Peer Gynt (1)

Peer Gynt
Arvustus
H.Ibseni „Peer Gynt“ on vägagi dramaatiline teos, mille tõlkijaks on Marie Under. Näidend toimub 19.sajandil Norras ja muudes maailma riikides. Peategelaseks on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gyndi poeg Peer Gynt ja teised tegelased, kes temaga tihedalt on seotud. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma raha, jättes Peer´i ja ta ema Åse vaesusse.
Raamat on suhteliselt keeruline, kuna luulevärssidest on kohati väga raske aru saada ja võib valesti mõista. Sellegipoolest on teos üldiselt täiest arusaadav.
Luuleteos keerleb põhimõtteliselt peategelase Peer Gyndi ümber, kelle edu on täielikult vahelduv. Kord kasvab, kord mitte. Peer´il oli raske läbi saada nii teiste kui ümbritsevaga, sattudes pidevalt konflikti. Kodukohas ei sallitud teda, ükskõik kuhu ta ka ei läinud, sai ta viha tunda. Põhjuseks võib olla, et Peer mõistis erinevalt ja sai omamoodi asjadest aru. Tema suurimaks veaks oli, et ta ei süvenenud mõtetesse. Laisk oli ta samuti. Paljud võivad temast mõelda, kui rumalast inimesest, kes mõistis egoistlikult. Peer Gynt kasutas väga huvitavaid, kuid keerulisi lauseid . Miks ta siis oli ühiskonnaga pahuksis? Arvatavasti sellepärast, et ta ei vaevunud jälgida tavasid. Ta üritas võimalikult vaba olla ja tegi ka selleks kõik endast võimaliku. Piirates sellega teiste vabadust. Peer`i käitumine tegi haiget nii tema emale, kui ka Solveigile ja tüdrukutele.
Peer Gynt ühel hetkel kahetseb tehtut ja siis jällegi püüab asja parandada. Näiteks naasmine Norasse eakas vanuses või onni ehitamine. Looturikkalt võib mõõn muutuda ka masendavaks, minnes peale ema surma reisile, kus teeb nii mõndagi mõtlematut. Sama olukord on ka siis, kui Peer´i sõbrad Marokos tema laeva ära varastavad. See juhtum tekitas küll temas kahetsust, kuid see ei takistanud tal tegemast uusi rumalusi. Tekib vaid küsimus, kas Peer Gyndil üldse on võimalus paremuse poole pürgida?
Peeri´i lapsepõlv kujundas tema käitumist nii mõndagi. Sealt tulevad sellised arusaamad nagu teistest parem olemine. Miks tahtis ta saada just keisriks? Sellepärast, et talle sisendati seda juba lapsepõlves. Kujutlusvõime osaliseks sai ta tänu mängudele, mida ta lapsena mängis. Kuid võib julgelt väita, et Peer`il oli kalduvus sellisele käitumisele, kuna tema isa oli samasuguse karakteriga. Lapsed ju ongi selliseid, kes oma vanemate jälgedes tahavad minna, teadmata, et ka nende vanemad võivad eksida. Keegi meist pole eksimatu. Peer ei saanud isegi täiskasvanuna aru, et tema isa Jon oli valesti käitunud. Ema Åse käitumine oli sellegipoolest hooliv, mis võis isegi rohkem kahju tuua kui kasu.
Minu arvates oli üheks heaks mõteks raamatus see, et lapsega tuleks mõnikord karmimalt käituda. Samuti rõhutab teos mõtete olulisust ehk inimeste sisemust. Inimene, kes elab samas kohas ja töötab samas linnas, on rohkem ise, kui keegi, kes rändab palju ja ei ole sidunud ennast inimestega ja vahetanud palju töökohti. Teoses tuli ka välja, miks üksiklapsed võivad käituda kohati egoistlikult. Ka tänapäeval on selliseid inimesi nagu oli Peer Gynt, neid ei tohiks hukka mõista, kuna leidub igasuguseid, kes püüdlevad õnne poole.