Teravili monokultuuris (tavaviljelus) Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine
SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orientalis PUHMIKULISED Luht-kastevars Deschampsia caespitosa VÕSUNDILISED Hanijalg Potentilla anserina RISOOMIDEGA Harilik orashein Elytrigia repens Harilik puju Artemisia vulgaris Harilik naat Aegopodium podagraria Kõrvenõges Urtica dioica Põldmünt Mentha arvensis Soo-nõianõges Stachys palustris Paiseleht Tussilago farfara Põldosi Equisetum arvense ROOMJUURELISED Põldohakas Cirsium arvense Põld-piimohakas Sonchus arvensis Harilik hiirehernes Vicia cracca
hanijalg- potentilla anserina- võsundilised risoomidega harilik naat- aegopodium podagraria- risoomidega soo-nõianõges- stachys palustris- risoomidega põldosi- equisetum arvense- risoomidega harilik orashein- elytrigia repens- risoomidega harilik puju- artemisia vulgaris- risoomidega kõrvenõges- urtica dioica- risoomidega paiseleht- tussilago farfara- risoomidega põldmünt- mentha arvensis- risoomidega roomjuurelised harilik hiirehernes.Vicia cracca- roomjuurelised põldohakas- cirsium arvense- roomjuurelised põld-piimohakas- sonchus arvensis- roomjuurelised
juurest, varrest või lehest. See on üks mittesugulise paljunemise viise, kuna uus taim pärib ainult ühe emataime tunnused. Vegetatiivsel paljunemisel annab emastaim järglastele edasi oma sordi tunnused. Vegetatiivselt paljunevad taimed hakkavad rutem õitsema ja viljuma, kui seemnetega paljunevad taimed. Paljuneda saab juurevõsudega, risoomiga, sibulatega, võsunditega, lehtedega jms. Juurevõsudega paljunevad näiteks: põldohakas, lepp, haab, ploomipuu, vaarikas. Risoomiga paljunevad näiteks naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges. Sibulatega paljunevad näiteks harilik sibul, tulp, nartsiss. Võsunditega paljunevad maasikas, hanijalg (võsunditeks nimetatakse varrest või juurekarvast kasvavaid külgharusid, mis juurduvad). Lehtedega paljunevad näiteks aas-jürilill, varjukannike, havisaba, begoonia. Iga taimeliik suudab taastuda vaid teatud kasvuorganist. Põldohaka uus taim
Taim Sugukond Agrobioloogili Eelistatuim Levik Valdav ne rühm kasvukoht esinemine Põldohakas korvõielised mitmeaastane Põld, aed, seemnetega põld teeservad Põld- korvõielised mitmeaastane karjamaa seemnetega rohumaa piimohakas Harilik korvõielised mitmeaastane Niidud,põllud seemnetega põld piimohakas Põldpuju korvõielised mitmeaastane Põllud, Seemnetega, rohumaa
Slide 1 TERAVILJAPÕLD (TAVAKASUTUS, MONOKULTUUR) EMÜ 2011 Slide 2 Taimed Teraviljad Umbrohud Nisu Harilik tuulekaer Oder Harilik orashein Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid
Künniaja valikul tuleks arvestada: mullastikku, kasvatatud ja kasvatamisele tulevat kultuuri ning umbrohtude kooslust Erilist tähelepanu vajavad savimullad. Savimuldadele on olnud efektiivsemaks eelnev kobestamine tüükultivaatoriga. Esimesel korral 10-12 cm sügavuselt 10-15 päeva pärast teistkordselt 15-18 cm sügavuselt Seejärel mõne nädala pärast künd 20-25 cm sügavuselt. Tülikatest umbrohtudest (harilik orashein, pujud, põldohakas, põldpiimohakas) saastatud teraviljapõllud vajavad kindlasti koorimist või Raoundupiga koristusjärgset või ka koristuseelset pritsimist. Künda tuleks künniperioodi lõppfaasis okt. II-III dekaad. Vähemtülikate umbrohtudega (suviumbrohud) põllud võib künda varem s.o oktoobri alguses või septembris. Kui põhk jäetakse põllule, siis on vajalik teraviljapõhu varajane muldasegamine ning sügisene hiline kündmine. Rapsi ja rüpsi kõlvikute künniaeg sõltub järelkultuurist.
herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, madikad jt. Viimaseks meesaagikust mõjutavaks teguriks on teatud taimede eelistamine. Viljapuude õitseajal on õunapuudel putukatest 9297% mesilased, liblikaid ja kärbseid on ligi 3% ning kimalasi 3%. Kuid mis taimed täpsemalt meeldivad mesilastele, millised mitte ? Mesilastele meeldivad järgmised taimed: aas-kurereha, harilik käokannus, harilik hiirehernes, ahtalehine põdrakanep, valge mesikas, kikkaputk, põldohakas, koeratubakas. Mesilastele ei meeldi kukesaba, kuigi selles on nektarit palju, palderjan, pune, võilill, angervaks, ristikud, tatar ja ussikeel (viimases on palju nektarit, kuid see on mürgine). Autor kirjutab veel, meetaimede väärtust hinnatakse neilt saadava nektarihulga põhjal meesaagina , mille puhul arvestatakse ka õites olevat suhkrusisaldust. Keskmiselt loetakse nektari suhkrusisalduseks 50%, mees on aga suhkruid 80%, seega tuleks nektarisalduse hulk korrutada
Niisiis Vegetatiivne paljunemine toimub varre või juure osade kaudu mullas või selle pinnal. Mulla pinnal toimub paljunemine maapealsete võsunditega mis moodustab teatud vahemaade tagant uusi taimi (anijalg, maajalg). Mullas levivad varreosad (risoom) juurduvad ja pungadest tekkivad uued võsud (harilik orashein, harilik käbihein). Samuti toimub paljunemine ka mullas horisontaalselt levivate juurte abil (roomjuured) mis moodustavad lisapungi ja arenevad uued taimed (põldohakas, põld-piimohakas). Paiksed umbrohud paljunevad mõningal määral ka sammasjuurte abil (tõlkjas, kärnoblikas). Veel esine umbrohtude paljunemist veel mugulate ja sibulatega (meil esineb neid vähe). Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude juurte ja risoomide tükeldamisel kasvab igast tükist uus taim. Kasutatud kirjandus 1. Bird, R. , Haynes, B. ,,Praktiline aiapidaja käsiraamat" 2003: lk 130-133 2. Sarapuu, T. ,,Bioloogia gümnaasiumile" 2002: lk 103-104 3
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4
Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher, harilik kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges, põldsinep, kaarkollakas, harilik vereurmarohi, käbihein, ojamõõl, naat, mets- harakputk, harilik tõlkjas, harilik pune, põldohakas, ussikeel, esparsett, harilik raudrohi, suur takjas, lõhnav reseeda, äitar. Harilik pihlakas Ojamõõl Paiseleht Külvatavad meetaimed Meetaimi külvatakse, kui taru läheduses on vähe meetaimi ning mesilased ei saa täis vajaliku normi õietolmu. Taimi külvatakse ka siis, kui tahetakse muuta mee värvust või maitset (mee värvus ja maitse sõltuvad taimede õietolmust). Eriti rikkalik mesi on
Põhjamaades on pestitsiidide hulgas suurima osatähtsusega herbitsiidid. Nende toime oleneb kasutusajast, doosist ja kasutusviisist. Keemilist umbrohutõrjet on võimalik asendada teatud ulatuses mitmesuguste mullaharimisvõtetega. Kuid ka täiusliku mullaharimisega ei õnnestu alati umbrohtumust talutavais piires hoida. Samuti on tänaseks Eestis massiliselt levinud umbrohu liigid, mille hävitamine vaid mullaharimisega on aeganõudev ning kallis (näiteks tuulekaer, põldohakas, orashein). Olenevalt kultuurist ja umbrohust väheneb umbrohtunud põllul saak keskmiselt 20-50%, sest umbrohi on tavaliselt konkurentsivõimelisem ning tarvitab kultuurtaimest kiiremini ja rohkem ka toiteelemente. Samuti kaasnevad umbrohtunud põlluga suuremad kulutused mullaharimisel, koristusel ja kuivatamisel. Majanduslikult on mõtekas kasutada raha umbrohutõrjeks, järkjärgult puhastada põllud ning korras põlde väetada. Herbitsiidide toime 1
) Th. Coult Sgk: kellukalised (Campanulaceae) 71. harilik kellukas (Campanula patula) L. 72. sinilobeelia (Lobelia erinus) L. Sgk: korvõielised (Asteraceae) 73. harilik raudrohi (Achilla millefolium) L. 74. kollane karikakar (Anthemis tinctoria) L. 75. harilik puju (Artemisia vulgaris) L. 76. Hiina aedaster (Callistephus chinensis) (L.) Nees 77. arujumikas (Centaurea jacea) L. 78. lõhnav kummel (Chamomilla suaveolens) (Pursch) Rydb. 79. põldohakas (Cirsium arvense) (L.) Scop. 80. Kanada pujukakar (Conyza canadensis) (L.) Cronquist 81. harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Lam. 82. harilik kesalill (Matricaria perforata) Merat 83. harilik kuldvits (Solidago virgaurea) L. Sgk: kilbukalised (Hydrocharitaceae) 84. konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) L. Sgk: liilialised (Liliaceae) 85. harilik sibul (Allium cepa) L. 86. küüslauk (Allium sativum) L. 87
· Perekond ohakas · 60-170 cm · Õisikud valkjaskollased, mõnekaupa varre ja varreharude tipus, ümbritsetud õisikust pisut suuremate ümarate lehtedega. Lehed pisikeste pehmete ogadega. Taimed on helerohelised, mahlased, lopsakad. Annab kergesti hübriide varretu, soo jt ohakatega, hübriidid on jäikade ogadega ja kollakate õisikutega · Õitseb juuli-oktoober · Kasvab niisketel niitudel, madalsoodes, soostunud metsades ja kallastel. Põldohakas Cirsium arvense · Perekond ohakas · 40-150 cm · Lehed üsna pehmed ja väikeste ogadega, vaid mererannal ja jäätmaal võib leida teravalt torkivaid taimi (nõelohakas), kellel on lehed pisut varrele laskuvad, mistõttu vars näib lehtede alusel tiivuline. Õisikud helelillad, lõhnavad mesimagusalt. Lendkarvad sulgjalt harunenud nagu kõikidel ohakatel · Õitseb juuli-september · Kasvab põldudel, jäätmaal,
Enamasti taimelehtedes. Fotosüntees on vajalik kuna, taim saab sealt endale toitaineid. Taimed ise toodavad hapnikku, mida läheb vaja neile endile kui ka teistele imetajatele. Kui taimed hapnikku ei saaks, siis ei saaks nad ka fotosünteesi teha. 7.Mis on vegetatiivne paljunemine? Nimeta vegetatiivse paljunemise viise. Too näiteid taimedest. (73) Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest. Juurevõsud- nt. Põldohakas, vaarikas. Risoom- nt. Maikelluke, orashein Sibul- nt. Küüslauk, nartsiss Mugul- nt. Kartul Võsundid- nt. Maasikas, hanijalg. 8.Mis on õis? Õie osad. Mis ülesanne on igal õie osal looduses? (77) Õis on õistaimede paljunemise organ, mis koosneb tolmukatest ja/või emakast, mida ümbritseb õiekate. Õie osad: tolmukad, emakas, kroonleht, tuppleht Emaka ülesanne on paljunemine. Tolmukates valmivad tolmuterad. Kroon-ja tupplehed kaitsevad õit. 9.Mis on tolmlemine
neid hetkel mullas pisut vähe. Istandiku andmed Asetusviis, vahekaugused: Ühe reana, ploomipuude vahemikuks 2m. Istandiku skeem, puude või põõsaste arv: Naabertaimed pirn, ilupuukool. Põhiliseks puuks jõekaldal saarvaher. Maakasutusviis – vasakul rohukamar, paremal must kesa(kui seista näoga jõe poole). Multšiks muruniide. Esinevad umbrohud: vesihein, harilik võilill, harilik hiirekõrv, harilik orashein, murunurmikas, verev iminõges, hiirehernes, kesalill, põldohakas, valge hanemalts. Puid 39 tk (6tk vahelt välja läinud). Sordid ’Ave’ Vili Suur, lillakaspunane, peaaegu lahtise luuseemnega. Väga maitsev hapukasmagus ploom Valmimisaeg Keskvalmiv (augusti lõpp-septembri algus) Tolmuandja Viljastumine oma õietolmuga rahuldav. Paremad tolmuandjad `Emma Leppermann`, `Edinburgh`, `Victoria` Märkused Hea saagikusega, üsna talvekindel. Aretatud Eestis ’Edinburgh’
mahepõllundusele omane taimekooslus. Uurimised on näidanud, et umbrohtude liigiline koosseis muutub veel ka kolmandal- neljandal aastal pärast üleminekut ökoviljelusele. Uute umbrohuliikide lisanduses ei vähene selliste umbrohtude arvukus, valge hanemalts, roomav madar, vesihein. Kui need liigid olid tavaharimisepuhul olemas, siis nende elutingimused ökoloogilises viljeluses tavaliselt paranevad. Juurde tuleb ökoviljelusele omaseid umbrohuliike, nagu hiirehernes, põldohakas. Umbrohuliikide omavahelises konkurentsis mõnede liikide mõnede liikide domineerimine suureneb (nt hiireherned), teiste arvukus väheneb (nt harilik orashein). Siiski mitte kõik lisanduvbad liigid ei saa koosluses domineerivaks (nt rukkilill). Pikemaajalised uuringud on näidanud, et umbrohtude liigilise kooseisu muutused on seotud eelkõige külvikorra rakendamisega (E. Lauringson 2004). Umbrohud näitavad, kui hästi või halvasti me oleme mulda harinud. Nii mõnigi tüütu
Selle mõju on suurem, kui sel kallakul kasvavad enamus mesilaste poolt külastavad taimed. 2.5. Taimede eelistamine Viimaseks mainiks meesaagikust mõjutavaks teguriks oleks teatud taimede eelistamine. Peale viljapuude külastavad mesilased ka teisi taimi, kuid mis taimed täpsemalt nendest ''teistest'' meeldivad mesilastele, millised mitte? Mesilastele meeldivad järgmised taimed: aas-kurereha, harilik käokannus, harilik hiirehernes, ahtalehine põdrakanep, valge mesikas, kikkaputk, põldohakas, koeratubakas. Mesilastele ei meeldi kukesaba, kuigi selles on nektarit palju, palderjan, pune, võilill, angervaks, ristikud, tatar ja ussikeel (viimases on palju nektarit, kuid see on mürgine). (Nõmmisto, 2009). 2.6. Putukate konkurents Viimaseks tuleks mainida ka putukate konkurentsi. Nektarit kasutavad oma eluks samuti herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, mardikad ja teised. (Nõmmisto, 2009). 7
Männi- ja kuusepuudelt onkogutud mähka, mida on kuivatatud ningpeenestatud. Veel on taigna hulka pandud ohaka, varsakabja, nõgese, mustasõstra, humala, paju, sammalde ja naadi lehti ja heinapepresid ning samblikestpõdrasamblikku ja islandi käokõrva. Salatitaimedeks sobivad metsikutest taimedest valge ristik, harilik kirikakar,harilik nurmenukk, metsharakputk, harilik jänesekapsas, salatkress, harilikhiirekõrv, harilik maajalg, ahtalehelinepõdrakanep, põldohakas, valge iminõges, harilik kortsleht, teelehed, harilikraudrohi, hapu oblikas, põld-piimaohakas ja vesihein. Tegelikkuses on eelpool toodud taimeliigid vaid vähene ülevaade mida meie esivanemad tarvitasid. Kui vaadata, ajalukku, siis näeme, et looduse poole vaadati alles suurte nälgade aeg, sest on mainitud, et 17.-18. sajandil kasutasid baltisakslased looduslikke taimi rohkem kui eestlased ja sellest ajast on antud välja raamatuid, mis on eestlased tänaseni tagasi viinud looduserüppe.
Männi- ja kuusepuudelt onkogutud mähka, mida on kuivatatud ningpeenestatud. Veel on taigna hulka pandud ohaka, varsakabja, nõgese, mustasõstra, humala, paju, sammalde ja naadi lehti ja heinapepresid ning samblikestpõdrasamblikku ja islandi käokõrva. Salatitaimedeks sobivad metsikutest taimedest valge ristik, harilik kirikakar,harilik nurmenukk, metsharakputk, harilik jänesekapsas, salatkress, harilikhiirekõrv, harilik maajalg, ahtalehelinepõdrakanep, põldohakas, valge iminõges, harilik kortsleht, teelehed, harilikraudrohi, hapu oblikas, põld-piimaohakas ja vesihein. Tegelikkuses on eelpool toodud taimeliigid vaid vähene ülevaade mida meie esivanemad tarvitasid. Kui vaadata, ajalukku, siis näeme, et looduse poole vaadati alles suurte nälgade aeg, sest on mainitud, et 17.-18. sajandil kasutasid baltisakslased looduslikke taimi rohkem kui eestlased ja sellest ajast on antud välja raamatuid, mis on eestlased tänaseni tagasi viinud looduserüppe.
- spetsiaalne ader 2) tugevajuureliste kultuuride kasvatamine - liblikõielised lutsern, mesikas, ida-kitsehernes; panna nad paariks aastaks kasvama - ristõielised raps, rüps 7 Indikaatortaimed: 1) niiske tihenenud muld: põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, paiseleht, roomav tulikas, kanakoole 2) tihenenud raske muld (raske liivsavi, savi): põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, põldohakas, paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel 3) varjutaluvad taimed: kilpjalg, harilik naat, harilik maajalg (kassiratas) 4) kuivad mullad: ahtalehine kõrvik, kollane karikakar, valge pusurohi, harilik kurekael, pehme kurereha 5) korralik mullastruktuur ja mullaelustik (küpse muld): kõrvenõges, hõlmlehine ja pärsia mailane, harilik punand, võõrkakar, valge hanemalts, verev iminõges, vesihein, piimalill
3. Vead kompostimisel 4. Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine 5. Koorimise puudulik teostamine 6. Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9. Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 36. Umbrohtude levimise viisid. Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv zoohoorne loomadega leviv antropohoorne inimese kaudu leviv 37. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru seda mõjutavad tegurid. Seemnevaru koosneb umbrohutaimedelt hiljuti varisenud uutest seemnetest ja ka mitmeid aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks.
2. Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks 3. Vead kompostimisel 4. Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine 5. Koorimise puudulik teostamine 6. Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9. Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 36. Umbrohtude levimise viisid. Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv zoohoorne loomadega leviv antropohoorne inimese kaudu leviv 37. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru seda mõjutavad tegurid. Seemnevaru koosneb umbrohutaimedelt hiljuti varisenud uutest seemnetest ja ka mitmeid aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks.
Teostada võib maksimaalselt 8 pritsimist intervalliga 7 päeva. Et vältida mõnikord esineda võivat kartuli kasvu vähenemist, pritsida Fibro’ga siis, kui kartul on kuiv, eelistatavalt õhtuti pilvise ilmaga. ACTARA 25 WG Toimeaine - tiametoksaam 250 g/kg Actara 25 WG toimib juure-, lehe- ja varresüsteemselt. Kahjurputukatele mõjub kiiresti kontaktselt ja seedetrakti kaudu. Kulunorm 60-80 g/ha Kordus – 2 kord, ooteaeg 14 p Hind – 950 eur/kg Umbrohud Põldohakas (Cirsium arvense) Ennetatav Puhas külv ja käärinud sõnniku kasutamisel. Agrotehniline Külvikord.Liblikõieliste heintaimede kasvtamine.Parim on 2-3 aastane lutsern ja lutserni-kõrreliste segu. Füüsikalis-mehaaniline Põldohaka väljakurnamine ja hävitamine. Põldohaka torkimist tuleks alustada võimalikult varakult leheroseti ilmudes.Kõrrekoorimine pärast koristamist.Kündmine. Spetsifilised Hävitamine elektriseadmetega. Aga need masinad on väga kallid. Bioloogiline
aleviku lääne poolse sissesõidu kõrval 50 meetrit teelt paremale. Teisele poole teed jääb puidutööstus Aru Grupp AS. Kaeve asub sujuva langusega lohu keskel, mis võis kunagi olla mingi veekogu põhi. Keve asukoht on planeeritav põllumaa, kus hetkel asub niidetav rohumaa. Rohumaal oli näha palju vihmausse, ämblikuid, tigusi ja ka mullamuti hunnikuid. Taimestikust määrati ära kohapeal rukki-kastehein, orashein, aasülane, harilik võilill, põldohakas, mitmeõieline tulikas, harilik hiirekõrv, rakvere raibe. Veerežiim oli ajutiselt liigniiske, kusjuures mul oli märg ning glei- ning roostetäppidega. Joonis 1. Rohumaa kaeve. Must rist – sügavkaeve asukoht, punased jooned – Kaugused. 5 4.2 Metsamulla kaeve. Metsamulla sügavkaeve asukoht on Kadrina vallas, Lante külast läbi sõites ja hoides vasakule kuni T-kurvini, kust mindi paremale kuni paremat
jõeforellm,ojasilm), Jahedaveelised(13C-17C-harjus), Soojaveelised(15C-16C- koger,säinas,hink,kiisk) Loomad- rohu-,järvekonn/vesipapp,jäälind,vihitaja,lauk/saarmas,ondatra,kobras IX Antropogeensed kooslused. Eesti ala tulnuk ja kultuurtaimestik. Umbrohud - on üldnimetus kõigile neile taimedele, kes kasvavad haritud maal inimese tahte vastaselt. Umbrohuks olemine ei ole liigiomane tunnus, see omistub taimedele üksnes nende kasvupaiga kaudu. (naat, kõrvenõges, rukkilill, põldohakas,orashein,harilik võilill) Ruderaalkooslused - ehk prahipaikadele omased juhuslike taimedega asustatud alad. (põdrakanep, maltsad, pujud) Nt: Kaevandatud ent metsastamata aladel levib rohkesti nn ruderaalkooslusi. Inimtegevusest rikutud looduslikud kooslused põlismetsad, rabad, niidud.... X Liigikaitse. Taimed. Muutused soontaimede kaitses: Riikliku liigikaitse kestel on Eestis üldse kaitse all olnud 225 soontaimeliiki: praegu ei ole kaitsealuste seas enam kümmet neist, viis on
· Sugukond kukesabalised · Perek kukesaba (harilik kukesaba, tulnukas kukesaba) · Sugukond korvõielised Rohttaimed, esineb piimmahl, viietine kroon, lehterõied, õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis · Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek piimohakas, perek ohakas (põldohakas, varretu ohakas, seaohakas, soo-ohakas), perek takjas (villtakjas, väike takjas), arujumikas, rukkilill, harilik raudrohi, härjasilm, karikakar, perek kummel (teekummer, lõhnav kummel), kesalill, perek puju (harilik puju, põldpuju) · Alamsugukond putkõielised: õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied · Alamsugukond keelõielised: õisikud ainult keelõied (äärmised pikad)
Sugukond kukesabalised Perek kukesaba (harilik kukesaba, tulnukas kukesaba) Sugukond korvõielised Rohttaimed, esineb piimmahl, viietine kroon, lehterõied, õied alaikus, mida ümbritseb üldkatis Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek piimohakas, perek ohakas (põldohakas, varretu ohakas, seaohakas, soo-ohakas), perek takjas (villtakjas, väike takjas), arujumikas, rukkilill, harilik raudrohi, härjasilm, karikakar, perek kummel (teekummer, lõhnav kummel), kesalill, perek puju (harilik puju, põldpuju) Alamsugukond putkõielised: õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied Alamsugukond keelõielised: õisikud ainult keelõied (äärmised pikad)
eellehel. Kandeoste teke kübarseente eoslaval koos edasise kasvamaminekuga, kõrrerooste talieosed (kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. - 2a. Roomavad/lamavad varred/oksad juurduvad. Must sõstar, karusmari, paljud kiviktaimlalilled: harilik ja roomav kukehari, padjandfloks, karvane kadakkaer, kivirikud; umbrohtudest niitjas mailane, niidutaimedest valge ristik, nõmm-liivatee. - 2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas. Osad pajud (härm-, hala-, vesi-, hõbe-,
ning halvendamiseks; 4) põllupinnale varisenud umbrohuseemnete mullakihiga katmine nende idanemise ja tärkamise kiirendamise ning energiavarude ammendamiseks enne sügiskündi. Peamised agronõuded tüükoorimisel on järgmised: 1) koorida tuleb õigeaegselt: hiljemalt 2...3 päeva pärast viljakoristust 12...14 päeva enne sügiskündi; 2) koorida tuleb ettenähtud sügavusega: pikaealiste umbrohtudega (näiteks võilill, orashein, paiseleht, põldohakas jm) risustatud põldu kooritakse sügavusel 8...12 cm, lühiealiste (näiteks harakalatv, põldrõigas, karuohakas jm) puhul aga sügavusega 6...10 cm; 3) pindmine mullakiht peab olema hästi kobestatud, sõmerdatud, kõrretüü täielikult maha lõigatud ja umbrohuseemned mullaga kaetud; 4) kooritud põllu pind peab olema tasane, ilma sügavate vaonditeta ja koondharjadeta; 5) kooritud põllul ei tohi olla vahelejätte ja töötlemata põlluosi.
- matmine- kaetakse mingiks ajaks materjaliga, mis lämmastab olemasoleva lehestiku. - Väljakurnamine- takistada varuaine kogumist ja sundida neid suve lõpus varusid kulutama. Ehk siis taim kurnab end ise välja.korduvalt peab kasutama, muidu pole kasu. - Seemnte idanemise provotseerimine ja siis taimede hävitamine - põletamine 73. Kõrrekoorimine, kõrrekoorimise diferentseerimine lähtuvalt umbrohtumusest (lühiealised umbrohud, h. orashein,põldohakas, põld-piimohakas). Kõrrekoorimine, teravilja alt vabanenud alade koorimine; sügisese mullaharimise võte. Kõrrekoorimine on tõhus umbrohutõrje: soodustab lühiealiste umbrohtude sügisest idanemist ja seega talvist hukkumist ning kurnab pikaealiste umbrohtude juurekava. 74. Sügiskünd ja sügiskünni asendamise mõju umbrohtumusele. Võimalused umbrohutõrje efektiivsuse parandamiseks künnil. 2 võtet: koormine ja sügiskünd.
Paljud liigid on taimkatte peamisteks komponentideks, teised on tülikad, raskesti hävitatavad umbrohud. Sugukond jagatakse kaheks alamsugukonnaks: putkõielised ja keelõielised. Alamsugukond putkõielised- Tubiflorae. Õied peamiselt putkõied, vahel on üksnes servmised ebakeel- või lehterõied. Siia kuuluvad perekond päevalill (harilik päevalill, mugulapäevalill ehk maapirn), puju (ussipuju, koirohi, meripuju), jumikas (rukkilill), ja ohakas (põldohakas). Alamsugukonna teistest perekondadest on laialt levinud järgmised liigid: valge karikakar, harilik härjasilm, harilik soolikarohi ja aedvaak. Alamsugukond keelõielised- Liguliflorae. Keelõitega. Vegetatiivsetes elundites esinevad alati lülilised piimasooned. Siia kuuluvad perekond võilill (harilik võilill, koksagõss), piimohakas (põld-piimohakas). Täidisõielisus Aianduslikult on väga levinud täidisõielised taimed. Nendel on suurenenud kroonlehtede arv
Paljud liigid on taimkatte peamisteks komponentideks, teised on tülikad, raskesti hävitatavad umbrohud. Sugukond jagatakse kaheks alamsugukonnaks: putkõielised ja keelõielised. Alamsugukond putkõielised- Tubiflorae. Õied peamiselt putkõied, vahel on üksnes servmised ebakeel- või lehterõied. Siia kuuluvad perekond päevalill (harilik päevalill, mugulapäevalill ehk maapirn), puju (ussipuju, koirohi, meripuju), jumikas (rukkilill), ja ohakas (põldohakas). Alamsugukonna teistest perekondadest on laialt levinud järgmised liigid: valge karikakar, harilik härjasilm, harilik soolikarohi ja aedvaak. Alamsugukond keelõielised- Liguliflorae. Keelõitega. Vegetatiivsetes elundites esinevad alati lülilised piimasooned. Siia kuuluvad perekond võilill (harilik võilill, koksagõss), piimohakas (põld-piimohakas). Täidisõielisus Aianduslikult on väga levinud täidisõielised taimed. Nendel on suurenenud kroonlehtede arv
liigist. Vaheltharimist korratakse iga kord kas umbrohtude tärkamisel või suuremate sadude järel, et vältida kooriku tekkimist. 18) Umbrohutõrje võtted Tõrje alustamiseks tuleb kõugepealt hinnata põldude umbrohtumist, tuleb arvestada umbrohutaimede sagedust ja kasvukõrgust e. rindelisust. Rindelisuse järgi jaotatakse umbrohud nelja rühma : a) ülarinne kõrgemad kultuurtaimedest (põldohakas suviteravilja põllul) b) keskmine rinne umbrohud ühekõrgused kult.taimedega ( rukkilill talinisu põllul) c) madal rinne umbrohud on poole madalamad kultuurtaimedest ( litterhein kaeras) d) alarinne umbrohtude kasvukõrgus ¼ kultuurtaimedest ( põldkannike suviteravilja põllul) Umbrohtude sagenemise järgi hinnatakse nelja astmesse : a) nõrk umbrohtumine kus kõikides rinnetes on umbrohte vähem kui 10%, ei vaja tõrjet
annaabi.ee 
