Eesti keel häälikusüsteem (nende arvud ja üksteisele vastavus; tähed): · sõnamoodustus (liitsõnad, tuletised) · vormimoodustus (tüvevaheldus, tunnuste ja lõppude lisamine tüvele; käändsõna vormistik (ainsus, mitmus, käänded); tegusõna vormistik (arv, pööre, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik) · muu (nt sooline vahetegemine) Vene keel 10 täishäälikut (, , , , , , , , , ), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (, ). Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 26 33 Vokaalid 9 10 Konsonandid 17 22 Käänete arv ...
KONTROLLTÖÖ. 9.klass Eesti siseveed. I 1.Kirjuta loetelust välja Soome lahe vesikonna jõed: 2 p. Narva, Piusa, Keila, Põltsamaa, Väike-Emajõgi, Jägala, Valgejõgi 2. Mida näitab langus? Milline Eesti jõgi on suurima langusega? 2 p. 3.Joonista peajõgi, millel on üks vasakpoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, suue S tähega, viiruta jõe paremkallas ja piiritle ülemjooks. 3 p. 4. Mille poolest erinevad Kagu-Eesti jõed teistest Eesti jõgedest? (2) 2 p. 5. Millised Eesti piirkonnad on kõige järvederikkamad? (2 ) 1 p. 6. Ühenda täht ja number. 3 p. A Harku järv 1. mandrijäätekkeline B Kaali järv 2. rannajärv C Pühajärv 3. meteoriidijärv 7. ...
Keelte võrdlus Eesti keel ja vene keel Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 32 33 Vokaalid 9 (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü ) 10 (, , , , , , , , , ) Konsonandid 17 (h, j, k, l, m, n, n, p, r, s, s, s, 22 (b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, t, v ) q, r, s, s, z, z, t, v, w) Häälikuline väljendus 0 2 (, ) puudub Käänete arv 14 6 Rõhk Pearõhk ja kaasrõhk Ainult üks rõhk Sooline vahetegemine Puudub Kolm sugu: mees-, nais- ja kesksugu Sõnamoodustus L...
KOMBINATOORIKA k soodsate võimaluste arv P(A) = n = kõigi võimaluste arv Liitmislause – A või B, siis võimalusi n + m Korrutamislause – A ja B, siis võimalusi n m Permutatsioonid – ühe hulga erinevate järjestuste arv Faktoriaal – n! = n (n-1) (n-2) ... – 3 2 1 = n! nt 4! = 4 3 2 1 = 24 NB! 0! = 1, 1! = 1 3,7! – ei saa (-8)! – ei saa ÜLESANDED 1. 8 õuna, 13 ploomi, 6 pirni Mitu võimalust on, kui võtta.. a) Üks õun või üks ploom või üks pirn? Liitmislause (või) – 8 + 13 + 6 = 27 võimalust b) Üks õun kui ka üks pirn kui ka üks ploom Korrutamislause (ja/kui ka) – 8 13 6 = 624 võimalust 2. Tähestikus on 27 täht, mitu võimalust on kahetähelise kombinatsiooni moodustamiseks? a) Sama ei saa olla. 26 27 = 702 b) Sama sa...
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ AJALUGU 6. KLASS 6. MAI 2004 VARIANT A ÕPILASE NIMI __________________________________________________________ POISS TÜDRUK KOOL _____________________________________________________________________ MAAKOND ____________________________ LINN __________________________ 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE _______________ TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA _______________ TASEMETÖÖ HINNE _______________ MÄRKUSED ______________________________________________________________ (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest) ...
36. Tuua näiteid istude võllisüsteemi kasutamisest 37. Kuidas moodustatakse istusid ISO ava- ja võllisüsteemis? Istu moodustamiseks avasüstemis tuleb kõigi istude puhul võtta ava põhihälbega H. Võllid põhihälvetega a...h annavad selle avaga lõtku, võllid põhihälvetega js, k, m, n annavad siirdeistu ja võllid põhihälvetega p...z pinguga istu. Istu moodustamiseks võllisüsteemis tuleb võll võtta alati põhihälbega h. Kui ava põhihälve on vahemikus A...H, saadakse lõtkuga ist, kui ava põhihälve on JS, K, M, N saadakse siirdeist ja kui ava põhihälve on vahemikus P...Z saadakse pinguga ist. 38. Mille poolest erineb sama ist ISO avasüsteemis ja võllisüsteemis? H- avasüsteem(suur täht), h- võllisüsteem(väike täht 39. Kuidas sõltub tolerants täpsusest ja mõõtmest? Kui suurem on tolerants- seda vähem on täpsus 40. Mõõtevahemike mõiste, vajadus. Millistesse vahemikesse on jaotatud mõõtmed? Millistes tööstusharudes milliseid mõõtevahemikke kasut...
Päike - mass 33000x Maa; läbimõõt 109x Maa. Tohutu energiaallikas, N=4*10^26W, Maani jõuab 1:2*10^9 sellest. Astronoomias on Päike tüüpiline keskmine täht. Ta on tegelikult hõõguv gaaskera, koosneb ioniseeritud gaasist, plasmast. Tema sisemuses toimub pidev termotuumareaktsioon. Kuna mass on väga suur, on ka gravitatsioon väga suur g~280N/m^2, mistõttu on Päikese sisemuses tohutu rõhk (p=2*10^12 atm) ehk termotuumareaktsioonis ei toimu plahvatust. Temperatuur sisemuses t=1.5*10^7 K, pinnal t=5500K. Põhielement reaktsioonis on H (10% juba reageerinud He'ks). Keskmine tihedus p=1400kg/m^3. Termotuumareaktsiooni tulemusena reageerib igas sekundis 4,4*10^6 t H. Päike on reageerinud 4-5 mlrd a, pool H'st on põlenud. Selle võib jagada 3 vööndisse: tuum, kiirgus- ja konvektsioonivöönd. Tuum: termotuumareaktsiooni toimumine Kiirgusvöönd: toimub energia edasikandumine soojuskiirgusega Konvektsioonivöönd: toimub t kiire alanemine, mis põhjustab k...
Tööleht: Rakk 11.kl. 3.KONTROLLTÖÖ RAKU EHITUS JA TALITLUS 1. Seosta tabeli lahtrid! Pane nad ajaloolisse järjekorda! Punktiirile number täht. 5 p 1 Karl Ernst von Baer A Esimene mikroskoop ...5A..... 2 Robert Hook B Ainurakne ...4B...... 3 Rudolf Virchow C Rakuteooria ...3C...... 4 Anton van Leeuwenhoek D Munarakk ...1D.... 5 Hans ja Zacharias Jannsen E Valgusmikroskoop ...2E.... 2. Pildil on kaks organelli. Milliste organellidega on tegu? 2 p A ...Mitokonder........... ...
Ortograafia ja hääldus Reegel Näide Milles eksitakse 1. Pärast diftongi kirjutatakse k, Seifi Kirjutatakse häälduse järgi seiffi ja p, t ja f ühekordselt Kõiki kõikki, sest ei teata reeglit. Diftongis peab olema kõrvuti kaks või enam erinevat täishäälikut 2. Kaashäälikuühendis Kaslane Kirjutatakse valesti kuulmise järgi, kirjutatakse kõik tähed Kristalne näiteks kaslane. Tuleb määrata välde ühekordselt Trepjas 3. Kui liide algab sama tähega, Keskkond Kirjutatakse valesti, kuna näiteks millega lõpeb sõna, siis ei Õhkkond sõnades keskkond...
WORD Lehekülje häälestus (vasakult 3,5cm) : Page layout- margins-custom margins.. CTRL+A- teeb kogu teksti siniseks Üleliigsete tühjade ridade eemaldamine: Replace-more-special-paragraph mark-Otsi: ^p^p Asenda: ^p Nurksulgude eemaldamine: replace- [any character] Viide lõigu lõppu: year accessed-millal külastasid. Sõna tähtede vahe: font-spacing CTRL+D-dubleerib CTRL+c-copy CTRL+V paste EXCEL Tabeli andmete muutmine: Select data-edit Countif-(kogus palju mida on)-nt mehi kokku Mode-kõige sagedamini esinev hinne Ceiling-...=CEILING(B4*1,2;0,05) Averageif-keskmine (sugu,kriteerium, tunnus) IF-logical test (C1=D1) True,False Teksti ühendamine: =A1&" on sündinud "&C1&". Aastal ja ta on tähtkujult "&F1&" Sumif- nt hind kriteeriumite järgi (NIMI;KRIT,HIND) Suur täht =proper() Esitäht =left(A1) Format cels-custom- #" sorti"
PÄIKE Annethe Pihlak 12B Sisukord · Ajalugu · Üldiselt · Üldandmed · Päikese koostis · Päikese siseehitus · Päikeseloide · Kroon ja päikesetuul · Päikesevarjutus Ajalugu · Päike on sündinud peaaegu 5000 miljonit aastat tagasi tolmuga segunenud vesiniku- ja heeliumipilvest, mis tõmbus kokku. · Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes, kuni algas termotuumareaktsioon, mis muutis vesiniku heeliumiks. · Sellest hetkest peale Päike helendab. · Teadlased arvavad, et Päike helendab veel 5000 miljonit aastat. Üldiselt Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Moodustab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist. Vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Tema ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid ning asteroidid, meteoroidid, komeedid...
Konsonandid Ladina keeles on 19 konsonanti. Ka nendest hääldub enamus nagu vastavad eesti keele kaashäälikud. Mõned täpsustused siinkohal: C = ts või k Klassikalises ladina keeles hääldus c kõikjal k-na. Keskajal hakkas c häälduma ts-na vokaalide e, i, y ja diftongide ae, oe ees, näit. centum, cellula, Cicero, Graecia, cycnus, Caesar, caecus, baccae, coelia. Muudel juhtumitel s.o. vokaalide a, o, u ees, konsonandi ees ja sõna lõpul püsis c hääldus k- na, näit. caput, corpus, oculus, Hippocrates, hic, sic. J=j Täht j võeti ladina keeles tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiinilises terminoloogias, kuid klassikalises ladina keeles see täht puudus. J asemel kasutati ja kasutatakse sageli tänapäevalgi tähte i, mis hääldub j-na sõna algul vokaali ees ja sõna keskel kahe vokaali vahel. Näiteks võib sõnu jejunum, jus, Juniperus kohata ka kujul ieiunum, ius, Iuniperus. K=k K-täht esineb la...
Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Päike. .......................................................................................................................................4 3. Päikesesüsteem. ......................................................................................................................5 3.2. Päikesesüsteemi koostis. .................................................................................................5 3.3. Päikeseplekid. ..................................................................................................................6 4. Kasutatud kirjandus. ................................................................................................................7 2 ...
Asünkroonmootori tööpõhimõte Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekk...
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käeso...
KORDAMISKÜSIMUSED kontrolltöö nr. 3. Megamaailm 1 1. Tähtkujud, tähtede heleduste märkimine tähtkujus. 2. Tähtede värvused, millest tingitud? 3. Mida iseloomustab tähesuurus? Kuidas liigitatakse tähesuuruseid? 4. Taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand 5. Ekvaatorilised koordinaatide ( kääne, otsetõus ) mõiste. Tähised ja mõõtühikud. 6. Horisontaalsed koordinaadid: mida nim. taevakeha kõrguseks? Kuidas arvutada taevakeha kõrgust erinevatel laiuskraadidel? Valem. 7. Tähtede ööpäevane liikumise trajektoori kujud poolusel ja ekvaatoril olles. 8. Kulminatsioonid. Loojuvad ja mitte loojuvad tähed. 9. Ekliptika. Sodiaagivöö. Sodiaagitähtkujud. 10. Päikesesüsteemi kehad: täht, planeedid (planeetide iseloomustus: iga planeedi kohta kolm omadust), asteroidid, kuud, komeedid, meteoor ja meteoriit. 11. Kuu faaside tekkimine ja nimetused. Sünoodiline ...
KORDAMINE KT 6 1.Mida uurib astronoomia? Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ja arengut. 2. Mida mõistetakse tähtkujude all? Tähtkuju all mõistetakse kindlat piiritletud taevaala. 3. Tähtede värvused, millest on tingitud ja mida iseloomustab näiline tähesuurus? Tähtede värvus valged, punased ja kollased. Tähtede värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Mida soojem, seda (sinakas) valgem. Tähesuurus iseloomustab tähelt Maale jõudvat näilist valgusenergiat. 4. Mis on taevasfäär, taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand, vertikaalsirge? Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär, mille sisemisel pinnal paiknevad taevas nähtavad taevakehad,. Tegemist on mudeliga. Maailma põhjapoolus P punt taevasfääril, mis jääb selle pöörlemisel paigale (Põhjanael)...
TÄHED Lisann-Barbara Prinken Rakke Gümnaasium XII klass Mis on täht? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed on meist väga kaugel, nad paistavad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal,et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust. PÄIKE Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõike Päikese kohta kirja pandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. (109 Maa läbimõõtu) Päike asub Maast 150 miljoni km kaugusel.. Päikesel puudub kindel pind kuid me siiski näeme päikest teravana, see on tingitud sellest, et sellel on kiht mis tekitab valgust ... seda kihti nimetatakse fotosfääri...
PÄIKESEST Anu Palmi PÄIKE - TAVALINE TÄHT Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st miljardist tähest meie galaktikas. Läbimõõt:1392 mln km Temp: 5500 K (pinnal),15,600,000 K (tuumas) Kaugus Maast: u. 150 mln km PÄIKESE EHITUS l Päike on gaasiline keha millel ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. l Valgust tekitav sfäär e. Fotosfäär U. 400 km paksune l Fotosfäärist kõrgemale jääb atmosfäär 2.kihist Kromosfäär ja kroonist l Kromosfääri paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile ilmutab ennast punase sähvatusena enne päikese kustumist l Kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber ulatub kuni kahe päikese läbimõõdu kaugusel. PÄIKESE EHITUS Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% mas...
Küsimused ja ülesanded. lk 76 Jaak Jaaniste ,,Füüsika XII klasssile" 1) Millised on päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 Maa läbimõõtu) ja mass 332 950 Maa massi). 2) Selgitage lauset ,,Päike on tüüpiline täht". Oma omadustelt keskmine ja meie tähesüsteemis väga tavaline täht. Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. 3) Miks näib Päikese serv teravana? Kuigi Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga. 4) Mis on granulatsioon? Tekib sellepärast, et päikese tuumast eralduv energia liigub päikese pinna poole alguses kiirgusena, aga viimases kolmandikus teest liigub ainevoolude ehk konvektsiooni teel. Tekivad konvektsioonile...
Tõenäosusteooria (II) Tihti võib sündmusi vaadelda koosnevaina lihtsamatest sündmustest. Näiteks, olgu ühes urnis 4 valget ja 3 punast kuuli ning teises urnis 6 valget ja 3 punast palli. Kummastki urnist võetakse üks pall. Vaatleme järgmisi sündmusi: C võetud pallide hulgas on vähemalt üks punane pall, D mõlemad võetud pallid on punased. Me võime need sündmused esitada järgmiste osasündmuste (nn elementaarsündmuste) kaudu: A esimesena urnist võetud pall on punane B teisest võetud pall on punane Sündmuse C võime esitada niimoodi: toimub sündmus A või toimub sündmus B või toimuvad mõlemad sündmused A ja B. Sündmuse D võime esitada aga nõnda: toimub sündmus A ja toimub sündmus B. Tõenäosusteoorias antakse selliselt moodustatud sündmustele omaette nimetused. Sündmuste A ja B summaks nimetatakse sündmust C, mille korral toimub vähemalt üks sündmustest A või B (s.t toimub sündmus A või toimub sündmus B või toimuvad mõ...
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pik...
eesti keele kontrolltöö nr 3 B - osa 1. vasta tabeli järgi küsimustele. rahvuspark maakond Pindala (ha) moodustamise aeg 1. vilsandi saaremaa 16 900 1910 2. matsalu läänemaa 48 610 1957 3. lahemaa harjumaa, l-virumaa 72 500 1971 4. karula võrumaa 11 045 1979 5. soomaa viljandimaa, l-virumaa 36 890 1981 a)mitmendal sajandil asutati eestis rahvuspargid? rahvuspargid rajati eestisse 20. sajandil. b)milline eesti rahvuspark on kõige väiksem? eesti väikseim rahvuspark on karula rahvuspark. c)milline rahvuspark asub põhja-eestis? p-eestis asub lahemaa rahvuspark. d)milline rahvuspark on kõige vanem? kõige vanem on v...
Eesti keele arvestus 1. Mis on keel? *Keel on suhtlemisvahend (suhtlemist võimaldav märgisüsteem) *Keel on märgisüsteem *Keel ei ole ainult verbaalne -värvid (punane on kõige kõnekam värv, roheline, must, valge) -kuulmine (koolikell, äratuskell) -lõhnataju (suits) -kompimine (teeääred või astmed) -tants -miimika ja žestid 2. Keelemärgi olemus- keelemärgi motiveerimatus ja motiveeritus Keelemärgi olemus: Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega. Keelemärk koosneb kahest osast: a) tähendusest (tähistatav) SÕNA b) sellega seotud signaalist (tähistaja) OBJEKT Keelemärk tekib siis, kui mingi tähendus seostatakse kindla hääldatava või kirjutatava sõnaga Keele märke on erinevaid a) VISUAALSED : Värvid Rütmid a) KUULMINE: Sireenid Kellad a) HAISTMINE: ...
Materjaliõpetus Ranner Alasild EL108 Õpetaja: Märt Varul Õppeaasta: 2008-2009 Sissejuhatus Sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendab ainet. Materjalid mis on märit loodusest on looduslikud materjalid. Tehnikas kasutatakse materjalid tehnomaterjalid. Metall, plast, keraamilised ja kamparitmaterjalid on peamiselt masinates ja aparaatides. Enam levinumalt on kasutusel vähemalt 400. Sorti teraseid, üle 200. Liigi plaste. Materjalide struktuur ja omadused Materjalide aatomistruktuur Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom, mis koosneb põhiliselt laetud tuumast ja seda ümbritsetavatest elektronkattest. Aatomit...
Tallinna Nõmme Põhikool Tähed ja nende teke Referaat Õpilane: Endrik ###### Õpetaja: ########### Klass: ## Tallinn 2014 ........................................................................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................................. 3 ........................................................................................................................................................................................ 3 1 Tähed ja nende teke......................................................................................................................................................4 2 Täh...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud J. Vilipõld Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid MASB11 Harjutused Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Minirakendus "Detailike" - ülesande püstitus Minirakendus "Detailike" - aadresside kasutamine Minirakendus "Detailike" - nimede kasutamine Pildi hind Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Ülesanded Kolmnurga karakteristikud Prisma silinder Arvvalemid Ruutvõrrand Intressi arvutamine P...
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõl...
Maade avastamine. 4 1 V 9 10 11 K 2 3 E 5 6 H K I A I M S E S I O N R N A P L I I L D A K I U D I 7 8 N U I V A S C O D A C A M A E D C R M K B L I A E O I L D E L A O R U I M ...
Täheortugraafia G,B,D, K, P,T Sõna algul Disain, galaktika, broiler Nõrga b-ga blokk on liit Pluus- riietus, bluus muusika stiil Bool-külm jook Pool väike niidi rull Botas- spordijalats Potas- tuha sool karbinaat Balsameerima Bankett Barrikaad bistroo blankett bluffima boikott brikett brünett doos toos duss tuss daatum defilee defekt deklaratsioon dektektiiv diftong distsipliin duett galerii garantii generatsioon grandioosne grillima helitud häälikud on :(b,p,d,t,g,k,s,h,f,z ) 1) Liitsõnades:varbsein, umbkaudu,raudtee, kuldsõrmus,algkool 2) Liidete ees:leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi 3) Sama sõna muutevormides: õudsed,õudselt 4) Võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne,sünekdohh, vodka, röntgen, gangster. Kui rõhk on sõna lõpus siis kirjutatakse kaks tähte Kui rõhk on sõna alguses siis kirjutata...
Must auk Ruumipiirkond Suur garvitatsioon Singulaarsus Sündmuste horisont Pöörlev objekt Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi Gravitatsiooniväli muutub tugevamaks ainesisesed vastastikmõjud keha tõmbub lõpmatult kokku, ehk kollabeerub. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti Schwarzschildi raadius, selle tihedus läheneb lõpmatusele ja seda punkti nimetatakse singulaarusseks. Must auk ei ole nähtav Valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagn...
Vene tähestik Tabeli esimeses ja teises reas on toodud vene tähestiku suur- ja väiketähed. Kolmandas (valges) rahvusvaheline latinisatsioon (Montreal 1987) ja neljandas (hallis) eesti transkriptsioon. abvgde ë zzi j k l mn o p r s t uf h c c s sc y ' è ju ja a b v g d e (je) jo (o) z z i i (j) k l mn o p r s (ss) t u f h (hh) ts ts s sts õ e ju ja Grammatika Isikulised asesõnad Ainsus Mitmus 1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline...
Tähti iseloomustavad suurused Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist Tähtede kauguse määramine: Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg. Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. Tähe absoluutne tähesuurus defineeritakse astronoomias tähe näiva tähesuurusena tähest 10 parseki (ehk 32,6 valgusaasta) kaugusel asuva ...
ANTIIKKIRJANDUSE RISTSÕNA 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. A T A R K A P A K H C E K R O A A R P A A H A D E H N O T K I R H K T Ü U M E L I R I T T A R S T O A E Ü G B L L O A A M A U R I C E M A E T E R L I N C K E U R O I H M E D B I I O A O Y H L D R N S V Y I R I A A A O S P S E E E I A L s O A S S E O R S S D O S ...
1)internet - arvutite vaheline ühendus(ülemaailmne arvutivõrk) .
2) server - arvuti , mis asub selle internetivõrgu sõlmes .
3) www - world wide web - interneti teenus , mis võimaldab navigeerida veebilehelt
veebilehele .
4) hüpertekst - tekst , mis sisaldab linke .
5) html - hyper tekst mark up language .( Tim Burns Lee )
Näide :
1...6
6.ASCII tabel - tabel , 256 baidi jaoks .
7.Bait - kõige väiksem infoühik
bait - KB - MB - GB - TB
bitt - 0 , 1
8.RGB - red , green , blue .
9.HTML dokument - html keeles kirjutatud dokument .(html käsud 10 tükki )
10. veebileht - serveri kettal olev html dokument .
11. kodulehekülg = veebileht .
12. veebiprogram - serveri kettal asuv programmi fail .
13. PHP - programeerimiskeel , millega luuakse veebi programme .
14. URL - veebi dokumendi aadress .
15. domeen - lõik aadressis ,...
Ehituspuidu terminid Kantpuit Kõik puitmaterjali küljed ja servad on töödeldud. Poomkant Servades võib näha puidu algset kaarjat pinda. Siledaks hööveltatud Puitmaterjali kõik küljed on hööveltatud Mõõtulõigatud Puitmaterjali paksus ja/või laius on jämehööveltatud või peensaetud täpselt etteantud möötmetele vastavalt. Profiilhööveltatud Puitmaterjali ristlõige on hööveltatud mittetäisnurkseks (erinev ristkülikprofiil) Sulundatud Puitmaterjali üks serv on soonitud ja teine sulundatud (punnitud) Hööveltamata sulund Puitmaterjali servad on sulundatud, üks külg on seatud ja teine hööveltatud pinnaga Liist Hööveltatud pinnaga puitmaterjal, mõõdud alla 75*75 Latt Saetud pinnaga puitmaterjal, mõõdud alla 75*75 Laud Puitmaterjal, mille paksus on maksimaalselt 38 mm ja laius vähealt 75 mm Prussik Puitmaterjal, mille paksus on üle 38, kuid maksimaalselt 75 mm ning laius 75-175 mm Pla...
ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler,...
SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 1. MIS ON DIABEET?....................................................................................................... 2. DIABEEDI TÜÜBID........................................................................................................ 2.1. I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet.............................................................................. 5 2.2. II tüüp ehk insuliinisõltumatu diabeet........................................................................ 2.3. Ravi eesmärk ja põhiprintsiibid .............................................................7 3. TOITUMINE................................................................................................................. 8 4. FÜÜSILINE KOORMUS........................................................
Kunstiõpetus, romaani ja gooti stiil 1.Cluny kloostri kirik on Prantsusmaa romaani stiilile parim näide. 2. Basiilika (kreeka stoa basilik 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad, on tegemist pseudobasiilikaga. 3. Sarnasused: sünnimaa Prantsusmaa, juhtivaks kunstiliigiks arhidektuur, katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuur, miniatuurmaalid. 4. 13. saj. II p 14 saj. II p hakatakse Inglismaal püüdlema intensiivsema ruumimõju ja toreduse poole. Moodi lähevad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 5. Oleviste kirik on gooti stiilisja tähtvõlviga. Praegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. paiku, 15 sajandi esimesel veerandil eh...
Liivi keel Liivi keel (lvõ k, rndak) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Tähestik Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. a A, , ä Ä, , b B, d D, , e E, , f F, g G, h H, i I, , j J, k K, l L, , m M, n N, , o O, , , , (ö Ö), ( ), õ Õ, , p P, r R, , s S, s S, t T, , u U, , v V, (y Y), ( ), z Z, z Z Sulgudes toodud tähed esinevad...
Dollar 18.sajandil dollariks nimetati väikest ameerika kolonistide münti.Praegu kannab seda nime 27.riigi valuuta ning USA dollar on olnud üle poole sajandi maailma liider 1786.aastal võttis ameerika kongress vastu seaduse mille alusel võeti kasutusele isikliku valuuta-Dollari.Seni oli Lõuna-Ameerikas käibel – hollandi,saksamaa ja austraalia hõbe taler. Taler –keskaegse mündi nimi esmakordelt ilmus Saksamaal 1519.aastal.Nendel aastatel Ioachimstaler´is avastati suur hõbe kaevandus. Hõbe münte mis valmistati nendes kaevandustes esialgu nimetati “Ioachimstaler“ hiljem aga lihtsalt „Thaler“.Erinevates riikides käänati sõna „Thaler“ erinevalt niimodi sõnast Thaler tulid nimed: Itaalias,Hispaanias,Hollanid,Skandinaavias: daler, dalar, daaler, talero ja teised. Sellest sõnast tuli ka nimetus “Dollar.” Dollarimärgi päritolu Dollarimärk ($) on dollari sümbol...
Krono: Aristokr riigikord, R juht riigiam e magistraadid ja vanemate kogu e senat, 2at ekr tungisid It. Room esivanemad. pääs jõukad ja pühend R juht kitsas 1at ekr vanim asula. 8-5saj ekr allus perekondade ring e nobileet. kesk- ja N- It etruski liinriikidele. 753- Rahvakooso võimal rahval R asjadest 509 kunnide aeg- samal ajal osa võtta. Mag valiti 1a, vältida võimu etruskide hiilgeaeg. 1. kunn romulus tugev, igasse riigia 2meest, ar kolleegi kooku 7 kuni. Valdused linna arv, R teen peeti aukohuseks seega palk lähiümbrus tiberi suudmeni. 3 viimast puudu. 2 konsulit kõrg riigiam,kõrg kunni etruskid, siis muutus rooma võim ja juht sõjaväge. Preetorid 8 tõeliseks li...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas Päike Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2014 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................... 3 1. Päike........................................................................................................................................ 4 1.1 Päike ning Päikesesüsteem............................................................................................... 4 1.2 Päikese omadustest........................................................................................................... 4 1.3 Päikese koostis aatomite arvu järgi.................................................................................... 7 Kasutatud materjal..................................
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder ...
Arvestustöö 1. Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üldised põhimõtted Töö realiseerida eraldi Exceli töövihikuna, mille nimi peab olema järgmine: õpperühm_perenimi_Keskkond.xlsx n. EAEI13_Kasemets_Keskkond.xlsx Töö esitada etteantud tähtajaks Moodle keskkonnas (muul viisil esitatud tööd ei kuulu arvestamisele). Töövihiku esimesel lehel kujundada lahtritest tiitelleht ja täita oma andmetega. Tiitelleht ei pea olema täpselt samasugune nagu näidatud allpool, kuid peab sisaldama näidises toodud andmeid. Võiks täiendada kujundust: lisada pilt (logo), kasutada värve jm Exceli töökeskkond Leht 1 Sisestage töölehele näidisele vastavad andmed. Alguses, eraldi real, on Teie eesnimi, perenimi, matrikli (õppemärkmiku) number, õpperühm, töö saatmise kuupäev. a) Tabeli esimesse tulpa sisestage tähthaaval oma perenimi (iga täht eraldi lahtris). Kokku peab olema vähemalt 10 rida. Kui nimi on lühem, lisage l...
Päike Markus Puidak Boris Rostovski 8B Klass Mis on päike ? Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis Päike on tavaline G2V täht Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte Millest koosneb päike ? 73,47% vesinikust (H) 24,85% heeliumist (He) 1,67% muud elemendid (O,C,Fe,S,Ne,N,Si,Mg) Päikese andmed Diameeter: 1,390,000 km. Mass: 1,9891×10³º Tihedus: 1409kg/m³ Temeratuur: 5800 K (pinnal) 15,600,000 K (keskel) Millal ja kuidas tekkis päike ? Arvatavasti,tekkis päike umbes 4,59 miljardit aastat tagasi Päike tekkis kiire kokkusurumise all gravitatsiooni ja molekulaarsele vesiniku pilve vastasmõjust ,selle tagajärjel tekkis meie galaktika piirkond Päikese laigud Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 K võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris)....
1. E L E K T R I M O O T O R A G Ü S K G Q T E M P E R A T U U R C B R P U I B E R T Y U I O K P K F E D z A U L L Ü D S A D E R F A C O G A C A V V A O L S D U Q T E T L V M H Z E M I D M M E I F A I O A I O B P O T L P T G I E S S G J K G D P R G A B U E E A J N E L E R I S O O J U S S U V K R T T E T Ü E G N Y U G F M T S N I T M S M E E K N H I J I E B N Y E E O R E I A T R K E J M L O N N B H E J M O E O G G K E R K E Õ E E H V J U V O L T O N R Ö J G L N T Ü R M X H ...
KORDAMINE ARVESTUSTÖÖKS TEOORIA 1. mõisted - foneetika: keele häälikuline ehitus (haalikute moodustamine, tajumine) fonoloogia: häälikute käitumine ? palatalisatsioon: peenendamine võõrhäälikud: häälikud, mis esinevad võõrsõnades - f;s;... võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti...
PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Ku...
annaabi.ee 
