Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetuseinstituut Kodukoha riskianalüüs Põltsamaa Koostas: Tallinn 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Piirkonna iseloomustus............................................................................................................... 3 Ohtude arvestuse kaart................................................................................................................ 3 Riskiobjektide üldiseloomustus.................................................................................................. 4 Riskiobjekt: OÜ Astrovir (tankla)......................................................................................... 4 Riskiobjekt: AS Krooning Põltsa...
EMÜ Sotsiaalinstituut Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine 1. kursus PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Triin Teesalu Koostaja: Annika Kartsepp Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA AJALOOST JA HETKESEISUNDIST.....................................4 1.1. Põltsamaa linna ajalugu....................................................................................................4 1.2. Põltsamaa linna funktsionaale struktuur..........................................................................4 1.3. Haljastus ja heakord................................................................
KÜSIMUSED! 1. Kas mees- või naisisik avastas käärinud joogi? - Meestik 2. Milline oli Sumerite õlle sortiment? - Meeõlu ja tavaline õlu 3. Kes kehtestas maailma esimese joogimaksu? - Keiser Friedrich I 4. Vanas Egiptuses oli õllepealinnaks - milline linn? - Babüloonia 5. Humal võeti kasutusele, mis aastal ja kus? - 768 a. 6. Keskajal õlu ja klooster. Kas sobisid? Kas munk oli õlle nägu või õlu oli munga nägu? - Sobisid väga hästi, see oli lausa elutähtis tegevusala. Mungad panid tarkused kirja ning tänu sellele arenes kloostri õlle kvaliteet pidevalt. 7. Mis aastal alagas kultuurpärmi kasutamine? - 1551 aastal Münchenis 8. Milliseid õlle sorte pruuliti 18. saj Inglismaal? - ale’i, kange õlu nn beer, lahja õlu nn. two-penny 9. Mis taim (ed) annab õllele punaka värvitooni? - Liht-naistepuna 10. Kus asub veini valmistamise algkodu? - Mesopotaamias 11. Kes oli (on) veinijumal? - Dionysos 12.Mis jook on Malvasia? - Kreeka vei...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13KÕ2 KOHALIKU OMAVALITSUSE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHEND Analüüs Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 Valisin sotsiaaltöötaja ametijuhendi võrdluseks Tapa Vallavalitsuse, Põltsamaa Vallavalitsuse ja Tarvastu Vallavalitsuse. Erinevalt Tapa Vallavalitsuse ametijuhendile on Põltsamaa ja Tarvastu ametijuhendis väljatoodud, et sotsiaaltöötaja nimetab ametisse vallavanem. Tapa Vallavalitsuse ametijuhendis pole ka välja toodud, kellele sotsiaaltöötaja allub. Tarvastu Vallavalitsuse puhul on selleks vallavanem, kuid Põltsamaa Vallavalitsuse puhul on selleks sotsiaalabi osakonna juhataja. Leian, et kõige mõistlikum on sellekohapealt...
Põltsamaa loss: Põltsamaa loss Põltsamaa lossihoov 1272. aastal püstitas Liivi ordu Põltsamaa jõe paremale kaldale paest ja maakivist linnuse, millele pakkus täiendavat kaitset jõe veega täidetud vallikraav. Põltsamaast oli saanud uue foogtkonna keskpunkt. Ringmüüri küljed on 104,5 ja 109 m pikad. Tänapäeval on müüri kõrguseks kuni 11 m. Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone. Teisel korrusel asusid kapiitlisaal, refektoorium ja dormi- tooriumid, ja läänenurgas kabel. Kolmas korrus oli kaitsekorrus ning ehitati lõplikult välja alles 18. sajandil. Säilinud on kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud: teenijate ja käsitööliste eluruumid, aidad, tallid ja tõllakuurid. 15. sajandil kõrgendati ringmüüri, rajati uus kaitsekäik umbes kolm meetrit vanast kõrgemale. Müüris olid suured laskeavad ning müüri nurki ...
Põltsamaa ümbrus ja Jõgevamaa 2010 Põltsamaa · Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis, ümber Põltsamaa linna. Põltsamaa linnast mõne kilomeetri kaugusel Adavere külje all asub Mandri-Eesti geomeetriline keskpunkt. · Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte p...
AS Võhu Vein Liivimaa ja Eesti mõisates hakati tõsiselt veini tootmisega tegelema XIX sajandi teisel poolel. Võhu veinitehas on ehitatud 1967. aastal Lääne Virumaal, Võhu külas ning tänase päevani toodetakse siin peamiselt magusaid ja poolmagusaid veine. Traditsiooniliselt kasutatakse looduslikku ja eeskätt kodumaist toorainet: punast ja musta sõstart, jõhvikaid, õunu, tikreid. 2006. aasta sündmuseks kujunes veinitehase Võhu Vein 100% aktsiate omandamine AS Haljas poolt. See toimus 31. oktoobril. Ettevõtte Haljas kindel majanduslik olukord, oskused ja suur töökogemus lubavad arendada ASi Võhu Vein mitte ainult kohalikul, vaid ka rahvusvahelisel toidukaupade turul, mis tagab Võhu Veini kaubamärgi tugevat edasiliikumist. Naturaalne, parimaist Eestimaa viljadest poolmagus õunaebaküdooniavein. Spetsiaalselt Võhu veinitehase 40. juubeliks valmistatud väärikas jook! Puuvilja...
ITI TAMM Tamme tn 2-4 48104 Põltsamaa Tel 55 667788 E-mail: [email protected] Curriculum Vitae ISIKLIKUD ANDMED Sünniaeg ja -koht: 11.11.1986, Põltsamaa Vanus: 20 Rahvus: eestlane Perekonnaseis: abielus, 1 laps HARIDUS 2006 k.a Tartu Ülikool, sotsioloogia eriala, I kursus 2003 2006 Põltsamaa Ühisgümnaasium, humanitaarklass, lõpetanud hõbemedaliga TÄIENDKOOLITUS 2006 veeburar Kõnelaager (sisu: kõnepidamise alused, avalik esinemine, hääle kasutamine), Põltsamaa Ühisgümnaasium, 24 h 2005 märts Guidance in Educational System and Labour Market, rahvusvaheline noorsoovahetus Prahas Leonardo da Vinci programmi raames, 40h 2004 2005 Inglise keele kursus, Põltsamaa Keeltekool, 80 h 1995 2003 Klaveri eriala, Põltsamaa Lastemuusikakool TÖÖKO...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Ajalugu Referaat Koostaja:Gerta Jürjens Juhendaja:Rainer Tõnnis Põltsamaa 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................lk2 Põltsamaa rahvariided............................................................................................lk3 Vanarahva toit........................................................................................................lk4 Põltsamaa rahvariided pilt......................................................................................lk5 Kasutatud materjal.................................................................................................lk6 1 Põltsamaa naiste rahvariided 5 Sissejuhatus: Põltsamaa on üks kesk-eestis Jõgeva maakonn...
Põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal Iseseisev töö 2011 Sissejuhatus Käesoleva töö läbivaks teemaks on põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal. Kuna nitraaditundlikul alal on enamasti viljakad mullad ja intensiivsem põllumajandustootmine, siis tuleks selle kaitsele suuremat tähelepanu pöörata. Töö on jaotatud neljaks peatükiks (keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus, probleemi õiguslike aspektide analüüs, regulatsioon Eestis ning hinnang regulatsiooni kohasusele) ja käsitleb antud teemat õiguslikest aspektidest lähtuvalt. Töö on koostatud tuginedes avalikult ilmunud internetiallikatele ning kasutatud on üheksat erinevat allikat. Eesmärgiks on tutvuda antud probleemi puudutava seadusandlusega ning analüüsida selle kohasust. ...
PÕLTSAMAA EESTI PÕLLUMEESTE SELTS 1. Meenutage varem õpitust või uurige Eesti ajaloo õpikust, millega tegelesid põllumeeste seltsid. Miks oli nende tegevus tähtis? Tegevusvaldkond: Põltsamaal arendada ja uuendada põllumajandust. Tähtsus: Oli eeskujuks paljudele teistele analoogilistele seltsidele. Talurahvale teadmiste jagamine, põllumajandusnäituste korraldamine ja põllusaaduste müügi organiseerimine. 2. Mis oli Põltsamaa Eest Põllumeeste Seltsi eripära? See loodi Põltsamaa meeste omaalgatusel ja enda kogutud raha eest asutati ühine hoone. 3. Kuidas sai Põltsamaa Eest Põllumeeste Selts endale seltsimaja? Kust saadi raha? Kes toetasid ehitust? Krunt saadi Uue-Põltsamaa mõisnikult. Raha saadi annetustest kogutud esemete müügist, pidude sissetulekutest ning liikmemaksudest. 4. Tooge näiteid teemade kohta, mida arutati Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsi üldkoosolekutel. Heinamaade väetamine, uuendused põllumajanduses, ilmaennustamine, kar...
Põltsamaa ajalugu 1272. aastal püstitas Liivi ordu Põltsamaa jõe paremale kaldale paest ja maakivist linnuse, millele pakkus täiendavat kaitset jõe veega täidetud vallikraav. Ringmüüri küljed on 104,5 ja 109 m pikad, praegu on müüri kõrguseks kuni 11 m. Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone. Teisel korrusel asusid kapiitlisaal, refektoorium ja dormi- tooriumid, ja läänenurgas kabel. Kolmas korrus oli kaitsekorrus ning ehitati lõplikult välja alles 18. sajandil. Säilinud on kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud. 15. sajandil kõrgendati ringmüüri, rajati uus kitsekäik umbes meetrit vanast kõrgemale. Müüris olid suured laskeavad ning müüri nurki tugevndasid tornid, mille välismüür oli kivist, sisesein puust. 16. saj. algupoolel ehitati kaguküljele suurtükitorn. Kogu Põltsamaa lossi endise maaala kinkis Peeter I 1720....
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä12 KÕ Kadi Kalajas KVALITEEDIJUHTIMINE PÕLTSAMAA FELIXIS Analüüs Õppejõud: Eda Vahero, MA Mõdriku 2014 AS Põltsamaa Felix kuulub rahvusvahelisse ettevõtete gruppi Orkla. Tänu sellele, et grupi toiduetevõtted asuvad lisaks Skandinaavia- ja Baltimaadele, Austrias, Venemaal ning Indias, moodustab eksport umbes 30 protsenti Põltsamaa Felixi müügist.
Uue-Põltsamaa mõis 18. sajandil rajati Põltsamaa jõe kaldale, tänapäeval Põltsamaa linna Jõgeva maakonda, mõis, mis kuulus aastatel 1750-1919 Lilienfeldidele ning eraldus Vana-Põltsamaa linnusest. Mõisakompleks rajati tüüpilise barokse planeeringuga keskel peahoone ja kahel pool sümmeetriliselt abihooned. Pilt: Uue-Põltsamaa mõisa härrastemaja esikülg aastal 1928 Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Ka Uue-Põltsamaa mõis on barokk stiilis tellisseintega ühekorruseline ning maja keskmine osa on kahekorruseline. Fassaadil on näha lamedaid pilastreid, mis asetsevad vaheldumisi akende ja petikaekndega ühtlases rütmis. Katus on barokselt nõgus poolkelpkatus. Hiljem on kujundatud sissepääs, rõdupiirded ja juureehitus hoone põhjatiival. Sisekujundus on võrdlemisi hästi säil...
Uue Põltsamaa mõis KOOSTAJAD: KADI TIIVAS JA MAARJA MAAT 8.B KLASS Mõisast Hoone nimeks on Uue Põltsamaa mõis, mis on valminud aastal 1750. Mõis on ehitismälestis. Mõis asub Jõgeva maakonnas, Põltsamaa linnas, Veski tn 7. Pilt mõisast Hoone kasutus Mõisa omanik Lilienfeld rajas sinna 1770. aastal puudrivabriku. 1920. aastatel kolis mõisahoonesse Põltsamaa Reaalgümnaasium. Kool kasutas mõisahoonet kuni 1980. aastateni, mil kogu õppetöö viidi üle lähedale püstitatud uude koolihoonesse. Seejärel jäi hoone veel kooli kasutusse, põhiliselt laohoonena, kuni võõrandamiseni märtsis 2004. Kujundus Mõisahoone saal asub hoone keskel pargipoolsel küljel. Hoone on valdavalt ühekorruseline, üksnes keskosas on kahekorruseline poolkelpkatusega krohvitud telliskiviehitis. Kirjeldus Barokne, ühekorruseline, keskrisaliidi osas kahekorruseline krohvitud telliskiviehitis,...
Tallinna Tehnikakõrgkool EI 12 Madis Arula Introduction Laiuse Castle of Order Laiuse Drumlin Laiuse Blue Spring Põltsamaa Castle Põltsamaa Church Põltsamaa Rose garden Endla Nature Reserve Laiuse Castle of Order ·Rebuilt in the 15th century ·Destroyed 1700-1701, during the North war ·Swedish king Carl XII stayed there during the North war Laiuse drumlin ·10 kilometrs long ·2 kilometrs wide and ·Higest topp is 144 meters above the sea Laiuse blue spring ·18 m deep ·Healing qualities Põltsamaa castle and church ·Started in 1272 ·1770 the old building was replaced by a rococo palace ·Built from 1632 to 1633 ·In 1941 It catched fire and the renovation...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Saalihoki Uurimistöö eelkaitsmine Koostaja: Alvar Karu 10A Juhendaja: Maikel Mikson Põltsamaa 2009 Sisukord 1. Uurimistöö teemavalik 3 2. Uurimistöö eesmärgid, hüpotees, struktuur 4 3. Uurimistöös kasutatavad allikamaterjalid 5 4. Uurimistöö metoodika 6 5. Uurimistöö ajakava 7 6. Juhendaja kinnitus, kuupäev 8 2 1. Teemavalik Valisin selle teema selle pärast, et ma ise tegelen selle spordiga ja ma tahan saada rohkem teada sellest ning tahan teada mida teavad Põltsamaa noored sellest spordist. Tahan teada saada, palju noori tahavad tegeleda selle spordiga ja kas Põltsamaal on võimalik seda korraldada. 3 2. Uurimistö...
äriplaan 2014 Tegevuse valdkond: Kogukonna teenus Teenuse nimetus “ Kamari seltsimaja teenused” Teenuse osutaja : Kamari Haridusselts Regitrikood : 80120445 Postiaadress: Kamari alevik, Põltsamaa vald, Jõgevamaa 48003, Telefon: +372 523 5115 Kodulehekülg: www.kamari.ee Meiliaadress: [email protected] 0 Piirkonna kirjeldus: Kamari asub Põltsamaa vallas Kamari küla paikneb Põltsamaa vallas Jõgevamaal. Küla eripära on selles, et piirkonna keskel on NSVLiidu ajal ehitatud Kamari alevik oma 10 suure korterelamu, 10 individuaalelamu ning suute tootmishoonetega. Ümber Kamari aleviku paikneb Väike- Kamari hajaküla, mille hulka kuulub ka Põltsamaa ametikooli ümber olev asustus. Väike Kamari küla piirid lõpevad Põltsamaa linna piiridega, ning Kuningamäe külaga ja teiselt poolt puutuvad piirid kokku U...
About my practical training I was in a practical training in AS Põltsamaa Felix. Its a food manufacturing company, which founded in 1993 and located in Põltsamaa in Jõgeva County. Põltsamaa Felix is Estonian's leading food manufacturers and the biggest employer in Jõgeva County. In the company works more than 170 employees. Põltsamaa Felix belongs to the international food industry Group Orkla Foods. That company is responsible for the marketing Orkla Group products in Estonia. Their main value is their trademarks. Põltsamaa Felix's mission is to make a delicious and healthy food and prepare joy to people every day. The vision is to be the leading food and drinks manufacturer in Estonia. I started my practical training period on 15th February and finished on 7th April. In the beginning of my practical training I haven't responsible tasks. I just watched what the other workers did. Towards the end of prac...
Põltsamaa Ühisgümnaasium II Maailmasõja lahingumoona analüüs Eelkaitsmine Kristjan Tero 10c Juhendaja õp. Urmas Kuusik Põltsamaa 2009 Uurimistöö teemavalik Valisin enda uurimistöö teemaks ,, II Maailmasõja lahingumoona analüüs. ,, Kavatsen uurida II Maailmasõja lahingumoona, mida leitakse Eestis. Soovin teada saada, milline lahingumoon on eriti ohtlik. Töö eesmärgid, hüpotees, struktuur Uurimistöö eesmärgiks on teada saada, milliseid lahingumoonasid kasutati Eestis ja on leitud Põltsamaa ümbruskondades. Hüpotees: milline Eestis leiduvatest II Maailmasõja aegsetest lahingumoonadest on eriti ohtlik . Struktuur: 1. Sissejuhatus 2. Lahingumoonad Eestis 3. Eriti ohtlikud lahingumoonad 4. Analüüs 5. Kokkuvõte Uurimistöös kasutatavad allikamaterjalid Allikamaterjalidena kasutan peam...
PÜG õpetaja Põltsamaa 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma uurimistöö teemaks valisin Põltsamaa muuseumi kollektsioonis olevad relvad, sest olen juba ligi kolm aastat aktiivne liige kaitseliidus ja huvitun ka väga ajaloost. Töö käigus tahan teada saada, millised sõjad on Põltsamaa piirkonda mõjutanud ja kuidas nad Põltsamaa muuseumis representeeritud on? Ja millised relvad on Põltsamaa muuseumis eksponaatidena väljas? 1. PÕLTSAMAA PIIRKONDA MÕJUTANUD SÕJAD Eesti alad on olnud üsna rahutu ajalooga. Vallutajad tulid nii idast kui läänest suhteliselt tihti eesmärgiga kas maad vallutada ja orjasid saada või siis lihtsalt selleks ,et rahvavarasid varastada ja maad rüüstata. 1.1. Liivimaa ristisõda 13. sajandil algas Liivimaa ristisõda, mida toetasid Rooma paavstid ja katoliku kirik. Selle käigus vallutati Liivimaa saksa-rooma keisririigi poolt ja rahvas orjastati baltisaksa mõisnike poolt
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse ja ärinduse osakond NIMI PRAKTIKAARUANNE Kursusetöö Juhendaja: Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1 Kaupluse üldine iseloomustus......................................................................................4 1.1 Kaubandusettevõtte organisatsiooniline ülesehitus ..............................................4 1.2 Põltsamaa Selveri asukoht.....................................................................................4 1.3 Kaubandusettevõtte tegevused..............................................................................4 1.4 Põltsamaa ...
Mikrokeskkond 1. Tarnijad- Põhitarnjateks Depileve OÜ ( täävahendid), Tradehouse OÜ ( töövahendid), Hurmus OÜ ( tooted ja töövahendid). Lisaks ootan hinnapakkumisi erinevatelt firmadelt, kes pakuvad muud tööks vajalikku. 2. Vahendajad- võimalusel käin kaubal ise järel. Kasutan ka eestisiseseid postiteenuseid, nagu DPD, Eesti Post jne. Turundusteenuse pakkujaks olen valinud NewWay disain OÜ, kes koostab ettevõtte logo, koduleht, kliendi- ja kinkekaardid. 3. Kliendid- Ettevõtte klientideks on Põltsamaa linna ja selle lähiümbruses elavad inimesed. Ettevõttesse on oodatud noored ja vanemad, mehed ja naised. Kauplus- salongi kliendiks on inimene, kes soovib ja hindab personaalset lähenemist ning kvaliteetset kaupa. 4. Konkurendid- Minu ettevõtte konkurentideks on eelkõige Põltsamaa linnas töötavad kosmeetikud ning kõik kauplused, kes müüvad laiatarbe kosmeetikat. 5. Huvigrupid- Ettevõte puutu...
Põltsamaa Glöggi maitseline toorjuustukook · 150 ml Põltsamaa Glögg · 100 g rosinaid · 300 g Digestive vms kaeraküpsiseid · 170 g Voila küpsetusmargariini · Põltsamaa pohlamoosi pudelis (kogus vastavalt soovile) · 600 g maitsestamata toorjuustu · 3 muna · 60 g suhkrut (või vastavalt maitsele) · 80 g 35% koort · Jahvatatud ingverit maitse järgi Leotada rosinaid glögis 1-2 tundi, kurnata. Purustada küpsised ja lisada neile sulatatud margariin. Vajutada küpsise-margariinisegu margariiniga määritud või küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva koogivormi põhjale. Kanda põhjale soovitud kogus moosi ning määrida see ühtlaselt laiali. Segada toorjuust, munad, suhkur, (kergelt vahustatud) koor ja ingveripulber ühtlaseks massiks, lisada rosinad, segada. Valada mass ettevaatlikult koogipõhjale. Küpsetada 180- 200 kraadi juures 45 min kuni 1 tund (kuni kook on pealt kuldpruun). Kaunistada sulatatud sokolaadi-margariini-koore seguga. ...
Referaat August Wilhelm Hupel Mari Pihtjõe MTT2 Sissejuhatus August Wilhelm Hupel(25. veebruar 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik 18. jaanuar 1819 Paide oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu-uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenist...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad........................................................................................................................... 3 1.2 Vanaisa maja ..........................
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Nimi LÕUNA- EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED Referaat Juhendaja Tartu 2013 2 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................3 1 Põlvamaa..............................................................................................................................4 1.1 Eesti Maanteemuuseum................................................................................................ 4 1.2 Mooste mõis..................................................................................................................4 1.3 Piusa koopad.................................................................................................................
AJALUGU 1) Arutle - kas nais- või meesisik on käärinud jookide avastaja...? Meesisik avastas kääritatud joogid. 2) Milline oli sumerite õllesortiment? Tuntakse tavalist ja meeõlut. 3) Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks...mis linn? Babüloonia. 4) Kes ja kus kehtestas(-ati) maailma esimene joogimaks? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5) Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6) Keskajal õlu ja klooster (munk). kas need omavahel sobisid? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Mungad panid oma kogemused kirja, mis oli aluseks kloostri...
Karl-August Hermann Elulugu sündis 23. septembril 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. Laulis kohalikus laulukooris ja mängis ka kooli puhkpilliorkestris. 19. saj viimastel aastakümnetel oli tihedalt seotud kultuuri- ning ühiskondliku eluga Eestis. Muusika, poliitika, ajaloo, keele, kooli, kirjanduse ja ajakirjanduse küsimused- igal alal on ta jätnud jälje, mille sügavus sõltub ajastu ühiskondlikest tingimustest. 1867. a. lõpetas Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühendud...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut PÕLTSAMAA JA PEDJA JÕED Referaat Koostaja: Rühm: Juhendaja: Tallinn 2012 Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu alumine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal.Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke parema...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Turismiosakond Katriin Mats Annaliisa Orro Grete Jakobson VEINITURISM Referaat Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Veiniturism on maailmas üks kiiremini arenevaid turismiliike. Turismireise, mis on seotud veinide degusteerimise ja veinimõisate ning veiniistanduste külastamisega, tehakse eelkõige riikidesse, kus veinitoodang on suurim. Ajalooliselt on tuntud veiniriigid Prantsusmaa ja Hispaania, kuid ka väikeriigid nagu Eesti suurendavad järk- järgult oma tootmist. Antud töö eesmärk on analüüsida veiniturismi ja selle tähtsust maailmas. Töö eesmärgi saavutamiseks on seotud järgnevad ülesanded: - selgitada veiniturismi mõistet ja veinituristide olemust - kirjeldada veini ajalugu - tuua välja erinevad veinitrendid - kajastada hetkeolukorda Eestis - kirjeldada olulisemaid veinipiirkondi Prantsusmaa ja Hispaania näol Autorid tuginesid töö kirjutamisel turismimajanduse alused aine ...
2010 aasta Kuldsuude kõnevõistluse juubel toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis 26. veebruaril toimus Vabariiklik kõnevõistlus Kuldsuu 2010 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi aulas, kus võistluse patrooniks oli Riigikogu esimees Ene Ergma. Võistlustulle astus 11 julget osalejat: Terje Jürvetson Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist, Elen Veenpere ja Martin Kilp Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, Maarja Lehemets Mart Reiniku Gümnaasiumist, Linda Maisväli ja Sirli Tell Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Taavi Meier, Ivar Piterskihh, Mario Tänav Kuressaare Gümnaasiumist, Jane Saluorg varstu Keskkoolist, Kristo Peterson Pärnu Vanalinna Põhikoolist. Neist andekaimaks kõnelejaks osutus Martin Kilp, kes arutledes ja ilmekaid näiteid tuues jutustas audioraamatute headest ja halbadest külgedest. Tublile II kohale tuli Jane Saluorg, kes pakkus variandi eesti rahvuskala, räime, kilu vastu ümber vahetada. Väärika III koha saavutas meie end...
Hr Juhan Tiik Haapsalu, 17.juuni 2011 AS Haljastus Avaldus Lp hr juhatuse esimees Palun võtta mind tööle ajavahemikus 1.07.11- 30.07.11 tööle linna haljasalade hooldajana. Marie Kikkas Sünd. 1996 Suure 10-2 15467 Haapsalu CURRICULUM VITAE Nimi: Kadri Kimsen Sünniaeg ja -koht: 08.10.1976 Saue vald Aadress: Lehe 20 Telefon: (00) 594 382 97 Perekonnaseis: vallaline, peres tütar Hariduskäik: Gustav Adolfi Gümnaasium, Giidi erikool, TÜ ajaloo-osakond Täiendõpe: Koolitusõpe Dialoog (vene k) 1998 - 1999 Teenistuskäik: Tallink Lisainfo: eesti keel ja rootsi keel aktiivne, vene keel passiivne, A -kategooria autojuhiload Huvialad: Jooga, jalgpall, ajalugu Elulookirjeldus Mina, Kati Järv, sündisin 3.oktoobril 1994.a Jõgeva maakonnas Palamusel, kus mu ema töötas õpetajana. Olen 2-lapselise perekonna esiklaps. Minu isa on praegu ajaloolane, ema raamatupid...
Kesk-Eesti lavatasandik Üldiselt Lavatasandiku pindala on 1488 km2 ning moodustab 3,28% Eestist. Kõrgeim koht on 83 m (Lahavere ümbrus) ning soostumus on 23,5%. Lavatasandiku maad kuuluvad Jõgeva ja Järva maakonda, edelas väike nurgake ka Viljandimaale. Põhjaküljes piirneb vaadeldav rajoon Pandivere kõrgustiku, kirdes Alutaguse madalikku arvatud Endla nõo, idas Vooremaa, lõunas Võrtsjärve madaliku ja läänes Kõrvemaaga. On Eesti siseosas asuv maastikurajoon, millest Adaverest 1,5 km kagus on Mandri-Eesti keskkoht. Läänest itta on 55km, põhjast lõunasse 35 km Mandri-Eesti keskpunkt Maastiku eripära Tuleneb liustiku poolt kulutatud paese aluspõhja pinnakujust ning sellele kuhjunud kollakashalli moreenikihi paksusest. Esineb väikeulatuslikke paetasandikke ja voorelaadseid künniseid, kuid põhilisteks pinnavormideks on nõrgalt lainjad moreenitasandikud, mille vahel kunagisi jääjärvi märkivad liivsavised tasandikud ning järve...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut ENDLA LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja lektor Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht......................................................................................................................................... 4 Endla Looduskaitseala rabad........................................................................................................ 5 Allikad, jõed, järved....................................................................................................................... 7 Linnud ja loomad...............
soositud. Kehtivaid piiranguid järgides on külastajal võimalik liikuda looduses ka väljaspool matkaradu, kuid igal ajal igale poole ei pääse. *Inimesed ei ole oodatud Linnusaare reservaadis. * Endla järv ja Sinijärv kuuluvad sihtkaitsevööndisse, kuhu minekuks on alati vaja looduskaitseala luba. Järvedele ei saa lindude pesitsemise ajal. * Telkimiseks ja lõkke tegemiseks on lõkkealusega laagripaigad. * Kaitseala külastamine eeldab loodushoidlikku mõtteviisi. · PÕLTSAMAA ROOSIAED Roosiaias kasvab üle 3000 roosiistiku ning erinevaid roosisorte on kollektsioonis kokku ligi 900 (pargi-, põõsa-, roni-, mini-, teehübriid jpt). · KIRNA MÕIS Kirna mõis on paljudele inimestele nii Eestis, kui ka Euroopas tead kohana, kus abi saadud terviseprobleemidele. Sellele ravifenomenile on selgitust otsinud nii teadlased kui esoteerikud. Hästi tunnevad ennast seal igatahes enamus külalisi. · KARL XII ISTUTATUD PÄRN
Karl August Hermann Aaron Selg Sündis 23. septembril 1851 Võhma külas Põltsamaa kihelkonnas. Suri 11. jaanuaril 1909 Tartus. Elulugu Hermann sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Kaotas noorelt ema ja isa, mistõttu ta lapsepõlv ja haridustee olid rasked. Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja, muusikateadlane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte postimees. 18711873 Looming Hermann on olnud väga viljakas helilooja. Tema muusikat on tugevalt mõjutanudlihtsakoeline saksa koorimuusika. Laulud on enamasti lihtsa ülesehitusega salmilaulud. Paljud neist on püsinud repertuaaris tänapäevani. Parimateks lauludeks on "kungla rahvas", "Mingem üles mägedele" Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hermann http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/hermann/looming.htm ...
Investeering tervisesse - hea äritegevusele 3 väikeettevõtet: 1) Trükikoda Trükis AS Lõikajate töökohad põhjustasid töötamist sundasendis, millele lisandus pidev kummardamine istuvas asendis, mis tõttu võeti kasutusele automaatsed tõstukid, mis töötajate seisukohalt vähendavad kummardamist ning sundasendeid. Ettevõtte jaoks minu arvates suurim pluss tuleneb aga tõstuki efektiivsusest, mis muudab kogu lõikustsükli kiiremaks. 2) Saaremaa Teed AS Probleem, mis tekkis traktorijuhil niites teerääri, seisnes selles, et traktorijuht pidi jälgima nii seda, mis toimus traktorist nii taga- kui ka eespool muutes tema kehaasendi ergonoomiliselt ebaõigeks. Antud ettevõttes konstrueeriti vana teehöövli poomi külge hüdrotõstuk-niiduk, mis asub masina eesosas, mis t...
Curriculum Vitae Nimi: Sünniaeg: Aadress: Telefon: E-post: Perekonnaseis: Vabaabielu HARIDUSKÄIK 2013-... 2006-2010 Kokk 2000-2006 Põhiharidus TÖÖKOGEMUS 01.2014-02.2014 Põltsamaa Säästumarket OÜ Ettevõtte tegevusala: kaubandus, müüja Peamised tööülesanded: Kaupade vastuvõtmine, kaupade kontrollimine saatelehelt, kaupade väljapanek, säilivusaegade kontrollimine, kaupade mahakandmine, kaupade tellimine, taaraautomaadi kogumiskasti tühjendamine, etikettide tegemine. 11.2013 12.2013 Põltsamaa E- Ehituskeskus Peamised tööülesanded: Kassamüük, arvemüük, kaupade kontrollimine saatelehelt, kaupade väljapanek. 01.2009-02.2009 Kirivere Põhikool Kokk Peamised tööülesanded: Toidu valmistamin...
Põltsamaa Ametikool SISSEJUHATUS ERIALASSE A1 Martin Kim Kaarlimõisa 2009 1. Põltsamaa Ametikool Põltsamaa Aleksandrikool asutati 1888. Aastal. Kool asub 2,5 kilomeetri kaugusel Põltsamaast, Väike- Kamari külas. Põltsamaa Ametikoolil on väga üpalju erialasid mida on võimalik õppima asuda. Põltsamaa Ametikooli erialad mida saab õppida on; autotehniku eriala, koka eriala, ehituse eriala, põllumajandus, ja koka eriala. Sotsiaalhooldus eriala. Samuti ka müüjatele on siin koht olemas. Ja ka muid ameteid. Õpilastel on Põltsamaa Ametikoolis head võimalused oma õpinguteks. On olemas uued klassiruumid ja kooli oma söökla. Kõikidele õpilastele on kohade ühiselamus. Põltsamaa Aleksandrikool 2 2. Autotehnik Autotehniku erialal on põhiliseks autode ja teiste sõidukite remont j...
eest. Oma varanduse pärandas esime naise pastorilesk Dehni lastelastele ja sugulastele. Mõningad Hupeli raamatud võttis Tartu ülikool oma raamatukokku, kuid enamik hajutati, nii ka tema mündi-, vaselõigete ja naturaalide kogud. August Wilhem Hupel suri 6. Jaanuaril 1819. Surma põhjuseks oli düsuuria ehk kusemishäire, mis osutab Hupelit tema eluaja lõpupoole vaevanud valudele alakehas. Hupel maeti Paide lähedale Reopalu kalmistule. II PÕLTSAMAA LUGEMISSELTS Lugemisseltside areng Saksamaal ja naabermaades Raamatute ja lugejate arv kasvas üsna kiiresti. Raamatud olid aga kallid, mi soli lugemisseltside tekke peapõhjuseks. Lugemisseltsid aitasid rahuldada ka sotsiaalse kommunikatsiooni vajadust. 1770. aastatel tekkisid lugemisseltsid Saksamaal, Rootsis. 1790.ndatel Soomes. Ida-Euroopas algas lugemisseltside levik pärast 1800. aastat. Läänemere provintsides pani levikule aluse Hupeli rajatud lugemisselts Põltsamaal. 18. Ja 19
August Wilhelm Hupel 2017 Elukäik Sündis 1737 Buttelstedtis, Saksamaal Suri 1819 Paides Oli Äksi ja Põltsamaa pastor Tuntud literaat ja kodu-uurija Baltimaade valgustuse kõige viljakam kirjamees Sündinud Christian Friedrich Hupeli ja Johanna Helena teise pojana Hariduskäik Esimene haridus isakodus Weimari gümnaasium Jena ülikool 1818 sai ta teoloogia kraadi Pere Abiellus Christine Elisabeth Dehniga Kaks kasupoega ja kaks kasutütart 1761 sündis tema esimene poeg Teine naine Barbara Christine von Spandekaug 1765 sündis teine poeg Töö Koduõpetaja Sileesias kui ka Liivimaa 1758 töökoht Äksis 1760 Riia pastor 1763 kutsuti ta Põltsamaa kui ka Võnnu pastoriks Kirjandusteosed 4- köiteline teos ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast " (1772-1785) Jätkväljaanded ,,Põhjamaade mistsellid " ja ,, Uued põjamaade mitsellid" Lühhike öppetus Arsti ramat nende juhhatamisseks k...
Karl August Hermann Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Ta õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis kus ta jäi peale kooli lõpetamise sinna abiõpetajaks. Aastail 1871-1873 töötas ta Peterburis õpetajana ja kavatses ka konservatooriumi astuda, aga vanuse ja vähese ettevalmistuse tõttu pidi ta sellest loobuma. Ta pidi leppima vaid eratundidega ja iseõppimisega. Ta võttis ka Tallinnas eratunde oreli, viiuli ja klaverimängus. 1875. aastal astus Hermann Tartu ülikooli usuteaduskonda, kuid katkestas õpingud 1878. aastal ning läks hoopis Saksamaale Leipzigi ülikooli keeleteadust õppima. Ta lõpetas ülikooli 1880. aastal keeleteaduse doktori kraadiga. Karl August Hermann andis välja 1900. aastal esimese eestikeelse entsüklopeedia, 1885. aastal ajakirja "Laulu ja mängu leht" ja ostis ära 1886. aastal Perno Postimehe. 1891. aastal tegi ta Perno Postimehest Eesti esimese päevalehe. ...
Our school Põltsamaa Co-education Gymnasium was founded on 17. December of 1917. Põltsamaa Co-education Gymnasium celebrate school anniversary festively every year. That schoolhouse, where we study now, was built on 1967 and it was renovated on 2009. Head of school is Aimar Arula. There are studying 841 students in 37 classes. We have 4 terms September 1. until October 24., November 2. until December 24., January 11. until March 20. and March 29. until June 5. We get reports every end of the terms. We don't have school uniform, we're allowed to wear, what we want. School lunches are 20 minutes long. Food isn't and don't taste very well. That, when you can go to eat, depends on which number of class you are. In our school are sport days about three times per year Autumn, Winter and Spring. We have competitions between different classes and we have special team with teachers. School parties are about ...
Jõepere Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu (miks võeti kaitse alla, millal, mis eesmärgiga?), KEK (millal kinnitati, kui on, (VV määrus ja RT viide), tsoneering, pindala) Jõepere veskiallikate (Kalevipoja allikate) kaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas Jõepere pargist lõuna pool, Loobu jõe orus. Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks. Allikad, millest saab alguse Loobu jõgi paiknevad jõe orus eutrofeerunud paisjärve põhjas ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle jagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kit...
Põltsamaa ametikool Eiki Schasmin Ivo Linna Referaat Juhendaja: Enno Paatsi Põltsamaa 2013 Ivo Linna Ivo Linna (sündinud 12. juunil 1949 Kuressaares) on Eesti laulja. 1996. aastal esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel esitades koos Maarja-Liis Ilusaga laulu "Kaelakee hääl", mis saavutas 5. koha. Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teiste...
Jõgeva maakond Endla nature reserve It is located on the borderline of Järva, Jõgeva and West-Viru counties. It is mostly known for various marshes, fens, quaking bogs, lakes, canebrakes, wellsprings, rivers, fen forests, fens and mesotrophic mires, marsh forests, meadows, diverse flora and fauna. Jõgeva town The small town of Jõgeva town is located on the eastern side of Middle-Estonia. You won't find large buildings or breathtaking architecture here, but an overwhelming sense of togetherness and plenty of cultural events, the majority of them geared towards younger people. Jõgeva town was born 130 years ago, thanks to the Tapa-Tartu railway: this is where the first train stopped and a village formed around the railway station. Just half a century later, Jõgeva earned its town rights. There are about 6500 people living in Jõgeva. Jõgeva events · The festival year in Jõgeva starts with a music f...
Eesti Aleksandrikool Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumine juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Eesti Aleksandrikooli asutamise mõte tekkis omaaegsel Viljandimaal, (eelkõige Tarvastu ja Paistu kihelkonnas). Kooli asutamise mõtte tegelikud algatajad olid Holstre-Pulleritsu külakoolmeister Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakoolmeister Hans Wühner. Kool kavatseti asutada n.ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemän...
Alam-Pedja Looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos. Alam-Pedja looduskaitseala on peamiselt tasane piirkond Kaitsealal on kokku 12 vooluveekogu kogupikkusega 115 km ja 55 vanajõge kogupikkusega 51 km. Jõgede vahele jäävad inimtegevusest peaaegu puutumata sood. Alam-Pedja looduskaitsealast katavad sood umbes 80%, ülejäänud viiendik jääb mineraalmaadele. Kõige suurema pinna Alam-Pedjast hõlmavad rabad (32%), madalsoode all on 28%, siirdesoode all 13%, lammisoode all 8%. Järvetasandikud hõlmavad 13% ja jõetasandikud koos kaldavallidega 6%. lammialad ja märjad metsad. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kaitseala haldab LKÜ Kotkas. Kaitseala piirid kulgevad valdavalt mööda järgnevaid jõgesid: põhjapiiriks on Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed, Idas laevajõgi , lõunas Emajõe luha lõunaserv ning läänes Pede ja P...
Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
