Orgaaniline keemia I
Kontrolltöö 1 1. Erinevat tüüpi sidemed orgaanilistes ühendites
Kovalentne mittepolaarne side – ühine
elektronpaar sidemel jaguneb mõlema tuuma vahel ühtlaselt.
H· + ·H → H-H (või Cl-Cl, Br-Br)
Kovalentne polaarne side – ühine elektronpaar on rohkem
seotud ühe või teise
tuumaga , st on nihutatud
elektronegatiivsema aatomi suunas, seda märgitakse
osalaengutega (
δ+/δ–). Nt. C-H, C-Cl
Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis
iseloomustab aatomi üldist võimet siduda endaga
elektrone. Mida suurem on arvuliselt elektronegatiivsus,
seda suurem on võime siduda ja hoida elektrone. Süsinik
asub perioodilisustabelis keskel, tema elektronegatiivsus
on keskmine. (see
aatom , mille elektronegatiivsus on
suurem, selle peal on
delta miinus ) Elektronegatiivsus
kasvab perioodilisustabelis vasakult paremale ja alt üles.
Iooniline side. Iooniline side moodustub eriliigiliste
aatomite vahel. Na· + ·Cl → Na+ + Cl-
Orgaanilistes ühendites esineb ioonilise
iseloomuga side
alkoholaatides ja karboksülaatides.
CH3COO-Na+ ; CH3CH2O-Na+
Vesinikside – vesinikside moodustub
elektronegatiivse aatomiga (N;F;O) seotud vesinikuaatomi (
δ+) ja mõne
teise üldiselt elektronegatiivse aatomi (
δ–) vaba
elektronpaari vahel. Võib olla nii intermolekulaarne kui
intramolekulaarne.
2. Lewise
struktuurvalemid ja formaalse laengu arvutamine
Väärisgaasidel on stabiilne elektronkonfiguratsioon, teised
aatomid soovivad reageerida saavutamaks samasugust
stabiilsust.
Lewis 'i
okteti reegel: kovalentsete sidemete
moodustamisel saavutavad aatomid
väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni,
jagades selleks vajaliku arvu elektronipaare.
Lewis'i
struktuurid : sidet tähistame kriipsuga,
ülejäänud elektrone punktidega.
Formaalse laengu leidmiseks tuleb leida
aatomi valentselektronide arv,
kusjuures :
– igast
sidemest kuulub aatomile 1 elektron;
– vabad elektronipaarid kuuluvad täielikult
aatomile.
Laengu leidmiseks tuleb valentselektronide
arvust vastavas vabas aatomis lahutada
sidemetes osalevate elektronide ja vabade
elektronipaaride arv.
V - valentselektronide arv vabas aatomis
L – elektronipaaride arv
S – sidemete arv ühendis
V − (2
L +
S)
Lewise struktuurvalemis:
• Elektronide
koguarv on võrdne kõigi aatomite
valentselektronide
summaga • Igat aatomit ümbritseb struktuurvalemis kindel arv
elektrone:
•
H (vesinik)
2 elektroni
•
II ja
III perioodi aatomitel
8 elektroni
Valentselektronide arv võrdub rühma numbriga.
Fl (formaalne laeng) = vaba aatomi valentselektronide arv
miinus seotud aatomi
sidumata elektronide arv
miinus pool
seotud aatomi seotud elektronide arv
Näide:
metaan (CH4)
Fl(C)=
4(val e–) –
0(sidumata e–) – ½ x
8(seotud e–) =
0
Kõigi formaallaengute aritmeetiline summa võrdub
molekuli
või iooni kogulaenguga
3. Erinevad isomeerialiigid
Nähtust, kus
ühesuguse koostisega, s.t. ühesuguse
molekulivalemiga on
mitu erineva ehitusega ainet,
nimetatakse isomeeriaks
Struktuuriisomeerid on erinevad ühendid, millel on
samasugune molekulivalem, aga erinev struktuurivalem.
Struktuuriisomeeria : ahel- (ahela erinev kuju, hargnenud,
hargnemata jne),asendi- (funktsionaalrühm erineva koha
peal)ja funktsionaalisomeeria
Stereoisomeeria (erinevus aatomite ruumilises
paigutuses): cis-trans
isomeeria e.geomeetriline isomeeria
ja peegelisomeeria e. optiline isomeeria
Asendusrühma vanemusvahekorra määrab küllastumata
süsinikuga seotud aatomi
järjenumber elementide perioodilisussüsteemis:
I > Br > Cl > S > P > F > O > N > C > H
Optiline isomeeria (
kiraalsus ja optiline aktiivsus)
Esineb juhul, kui tetraeedrilise süsiniku
kõik neli sidet on
seotud erinevate
asendusrühmadega. Sellist tetraeedrilist süsinikku
nimetatakse
asümmeetriliseks
(
kiraalseks) tsentriks . Aatomite omavaheline järjestus on
mõlemas isomeeris sama,
erinev on ainult ruumiline
paigutus . Kuna see erinevus ei
kao molekuli üksikosade
pöörlemisel ümber σ-sideme, siis on tegu
konfiguratsioonilise erinevusega. Saame
joonistada 2 ruumilist isomeeri, mis on teineteise suhtes
peegelpildid (enantiomeerid).
4.
Aromaatsus , resonants,
konjugatsioon Aromaatsetel süsivesinikel ehk areenidel on alifaatsetest
süsivesinikest teistsugused
omadused ja reaktsioonivõime.
Tähtsaim aromaatne süsivesinik on
benseen .
Benseeni puhul leiti, et ta on reaktsioonide suhtes küllaltki
stabiilne, eriti liitumisreaktsioonide puhul, erinevalt teistest
kaksiksidemeid sisaldavatest ühenditest. Siiski reageerib
benseen broomiga aga raud(III)bromiidi kui katalüsaatori
juuresolekul, aga produktiks on asendusreaktsiooni
produkt .
Benseeni struktuuri saab hästi seletada
resonantsstruktuuride abil. Resonantsteooria
põhipostulaadiks on, et ühe ühendi jaoks saab kirjutada
rohkem kui ühe Lewisi struktuuri, kusjuures need erinevad
ainult nende elektronide paigutuse poolest.
Hückeli reegel (
1931 ) leidis, et aromaatsus on seotud pii-
elektronide arvuga tsüklis. Planaarsete monotsükliliste
täielikult konjugeeritud polüeenide puhul on
aromaatsed
need, milles on
4n + 2 pii-elektroni, kusjuures n on täisarv
0, 1, 2, jne.
Aromaatsus:
Aromaatne ühend on tsükliline
Aromaatne süsteem peab sisaldama
(4n + 2) -
elektroni, n = 0, 1, 2, jne
Kõik tsükli aatom
id peavad olema
sp2-hübridisatsioonis
Aromaatne tsükkel peab olema tasapinnaline
Hückeli reegliga on kooskõlas ka aromaatsed ioonid näiteks
tsükloheptatrienüülkatioon (tropüüliumioon) ja
pentadienüülanioon
Resonants on elektronide liikumine kaksik-ja üksiksidemete
vahel.
Resonants
Lewis’i struktuurvalemite
kirjutamisel on oluline, kuidas
paiknevad elektronpaarid.
Näiteks võib
karbonaatiooni jaoks kirjutada kolm erinevat
ekvivalentset struktuuri:
Kuigi struktuurid ei ole identsed on nad ekvivalentsed.
Resonantsi teooria sätestab, et kui molekuli või iooni võib
esitada kahe või enama
Lewisi struktuurina, mis erinevad ainult elektronide
paigutuse poolest, kehtib kaks
põhimõtet:
1. Ükski resonantsstruktuur ei kirjelda molekuli või iooni
korrektselt
2. Molekuli või iooni on tegelikult parem esitada selliste
struktuuride hübriidina
Seega ei ole resonantsstruktuurid molekuli või iooni
tõelised struktuurid, nad
eksisteerivad ainult teoreetiliselt (paberil).
Konjugatsioon tähendab vaheldumisi paiknevaid üksik-
ja kaksiksidemeid.
5. Reaktsioonitsentrid, elektrofiilsus, nukleofiilsus
7. Nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanismid (SN1, SN2)
8. Elimineerimisreaktsioonid (E1, E2)
9. Liitumine kordsele sidemele (Markovnikovi reegel)
10. Süstemaatiline
nomenklatuur
Kõik kommentaarid