Peer Gynt Peer Gynt" on H.Ibseni kirjutatud dramaatiline luuleteos, mille on tõlkinud Marie Under. Näidendi tegevus toimub ajavahemikul 19.sajand - 1960-ndad. Teose keskseks tegelaseks on talupoeg Peer Gynt, kelle tegevusi ja arengut teos jälgib ning kellega on seotud kõik teised teose tegelased. "Peer Gynt" oli minu jaoks suhteliselt keeruline teos. Lihtsamaks ei teinud teda ka sugugi luulevorm. Mulle tundus jutkui oleks vahel kauni sõnastuse tõttu lause mõte kaduma läinud. Kuid üldiselt oli teos siiski arusaadav. Nagu juba alguses mainisin, ja nagu arvata ka on, keerleb kõik antud teoses ühe isiku, Peer Gyndi, ümber. Raamatu jooksul Peer areneb-kasvab. Või kasvab ikka
Peer Gynt jalutab koos oma ema Åsega ja jutustab talle, kuidas ta napilt surmasuust pääses, kui üritas põtra tappa. Alguses on ema õudsa jutu peale ehmunud, kuid siis tuleb talle meelde, et ta on kelleltki teiselt seda lugu varem kuulnud. Peer valetaski koguaeg oma tegude kohta ja tahtis saada kuningaks. Lähevad Ingridi juurde, et ta naiseks paluda, kuigi abiellub Mads Moeniga. Peer tõstab ema katusel ja läheb üksinda Haegstadi. Peer tahab tantsida, aga keegi peale Solveigi pole nõus. Kui Solveig saab ta nime teada, põgeneb. Peer rääkis inimeste loo: pani pähkli sisse kuradi ja tahtnud seda pärast kätte saada, lasi sepal pähkli katki lüüa ja sellest saigi nende tüli alguse. Ingrid ei taha Madsiga abielluda ja paneb end lauta kinni. Mads palub Peeri endale appi. Peer võtab aga Ingridi sülle ja jookseb minema. Åse jõuab ka lõpuks Peerile järele. Peer ja Ingrid jalutavad kõrgel mäestikus
H.Ibsen "Peer Gynt" 1. Ema Ase ja Solvejg kui truu armastuse võrdkujud: Ase oli Peer Gyndi ema, ja ka lesk. Tema mees oli Jon Gynt, kes oli Peeri isa. Ase'le ei meeldinud Peeri egoistlik käitumine, kes vaid raiskas tema ja ta mehe kogutud varandust ja muud ei oskand ta mitte midagi teha ja ega ei tahtnudgi. Kuid Ase oli liiga hea, et keelata oma last nii julmalt, ta küll proovis pahandadada temaga. kuidas lubas tal alati olla selline nagu ta on. Ta rääkis talle koguaeg ,et ni ei tehta kuid ette ei võtnud midagi ainult rääkis, ja Peer teadis seda, et ema ainult
,,Peer Gynt" Henrik Ibsen Ema Ase ja Solvejg kui truu armastuse võrdkujud. Peer Gynti ema Ase armastas oma poega väga. Ema õpetas ja innustas poega pidevalt. Kuid Peer Gynt oli egoist ning mõtles ainult sellele, kuidas tal parem oleks ega hoolinud ema tunnetest. Ema oli alati poja eest väljas ning jumaldas teda lõputult. Ta proovis Peer Gynti suunata, kuna ta nägi, et pojal ei läinud kuigi hästi. Ema pole, aga igavesti poja kõrval ning varsti tuligi aeg, kus Peer Gynt ise hakkama pidi saama. Seda ta tegigi ning lahkus kodust. Peer Gyntil oli olemas ka naine, Solvejg. Naine armastas Peer Gynti sama palju, kui mehe ema poega oli armastanud. Naine andestas mehele alati, ta ei pidanud kunagi tema vastu viha. Solvejg ootas meest aastaid, ja oli
vahel muutusid need natuke liiga pikaks ja lohisevaks. Lavakujunduse ning kostüümide poole pealt oskan ma vaid häid sõnu öelda. Kostüümid olid väga ilusad. Väga huvitav oli minu arvates see, et etendused kasutati video- ja fotoinstallatsiooni. Selle autorid olid L. Eimra ja U. Jõemees. Sellist väljendust polnud ma varem balletis kohanud ja ausalt öeldes jättis väga positiivse mulje. Videolõike oli põnev jälgida ning nende abil sai parema ülevaate Peer Gynti sisemaalimast ja hirmudest. Ka valgustajate tööga jäin ma rahule. Selle eest vastutasid M. Tommingas ja T. Eimra. Üks meeldejäävamaid episoode etenduses oli lavavõitlus, mida ma suure huviga jälgisin Teose peategelane oli talupoeg Peer Gynt, keda mängis V. Latisonoks. Ta tantsis minu arvates väga hästi ja graatsiliselt. Tõesti muljetavaldav oli vaadata, et ka mehed nii hästi tantsida oskavad. Oma rolli elas ta väga hästi sisse. Peer Gynt oli
1lk
kõigele argipäevaseöe ka omakasu püüdlikusele. Gailit jälgib oma teoses koos peategelasega inimlikku väiklust,upsakust,rumalust ja omakasupüüdlikust. Nipernaadit võib nimetada suurepäraseks ümberkehastujaks kord on maamõtja,sookuivendaja,pärliüüdja ja siis jälle ühe talu sulane.Koosneb 7-st peategelase kaudu ühendatud novellist. Maailmakirjandusest Nipernaadi moodi tegelasi : Ekke Moor,Ibseni Peer Gynt, Don Quijo, Don Juan, Odüsseus, Linnankoski Olavi Koskela
MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekooli katuse all, kus Prido Under
Kõik kommentaarid