Universum: tähtede areng, sünd, surm; suur pauk (0)

Päike - mass 33000x Maa; läbimõõt 109x Maa. Tohutu energiaallikas, N=4*10^26W, Maani jõuab 1:2*10^9 sellest. Astronoomias on Päike tüüpiline keskmine täht. Ta on tegelikult hõõguv gaaskera, koosneb ioniseeritud gaasist, plasmast. Tema sisemuses toimub pidev termotuumareaktsioon. Kuna mass on väga suur, on ka gravitatsioon väga suur g~280N/m^2, mistõttu on Päikese sisemuses tohutu rõhk (p=2*10^12 atm) ehk termotuumareaktsioonis ei toimu plahvatust. Temperatuur sisemuses t=1.5*10^7 K, pinnal t=5500K. Põhielement reaktsioonis on H (10% juba reageerinud He'ks). Keskmine tihedus p=1400kg/m^3. Termotuumareaktsiooni tulemusena reageerib igas sekundis 4,4*10^6 t H. Päike on reageerinud 4-5 mlrd a, pool H'st on põlenud. Selle võib jagada 3 vööndisse: tuum, kiirgus- ja konvektsioonivöönd.
Tuum: termotuumareaktsiooni toimumine
Kiirgusvöönd: toimub energia edasikandumine soojuskiirgusega
Konvektsioonivöönd: toimub t kiire alanemine, mis põhjustab konvektsiooni
Pinna kohal on nn atmosfäär , mille paksus on väga suur. Nähtav päikesevarjutuse ajal päikesekroonina. Pinnal on näha heledamaid alasid (terakesed) - graanulid . Tumedamatest alades on mõnes piirkonnas suured päikeselaigud , mille hulk on tsükliline (mida aktiivsem Päike, seda rohkem neid). Tsükkel = 11a. Aegajalt tekivad pinnale heledad piirkonnad, millest toimuvad pursked (protruberantsid), mille tulemusel paiskuvad kosmosesse osakesed, mis põhjustavad Maal tugevalt virmalisi, elektrihäireid.
Tähed: jagunevad temperatuuri, suuruse, äärmuse järgi
Temp: punane (3000-3500K), kollane (5000-6000K - Päike), valge ( 7500 -10000K), sinakas (30000K-)
Suurus: kääbus , keskmine, hiid
Äärmus: valge kääbus, punane hiid
Erilised tähed: tähesüsteemid (2-5 tähte); üks heledam ja suurem, teine väiksem, tumedam , trajektooril liigub nende masskese , ise pöörlevad ümber masskeskme.
Muutlikkud tähed: heledus muutub (mitteperioodiliselt vs perioodiliselt)
Tsefeiidid: periood sõltub tähe heledusest (mõnikümmend minutit vs mõni ööpäev)
Noovad : heledus kasvab väga kiirelt, kahaneb aeglaselt
Supernoovad: tohutult hele täht, mis seejärel kustub ( sureb )
Linnutee - tüüpiline näide spiraalsest galaktikast (2*10^9 tähte). Tsentris on ülisuur tähtede kogu, mis hõreneb äärepoole minnes (2*10^11 Päikese mass). Läbimõõt 10^5 valgusaastat. Paksus varieerub (tsentris 10^4, ääres 3*10^3). Päike asub ühe spiraali harul, tsentrist 3*10^4 valgusaasta kaugusel. Galaktika keskmine horisontaalne pind kujutab endast kosmilist tolmu, mis ongi nn tume triip 2 heleda vahel. Linnutee pöörleb ümber tsentri 280 km/s e terve Linnutee teeb täispöörde 200M aastaga (päike 20km/s).
Galaktikad : spiraalne (levinuim), ellips, korrapäratu. Need moodustavad kärgsüsteeme.
Universum - paisub ( punanihe ). Tagurpidi-filmi põhimõttel saab arvutada millal ja kus sündis (Suur Pauk ).
Tähtede areng:
1) tähe sünd (gaasipilv tõmbub kokku)
2) algab termotuumareaktsioon
3) He -> C (punane hiidtäht)
4) tähe surm (plahvatab, heidab endast eemale atmosfääri, muutub valgeks kääbustäheks)
1) Sünd - termotuumareaktsioon algab alates teatud massist; kui mass >90 Päikest, siis toimub eelnevalt plahvatus ja üleliigne mass heidetakse ära.
2) Elu - kehtib seaduspärasus: mida suurem täht, seda lühem elu. Nt üle 10 Päikese massiga tähed -> elu kestab ainult mõned mlj aastad.
3) Surm - H on enamuses põlenud, grav. jõud muutub nii väikeseks , et täht plahvatab. Alles jääb tähetuum. >1.4 Päikese massi, siis võib tekkida valge kääbus v neutrontäht. >3 võib tekkida must auk.