Tähti
iseloomustavad suurused
Täht on astronoomias valgust
kiirgav plasmast koosnev taevakeha ,
mille kiirgusenergia pärineb
tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist
Tähtede
kauguse määramine:
Aastaparallaks on
väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks,
mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg .
Parsek on pikkusühik:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisa905
Õppematerjali autor
Valgusaasta – teepikkus, mille valgus läbib ühe aastaga, liikudes valguse kiirusel. Levinud populaarteaduslikes käsitlustes Parseki ja valgusaasta seos – astronoomid kasutavad rohkem parseki mõistet: 1pc= 3,26 va Ülesannete kogu; suuliselt. 27.1 Väidetakse, et üks tähtkuju on meist 5 korda kaugemal kui teine. Kas see väide võib-olla õige? V: Mõistel „kaugus tähtkujuni“ puudub sisu, sest eri tähtede kaugus Maast võib olla väga erinev. 27.2 Miks ei näe Maal päeval tähti, kosmoses on aga tähed nähtavad samaaegselt Päikesega? V: Atmosfäärist vaatleja silma langeva hajunud päikesevalguse tõttu. 27.7 Milline tabelis 21 toodud tähtedest on a) kõige suurema, b) kõige väiksema heledusega? V: Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes – mida suurem arv, seda väiksem heledus. A) kõige suurem heledus on Siiriusel; kõige väiksem heledus on Reegulusel 27.8 Riigeli tähesuurus on 0,1, Veega oma 0,05
Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean mingi tasakaalulise, Kuu suunas väljavenitatud kuju. Pöörlemise tõttu ei jää aga maapealne ,,venitus" maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga. Seda liikumist takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävad mandrid-saared. TÄHED Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes mida suurem arv, seda väiksem heledus. 27.2 Miks ei näe Maal päeval tähti, kosmoses on aga tähed nähtavad samaaegselt Päikesega? Atmosfäärist vaatleja silma langeva hajunud päikesevalguse tõttu. 27.10 a) Millises kohas Maal ei ole nähtav ükski taeva lõunapoolkera tähtedest? põhjapoolkeral b) Millises kohas on vaadeldavad kõik tähed? ekvaatoril 1. Millised on päikese mõõtmed maaga võrreldes? Päikese mass on 330 000x suurem kui Maa mass. 109 Maa läbimõõtu. 2. Seletage lauset ,,päike on tüüpiline täht".
Kosmoloogia Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda. Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Samuti on tema orbiit palju piklikum. 21. sajandil avastati veel Pluuto taolisi taevakehi ning otsustati neid nimetada kääbusplaneetideks. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Merkuuri ja Veenust s
Kuna ainult noovade ja supernoovade abil on võimalik sünteesid rauast raskemaid elemente, siis võib järeldada, et juba ammu enne Päikese ja planeetide teket pidi siin eksisteerima varasemate tähtede põlvkond, mille sisemuses valmistati eluks vajalikke keemilisi elemente. Ilma noovadeta ja supernoovadeta , jääksid kõik rasked elemendid tähtede sisse ja meil poleks millestki valmistada ei "jääd" ega "kive", elusorganismidest rääkimata. Vähemalt osa massiivsemaid tähti peavad olema selleks ajaks oma evolutsiooni lõpetanud. Seega pole meie Päikesesüsteem mitte esimene tähtede hulgas. 30) Wieni valem: T*= b , b=konstant b=2,9* 10-3 [mK];T=temp;= lainepikkus(m) 31) ((Kaugus parsekites on aastaparallaksi pöördväärtus. 1pc= 1/aastaparallaks. Kuna 1pc= 3,09*10astm16 m, siis)) D(vahemaa)= 3,09*10astm16m/ aastaparallaks. t=D/v v= kindel väärtus=3*10astm5 km/s. 32) m=mitmenda suuruse täht; p=aastaparallaks; M= m+5+5*logp 33)lk 67 diagramm
kaaslast, polaarmütsid poolustel, punakas kivikõrb, Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kuivanud jõesängid, Phobos ja Deimos: juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, korrapäratu kujuga kaljurahnud, meteoriidikraatrid ja lõhed · Hiidplaneedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst, puudub tahke pind, vaadeldav ainult pilvkatte välispind, iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased, lühike ööpäev 1. Jupiter-suurim, tiirlemisperiood 12 a, pöörleb kiiresti, atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, 63 kuud, triibuline, Suur Punane Laik, tugev Magnetväli, Io:kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha, Jupiterile lähim suur kuu; Europa:pind sile ja detailivaene; Ganymedes:suurim kuu päikesesüsteemis; Callisto 2
ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. · Galaktikad - on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet. Linnutee on läätsekujuline, pealtvaadates spiraalsete harudega. Tema läbimõõt on 30 000 pc ja paksus 2500 pc. Mass ca 2*1011 Päikese massi.
keskm t° 1000K madalama t° ala, kus magentväli on 100x tugevam. Ala ümbritseb võrkjas muster- granulatsioon. 10. Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine teisest 100,4 e 2,51 x tuhmim. 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Fotograafilised suurused erinevad visuaalsetest, sest viimase määrab inimene oma nägemismeelega, fotograafilise tähesuuruse määramisel kasutatakse fotoplaati. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks- mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused. Mõõdetakse fotomeetri abil. Sõltub pinnatemperatuurist. 14. Kuidas leida tähe ruumikiirus? Tähe ruumkiirus- omaliikumine (kiirus)+ kaugus + spektrijoonte nihkumine
Tähtede mõõtmed varieeruvad väikestest, paarikümne kilomeetri suurustest neutrontähtedest (mis on tegelikult kustunud tähed) ülihiidudeni, nagu Põhjanael ja Orioni tähtkujus asuv Betelgeuse, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel - umbes 1,6 miljardit kilomeetrit või väga haruldaste hüperhiidudeni, mille absoluutsed heledused on suuremad kui -10. Samas on ülihiidude tihedus Päikese omast palju väiksem. Üks väga massiivseid tähti on Eta Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem. Teadusliku definitsiooni kohaselt on tähed isegraviteeruvate ja hüdrostaatilises tasakaalus olevad plasmakerad, mis toodavad ise energiat tuumasünteesiprotsessi abil. Tähtede poolt toodetav energia kiirgab kosmosesse nii elektromagnetkiirgusena (peamiselt nähtava valgusena) kui ka tähetuulena ja neutriinode voona. Tähe näivat heledust mõõdetakse näiva tähesuurusega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid