Orgaaniline keemia I 2. kt (0)

Desensibiliseerimine ehk psühholoogiline  immuunsus
Psühholoogiline immuunsus on vähenenud emotsionaalne  tundlikus  või reageerimisvõime
ühe   või   mitme   positiivse   või   negatiivse   stiimuliga   pärast   mitmekordset   sama   stiimuli
kogemist. Stiimuliks võivad olla näiteks putukahirmu puhul putukad, mida nähes tekib tugev
negatiivne emotsioon ja ärevus, hirm; või näiteks sõjafilmides kujuteldav sõjasituatsioon, kus
inimesed surevad ja veritsevad.
Desensibiliseerimine   on   süstemaatilises   ja   kontrollitud   kujul   kasutuses   ravimeetodina
saamaks   üle   ärevusest   ja   foobiatest,   kus   patsiendile   tuuakse   vähehaaval   esile   turvalises
keskkonnas   ja   rahuseisundis   ärevust   või   hirmu   põhjustavat   stiimulit   või   olukorda.
Mitmekordsel stiimuli esiletoomisel inimene harjub stiimuliga ning vähehaaval stiimuliga
kontakti suurendades tekib olukord, kus hirm, mis enne oleks  kerkinud , enam ei suurene.
Seda harjutust vajalikul arvul kordi tehes kaobki tugev emotsioon stiimuliga täielikult ära.
Selle protsessi foobiatest ning ärevusest vabanemiseks  arendas  välja psühholoog Mary  Cover
Jones.  Kirjeldatud  ravimeetod  on  kasutuses  siiani   nii   inimestel  kui   ka  loomadel   (näiteks
võidusõiduhobustel).
Desensibiliseerimisel on ka halbu omadusi, näiteks võib see immuunsus tekkida asjade või
sündmuste   vastu,   mis   on    vastuolus    inimese   üldise   moraali   või   eetikaga,   kuid   neid
moraalivastasteid situatsioone nähes või neis olles ei pööra inimesed immuunsuse tõttu enam
neile tähelepanu ega sekku. Näiteks kui uudistes oli aasta aega iga päev pilte ja juttu Ukrainas
käimas  olevast  sõjast, siis alguses tuntud hirm ning ärevus  kadusid  sealse sõja kohta ning
tekkis immuunsus. Tänasel päeval käib seal sõda edasi, kuid inimesed ei tunne enam selle
kohta huvi ega soovi sekkuda. 
Sama   nähtus   leiab   aset   ka   meedia   tõttu   vägivallaga.   2014.   aastal  Sylvie   Mrugi   poolt
korraldatud uuringus selgus, et noored, kellel on suurem  kokkupuude   filmides  ja fiktsioonis
esitatud vägivallaga, tunnevad päriselu vägivallaaktidega suuremat immuunusust. Selgus, et
immuunsus meedias nähtud vägivallaga tekitas päriselu vägivalda nähes vähem ärevust ning
noored tundsid vähem  empaatiat  vägivalla  aktis  kannatanu vastu. Meedias ja filmides nähtu
mõjutab seega ka päris elu ning vähendab emotsioone, mida  tunneme , kui näeme midagi
filmides   tehtut   ka   päriselt   juhtumas.   Sellest   võib   järeldada,   et   emotsioonide    tuhmumine
alandab ka võimalust, et päris elus nähes näiteks vägivalda, läheksime kannatanule appi.
Kasutatud kirjandus
1.  Stolerman, Ian (2010). Encyclopedia of Psychopharmacology. Berlin  Heidelberg : Springer.
2. Mrug (2014). Emotional and Physiological Desensitization to Real­Life and Movie Violence (URL: 
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4393354/ )
3.  http://web.csulb.edu/~tstevens/Desensit.ht m
4.  https://www.saylor.org/site/wp­content/uploads/2011/01/TLBrink_PSYCH06.pdf
5.  https://en.wikipedia.org/wiki/Desensitization_(psychology)