Orgaanilise keemia areng XIX sajandil Seda, et maailm koosneb elus- ja eluta organismidest, teati juba kõrgtsivilisatsioonide tekkimise ajal. Teadusharuna tekkis keemia hiljem Vana-Egiptuses, kus jagati see kaheks: eluta organismide keemiaks ehk anorgaanikaks ja elusorganismide ehk orgaanikaks. Orgaaniline keemia kui iseseisev teadusharu tekkis 19. sajandil. Sel ajal väideti, et anorgaanilisi aineid on võimalik valmistada laboratoorselt, kuid orgaanilisi mitte. Orgaanilise keemiaga lähemalt tegelemisel ja tundma õppimisel, tekkis neli põhilist teooriat. Üks neist oli Rootsi teadlase J. Berzeliuse oma. Berzelius väitis, et orgaanilisi aineid ei ole võimalik laboratooriumis valmistada. Arvati, et orgaanilised ained saavad tekkida ainult elusorganismidest ja seda salapärase elujõu nn vis vitatilis mõjul. 1828. aastal lükkas Friedrich Wöhler selle arvamuse ümber, kui ta endalegi ootamatult pliitsüanaadi kuumutamisel ammoniaagiga...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
FUNKTSIONAALSED RÜHMAD Radikaal ja funktsionaalne rühm Radikaal (R) orgaanilise ühendi põhiskelett: ·Süsinikuahel ·Stabiilne heterotsükkel Funktsionaalne rühm (Y) heteroaatomid või heteroaatomite rühmad Funktsionaalse rühma koosseisu loetakse ka C aatom, mis on heteroaatomiga ühendatud kordsete sidemete kaudu Orgaanilised ühendid võivad olla: · Lihtfunktsioonilised · Mitmefunktsioonilised Radikaalid - süsivesinikahel Süsivesinikahel: · Küllastunud · Küllastumata · Hargnenud · Hargnemata · Tsükliline Radikaalid küllastunud süsivesinikahel Küllastunud ahel ei esine C=C kaksiksidemeid C aatomite arvu järgi: · Pika ahelaga üle 12 C · Keskmise ahelaga 4 kuni 12 C · Lühikese ahelaga alla 4 C Radikaalid küllastumata süsivesinikahel Sisaldavad C=C kaksiksidemeid : · polüküllastamata mitu C=C kaksiksidet C=C kaksiksideme ümber võimalik cis-trans isomeeria : Radikaalid küllastumata süsivesinikahel ...
EESTI KUNSTIAKADEEMIA VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND “Orgaanika kui masin - masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel” Essee Jana Soans Uusmeedia I Juhendaja : Ingrid Ruudi TALLINN 2014 Orgaanika kui masin ja masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel Alates tööstuslikust pöördest Inglismaal on arusaamine maailmast ja inimese mõtlemise olemus paljugi muutunud. Mehhaniseeritud keskkonnad ja linnastumine ning masinate laialdane kasutuselevõtt ja indiviidi kitsam spetsialiseerumine mingile kindlale alale on liitnud inimkonna üksteisest suhteliselt tihedalt üksteisest sõltuvate “rakkude” kogumiks. Tsüklilisus ja süsteemsus kui meie universumi omapära on inimese jaoks alati oluline olnud kui...
Tasemetöö orgaanilises keemias. 1.Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite keemia, mis uuribki süsinikku ja tema ühendeid. 2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks? Aatomeid või aatomite rühmitusi, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. Näiteks COOH karboksüülhape . 3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi. 4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid? · Atsükliline pole tsüklit · Tsükliline kinnine, korduv · Hargnenud peaahel ja kõrvalahel · Hargnemata ainult ühe ahelaga, peaahelaga 5. Alküülradikaalid Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H 6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid. 7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid. 8.Benseen valem, omadused, kasutamine. Iseloomuliku lõhna...
Ökoloogia Ökoloogia on teadus organismide ja nende populatsioonide ning koosluste keskkonnatingimuste vastastikusest suhtest.. ( Antud teema võttis käsitlemisse esimesena Ernst Haeckel 1866.a.) Ökoloogia jaguneb: a) autoökoloogia ehk isendiökoloogia mis uurib üksisk organisme. b) demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia. c) sünökoloogia ehkkooseluökoloogia (elusorganismide kooslused). d) geoökoloogia ehk maastikuökoloogia (maastik koos elustikuga). e) globaalökoloogia ehk biosfääriökoloogia. f) üldökoloogia ( looduse ja keskkonna vastasmõju). Populatsioon asurkond, rühm, ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Ökosüsteem - funksuaalne süsteem , milles aine- ja energiaülekande kaudu seostunud ...
Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu taaskasutamist ja kõrvaldamist. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Prügi liigid! Prügi võib jagada mitmeti. Üldlevinuim viis prügi liigitada on vastavalt selle sorteerimisele: paber ja papp, plastiktaara, metall, klaas, orgaanika, ohtlik prügi, olmeprügi. Papp & Paber Paberi valmistamiseks kasutatakse puitu-raiutakse maha metsa, mille pindala niigi pidevalt väheneb. Paberi valmistamine on ka palju nõudev protsess. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat. Plastiktaara Erineva struktuuriga plastikuid kasutatakse enamasti toodete pakendamiseks. Plastiktaaral on enamasti täh...
Orgaanika KT III näidis 1) Kirjuta alljärgneva nukleofiilse liitumisreaktsiooni mehhanism.Anda nimetused (5 p) 2) Millistest lähteainetest saab sünteesida imiini. Esitage reaktsioonimehhanism. (5 p) 3) Kirjutage juurde alljärgnevates ühendites olevad karbohappelised vesinikud. (4 p) b) c) a) d) 4) Kirjuta kahe erinevasse aineklassi kuuluva ühendi keto- ja enoolvormid. 5) Kirjuta alljärgneva ühendiga toimuva aldookondetsatsiooni reaktsioonimehhanism. Anda nimetused. (6 p) 6) Miline on eelneva ülesande tekkiv krotoonne produkt. Kas selleks on vaja kuumutada? Nimetused (4 p) 7) Kirjuta alljärgneva ühendi esterkondentsatsiooni mehhanism. Nimetused(6p) 8) Kirjutage atsüülasendusreaksiooni mehhanism. Kas happeline katalüüs on vajalik? Anda nimtus lähteainele ja produktile. (6 p) 9) Kirjutage alljärgneva sahhariidi lineaarne vorm vesilahuses. Milline on tekkin...
Rohtlate levik Rohtlate levik: Euraasias-stepp; Ungaris-pusta Põhja-Ameerika preeria Lõuna-Ameerika pampa Lõuna-Aafrikas veld Pampad tohutud puudeta alad Argentiina keskosas. Stepid mõned teadlased kasutavad nimetusi stepp ja preeria erineva taimkattega rohtlate kohta. Stepis kasvab selle nime järgi madal (kuni 30 cm) ja kuiv rohustu, preerias niiske parasvöötme rohustu, mis on kõrgekasvulisem. Ka stepid on puudeta tasandikud. parasvöötme ja lähistroopilised rohumaad asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega. Väga viljaka pinnasega, sest orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid. Seetõttu on rohtlad enamuses ülesharitud ja looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe. Lõunapoolkeral on parasvöötme rohtlaid väga vähe. Rohtlaid jagatakse ka nende päritolu järgi: looduslikud inimese mõju puudub või on väga väike. poollooduslikud tekkinud ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Prügi ja jäätmed Referaat Õpilane: Virko Mägi E-06A Pärnu 2008 Kuidas sorteerida prügi? Prügi võib jagada mitmeti. Oleneb sellest, kuidas kohalik(ud) prügifirma(d) sorteeritud prügi vastu võtavad. Prügi sorteerimine oleneb ka sellest, millised võimalused on sorteerijal (näiteks, kas on võimalik orgaanilist prügi kompostida). Järgnev on üldlevinum prügi sorteerimise skeem: PRÜGI PABER PLASTIK METALL KLAAS ORGAANIKA OHTLIK PRÜGI OLME Lisaks eelnevale võib veel sorteerida eraldi vanad tekstiilid, tetrapakendid, puhtad kilekotid ... Kuidas saada aru, et tegemist on mingit kindlat liiki prügiga? Järgnevalt on käsitletud eeltoodud prügiliike eraldi vastavalt nende omadustele. Pab...
ALKOHOLID Orissaare Gümnaasium Sandra Hints 11.klass Alkoholid looduses · Alkohole leidub looduses üldiselt vähe · Alkoholi leidub kõige rohkem taimedes nii vabas kui ka mitmesuguste hapetega seotult. · Lihtsaim alkohol on METANOOL, mida saadi metanooli puiduutteveest ja teda nimetati puupiirituseks. Alkoholid looduses · ETANOOLIST e. piiritusest valmistatakse alkohoolseid jooke. Seda etanooli saadakse suhkruid sisaldavatest ainetest (kartul, teraviljad) käärimis protsessi käigust. · PROPANOOL e. propüülalkohol on propanaali preparaadi lähteaine. Alkoholi ehitus · Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ) · Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma · Alkoholis on hapnikuaatomil kaks vaba elektronpaari · Alkohol on võimeline moodustama vesiniksidemeid. Füüsikalised omadused...
Halogeenalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Essee Koolikeemia orgaanika kursusest õppisime selgeks, et halogeenühendid on need orgaanilised ühendid, milles üks või mitu vesinikku aatomeid on asendatud ühe või mitme halogeeni aatomiga. Õpetaja selgitustest jäi meelde ka see, et need süsivesikuid ei lahustu vees ning nende tihedus on üpriski suur. Aga kas on see kõik, mida tuleb halogeenalkaanidega seoses meeles pidada? Kindlasti mitte! Fakt on see, et need samad ühendid võivad elusorganismidele olla väga mürgised ja mõnikord omavad isegi narkootilist toimet. Kõik halogeenid, etiti aga fluor ja kloor on lihtainedena hirmsasti mürgised, nende halogeeniaurud on aga teravalõhnalised ja halvustavad meie tervist, sest kahjustavad suurel märal hingamisteid. Seetõttu sooritatakse ka kooliprogrammi järgi nendega läbitavad katsed töötava tõmbega tõmbekapis. Mõned halogeenalkaanid alluvad organism...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Keskkonna õpetus Prügi sorteerimine Helina Martinson TTHK 106RMÜ 13.12.2008 JÄÄTMETE VÄLTIMINE 2008 Tallinna Tööstushariduskeskus Eelkõige tuleb püüda vältida jäätmete tekkimist või vähendada tekkivate jäätmete kogust ning ohtlikkust. Jäätmete ringlus tagasi tooraineks on tähtsuselt järgmine. Praktikas tähendab see ühekordse kasutusega toodete ja pakendite vältimist ning kasutamise vähendamist. Muretsetud tooted peaksid olema vastupidavad ja parandatavad. Hooldades ja parandades võib toodete kasutusiga pikendada ning vältida nende enneaegset sattumist prügimäele. Parandades toodet või seda parandada lastes võib kokku hoida ka rahas,...
Orgaanika KT 2 millele tähelepanu pöörata, et mitte mõttetult üle õppida : 1. Aromaatsete ühendite reaktsioonid (Väga oluline teema, sest lihtsamad asjad on juba väga olulised. Sulfoonimist, diaasoteerimisreaktsioone, kõrvalahela reaktsioone ei ole) Aromaatsust ennast ei küsita, sest oli eelmises töös. Elektrofiilne asendus aromaatses tuumas (selle juures tähtis): Asendusrühmad aromaatses tuumas ja kuidas nad mõjutavad reaktsiooni. (mõjutavad kahte moodi): 1) kas aktiveerivad või desaktiveerivad 2) Nad suunavad (selle reaktsiooni nii öelda elektrofiili mingisse asendisse) Asendusrühmade puhul peame teadma, mis on +R rühmad ja R rühmad (See ei lange täpselt kokku, et kas nad aktiveerisid või desaktiveerisid) a) +R rühmad ja R rühmad on resonantsiga seotud mõisted b) On olemas aktiveerivad ja desaktiveerivad ning missuguses asendis (suunas) toimub see reaktsioon. Elektrofiil ...
Ülesanded 1. Süsiniku(C) ja lämmastiku (N) suhe C:N on oluline mullaparameeter orgaanika lagunemisel. Kui C:N>24, siis limiteerib lagunemist N, Kui C:N≤24, siis limiteerib lagunemist C. Mulla orgaanikasisaldus (LOI) on 3,0% ja N%=0,2. Mis limiteerib antud juhul lagundajaid? On teada, et C=0,58 Org Vastus: C:N = 0,58*0,3/0,2 = 30*0,58/2 = 8,7. C(süsinik) limiteerib antul juhul rohkem (C:N≤24), kuna süsiniku ja lämmastiku suhe on 8,7. 2. Lämmastiku netomineralisatsioon raieküpses pohlamännikus oli 8 kg ha-1 aastas. Peale lageraiet suurenes netomineralisatsioon olles 80 kg ha-1 aastas. Mitu korda suurenes netomineralisatsioon lageraie järel? 80:8=10 korda Kui mulla pH oli 3,2, milline võiks olla N kadu denitrifikatsiooniga? Vastus: Kui pH alla 5,0 on nitrifikatsioon pärsitud. N kadu denitrifikatsiooniga on olematu(denitrifikatsiooni ei saa toimuda), sest mulla pH on 3,2. 3. Hall-lep...
Bioloogia küsimused IV töö 1. Selgita tsentrosoomi ehitust ja ülesannet. Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest.Tsentrosoom paikneb rakutuuma läheduses. Moodustab rakujagunemisel kääviniite. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. 2. Millised organellid on taimerakkudele ainuomased? Rakukest, vakuoolid, plastiidid ( rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ,värvusetud leukoplastid ) 3. Kirjelda rakukesta ehitust. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Kesta läbivad poorid mille kaudu toimub raku ainevahetus.Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne, raku vananedes kest pakseneb, poorid ahenevad. 4. Rakukesta tähtsus. Raku ja kogu taime toestamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. 5. Plastiidie ehitus ja nende ülesanded. ...
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised faktorid- aine, energia ja info voog, mis mõjutab organisme. Faktorökoloogia Jaotusviisid: · Abiootilised/ abiootilised. Abiootilised on eluta keskkonna tegurid. Biootilised teiste organismide otsene või kaudne mõju. · Perioodilised/ aperioodilised. Perioodilised on näiteks öö ja päeva vaheldumine, tõus ja mõõn, aastaajad. Aperioodilised näiteks looduskatastroofid. · Keemilised/ füüsikalised/ bioloogilised/ (sotsiaalsed). Keemilised näiteks mulla elementaarkoostis (pH jne), füüsikalised: raskusjõud, UV-kiirgus. Bioloogilised: asustustihedus, toitumissuhted. Sotsiaalsed: isenditevaheline kommunikatsioon, rollijaotus · Looduslikud/ antropogeensed. Looduslikud: elus ja eluta keskkonna mõju. Antropogeenne: inimtegevuse otsesed ja kaudsed tagajärjed. · Vastavalt elupaigale: muld/ õhk/ vesi. (Nende kaudsed ja sekundaarsed mõjud eluteg...
Kuidas XIX sajandi jooksul muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest? Orgaaniline keemia on noor teadusharu, iseseisva teadusharuna kujunes see välja alles 19. sajandil. Küll aga ulatuvad orgaanilise keemia algus kaugesse aega inimkonna ajaloos. Juba esimesed inimesed puutusid kokku orgaaniliste ainetega ja nende reaktsioonidega, ehkki nad ise sellest teadlikud polnud. Valmistati toitu, töödeldi loomanahku, saadi taimedest värvaineid need kõik protsessid on osa orgaanilisest keemiast, mida siis veel määratletud poldud. Ajapikku hakati meie jaoks tuntud orgaanilist keemiat kutsuma elusorganismidest pärinevate ainete keemiaks. See orgaanilise keemia definitsioon ei erine palju tänapäevasest, kuid erinevuse tekitas see, et usuti kindlalt, et orgaanilisi ühendeid ei ole võimalik laboratoorselt valmistada, vaid need tekivad vaid organismides erilise elujõu ehk vis vitalis mõjul. 18. ja 19. sajandi keemiaõpikud koosnesid peami...
RAKUD Kõikides rakkudes esineb 4 põhisüsteemi: 1) Paljunemissüsteem- tagab DNA kahekordistumine enne rakujagunemist 2) Piiristav süsteem- tagatud rakukestade ja membraaniga 3) Ainevahetuslik süsteem- põhineb ensüümidel 4) Energeetiline süsteem- põhineb ATP-l BAKTERID- on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. 1) Limakapsel- esineb teatud bakterirakkudel kindlatel tingimustel. Ülesanded: a)seob vett ja säilitab niiskust b) tekitab koloniaalsuse. Bakteritel puudub hulkraksus! c) liikumiseks (surutakse lima endast välja) 2) Rakukest- koosneb peptidoglükaanist. Bakterite rakukest võib olla kas õhuke või paks. On olemas ka baktereid kellel rakukesta pole- Mükoplasmad- väikseimad elusorganismid, kes põhjustavad inimestele mitmeid haigusi (nt: kopsudes, suguelundites). Ülesanded: a) annab rakkudele kuju. Kuju alusel eristatakse bakterite ehitustüüpe. Lisaks joonisel esitatutele veel ka...
1. Millal avastati bakterid? Esimesed bakterid avastas 17. saj. A. Van Leeuwenhoek, kes nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis sellest järeldas, et tegu on elusolenditega. 2. Kes või mis on arhed? Ehk ürgbakterid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? Piiristav- kapsel, rakukest, rakumembraan raproduktiivne- ribosoomid, nukleoid, plasmiidid ainevahetus- tsütoplasma, rakusisaldis 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja tsütoplasmamembraan? Kapsel- Ei esine kõikidel bakteritel. Oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Rakusein- Annab rakule kuju ja kaitseb. Eeltuumsetel jäigem, mis asendab skeletti ja kindlustab kuju. Tsütoplasmamembraan-...
Kliimamuutused. See on võitlemine luulevestkitega. Kliima on muutunud ja on olnud drastilisemaid muutusi, enamik lihtsalt ei tea seda. Võitlemine on kallis, annab kellelegi võimaluse edasi minna. Vaatame asju suuremas plaanis kui kopenhaagenis seda tehakse. Üldiselt on selge, mille alusel väita kliimamuutust. Selle aluseks on reaalselt mõõdetavad näitajad. Paljud on mõõdetavad satelliitidelt. Mineviku globaalmuutuste mastaapi nii ei saa hinnata, kassutatakse biomitmekesisuse muutusi (selge arvuline mõõde), ei ole selge, kuidas neid interpreteerida. Lootusetu see ülesanne siiski pole. Analüütilised vahendid lubavad hinnata (dokumenteerida) ka geokeemilisi muutusi. Elementide isotoopkoostised. Kahjuks pole ühemõttelised tulemused ei oska muutuste põhjuseid õigesti hinnata. Kas kõrge biomimekesisu tingitud keskkonna stabiilsusest või ebastabiilsusest? Kuidas saada võrreldavaid andmeid biomitmekesisuse kohta tänapäeval ja minevikus. Maksi...
12/21/10 Alkoholid Koostaja: Annika Kääramees Käinas 2010 Sisukord 2 Mis on alkohol? Alkoholid- hüdroksüülühendid, kus CH rühmaga on seotud 1 või mitu hüdroksüülrühma (OH) Alkoholide nomenklatuurseks nimetamiseks tuleb lisada nende lõppu -ool. Alkoholi valem(tunnus) R-OH ( R tähistab pikka süsinikahelat ) Alkoholide omadused Füüsikalised omadused: alkoholid on vedelad, läbipaistvad, hüdrofiilsed (e. ei karda vett aka vett ''armastavad'') ja nad lahustuvad hästi vees. Füsioloogilised omadused: alkoholid on mürgised, ''hakkavad pähe'', lagunevad organismis lõplikult, mürgised- kahjustavad maksa, neere, kesknärvisüsteemi, narkootilise toimega, tekitavad sõltuvust. Keemilised omadused: Alkoholid on orgaanilised happed (loovutavad reaktsioonis prootoni(eid)). . Alkohol on väga nõrk hape, kuna side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Alkoholide jagunem...
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz Maastikuarhitektuuri õppetool PETER WALKER Kursusetöö Tartu 2012 Peter Walker sündis 1932. aastal Californias, kus ta ka üles kasvas. Ta on ameerika maastikuarhitekt, kes on disaininud sadu projekte, õpetanud teisi, loenguid pidanud nii õpilastele kui ka täiskasvanutele, kirjutanud raamatuid ja töötanud nõustajana mitmetes agentuurides.[1] Peter Walker on avaldanud suurt mõju maastikuarhitektuuris üle nelja aastakümne kestnud karjääri. Tema projektide on väga erineva [4] ilme ja suurusega. Ta teeb väikseid aedu uutele linnadele, ärihoonete peakortereid, akadeemilisi komplekse äärepiirkondadesse.[2] Ta alustas algselt ajakirjandusega, kuid vahetas kiiresti ala. Walker õppis Illinoisi ülikoolis Stanley White'i käe all. Ta sai 1955. aastal bakalaureuse...
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM Milla Vaarikas XI klass RASVAD Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Anne Traktor Tallinn 2008 2 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 Leidumine ja saamine..............................................................................4 Füüsikalised omadused.............................................................................5 Keemilised omadused..............................................................................6 Rasvade kasutamine.................................................................................7 Sünteetilised pesemisvahendid....................................................................8 Kokkuvõte...........................................................................................9 Kasutatud kirjandus...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Kuidas sorteerida prügi?.....................................................................................................3 Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme...............................................................3 Ohtlik prügi...................................................................................................................... 4 Mis saab prügist.................................................................................................................5 Jäätmete kodus põletamine............................................................................................5 Biokäitlus.....................
Bioloogia mõisted Jaanuar, 2010 Aeroobne glükolüüs glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses ja hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanides. Aine ja energiavahetus organismis asetleidvaid sünteesi ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine ja energiavahetuse nimetatakse metabolismis. Metabolismi võib tinglikult jagada kaheks omavahel tihedalt seotud osaks: assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine toimub hapniku puudumisel, lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas. Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja täiendavat energiat(fotosünteesis päikeseenergia, enamasti siiski ATP mo...
Seadused bioloogias : [34. teoreetilise bioloogia kevadkooli ettekannete kokkuvõtted] toimetajad A. Vanatoa ja I. Puura Tartu : Eesti Looduseuurijate Selts, 2008 107 lk. ELU SEADUSED Elu olemus BIOLOOGIA on elu teadus. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine (ßà elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut füüsilakistes struktuurides peituvat teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Elu teave on kodeeritud molekulidest moodustatud struktuuridesse geenidesse. Geenid on elu mälu. Geenide teabe kujunemine on väga ajamahukas protsess, seetõttu on muutunud välisele reageerimine vaid geenimuutustega väga vaevaline. Seetõttu on geenipõhisele alusele kujunenud kiiremini reageeri...
Referaat Madalsoo Koostas: Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad ...
INIMENE Liik arukas inimene Perekond - inimene Alamsugukond - inimlased Ülemsugukond - inimlaadsed Selts esikloomalised e primaadid Klass - imetaja Alamhõimkond - selgroogsed Ülemhõimkond - keelikloomad Riik - loomariik Domeen eukarüoodid Q: Miks kuulub inimene loomariiki? A: Suguline paljunemine, vaba ja suunatud liikumine, samasugune embrüonaalne areng, loomsed koed, loomsed rakud, samad elundkonnad, meeled, olema liigisisene suhtlusviis (nukleotiidses järjestuses on max 1.6% erinevust) Q: Põhjenda inimese kuulumist imetajate hulka! A: Emane i...
Mõisted Mineraal- tahke kristalliline looduslik aine, millel on kindel või kindlates piirides varieeruv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused kivim – looduslik tahke ainekogum, mis koosneb enamasti mineraalidest, kuid võib sisaldada ka mittemineraalseid aineid (nt orgaanika); kivimitest koosneb valdav osa Maast ja teistest kiviplaneetidest settekivimid – kivimite murenemisel tekkinud setteosakestest moodustunud kivim tardkivimid – magma või laava tardumisel tekkinud kivim moondekivimid – kivim, mille algsed koostismineraalid või nende kristallstruktuur on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud kivimiringe – ringahel protsessidest, milles kivimid muutuvad: tardumine, murenemine, settimine, moondumine ja sulamine maak – kivim, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis metalle ja mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas mandriline maakoor – maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate mad...
Maateaduse alused programm 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) Meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest reziimist) Hüdroloogia (teadus Maa hüdrossfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) Mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) Biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) Paleograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) Maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavooge) 2. Maa kuju ja mõõtmed Maa on kera kujuline, selle tõendiks on laevade vajumine horisondi taga, ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal. Maaümbermõõt on ligi 40 000km. Pöördellipsoid on lähim lihtne geomeetriline keha, ...
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnad...
Temperatuuri mõju mikroorganismidele · Raku füsioloogilised protsessid põhinevad ensümaatilistel reaktsioonidel, ensüümid on aga temp tundlikud · Temp tõustes teatud piirini ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad (kiireneb kasv) ja temp alanedes reaktsioonid aeglustuvad (aeglustub kasv), kuid alates teatud maxtemp toim reaktsioonide kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub · Temp mõju juures peab arvestama seda et ensümaatilised reaktsioonid toimuvad vesilahuses (0-100°Cni) · Mikroobe jagatakse: Mesofiilid o Leidub sooja kliimaga maade mullas, mõõduka ja troopilise kliimaga maade veekogudes, inimese ja loomade soolestikus o 10°- 48°C Psührofiilid e krüofiilid o -10°- 30°C o Saab eraldada merevees, külmunud mullast ja toiduainetest o Põhjustavad toiduainete riknemist ma...
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees) 3) nn Kaasaegsed hüpoteesi...
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mit...
Selle pede eksami vastused: AINEVAHETUS EHK METABOLISM Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: · Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism. · Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Taime ja looma erinevused Taimed Loomad raku ehitus: rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed varuaine: tärklis rasvad keha p...
HUUMUSE koostises on huumushapped Alltüüp 3.Gleistunud karbonaatsed Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt b)Fulvohapped annab v...
Põlva Ühisgümnaasium Kadi Kaarsalu Neoliitikum Referaat Arheoloogia 10.c klass Põlva 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Neoliitikum 2.1. Narva kultuur 2.2. Tüüpiline kammkeraamika 2.3. Hiline kammkeraamika 3. Nöörkeraamika 3.1. Nöörkeraamika kultuur 3.2. Nöörkeraamika asuala 3.3. Nöörkeraamika kultuuri matused 3.4. Nöörkeraamika nõud 4.Kokkuvõte 5.Kasutatud lingid 1.Sissejuhatus Valisin enda referaadi teemaks ''Neoliitikum'', sest see huvitab mind väga ning soovisin sellest rohkem teada saada. Sellele perioodile on iseloomulikud kamm- ja nöörkeraamika. Uurisin pikemalt nöörkeraamikat kuid all pool on ära toodud kõik neli Eesti neoliitikumi arheo...
Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mit...
1.Kivisüsi, koksistamine, produktid, töötlus Piisavalt suure vesiniku saagise puhul esimesest generaatorgaas põletati soojuskandja kambris (3) õhuga Kivisüsi on olulisim tahke kütus. Väävli sisaldus kahest reaktsioonist ja suure rõhu all toimub osa ning kuumad põlemisgaasid juhiti risti läbi ülalt alla kivisöes (2-6%) põhjustab tema töötlemisel tõsiseid süsiniku metaneerimine: langeva tükilise põlevkivi (d = 10-15 cm) kihi. Põlevkivi keskkonna probleeme. On erinevate kütuste osakaal utmisel tekkinud aur-gaasi segu juhitakse utteproduktide energia tootmisel tänapäeva maailmas. Domineerib kambrisse (4) ja sealt kondensatsioonisüsteemi. Poolkoks tugevalt looduslik gaas...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Jäätmete sorteerimine Referaat Õppeaine: jäätmekäitlus Tartu, 2010 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................. 3 2.KUIDAS JÄÄTMEID PEAKS SORTEERIMA............................................................................................... 4 3.ERALDAMISE TEHNIKA.................................................................................................................................5 4.TITECH ............................................................................................................................................................... 5 5.CO.FAMM...................................................................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING ELAMU AADRESSIL MAAKRI 28A (kursusetöö) Õppeaine: RESTAUREERIMISE ALUSED Teaduskond: Arhitektuur Õpperühm: EA-51 Üliõpilane: Loreida Hein (ekstern) Juhendaja: M. Keskküla Tallinn, 2004 2 Elamu Maakri tn 28A SISUKORD MAAKRI 28A ELUMAJA TEHNILISED NÄITAJAD lk 3 KINNISTU AJALOOST lk 3 OBJEKTI ISELOOMUSTUS lk 5 OBJEKTI TEHNILINE SEISUND lk 5 KAHJUSTUSED JA NENDE PÕHJUSTAJAD lk 6 ETTEPANEKUD KAHJUSTUSTE LIKVIDEERIMISEKS lk 7 EHITUSLIKUD JA FUNKTSIONAALSED MUUDATUSED ALGSE ARHITEKTUURSE LAHENDUSE JUURES lk 8 KOKKUVÕTE lk 9 ALLIKAD lk 10 LISAD ASENDISKEEM PLAANID-LÕIKED ...
Kurkide kasvatamisel kilekasvuhoones on tähtis taime õige kujundamine, muidu ei saa me loodetud saaki, vaatamata sordi iseloomustusele. On vaja arvestada, et hübriididel on emasõied millest moodustuvad viljad peavarrel, tavalistel sortidel asuvad nad külgvõrsetel. Kuna kasvuhoonetes me kasvatame põhiliselt partenokarpseid hübriide tuleb seda kindlasti arvestada taime kujundamisel. Pikaviljalistest on enam levinud "Zozulja", "Aprelski", "Ivana", "Darina", "Emelja" jt. Nad on saagikad, varajased, nende viljad sobivad salatite valmistamiseks. Lühikeseviljalistest partenokarpsetest hübriididest enamlevinud- "Klaudia", "Marinda", "Bianka", "Vilma", "Maða" jt. väga heade maitseomadustega nii värskelt kui konserveeritult. Soovitatud hübriididel moodustub saak peavarrel, seega kärbitakse peavart ainult üks kord kui ta jõuab välja spaleerini, jättes talle üles 3-4 lehte. Taime latv keeratakse ettevaatlikult traadi ümber, et ta ei murduks ja seot...
Pilvede tekkimine soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatesse tolmuosakestele. Kiudpilved on valged, kiulise ehitusega; koosnevad jääkristallidest, sademeid ei anna. P ja K paistavad neist läbi ja maapinnale tekivad varjud. Kiudrünkpilved on valged õhukesed räitsaka- või puuvillatopikujulised; võivad esineda peenikeste lainetena. Päike ja kuu p...
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon...
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harude...
annaabi.ee 
