Orgaaniline keemia (0)

Orgaaniline keemia on süsinikuühenidite keemia ja ühtlasi ka kovalentsete ühendite keemia (ei kuulu CO₂ ; H₂CO₃ ; CO ; süsihappesoolad ehk karbonaadid )
Orgaanilised ühendid sisaldavad süsiniku(C)- ja vesiniku(H)aatomitest, sageli esinevad nende molekulides ka lämmastikku(N), hapniku(O), fosforit (P), väävlit(S) ja harvemini esinevad halogeenid ja metallid.
Süsinik (C)- valents 4, valentsolekuid 3(4)
Lämmastik (N) 3,3
Hapnik(O) 2,2
Vesinik (H) 1,1
Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust.
Süsivesinikud jaotatakse rühmadesse ja klassidesse (aluseks on võetud ahelate ehitus ja kordsus):

Hargnemata ahel

Hargnenud ahel

Kinnine ehk tsükliline ahel
Süsiniku o.-a. Väärtused võivad ulatuda -4...+4

• Org. Molekulide koostises esineb selliseid süsiniku aatomeid, mis on seotud ainult C aatomitega, siis on C o.-a. 0
  
• Iga side H’ga alandab süsiniku o.-a. Väärtust 1 ühiku võrra
  
• Iga side O’ga, N’ga või mõne muu elemendiga tõstab C o.-a. Väärtust 1 ühiku võrra
  

Keskmine süsiniku(C) o.-a. – Liidad süsinike o.-a. Kokku ja jagad süsinike arvuga.
Alkaanid on süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on ainult ühekordsed kovalentsed sidemed.( nimetuse lõpp on –aan ; üldvalem on CnH₂n +2)
Alkaanide füüsikalised omadused:

• Hüdrofoobsed ained ja ei lahustu vees
  
• Veest kergemad
  
• Värvusetud ühendid
  
• Agrekaatolek muutub homoloogilises reas korrapäraselt
  

C ... C₄ - Gaasid
C₅ ... C₁₆ - Vedelikud
C₁₇ ... – Tahked

• Molekulmassi kasvuga kasvab tihedus ning keemis-ja sulamistemperatuur
  
• Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid , mis lahustavad hästi teisi hüdrofoobseid aineid( bensiin )
  
• Nende gaasid ja aurud on elusorganismidele ohtlikud (tugev narkootiline toime)
  

Isomeerid on ühendite teisendid , millel on sarnane summaarne valem, kuid erinev struktuur ( butaan ja 2-metüülpropaan on mõlemad C₄H₁₀)

Met-

Et-

Prop -

But-

Put-

Heks -

Hept-

Okt-

Non-

Dek-
Alkaanide keemilised omadused:

• Põlemine (täielik)
  

CH₄ + 2O₂ -> 2H₂O + CO₂
C₃H₈ + 5O₂ -> 4H₂O + 3CO₂

• Asendus reaktsioonid halogeenidega
  

CH₃CH₃ +Cl₂ -> CH₃CH₂Cl + HCl
Metaan (soogaas, kaevandusgaas) :

• Tekib looduses looma ja taimejäänuste anaeroobsel käärimise, olles loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa
  
• Leidub veel naftagaasides ja veidi lahustununa ka naftas
  
• Tekib rohkesti märgaaladel
  
• Kaevandustes koguneb metaan nii söekihtide peale kui ka vahele, tekitades seal tänapäevani plahvatusi
  
• Kütteks kasutatava võrgugaasi saamiseks puhastatakse looduslik gaas eeskätt süsinikdioksiidist ja väävliühenditest
  
• Värvuseta, maitseta ja lõhnata (gaasilekete kiireks avastamiseks lõhnastatakse võrgugaas) õhust kergem gaas
  
• Vees praktiliselt ei lahustu
  
• Kasvuhoonegaas, sisaldus atmosfääris pidevalt kasvab, suuremad metaanitootjad on riisipõllud
  
• Valdav osa kasutatakse kütusena, toodetakse ka metanooli ja ammoniaaki
  

Nafta :

• Fraktsioneerivaks destillatsiooniks nimetatakse destilleerimist, mille käigus eraldatakse kõik saadused , vastavalt keemistemperatuurile:
  

Gaasid-kütus(gaasiline kütus)
Bensiin, diislikütus- mootorikütus
Petrooleum- (raketi)kütus
Raskõlid- kütus, määrdeõlid
Vaseliin, parafiin - määrdeained, kosmeetikatööstus
Bituumen- teekate, katusepapp

• Praktiliselt võib leida süsivesinikke, kus süsiniku aatomite arv ulatub ühest seitsmekümneni