevaid paradigmasid, et neid paremini mõista. Uus paradigma näitab välja suuremat täpsust kui vanem. Aga selle arusaamiseks tuleb vahel teha põhjaliku uurimist vanaga. Revolutsioonide aja üheks osaks oligi vanade paradigmade uuendamine ja täiustamine. Sellega seoses leiti uusi lahendusi ja avastusi, millega tõusid teadlased esile nii ühiskonnas kui ka teaduses. Aga nende vaenlasteks olid kriitikud, kes üritasid jõuda selgusele, kas paradigma on tõene või lihtlabane väljamõeldis. Oli ka teadlikke pettusi, millega püüti aga tõestada kriitikute väiteid. Ning on mitu juhtumit, mi...
Noorte probleemid elus Maailmas on üle miljardi inimesi, neist miljoneid on noori vanuses 16-25. Tänaval ringi kõndides ei oskaks iial arvata, et neil kõigil võib olla ühiseod probleeme. Kõikidel noortel on siiski ühiseid probleeme armastus, narkootikumid, alkohol, suhted ja peod. Milline inimene ei vajaks enda kõrvale inimest, keda armasta ja kes armastaks. Aga alati kaasneb sellega probleeme. Kord on ühepoolne armastus teinekord hoopis ei jää suhe püsima. Võibolla liialdataksegi sellega, et mõeldakse liiga palju sellele, kuidas suhe püsima jääks. Kuigi peaks mõtlema kuidas olla hetkel õnnelik kuna elatakse siisi ju päev korraga. Mõni ei julge aga armastada ja oma armastust pakkuda kuna kardab haiget saada. Muidugi see võimalus on alati olemas, aga kes bingot ei mängi see jackbotti ei võida. Armastus see paneb kõik noored elama. Suhted, need pole vaid tüdruku ja poisi vahel olevad suhted. Igapäevaselt ...
Raske on mõista, kerge on hukka mõista Miks on nii, et inimesed ei vaevu mõtlema miks üht või teist asja on tehtud vaid peavad kergemaks tegija kohe hukka mõista. Tihtipeale leidub igale teole mõistlik seletus. Mis peamine, pärast selgitusi ei pruugi inimesed oma arvamust muuta vaid jäävad oma hukka mõistva suhtumise juurde. Sellised probleemid on olnud Eestimaal juba aastasadu ja neist on kirjutanud Eduard Vilde oma romaanis ,,Mäeküla piimamees". Kuigi kõik meie ümber on muutunud võrreldes ajaga millal Vilde oma romaaniga välja tuli, on probleemid ikka samaks jäänud. Inimeste loomus on muutumatu. Inimesed ei vaevu üksteist mõistma. ,,Mäeküla piimamehes" võiksime hukka mõista kõiki tegelasi, kuid enne võiksime üritada neid mõista. Kõige süüdlaseks võiksime pidada manduva Mäeküla mõisa vanapoissi, härra Ulrich von Kremerit, kes tegi Tõnu Prillupile ettepaneku, kui tema saab Prillupi naise, ...
TERVIS 8. klass Janika Kase Tervis- minu heaolu HEA TERVIS VÕIMALDAB: viin oma soovid ja unistused ellu teen palju huvitavat mul on palju energiat tulen toime raskustega FÜÜSILINE TERVIS SOTSIAALNE HEAOLU HEAOLU VAIMNE HEAOLU Füüsiline tervis Seotud inimese kõigi elundkondadega elundkondade koostööga kehaliste näitajatega Väljendub positiivses kehatunnetuses füüsiliste haigusnähtuste puudumises Füüsiline tervis Tervisenäitajaid saab otseselt mõõta mõõdetavad ehk objektiivsed tervisenäitajad Füüsiline tervis Saab tugevdada tervisliku eluviisiga: kehalise liikumisega tasakaalustatud toitumisega õige töö- ja puhkereziimiga positiivse eluhoiakuga positiivse mõtlemisega alkoholi, nikotiini jm narkootiliste ainete vältimisega Vaimne tervis Näitab inimese sisemaailma heaolu Väl...
"Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub" Eks igaüks meist on puutudunud kokku alkoholismiga, kas siis selle kohta lugedes, seda ise tarvitades või teisiti kokkupuutumise teel. Alkoholism on tegelikult üks väga levinumaid probleeme Eestis nii nootre ,kui ka vanurite seas.. Otseloomulikult on tore proovida uusi asju ning saada osa mitmetest mõnuaiunetest, etteteadmata, et tegelikult võib sellest tekkida sõltuvus ning mitmeid probleeme. Ja just nii nimetaksin mina alkoholi, kuigi tegelikult nimetatakse mõnuaineteks hoopis narkootilisi aineid. Nimetaksin seda nii, sest olen enda ümber märganud inimesi, kes üritavad alkoholi tarvitades oma muresid unustada või kergendada.Aga olgem ausad, mis abi on alkoholist? Tõused järgmisel hommikul suure peavaluga ning kõik on ikka sama ..või isegi veel hullem. Kahjuks aga ei taha inimesed sellest aru saada ,ega mõista....
Uude maailma astumine Emma Donoghue ,,Tuba" Originaaltiitel: ,,Room" Tõlkinud: Hels Hinrikson Kirjastus: Hea Lugu 2011 Jutustus kujutab maailma läbi 5-aastase Jacki silmade, kes on elanud kogu elu koos oma emaga Toas, mis kujutab endast 11 ruutjala suurust aiakuuri. Jack kirjeldab kõike, mida ta näeb, lapseliku tähelepanelikkusega. Ta usub kõike, mida Ema talle räägib, ning kui ühel päeval Emme pojale nende olukorra kohta tõtt räägib, on tal raske midagi uut uskuda, sest ta kardab, et see võib järjekordne vale olla. Autor sai raamatu kirjutamisel inspiratsiooni Elizabeth Fritzli juhtumist: naist hoidis 24 aastat omaenda kodus keldris vangis tema isa ning nende aastate jooksul oli naisele vägistamise tagajärjel sündinud seitse laste, kellest kolme hoiti koos naisga luku taga. Noorim laps Felix oli 5-aastane, kui ta esimest korda keldrist väljus ning temal põhineb ka teoses Jacki tegelaskuju. Donaghue loob kujutluspildi, kuidas ma...
Liis liinev 12.b Sotsiaalne tõrjutus paratamatus või vaba valik Inimene on sotsiaalne olend ning väga suur hulk, lausa enamik probleeme on sotsiaalse iseloomuga, mistõttu ka enamike probleemide lahendus ei ole ainult ühe inimese kätes. Nii on ikka mõistlik lahendusi otsida kollektiivselt. Sotsiaalne kuuluvuse vajadus tuleneb ligimese läheduse sõltuvusest ja on elus toimetulekuks hädavajalik. On muidugi inimesi, kes eelistavad elada isolatsioonis, kuid selle põhjused peituvad ilmselt tema lapsepõlve valusatest kogemustest. Olgu need siis tingitud kodusest keskkonnast või teistest inimestest, kellega ollakse elu jooksul kokku puutunud. Sotsiaalne tõrjutus võib olla paratamatu, kuid kas seda ainult teatud vanusegrupis. Siinkohal võiks eraldi grupina välja tuua lapsed, kes ...
essee Mis Segab ja soodustab olla edukas? Monika Sepp Saue Gümnaasium 10A 28.02.2005 Õpetaja Jaan Palumets Mis segab ja soodustab olla edukas? essee Mis tähendab olla edukas ja mis on edu segajad ja soodustajad? Selles ei ole ma veel päris kindel. Igaühe jaoks on edu erinev mõiste. Kes peab eduks seda, et tal on töö, mis talle endale meeldib või tähendab edukas olemine tema jaoks palju raha. Enamik teab juba varakult mida ta tulevikult tahab ja mida ta selle eest vastu peab andma. Et saavutada edu peab eelkõige olema tahtejõudu ning kindlasti ka iseloomu. Kui aga need tegurid puuduvad on väga ebatõenäoline, et saad olla edukas. Järelikult ei ole asjaga tõsiselt tegeletud. Tihti peale tabab meid soov al...
FENOMENOLOOGIA SEMINARITÖÖ Õendushetk 1) Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia on minu arvates tõenäoliselt parim meetod õendushetke uurimiseks. Fenomenoloogiline lähenemine aitab mõista patsienti kui mitte lihtsalt füüsilist objekti, vaid kui inimest tervikuna. See kehtib ka õendushetke käsitledes – reageeritakse intuitiivselt mingis konkreetses olukorras, vaadeldes patsienti ja tema haigust tervikuna. Fenomenoloogia aitab mõista õendushetke kui sügavat intuitiivset arusaamist sellest, mida patsient antud hetkel tunneb (kogeb) ja vajab, ning reageerimist sellele. 2) Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid. Õendushetke iseloomustab kõigepealt tajumine ning arusaamine, mida patsient kogeb ja tunneb, seejärel arusaam, mida patsient vajab (Artiklist: „Ma tundsin tema allasurutud frustratsiooni ja meeletut pinget” - patsient ei...
Alkoholitarbimise mõju Eesti ühiskonnale Lugesin läbi esseekogumiku ,,Alkoholitarbimise mõju eesti ühiskonnale". Võin öelda, et see pani ka mind meie alkoholitarbimise üle järele mõtlema. Olen kindel, et nii mõnigi essee avas mu silmad ja olen veendunud, et alkohol on Eesti riigi jaoks suur probleem. Selliste valede nagu ,,see on ju meie kultuur" ja ,,aga ma ju olen piisavalt vana" sees elamine ei aita. Alkohol on vaid tarkade inimeste jook, selles ma ei kahtle. Mõned parimad mõtted: ,,Tuleb tõdeda, et loll on see, kes endale vabandus t ei leia- nii tuuakse ka täna päeval alkoholi tarbimiseks vabandusi, et nt see meie kultuuri osa juba ammustest aegadest on ja süüdistatakse inimestes liialt levinud konservatiivsust ning suutmatust luua uusi, alkoholivabasid traditsoone. Raske on öelda, et inimene valetab, kui ta ise oma valet siiralt usub. ,, ,,Me peaks astuma välja oma väiklasest maaimlast, kus kõik keerleb vaid peo, ...
Karli Udso, G3R Analüüs “Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani” Mõtted: Kriitilisus Nõukogude võimu vastu Eesti rahvavaimu – “ilus pikk poiss” Tants kui tähelepanu hajutaja Purpursedteod – punase võimu ja ideoloogia kandjad Hando Runnel püüab antud luuletusega edasi anda Nõukogude võimuga kaasnenud raskusi. Selle põhisõnumiks on see, et omal ajal saabus NSVL võim vägagi ootamatult suure armeega. Luuletust läbiv metafoor “ilus pikk poiss” kujutab endast eesti rahvavaimu, mis üritab jääda isegi karmi võimuga saabunud korraga tugevaks. Hando Runnel kritiseerib halba režiimi, aga ka seda, et eestlased ei pannud tähele ega ei takistanud “purpurse leegioni” ehk Punaarmee saabumist. Antud leegion on kujund päikeseloojangust. Enne täiesti punaseks muutumist ja silmapiiri taha langemist, tundub Päike inimsilmale purpurne. Mulle tundub nagu ta laidab eestlaste kultuuriarmastus, öeldes, et ees...
"Otsige iseendast ja te leiate kõik." Inimese olemus on juba kord niivõrd keeruline, et tihti on raske iseennastki mõista. Mitmesugused asjad, mis päevakorda kerkivad, vajavad lahendusi. Milline viis on kõige tulusam selle realiseerimiseks? Endasse vaatamine ja spekulatsioonid kvintessentsi üle ei tohiks olla võõrad mitte kellelegi meist. Alatasa tekivad küsimused erinevate aspektide kohta. Osad neist on lihtsalt möödapääsmatud ning neile tuleb kusagilt vasted leida. Tihtipeale hakatakse lahendusi otsima kõige keerulisemal moel ning enamasti kusagilt hoopis kaugemalt, mõistmata, et vastused tekkinud probleemile või küsimusele on lähemal kui arvatagi oskasime. Seda selgitab üks lihtne näide. Koolis käies tuleb ikka ette veidi komplitseeritumaid perioode, kus õpimotivatsioon hajub ning tulemused halvenevad. Lihtne on süüd n...
Karl Martin Sinijärv Teele Klaassen Sisukord Karl Martin Sinijärv ................................................................................................ 3 Näiteid loomingust….............................................................................................. 4 Luulekogumik "Vari ja viisnurk".............................................................................. 5 Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu ...
"Filosoofia otstarve" 1. Teksti autor Isaiah Berlin eristab tekstis järgnevat kahte liiki küsimust. Esiteks küsimus millele inimesed ei tea vastust, kuid teavad kust vastust otsida. Ning teevad seda läbi vaatluste ja katsetuste formaalsed küsimused). Teiseks küsimused, mille vastuse leidmiseks tuleb rakendada reegleid ja loogikat (faktilised küsimused). 2. Berlin lisas hiljem kolmanda küsimuste liigi, mis sisaldas küsimusi millel ei ole kindlaid vastuseid. Või kui on siis vastus ei anna kasulikke teadmisi. See on ühtlasi ka suurim erinevus esimese ja teise küsimuse ligi vahel. 3. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline, kuna astronoomilistele küsimustele ei leitud vastuseid vaatluste, katsete või arvutuste käigus, mis on iseloomulik teadusele. Hoopis leiti vastuseid mitte-empiiriliste arusaamade käigus, isegi kui vastus oli ebatõenäoline. Kuna ei teatud, kuidas astronoomilisi...
Kunst avab tee maailma mõistmisele Elan tohutult suures maailmas, kohas, mida ma ei tunne ega mõista kunagi täielikult. Millest ta koosneb ja mis värvi ta on? Elab seal veel minu sarnaseid, kes roomavad mõistmatuses, põgenevad tegelikkuse eest ja riskivad iga oma keharakuga, et leida kindlustunne ja rahulolu siin, meie maailmas? See koht koosneb arglikest kontuurjoontest, rämedatest värvilaikudest, mida olen püüdnud hüsteeriliselt kustutada, et pealtvaatajate silmi mitte ärritada. Tunnen, kuidas iga vale samm määrib mu eluportreed nagu jõuline pintslitõmme lumivalgel paberil. Vahest tundub maailm nii võlts ja küüniline nagu oleks ta meie suurim vaenlane, kes oskab enda teravaid hambaid vaid näidata. Ma ei tunne maailma veel täielikult, olen labürindi alguses, suures orus, kust ei näe ümbritsevat elu ega olu. Tihti tahaksin osata kõike, tunda elu nagu oma viit sõrme ja näha rohkemgi kui mõni maadeavastaja...
Raske on mõista, kerge on hukka mõista. Nähes musta riietatud, tumedate juuste ja meigiga noort, tuleb esimesena pähe sõna ,,emo". Selliseid ennatlikke järeldusi tehes võime tembeldada inimesi kelleks tahes, üritamatagi neist aru saada. Sarnased probleemid kerkisid esile ka juba saja-aastataguses Eestimaa ühiskonnas. Neid on käsitlenud Eduard Vilde oma realistlikus romaanis ,,Külmale maale", kus ülekohut tehti nii mõnegi tegelase puhul. Olgugi et ajad ja olud võivad muutuda, aga inimese loomus nii kiiresti seda ei tee. Juba sajand tagasi leidis Vilde, kui mõistmatud oleme tegelikult ligimeste suhtes ning- mis veelgi hullem- me ei üritagi teistest aru saada. Taolise kohtlemise osaliseks sai Jaan Vapper, vast Eduard Vilde ühe kuulsaima romaani ,,Külmale maale" peategelane. Teos näitab, kuidas üdini aus ja püüdlik noormees tembeldatakse vargaks ainuüksi sellepärast, et ta on vaene. Kuna Jaanil puudus n...
Kas tõde on olemas? Tõe definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Igapäevaselt kuuleme enda ümber erinevaid jutte ja infot. Kuid kas need on tõesed seda, ei oska keegi öelda. Läbi aegade on välja kujunenud kolm traditsioonilist tõeteooriat. Esiteks korrespondentsiteooria järgi on tõesed väited need, mis on kooskõlas tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Korrespondentsiteooria viga on see, et seda on raske defineerida, mis on tegelikkus. Pragmatismiteooria järgi on tõesed need uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Tõesed on need protsessid, mis reaalselt aset leiavad, isegi kui pole üldtunnustatud väidetega kooskõlas. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla ming...
''Kaklusklubi'' - uni või tegelikkus ? Sten Kangilaski 3. aprill 2011 ''Kaklusklubi'' on 1999. aasta USA film, mis põhineb Chuck Palahniuk'i samanimelisel raamatul. Film on vürtsitatud ebaloogilisuse ning totaalse ajuvabadusega, mis tundub alguses keeruline mõista. Film algab püssitoruga peategelase hammaste vahel, mis tundub väga ebaloogiline ning peagi keritakse aega tükk maad tagasi. Terve film on ajalises mõttes üks suur sasipundar. Nii vaatajal kui ka peategelasel on väga raske aru saada, millal antud tegevus aset leiab. Film pendeldab pidevalt oleviku ja mineviku vahel ning mõne koha peal on üpriski keeruline mõista, kas film näitab olevikku või minevikku. Filmi tugevalt psühholoogiline sisu võib jääda alguses arusaamatuks, film tundub täiesti ajuvaba, kuid tasapisi hakkab vaataja filmi sisust aru saama. Film on üles ehitatud peategelase mõtetele ning kujutelmadele. Peategelane elab päevast päeva oma haledas elus, midagi sa...
"Inimene on saladus" Maailmas elab väga palju inimesi. Igaüks on omamoodi ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuhin ja me tegutseme mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Inimene on saladus. Lugedes Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", leidsin, et kõik tegelased on omamoodi mõttemaailmaga ja iseloomuga. Mõne iseloom on paremini välja toodud, mõnel halvemini. Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda saladuslikumaks selle tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Minu jaoks jäi sellest romaanis kõige saladuslikumaks ja mõistmatumaks just peategelane üliõpilane Raskolnikov. Tema käitumise mõistmine on väga raske. Samas teiste tegelaste o...
„Minu kui loomeisiku isikuomadused ja käitumine” Igas inimeses peitub loomingulisisus, kuid see on iga invidiidi puhul erinev. Selle erilisuse annab aga meie erinevad isikuomadused ja käitumisviisid. Iseenda isikuomadusi on raske vaadelda, sest ega me ei mõtle neile ning lihtsalt juhindume neist. Selleks, et oleks lihtsam mõista minu loovust soodustavad omadused kirjeldan ennast koos piltidega. Rahulikkus: Mind on raske ärritada ning üritan asju eelkõige läbi mõelda ning analüüsida. Loomingulisusele aitab see sellega kaasa, et suudan keskenduda pikalt ühele lahendusele ning ebaõnnestumise korral ei heitu vaid proovin edasi. Oluline toetus loomingulisusele on ka see, et ükskõik kui palju keegi mu ideed maha teeb, siis lähen lõpuni. Kangekaelsus: Minu kohta ei saa öelda põikpäine, aga kui ma olen mõnes asjas veendunud või ette võtnud, siis ma ei saa seda jätta. Olen oma tähtkujult sõnn ning tõesti kui mina oma nö sõrad olen vastu löö...
,,Pähklipureja" P. Tsaikovski Pähklipureja ballett toimus 17.01.2014 kell 19:00 Vanemuise teatris Tartus. Heliloojaks oli P.Tsaikovski. Koreograaf-lavastaja oli Pär Isberg Rootsist, Muusikajuht ja dirigent oli Lauri Sirp, lavakujunduse eest hoolitses Bo-Ruben Hedwall Rootsist, kostüümidega tegeles Ann- Mari Anttila Rootsist ja valguskunstnik oli Torkel Blomkvist Rootsist. Enamik esinejaid olid välismaalt. Osades olid: Benjamin Kyprianos, Matthew Jordan, Raminta Rudzionyte, Emma Price, Hayley Blackburn, Julia Litvinenko, Jacob Hoover, Brandon Alexander, Julia Litvinenko, Hayley Blackburn, Silas Stubbs, Janika Suurmets ja teised. Etendustes osalesid ka Vanemuise Tantsu-ja Balletikooli nooremate ja keskmiste klasside õpilased. Ma arvan et balletti üldmeeleolu oli rahulolev. Ma usun, et polnud kedagi, kes kahetseks, et vaatamas käis. Esinejad tundusid ka väga rõõm...
VÄÄRTUSED MIDA HINDAME Lugupeetud õpetaja ja kursusekaaslased! Täna räägin teile tähtsast teemast nagu on seda väärtused. Nii minul, kui Teil on teatud väärtushinnangud. Need on väljakujunenud aastate jooksul ja sõltuvad palju meie kasvatusest, elukogemustest, keskkonnast, kus viibime, ühiskonna survest jne. Me areneme erinevas tempos, meie õppetunnid siin elus on erinevad ja sellest lähtuvalt ei saa ega peagi olema need väärtushinnangud kõigil sarnased. Kes väärtustab materiaalseid väärtuseid, kes vaimseid kogemusi, kes haridust, kes sootuks vabadust. Meile on õpetatud, et oma esivanemaid tuleb austada. Olen sellega täiesti nõus. Kuidas aga suhtuda sellesse inimesesse, kes on kasvanud perekonnas, kus helluse asemel sai osaks füüsiline vägivald, kus mõistmise asemel mõisteti hukka? Kuidas väärtustada midagi või kedagi, kes seda esmapilgul ei väärikski? Kas meie väärtushinnangud on valed või puudulikud? Olen alati olnud seda meelt, e...
Ei ole midagi huvitavamat kui inimene Inimesed on maailmas elavad salapärased olevused, ei ole ühtegi sarnast olevust nagu inimene. Ka ükski inimene ei ole sarnane teisega, igaüks on natuke omamoodi. Inimestel on hinged, me armastame, vihkame, rõõmustame ja nii edasi ja edasi. Inimesed erinevad teistest siin elavatest olevustest just hinge- ja mõttemaailmaga. Me tunneme meid ümbritsevat ja see mõjutab meid. Inimesed on kõige tundlikumad olendid maailmas ja meil on tuhandeid tundeid. Me armastame, oskame rõõmustada, ihkame midagi, aga kahjuks oskame ka teistele haiget teha. Inimeste hinge- ja mõttemaailma on keeruline mõista. Inimesed on erinevad ja seetõttu on ka meie hingemaailmad erinevad ja seda kõike on raske mõista. Inimestel eksisteerib nagu teistelgi loomadel karjainstinkt. Me vajame kedagi enda kõrvale, inimesed ei suuda üksinduses elada, nagu paljud loomad ja taimedki, kes vajavad elutegevuseks ka teist looma või...
Milliseid reaktsioone võib kaasa tuua lapse homoseksuaalsuse tunnistamine oma perekonnaliikmetele? Noorele endale kui ka pereliikmetele, eriti vanematele võib osutuda nö kapist välja tulek väga üllatavaks ja psühholoogiliselt raskeks protsessiks. Perekonnas võivad toimuda mitmed muutused, mõningal juhul on need positiivsemad, millega on nenditud, et perekonnas on omavahelised suhted muutunud lähedasemaks. Kuid halvimal juhul võivad olla tagajärjed vägagi negatiivsed või suurte lahkarvamuste tekitajateks ning olla isegi perekonna purunemise põhjuseks. Vanemate reaktsioonid võivad olla kindlasti äärmuslikumad kui näiteks teistel pereliikmetel (st õed ja vennad, sugulased). Uuringutega on tehtud kindlaks, et poisslaste homoseksuaalsuse tunnistamine isale on märgatavalt raskem ning nende reaktsioon on negatiivne ja võib ulatuda isegi vägivallani. Vastupidiselt ema või vendade- õdede arvamusele, kes suudavad olu...
Erinevus rikastab Külastasin reedel 01. juunil lõunasel ajal Vabaduse väljakul asuvat Tallinna Kunstihoone Galeriid. Seal toimus näitus nimega ,,Juubelikevad". Näitus oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Esindatud oli palju erinevaid kunstnikke, kellel igaühel oli selgelt eristuv ning tema nime kandev väljapanek. Näituse eesmärk oli elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Täiendavat lisainfot saab leheküljelt https://www.kunstihoone.ee/programm/juubelikevad-2018/. Näitus toimus küllaltki väikestes valgete seintega ruumides. Arvan, et see kindlasti mõjutas minu kogemust seal. Suuremad ruumid oleksid osasid maale võimsamane esitlenud ning ka teise mulje jätnud. Samas oli väikestes ruumides mõnus hubane õhkkond. Näitusel pole ühist...
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse sur...
Kohustuslik kirjandus - poolt ja vastu Kalli kuulajad. Usun, et nõustute minu väitega, et kohustuslik kirjandus on iga kooliõpilase jaoks möödapääsmatu. Loetud raamatute põhjal tehtud tööde eest saadakse hindeid ning need omakorda mõjutavad õpilase eesti keele või kirjanduse hindeid. Kohustusliku kirjanduse loeteludes leidub raamatuid, mida on lausa lust lugeda, kuid ka neid, mida kohe mitte kuidagi läbi ei suudeta lugeda. Siinkohal tahaksingi esitada oma arvamuse kohustusliku kirjanduse kohta, tuua välja miinused ja pakkuda oma variandid, kuidas probleemi kõigile osapooltele, antud juhul siis õpilastele ja õpetajatele, meelepäraselt lahendada. Tihti mõtleme meie, kooliõpilased, et õpetaja vihkab meid, kui käsib meil lugeda raamatuid, mis on nii igavad, et pärast esimese leheküljega lõpule jõudmist võiks juba magama jääda. On ju arusaadav, et iga noor peab tutvuma kõigi nende kuulsate kirjani...
Anoreksia Anoreksia jättis väga halva mulje, sest sellest on väga raske lahti saada ning sellesse võib sattuda juba üsna noores eas. Sellega kaasneb hammaste kaotus, väga kuiv nahk, juuste rikutus. Anoreksia võib tekkida väga kergelt, kui keegi on näiteks sind solvanud või õelnud, et sa oled paks vms. Selles videos mida mina vaatasin oli naine väga haiglase näoga ja kõik anoreksikud pidid olema haige näoga. Nad surevadki lõpuks sellesse, et nende magu ei võta enam üldse toitu vastu aga sellest on raske lahti ka saada. Minuarust ei ole anoreksikud normaalsed inimesed, sest dieeti on hea pidada aga liigselt ka ei tasu. Ortodeksia Ortodeksiaga kaasnevad erinevad tervisehaigused, sest nad ei söö üldse midagi mis sisaldab suhkrut, soola ja loomset toitu ning söövad ainult toorest/värsket toitu. Nad arvavad, et see on just kõige tervislikum toitumine aga inimene vajab tegelikult ka lo...
Inimene on saladus Põhineb Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistusel" Ütlust "Inimene on saladus" võib mõista mitut moodi, näiteks nii, et inimene on salapärane ning teda "lahti harutada" on keeruline. Samas saab mõelda ka nii, et kuna inimesel on saladusi, siis on ka tema saladus. Maailmas on üle 7 miljardi inimese ja sama palju on ka erinevaid iseloome. Kuid Lev Tolstoi on kunagi maininud, et inimese iseloomuomadused on ja jäävad kõik samadeks, kuid erinevad üksteisest oma sügavuse ja suutlikkuse poolest. Ühtegi inimolendit pole võimalik täielikult mõista, see eest luuakse endil arvamused teistest kaaslastest ja tuginetakse neile, püüdes aru saada inimeste käitumise põhjustest. Inimene on terve oma olemusega suur müsteerium ja raske on mõista, miks me mõnikord käitume oma tavadele ja uskumustele sootuks vastupidi. Fjodor Dostojevski romaan ,,Kuritöö ja karistus" on suu...
Peer Gynt Arvustus H.Ibseni ,,Peer Gynt" on vägagi dramaatiline teos, mille tõlkijaks on Marie Under. Näidend toimub 19.sajandil Norras ja muudes maailma riikides. Peategelaseks on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gyndi poeg Peer Gynt ja teised tegelased, kes temaga tihedalt on seotud. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma raha, jättes Peer´i ja ta ema Åse vaesusse. Raamat on suhteliselt keeruline, kuna luulevärssidest on kohati väga raske aru saada ja võib valesti mõista. Sellegipoolest on teos üldiselt täiest arusaadav. Luuleteos keerleb põhimõtteliselt peategelase Peer Gyndi ümber, kelle edu on täielikult vahelduv. Kord kasvab, kord mitte. Peer´il oli raske läbi saada nii teiste kui ümbritsevaga, sattudes pidevalt konflikti. Kodukohas ei sallitud teda, ükskõik kuhu ta ka ei läinud, sai ta viha tunda. Põhjuseks võib olla, et Peer m...
Referaadi teemad 1. Inimeste väljendamine üksteisesse. Nii erinevad inimesed. Saladuslik inimene. Inimloomuse keerukus. Kuidas lugeda inimest? Inimesed keda on raske mõista. 2. Liikumine tulevikku. Väikeriigid maailmapoliitikas. Taavet ja Koljat bürokraatia lahigu tandril. Suured ja väikesed võimud. 3. Väärtustad elus eluväärtust. Rikkus & Vaesus
M.A.D Reedel, 28. märtsil kell 21:30 esines Endla Jazzklubis ansambel M.A.D. Koosseisu kuuluvad ainukese eestlasena Marti Tärn (basskitarr) ja rootslased Aksel Odenbalk (klahvpillid) ning Daniel Johanssin (trummid). Nende eesnime tähtedest modustub ka bändi nimi. Tegemist on instrumentaalse muusikaga. Ansambli liikmed kohtusid 2007. aasta sügisel kõrgelt hinnatud Skurupi muusikakoolis Malmö lähedal Lõuna-Rootsis, kus nad ka hetkel jazzmuusikat ja improvisatsiooni õpivad. Nagu kontsertil selgus, ei suuda nad üksteist sõnades täielikult mõista, küll aga on nad leidnud ühise muusikalise keele. Ansambel esitab valdavalt originaalkompositsioone, mis on saanud mõjutusi kõigi kolme pillimehe äärmiselt erinevast muusikalisest taustast. Mängitakse esimene lugu Spartan recovery. Loo lõppedes on nad minu sümpaatia võitnud. Kohe sai selge pildi, et tegemist on professionaalsete muusikutega. Ülimalt ...
Autism Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab. Autism on spektrihäire, mis tähendab, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad teatud määral samu probleeme, mõjutab häire neid eri viisil. Osa autislikke inimesi suudab elada võrdlemisi iseseisvat elu, samas kui teistel võib lisaks esineda õpihäireid ja nad võivad vajada kogu elu vältel spetsialistide abi. Autistlikud inimesed võivad olla ka üli- või vaegtundlikud helide, puudutuste, maitsete, lõhnade, valguse või värvide suhtes. Aspergeri sündroom on üks autismi vorme. Aspergeri sündroomiga inimeste intellekti tase on sageli keskmisest kõrgem. Neil esineb vähem kõnehäireid, kuid keele mõistmine ja töötlemine võib nende jaoks siiski keeruline olla. Autism on ravimatu arenguhäire. Häire iseloomustamiseks kasutatakse sõna „spekter” seetõttu, et kuigi kõik autistliku...
Indigolapsed Tallinn 2014 -1980. aastate alguses hakkasid USA väikelaste vanemad pöörduma psühhiaatrite poole, sest neil tekkisid oma lastega mõistmis- ja suhtlemisprobleemid, mida varasemalt pole täheldatud ega dokumenteeritud -Tuntud Ameerika sensitiiv Nancy Ann Tappe nägi laste auras tumesinist ehk indigovärvi, sellest siis nimetus – indigolapsed. Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Üldistavad käitumismustri omadused indigolastel : ● Nad ei suuda kohaneda ühegi süsteemiga, mõjudes sageli süsteemipurustajana. ● Sotsiaalsete suhete loomine koolis on raske, sest neid ei mõisteta. ● Nad ei reageeri korrale kutsumisele, kui neid ähvardatakse. ● Oma vajadusi teavitades ei ole nad tagasihoidlikud. ● Enese väärtustamine pole neile mingi...
Fight Club (1999) Arvustus Fight Club ( Kaklusklubi) on on 1999. aasta USA film, mis põhineb Chuck Palahniuk'i samanimelisel raamatul. Filmi rezissöör on David Fincher ja peaosades Brad Pitt, Edward Norton ja Helena Bonham Carter. Kroonilise unepuuduse käes vaevleja (Edward Norton) ja karismaatiline seebikaupmees (Brad Pitt) otsustavad ürgmeheliku agressiivsuse maandamiseks asutada põrandaaluse KAKLUSKLUBI. Projekti edu on peadpööritav ning varsti on selline klubi igas linnas. Ent kui mängu tuleb tundeline ekstentrik (Helena Bonham Carter), algab pidurdamatu allakäik. Filmi zanriks on draama , märul. Film on vürtsitatud ebaloogilisuse ning tugeva psühholoogilise sisuga, mis tundub alguses keeruline mõista, kuid hoolsasti vaadates, hakkab vaataja tasapisi tegelikust sisust aru saama. Film algab püssitoruga peategelase hammaste vahel, mis tundub väga ebaloogi...
Kuulamine ja kuulmine Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist. Samuti, me teame, et meil on kõrvad millega me kuuleme erinevaid helisi, tänu millele me suudame ühiskonnas paremini toime tulla. Kuulaja olles, ümbritsevad meid erinevad tõkked, mis ei lase meil keskenduda või tõukuvad meid jutuvestjast eemale. On raske sundida end pikemaks ajaks teist kuulama, eriti kui ta juhtub üksluisel toonil kõnelema asjust, mis meid üld...
Martin Sirel Taoism on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Taoismi põhimõiste on dao ehk Tao, mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust jpm. Taod võidakse mõista ka igavese...
Stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Millal stress tekib? Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Millised stressi tagajärjed? · masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine · nõutus, tähelepanu ahen...
Kas vanemad ei mõista lapsi Vanematel on tähtis roll oma laste elus olnud juba aegade algusest saadik. Ema toob lapsed ilmale ja hoolitseb nende eest hella emaliku südamega. Isad on aga tugevamad pooled, kes õpetavad oma lastele iseseisvalt elus hakkama saamist ning lasevad neil avastada kõike uut ja huvitavat. Laste iseseisvumise käigus hakkavad vanematel ilmnema oma lastega lahkhelisid, mis tekitavad mõlemas osapooles küsimusi, et kas vanemad ei mõista lapsi. Kainikueas, kui lapsed on 11-12 aasta vanused, tekivad neil huvid tegeleda ise oma asjadega. Juhuslike mängukaaslaste asemel tulevad enda valitud sõbrad ja kambaliikmed. Kaaslaste roll elus muutub esmatähtsaks. Kaaslaste malli najal suureneb veelgi soovide hulk. Vanemad ise on sellise arenguetapi küll kunagi läbi teinud, kuid nad tihtipeale siiski ei mõista, miks lastel on nii kange tahtmine sarnaneda oma sõpradega. Käia riides, kasutada ...
Kunst avab tee maailma mõistmisele Paljud inimesed ei pea kunstiga tegelemist tähtsaks ning peavad seda tülikaks ning ebavajalikuks. Mina olen see, kes astub neile vastu ning arvab, et kunst harib inimest. Kõige tähtsamaks kunsti alaliigiks pean kirjandust. Lugemine aitab arendada inimese käitumisnorme ja kujundab välja ellusuhtumise ning elu mõistmise. Kunst õpetab inimesele eetikat ja tugevdab moraalitunnet. Lugedes raamatuid elame läbi ettemängitud sündmusi, millest saadud kogemused eneses salvestame ning kasutame neid siis, kui vajadus tekib. Paljud sedasorti õpetavad teosed on lihtsad jutustavad ning kirjeldavad raamatud. A. Kitzbergi tragöödia "Libahunt" taunib inimeste sallimatust erinevate inimeste vahel ning lihtsameelsust. Ehe näide on see, kuidas Tiina perest ära aetakse, arvates et tegemist ongi libahundiga. Sama autori draamas "Kauka jumal" on samuti väljakirjutatud näide sellest, mis juh...
annaabi.ee 
