Kordamisküsimused kontrolltööks. PEAB OSKAMA JOONISTADA SUHKRU LIIKUMIST VMS. 1.Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon organismi talituse reguleerimine närvide vahendusel (lähestikku asetsevate rakkude vahel) Selleks kulub vähem aega ja toime on ka lühikest aega. Humoraalne regulatsioon organismis toimuvate protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? ...
TEEMAD: Aju, närvirakud ja neurokeemia alused. Käitumisgeneetika ja närvisüsteemi areng. Meelte ja liigutuste koostöö. Sissejuhatus psühhofarmakoloogiasse. Uimasti kui ravim. Uni ja ööpäevarütmid. Paljunemiskäitumine: hormoonide roll. Emotsioonid ja käitumine. Õppimise ja mälu bioloogia. Sissejuhatus bioloogilisse psühhiaatriasse. Rakkudevaheline suhtlus fookusega neurotransmitteritel. Uurimismeetodid bioloogilises psühholoogias. Kognitsioonid ja sotsiaalne neuroteadus. Kehatemperatuuri, janu ja nälja regulatsioon. Eksamiküsimused.
Histoloogia ja embrüoloogia 12. loeng Närvikude Närvikude · Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja gliiarakkudest · Närvikude areneb neuroektodermist - neuraaltorust ja ganglioniliistudest (vt. embrüoloogia) · Peale sündi uusi närvirakke ei teki (üksikud erandid; tüvirakud). Gliiarakud moodustuvad ka postnataalselt · Neurogliiarakkudest on mikrogliia ilmselt mesenhümaalset päritolu Närvirakud e. neuronid · Närvirakud on spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks · Neuron koosneb rakukehast e. perikaarüonist ja jätketest (karyon - Kr.k. tuum) · Jätked jagunevad aksoniks ja dendriitideks · Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib erutuslaine perikaarüonist eemale · Dendriite (dendron - Kr.k. puu) võib olla mitu, nad on suhteliselt lühikesed ja harulised ning toovad erutuse perikaarüonisse Närviraku ehitus
BIOLOOGIA · Korrata kontrolltööks õ. lk. 84-93 · Kirjeldus: NS, KNS koosnemine; peaaju 5 tähtsamat osa ja nende ül: suuraju, väikeaju, piklikaju, keskaju: side pea- ja seljaaju vahel; lihastoonus; vaheaju: ainevahetust, paljunemist, eritamist, kehatemperatuuri reguleeriv keskus; suuraju 2 poolkera: vasaku ja parema poole määratavad võimed; seljaaju vigastus: halvatus; peaaju haigused: ajukasvaja, insult, entsefaliit, meningiit; seljaaju ül. (2); närviimpulsi levik närvirakult närvirakule; piirdenärvisüsteemi koostis, talituslik jaotus somaatiliseks ja vegetatiivseks (viimasel 2 vastandlikku toimet kiirendav/aeglustav); pea- ja seljaaju ehituslik erinevus (hallolluse - närviraku kehad, valgeolluse- närviraku jätked paiknemine); refleksikaar (5); sensoorsete ja motoorsete närvirakkude erinevus; tingimatute ja tingitud reflekside erinevus ja näited NÄRVISÜSTEEM-ül vastu võtta informa...
keskus, mis saab pidevalt infot keha sisemusest ja pinnalt.
Kordamine: hingamine, hormoonid, närvisüsteem 1. Mis on rakuhingamine? Kui glükoos rakkudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 2. Nimeta hingamiselundid ja nende ülesanded! Ninaõõs-sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Neel-seal ristuvad õhu ja toidu liikumistee, sest ka toit liigub suust edasi läbi neelu. Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest. Hoiavad kõri avatuna, et õhk liikuda saaks. Hingetoru-soojeneb õhk veelgi. See hargneb kaheks. a)Kopsutoru ehk bronh-üks bronh juhib õhu paremasse ja teine vasakusse kopsu. b)Kopsud-hargnevad bronhid paljudeks väiksemateks torudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. 3. Kirjelda kopsude ehitust ja tööd! Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Alveool-väiksed, õhug...
Kotikujulised veeloomad. Nende keha on suur õõs ja seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Ainuõõssete hulka kuuluvad: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Hüdra elab puhtaveelises veekogus. Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud. Närvirakud kokku moodustavad võrgukujulise närvisüsteemi. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees vaid on kinnitunud. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Toitu püüab kombitsatega ja kui mingi loom tema kombitsat puutub see loom sureb. Sest looma süstitakse surmav mürk. Hüdra sigib pungumise teel. Välispinna moodustab esialgu väike kühmuke. Kui pung on kasvades omandanud hüdra kuju eraldub see ja alustab iseseisvat elu.(kevadest sügiseni pungumise teel.)
· Piklikaju: ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib meie tahtele allumatut elundite tegevust nt. hingamine, südametöö Refleks Refleks on organismi kohanemisrektsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Teed, mida mööde refleksi korral erutus e närviimpulss kulgeb, nimetatakse refleksikaareks. 1. Erutust vastuvõtvad (retseptorid) närvirakud 2. Närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvikiud) 3. Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus erutus analüüsitakse 4. Närvirakud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse (motoorsed närvikiud) 5. Reageeriv organ Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemisrefleks või neelamisrefleks Pärilikud refleksid on tingimatud.
seintes, rakud on aeglased, ei väsi, ei allu tahtele. *vöötlihaskude koosneb pikkades lihaskiududest, mille rakkudes on palju ruumi, kiired ja väsivad. *südamelihaskoe rakud sarnanevad vöötlihaskoega esineb vaid südames, automaatsed kokkutõmbed. Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Igal rakul on keha, millel on üks pikk ja mitu lühikest jätket. Lüh. juhivad erutust rakukehasse sisse, pikad välja. Pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. Närvirakud võtavad vastu erutusi, analüüsivad, juhivad edasi. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül-e. Elundid, mis täidavad ühiseid ül-e, moodustavad elundkonna. Luud koos lihastega mood. tugi-liikumiselundk. (toestab, kaitseb keha, aitab liikuda) Hingamiselundk. kindlustab org. gaasivahetuse. Seedeelundk. Lõhustab toitu, imendab, eemaldab jääkained. Imendunud osad moodustavad uued rakud ja koed. Hingamis ja seedee. koos varustavad energiaga keha. Erituselundk
N n är är v vi i d d, Neuron Närvirakukeha ja tuum Närvirakud on loomade ühed pikimad dendriit rakud. Närvirakud ei jagune. Närvirakukehad Neuriit asuvad pea- või seljaajus ja müeliinkest moodustavad aju hallaine. Jätked valgeaine ja presünaps närvid Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi
normaalselt kasutada ja talletada, kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, süstitakse insuliini. SUGUNÄÄRMED - meestel munandid, testosteroon, seemnerakkude tootmine. Naistel munasarjad, östrogeen, munarakkude tootmine. ÄRRITUS-SISENÕRENÄÄRMED(eritab hormooni)-VERI(transpordib hormoone)-HORMOONIDE TOIMELE ALLUVAD ELUNDID ( stress-neerupealised(adrenaliin)-veri-süda-veresooned laienevad- rakuainevahetus kiireneb ) PIIRDENÄRVISÜSTEEM närvirakud, mis on igal poole kehas Retseptor võtab ärrituse kk vastu Aferentsed närvirakud saadavad info KNS. Eferentsed närvirakud analüüsitud info vastuvõtt KNS'st ja saatmine elunditesse. Efektor elund, mis reageerib ärritusele. Närviimpulss närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. KESKNÄRVISÜSTEEM - peaaju ja seljaaju Peaaju koosneb 5st osast · Suuraju, ajukoor suuraju välispind, kehaline ja vaimne tegevus, juhib meeleelundeid, kujuneb
- TAJUMULJEL (välimuses on teatud erinevused, mida algul ei tunne ära) on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsuset *püsivus ehk konstantsus RUUMILINE VASTASMÕJU (taju sõltub väga palju ruumilisest ja ka ajalisest vastasmõjust) (nt sama värvi kastide näide) - kontrast, värvus AJALINE VASTASMÕJU - kohanemisvõime ehk adaptatsioon (adapteerume erinevate stiimulitele) *positiivne adaptsioon (teatud stiimulite suhtes meil tundlikkus kasvab, infot vastuvõtvad närvirakud kohanevad uue olukorraga) *negatiivne adaptatsioon (närvirakkude väsimine – nt närvirakud on olnud pideva kõva muusikaga tegevuses ja ei kuule peale kontserti linnulaulu) *selektiivne adaptatsioon – (nt inimesed räägivad sosinal, siis tähelepanu suunates suudame me neid kuulda) VASTUSREAKTSIOONI keskmine viivitusaeg - nägemine 150-200ms - kuulmine 120-180ms - taktiilne 90-200ms - maitse (soolane 310ms, magus 450ms, hapu 540ms, kibe 1080ms) - haistmine 310-390ms
2. Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (lad k. Liimaine) · Gliia 50% KNSst · Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni. Närvirakud e neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks. · Aferentsed e sensoorsed neuronid närvirakud, mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNS-i. · Vaheneuron ehk interneuron pole eelnimetatud närvirakud, vaid vahendavad infot ühest neuronist teise. · Eferentsed e motoorsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid KNSst välja, nt saadavad käsu lihastele. Gliia koosneb NS mitteneuraalsetest rakkudest; on erinevate funktsioonidega (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus, ns arengu toetaja jms) rakkude kogum. · Gliia koosseisu kuuluvad:
Vaheaju – Reguleerib ainevahetus, paljunemist, kehatemperatuuri iii. Keskaju – Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse iv. Väikeaju – Reguleerib lihaste koostööd ja toonust v. Pikkaju – Reguleerib tahtele allumatiud tegevusi (hingamine, südametegevus) b. Seljaaju 2. Piirdenärvisüsteem – Närvirakud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jagunevad kaheks: a. Kehaline ehk somaatiline – juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) b. Vegetatiivne – tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Mäluvormid Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. 1. Lühimälu a
Silelihaskude paikneb siseelundite ja veresoonte seintes, nende rakkude kokkutõmme tahtele ei allu. Vöötlihaskoest moodustatud skeletilihaste liigutamine aga allub tahtele. Südamelihaskude esineb vaid südames, kokkutõmbumine toimub rütmiliselt. Sidekude seob organismi tervikuks ja moodustab teisi kudesid toetava süsteemi. On iseloomulik rohke rakuvaheaine olemasolu ja selle alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude. Närvikude koosneb närvirakkudest ja närvitoesest. Närvirakud vahendavad informatsiooni rakkude vahel ja võtavad osa rakutalitluse reguleerimisest. Sisemise tasakaalu regulatsioon, elundite talitlus ning inimese kasvamine ja areng nõuavad rakkudevahelist suhtlemist. Teavet vahendavad keemilised signaallained, mis liiguvad koos vere või koevedelikega, ja elektrilised närviimplusid. Kui mõnda rakku pole enam vaja, on signaalide ülesandeks käivitada raku surmaga lõppev protsess, nn programmeeritud rakusurm e apoptoos. Apoptoosi käigus hävitatakse
Bakterid, tsünobakterid Tuum on olemas Rakud on väiksemad Rakkude kuju on erinev On ainuraksed Looma-, taime-,seene-,protistirakud 5. Rakkude omadused: Kui suured on rakud? Enamik rakke on väiksed ja inimese silmale nähtamatud. Mida suurem rakk, seda väiksem on tema pindala ja ruumala vaheline suhe. Inimese pikimad rakud on närvirakud. Väikseimad on verepunalibled ja spermatosoidid. Kui kaua elavad rakud? Rakkude eluiga ulatub mõnest tunnist mitme kümne aastani. Inimeste lihas- ja närvirakud on pikaealised( elavad sama kaua kui inimene) Naha ja vererakud on aga lühiealised ning vahetuvad kiiresti. Missuguse kujuga on rakud? On pulga-, kera-, kruvikujulisi, niitjaid-, siledaid või ripsmete ja viburitega varustatud vorme.
lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Osa oksüdatsiooniprotsessi käigus vabanevast energiast kasutatakse rakus energiarikka ühendi ATP sünteesiks. Rakuhingamine ehk oksüdatsiooniprotsessid rakus jagunevad: · Glükolüüs · Reaktsioonid tsitraaditsüklis (Krebsi tsükkel) · Prootonite ja elektronide transpordi süsteem 17) Milleks on vaja rakus energiat? - · Oma kuju säilitamiseks · Funktsioneerimiseks näärmerakud sekreedi valmistamiseks närvirakud elektrilaengu moodustamiseks lihasrakud mehhaaniliseks tööks Mida intensiivsemalt kulgeb rakutalitlus, seda rohkem vajab ta energiat. 18) Valgusünteesi etapid ja toimumiskohad - transkriptsioon translatsioon - ribosoomides valgu lõpp-struktuuri moodustamine woteva 19) Valgusünteesi intensiivsus, selle sõltuvus organismi seisundist - · Kehalise treeningu ajal ja vahetult pärast seda (sõltuvalt tegevuse iseloomust) langeb
Organismide paljunemine. Et organismid saaksid paljuneda, selleks peavad rakud jagunema. Lähte rakust tekivad jagunemise teel tütarrakud ja see tagab organismi kasvamise. Kõik rakud ei ole jagunemis võimelised st.jagunemise protses ei ole piiramatu,sest organismi mõõtmed ei saa lõptatuseni suureneda. Erinevate kudede paljunemisvõime on ka erinev. Närvirakud ei saa paljuneda, närvirakud ainult uuenevad. Mitoosi tähtsus- tagatakse organismi kasv, mitoos on vajalik surnud või hukunud rakkude asenmiseks, kromosoomid jaotuvad võrdselt tütarrakude vahel, tütarrakud on geneetiliselt itendsed e sarnased. Sugurakkude areng. Spermatogenees on meessugurakkude areng see võibtoimuda kõrge vanuseni. Ovogenees on emassugurakkude areng ehk munaraku areng, munaraku areng lõppeb looteeas ja läheb edasi puberteedieas ja lõppeb 50 aastate ringis.
südametöö, hingamine, higistamine Refleks – organismi kiire kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Refleksikaar – tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb Refleksikaare etapid erutust vastu võtvad närvirakud → närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi → kesknärvisüsteemi rakud, kus erutus analüüsitakse → närvirakud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse → reageeriv organ Põlverefleksi etapid – löök põlvekedra alla põhjustab tahtmatu lihase kokkutõmbe: jalg tõuseb inimese tahtest sõltumatult enne . kui impulss peaajusse jõuab. Kui seljaaju alaosa on vigastatud, siis ei võta kesknärvisüsteem impulssi vastu ega juhi seda edasi
Närvisüsteem 1. Peaaju 2. Seljaaju 3. Närvid 1. Suuraju ,,kokku kortsutatud", et närvirakud ära mahuks. Mälu,mõtlemise,kõne ja meelte keskused. 2. Väikeaju tasakaalu- ja liigutuste kordinatsiooni keskus 3. Piklikaju kaks elutähtsat keskut (hingamise- ja südametegevuse keskused) 4. vaheaju Juhib ainevahetust 5. keskaju hoiab lihaste toonust Seljaaju Viib signaalne edasi
Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihast...
Kirjutamine kujutlusvõime Rääkimine loogika Ajukoor · Ajukoore erinevates piirkondades asuvad erinevad keskused! Mälu, liigutused, mõtlemine, kõnelemine, nägemine jne jne Vt õpik lk 86 Mis on mälu? (otsi õpikust lk 87) Hallaine ja valgeaine · Hallaine närvirakkude kehad · Valgeaine närvirakkude jätked · Osa närvirakkude jätkeid väljub ajust ja moodustab närve Närvirakud · Ehk NEURONID · Õppimine ja uued teadmised tähendab uusi ühendusi närvirakkude vahel! · Pärast sündimist neid enam juurde ei moodustu Uued uurimused, uued tulemused... Kui hävitate närviraku, hävitate ta igaveseks Alzheimer Teised ajuosad · Väikeaju kuklaosas Kooskõlastab liigutusi · Keskaju Edastab info suurajust seljaajju Vastutab lihaste toonuse säilitamise eest · Vaheaju Ainevahetus
Ehk suitsud võtavad vabaduse elada näiteks 5 aastat vanemaks. Emotsionaalsed harjumused on vist kõige keerukamad ja probleeme tekitavad, kui ka vahel positiivsed. Vaatasin hiljuti teist korda ühte filmi ,, Mida kuradit me teame?" , see film räägib üldiselt 20.sajandi füüsikast ehk võimalikkusest. Sealt tooksin välja: inimene oma emotsiooniga nt halvaga nt et ta vihastus selle peale, et keegi teda bussis nügis. Tal tekkis vihastumise reaktsioon ja aju närvirakud talletasid selle. Nii ja kui ta nüüd järjest vihastub, siis tema närviosakestele on omasem iga kord jälle vihastuda, kui ta aga nüüd pidevalt naeraks ja oleks positiivselt meelestatud, siis närvirakud peaksid jälle ümber ehitama ennast ja tulevad esile jälle rohkem positiivsed emotsioonid. Ehk me oleme üsna piiratud oma emotsioonidest. Kui on harjumuslik vihastuda iga tühise asja peale, siis nii see ka jääb. Ja närvikesed meie ajus juba annavad oma osa, et see nii ka jääks
Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Ajuripats asub peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Ajuripats toodab kasvuhormooni ja reguleerib suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Kasvuhormoon mõjutab organismi kasvu. Kasvuhormooni vähesus põhjustab kääbuskasvu, üleküllus aga hiidkasvu ehk gigantismi. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Paljud neist hormoonidest aga reguleerivad omakorda teiste näärmete tööd.
· Neuroneid on mitmesuguse kuju ja Akson suurusega Müeliintupp Rakutuum · Müeliintuped aksoni ümber on gliiarakud www.en.wikipedia.org/wiki/Neuron Närvisüsteemi elemendid: neuron · Eferentsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvisüsteemist välja (nt lihaste juhtimine) · Aferentsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvissüsteemi (aistingud kehast ja keskkonnast) · Interneuronid pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid moodustavad ühendusi teiste neuronitega ja ühendavad aju erinevaid piirkondi · 99% peaaju närvirakkudest on interneuronid Närvisüsteemi elemendid: gliiarakk
seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ning matemaatiliste võimetega. Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tegevust, määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Piklikaju: ühendab pea- ja seljaaju, mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut tegevust NT: hingamine, südame töö. Vigastuse puhul inimene sureb Väikeaju: TASAKAAL ja kooskõlastab lihaste tööd. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust, selle eripiirkondades asuvad näiteks kuulmis-, haistmis-, nägemis-, maitsmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad mälu, mõtted ja vaimsed tunded. Mälu-kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Mäluliigid: kuulmis-, nägemis-, või ruumimälu. Seljaaju paikneb selgrookanalis, koosneb hall- ja valgeainest. Seljaajust suundub kehasse
ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime. -Rakkude kuju sõltub *geneetilisest määratlusest *funktsioonist *keskkonnast -Rakkude suurus sõltub *geneetilisest määratlusest *vanusest *mitoosi faasist *varuainete hulgast -Organismi areng põhineb rakkude kasuvus, jagunemises ja diferentseerumises. - Lühikese eluaega rakud: vererakud, seemnerakud. Pika elueaga rakud: maksarakud. Jagunemisvõime kaotanud rakud: närvirakud. -Rakumembraan kaitseb, transpordib aineid, ühendeid, tuvastab informatsiooni retseptoritega. -Taimsele rakule isel. : *vakuool (raku vananedes tekib üks suur tsentraalvakuool, mis koosneb väikestest vakuoolidest) *plasmiidid(kloroplastid) *rakukest -Loomsele rakule isel. : *tsentrioolid *lüsosoomid -Endoplasmaatiline retiikulum (ER) e. Tsütoplasmavõrgustik toimub ainete liikumine. - Golgi kompleks: * on osa raku sisemembraanist *Piltlikult öeldes talitleb Golgi kompleks kui
Kanep Kanep Üks levinumaid narkootikume Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena Liigid: harilik (kultuurkanep; metsik kanep) ja india kanep Marihuaana, hasis, kanepiekstrakt Koostis Üle 400 keemilise ühendi Uurituim tetrahüdrokannabinool (THC) THC Närvirakud edastavad üksteisele närviimpulsse neurotransmitterite kaudu. Neid on erinevaid (atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin) Kannabinoid (THC'ga sarane struktuur) Kannabinoidi retseptor võtab THC vastu Tarvitamine Joovastustunne Söögiisu tõus Muusika, kunsti ja huumori kõrgem hinnang Loov, filosoofiline ja sügav mõtlemine Vähenenud stress Valu leevendus · Ärevus · Lühimälu ajutine halvenemine · Kuiv suu · Paranoia · Vererõhu tõus · Keskendumisvõime halvenemine Kanepi mõju Virgatsainete asendamine Lühimälu...
protsess, mile kaudu närvisüsteem esitab sissetuleva stiimuli omadusi - auditoorne v visuaalne, nt punane v roheline tuli, hapu v magus maitse - stiimuli muutumine närvisignaaliks 7. Kuidas kodeeritakse sensoorne kvaliteet e. aistingu erinevus ühe sensoorse modaalsuse piires e. meelesiseselt? Spetsiifilisuse teooria vs. mustri teooria! Spetsiifilisuse teooria - erinevatest sensoorsetest omadustest(magus v hapu, punane v roheline) annavad märku erinevad kvaliteedi-spetsiifilised närvirakud Mustri teooria - erinevad sensoorsed omadused on kodeeritud kindlates närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuse mustrite poolt 8. Iga meele e. sensoorse süsteemi (kuulmine, nägemine) tundmine järgmistes punktides (nagu seminaris etteantud tabelis): Sensoorse süsteemi ehitus (elund, juhteteed) Stimulatsiooni vastuvõtvad retseptorid ja nende asukoht Millist tüüpi stimulatsiooni vastu võtavad? Kuidas ja kus toimub sensoorne kodeerimine e. transduktsioon e
mingisugune mentaalne representatsioon, mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi. Mis on eferentne ja aferentne Eferentne info juhtimine ÕO12 informatsioon? kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas. Närvirakud viivad närviimpulsse siseelunditesse ja kutsuvad esile tahtele allumatuid talitlusi. Aferentne - seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt kesknärvisüsteemi poole. Närvirakud toovad närviimpulsse siseorganites olevatest retseptoritest.
Mentaalne mudel – mingisugune mentaalne representatsioon, mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi. Mis on eferentne ja aferentne Eferentne – info juhtimine informatsioon? kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas. Närvirakud viivad närviimpulsse siseelunditesse ja kutsuvad esile tahtele allumatuid talitlusi. Aferentne - seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt kesknärvisüsteemi poole. Närvirakud toovad närviimpulsse siseorganites olevatest retseptoritest.
Mentaalne mudel – mingisugune mentaalne representatsioon, mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi. Mis on eferentne ja aferentne Eferentne – info juhtimine ÕO11 informatsioon? kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas. Närvirakud viivad närviimpulsse siseelunditesse ja kutsuvad esile tahtele allumatuid talitlusi. Aferentne - seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt kesknärvisüsteemi poole. Närvirakud toovad närviimpulsse siseorganites olevatest retseptoritest.
· Toidu topib suuava dest ja tesistest juures paiknevate väikestest kombitsatega suhu vähikestest. · Võib jagu saada ka kalamaimust Seedimine · Seedimine toimub kehaõõnes kuhu erituvad seedenõred. · Seedimata toiduosakesed heidab suu kaudu välja. Hingamine · Hingab vees lahustunud hapniku kogu kehaga Närvisüsteem ja vereringe · Pikkade jätketega seotud närvirakud · Vereringe puudub Paljunemine · Pungumise ja sugurakkude abil · Lahksuguline · Suguliselt sigib sügisel. · Pärast sugulist sigimist hukub. Tuntumad liigid · Varshüdra · Kurdhüdra Tähtsus looduses ja inimese elus · Toiduks teistele · Inimestele tekitavad allergilisi reaktsioone Kasutatud kirjandus · loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/inland_waters/.../fau na · www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ainuoossed_gerdavik s.ppt · arhiiv.koolielu
Katteelundkond Nahk,nahamoodustised(küüned, Organismi kaitsmine,kekkonna karvad,juuksed)limaskestad,nah ebasootsate mõjude a moodustavad epiteel ja eest,dermolegaratsioon,võta sidekoed,koos vabade vastu informatsiooni närvilõpmetega ja keskkonnast. retreptorrakkudega. Tugielundkond Luustik,kõõluste abil sellele Annab kehale kuju,võimaldab toetuvast liikuda,kaitseb siseelundeid skeletilihasest,kõhrkude Seedeelundkond Suõõs,milles on Lagundab toitu,tagab toitainete süljenäärmed,neel ja ülekandmise verre. söögitoru,magu,maks ja kõhunääre,mille juhad suubuvad kaksteistsõlmiksoolde,peensool, ...
Koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ Juhib ja kontrollib kogu organismi tegevust Miljardid närvirakud erinevate ülesannetega piirkonnad ja keskused 2 Peaaju suurim osa Vastutab mälu, meelte ja mõistuse eest Pikliklõhe jagab suuraju kaheks pooleks Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd Parem aga vasaku kehapoole tööd Sagarad reguleerivad organismi põhilisi funktsioone. 3 Suuraju pealispinda nim. ajukooreks Juhib organismi vaimset ja füüsilist
· Rakk on autonoomne bioloogiline ühik iseseisev eluüksus. · Päristuumne rakk omab tuuma eukarüoot. · Eeltuumne rakk prokarütood. Rakkude liigitus 1.Tuuma olemasolu alusel : 1.1 eeltuumsed rakud ehk prokarütoodid. 1.2 Päristuumsed rakud ehk eukaruoodid. 2. Pärilikuse alusel 2.1 taimsed rakud 2.2 loomsed rakud 2.3 seemnerakud 3. Ülesande alusel 3.1 keharakud 3.2 sugurakud 3.3 munarkk 3.4 seemnerakk 4. Ehituse alusel 4.1 Närvkude närvirakud 4.2 Lihaskude lihasrakud 4.3 Epiteel rakud epiteelkoerakud 4.4 Sidekude esineb inimese organismis erinevad vormid 4.4.1 Luu-ja kõhrkude 4.4.2 Rasvkude 4.4.3 Veri vedela koena vererakud 4.4.3.1 Punased vererakud 4.4.3.2 Valged vererakud 4.4.3.3 Vereliistakud 5. Paljunemise alusel 5.1 Lähterakk rakk, millest areneb tütarrakk 5.2 Tütarrakk rakk,millest on arenenud lähterakk 5.3 Tüvirakk rakk,mis ei ole lõplikult ülesannet saanud
III NÄRVISÜSTEEM 1 Närvisüsteemi üldine jaotus. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakud jagunevad: a) neuronid (närvirakud) koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid on kahesuguseid. Aksonid ja tentriidid. aksonite funkt on erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsete neuronite. Nende neuronite ülesanne on juhtida tundlikust vastu võtvalt retseptorilt närviraku kehani ja kui tegemist on bipolaarsete neuronitega kahejätkelise , siis juhtida seda tundlikkust ka teise neuronini. Osa neuroneid on referentsed
Rakk Rakk- väiksemad organismi osad, millel on kõik elu tunnused. Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri- toidab, kaitseb
Jane Eyre iseloomustus ja välimus Jane Eyre' il oli olemas kaks eelist oma saatusega toime tulemiseks: intelligentsus ja omadus vaadelda inimesi, neid analüüsida. Väljumata oma kaitsvast koorest, suutis ta jääda iseendaks igas olukorras - hoolimata, et see maksis talle nii mõnedki närvirakud ja täiusliku tervise, mis tal oleks võinud olla kui ta oleks muutunud vastavalt ümbritsevale. Jane Eyre ei kaevanud kunagi oma kurba saatust, vaid üritas sellest parimat võtta - omal moel. Kui keegi küsis talt, mida ta asjadest arvas ,oli vastuseks alati see, mis tal mõtteski. Veel üks Jane' i väärtuslik omadus: ta tundis oma kohta, ehk siis iseennast tervikuna ja oma suhet maailmaga. Ta teadis, milline ta on ja millisena teised teda näevad - ja
· Seljaaju on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa · Inimestel saab seljaaju alguse kuklaluu juures, läbib kuklaluu suuraugu sisenedes selgrookanalisse selgroo kaelalülide juures · Väikese sõrme jämedune · 31 paari närve · Ühendada kehas toimuvat peaajuga Närvirakk · Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus. · Närviraku membraanid on justkui peaaju 'suhtlusvõrgustikud' kuna läbi nende närvirakud suhtlevad, lisaks kontrollivad membraanid toitainete sisenemise ja jääkainete väljutamise protsesse. · Närviraku membraanides mängivad olulist rolli kaks molekulide rühma: lipiidid ja valgud · Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt fosfolipiidest, glükolipiidest ja kolesteroolist.. Refleksid · Refleks on KNS-i vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele
Silmas asuvad nägemisretseptorid Kõrvades asuvad kuulmisretseptorid Nahas asuvad kompimisretseptorid Silmad ja kõrvad registreerivad mehaanilisi signaale PEAAJU o Ajutüvi Piklikaju Keskaju Vaheaju o Väikeaju o Suuraju MILLINE EESMÄRK ON NÄRVISÜSTEEMIL? Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning selle tulemusel reguleerida organismi käitumist MILLEST KOOSNEB NÄRVKUDE? Närvirakud, gliiarakud MILLEST KOOSNEB INIMESE NÄRVISÜSTEEM? 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest KUNA HAKKAB INIMESE NÄRVISÜSTEEM ARENEMA? Looteeas KUIDAS JAOTATAKSE NÄRVISÜSTEEME? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem Aitäh kuulamast!
Närvirakkude suhtluskeel on keemiline. Närvirakkude sidepidamiskohtades vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi. Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu. Neuronid - rakud, mis on spetsialiseerunud vahendama informatsiooni sinu kehaosade vahel. "Informatsioon" võib koosneda paljudest erinevatest osadest, näiteks sinu otsusest liigutada kätt või sinu emotsioonidest, mida sa tunned head filmi vaadates. Närvirakud on erilise kujuga, koosnedes kolmest tähtsast osast: - rakukehast - aksonist - dendriitidest Rakukeha (cellbody): see sisaldab raku osi, mida rakk elus püsimiseks vajab, näiteks tuuma, milles asub DNA. Akson (axon): see pikk, närviraku kaablisarnane saba juhib elektrilist signaali ja saadab selle järgmise rakuni. Dendriidid (dendrite): see lühike rakukehast väljaulatuv jätke sisaldab retseptoreid võtmaks vastu aksoni poolt teistele neuronitele saadetud signaale. Neurotransmitterid
enesest ning selle põhjal juhtida ja kooskõlastada kõii elundite talitlust. NÄRVISÜSTEEMI JAGUNEMINE a) peaajust ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem b) pärvidest moodustunud piirdenärvisüsteem Peaaju juhib organismi talitlust ja talletab infot. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. NÄRVIRAKUD Närvisüsteemi ehitusüksused on närvirakud. Nende ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakul on keha ja kaht tüüpi jätked: üks pikk akson (mööda seda liiguvad närviimpulsid närvirakust välja) ja mitu lühikest dendriiti (neid mööda liiguvad teistelt rakkudelt vastu võetud närviimpulssid närviraku kehasse). Enamik närvirakke paikneb kesknärvisüsteemis, kuid osa moodustab kehas väikeseid kogumikke ning osa asub meeleelundites. AJU
elund. (LISA 5) Poolringkanalites asub kilelabürint, milles olev vedelik liigub koos raskusjõuga ja reageerib pea asendi muutusele. Lisaks tasakaaluelundist saabuvatele impulssidele saab peaaju kehaasendi kohta teavet ka silmade ja kompimismeele kaudu. 4.NINA (LISA 4)Nina on haistmiselund ning lõhn satub ninna sissehingatava õhuga. Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine. Lõhna sõnumi kannavad peaajju ninaõõne ülemises osas haistmispiirkonnas asuvad närvirakud. Haistmisega seotud närvirakud väsivad kiiresti ja seetõttu ei tunne inimene enam lõhna, kui ta seal sees pikka aega viibib. Inimene suudab eristada üle 4000 lõhna ning treenitud ninaga inimesed veelgi enam (lõhnadega töötajad). Vananedes lõhnatundlikkus väheneb. Ja, kui nohu ei ole, siis ei ole vaja seda igale poole toppida. KEEL Inimese maitseelundiks on keel. (LISA 2) Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine.Inimese maitseelundiks on keel
· Inimene tunneb eri maitseid keele kõigi piirkondadega. Keeletundlikkus Mis mõjutab maitsmismeelt? · Maitse tajumises osaleb ka haistmine. · Suus oleva toidu lõhn jõuab vähesel määral suu tagaosast ninaõõnsusesse, kus haistmisrakud sellele reageerivad ja saadavad närviimpulsse ajusse. · Maitseaistingu kujunemisel on oluline osa selles, milline on toit: kas külm või kuum, kas tahke või vedel vms. · Suitsetajatel on maitsmisnäsade närvirakud kahjustada saanud ning nende maitsmismeel on tuimenenud. Millest võib sõltuda toidu maitse? · Maitse tajumine on keerulisem, kui võiks arvata, sest maitseaistingus osaleb mitu meelt. · Leidub ninas rakke, mis tunnevad ära mõrule maitsele omaseid keemilisi ühendeid. · Küllap oled kogenud, et kaunilt serveeritud toit maitseb paremini. · Väidetavalt mõjutavad joogi maitset ka tassi värvus jt näiliselt neutraalsed omadused.
Lihased Kärolin Jakobson lihased ► Lihaskude moodustab 40–50% inimese kehamassist. Lihaskude on kolme liiki: skeleti ehk vöötlihas, silelihas ja südamelihas. ► Liigist sõltumatult on lihaskoe kõige iseloomulikumaks omaduseks kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime. ► Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, lihaste põhimassi moodustavad lihasrakud. Lihased jagunevad ► Vöötlihasrakud: 1. Skeletilihased- Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust,paiknevad seljaajus. Nende aksonid väljuvad närvide koosseisus seljaajust ja ulatuvad lihasteni. 2. Südamelihased-talitus ei allu inimese tahtele.Südame oluliseim ülesanne on katkematu vereringe tagamine. Silelihased-talitus ei allu inimese tahtele. Silelihaskude leidub veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, kuseteede ja mõnede teiste õõneselundite seintes kihtidena Lihaste ülesanne
Kontrolltööks kordamine. 1. Mis on neuronid ja kuidas levib teave nende vahel? Neuronid on närvirakud, millest koosneb närvisüsteem. Teavet antakse edasi neurotransmittide kaudu ehk virgatsaine. 2. Sensoorne küllastumine ja sensoorne nälg. Sensoorne nälg tekib, kui inimene on täiesti pimedas helikindlas ruumis ja puudub kompimisvõime. Sensoorne küllastumine on vastupidine protsess. 3. Protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu. Protseduuriline mälu talletab teadmised, kuidas midagi teha. (nt. Kingpaelte sidumine)
Need rakud kaitsevad hüdrat ning täidavad ühtlasi ka lihasrakkude ülesannet. Niisiis koosnevad epiteellihasrakud tsütoplasmalisest osast ja lihaselisest osast. Samuti paiknevad hüdra välimises kihis epiteelrakkude vahel kõrverakud. Kõrverakud täidavad kaitsefunktsiooni. Need rakud sisaldavad mürgist ainet, mis on väiksematele loomadele koguni surmav. Suurematele loomadele on kõrverakkude eritis lihtsalt kõrvetav. Katterakkude vahel paiknevad ärritusi vastuvõtvad närvirakud. Sisemises rakukihis on samuti epiteellihasrakud, kuid nendel on erinevalt väliskihi epiteellihasrakkudest mitu viburit. Viburid on vajalikud kehaõõnes oleva toidu segamiseks. Sisemises rakukihis on veel näärmerakud. Nende ülesandeks on eritada kehaõõnde seedenõresid. Juhuks, kui hüdra keha peaks vigastatud saama, on erilised varurakud- vaherakud, mis vigastuste korral hakkavad tootma uusi kõrve-, epiteellihas-, närvi- ja sugurakke. Hüdrade pikkus on 0,5 mm- 3 m
kotikujuline ning varustatud kinnitustallaga. Toest neil ei teki, kuid sageli võib olla meriroosi keha väga kõva. Nende tugielundiks on lubiskelett. Nende kroonlehtedetaolised kombitsad on kaetud kõrverakkudega, suust ja arvukatest pooridest keha piinal heidavad nad välja pikki niite, mille tipud on varustatud "mürginooltega". · Nende kehasein koosneb välimisest ja sisemisest rakukihist, mis ümbritseb kehaõõnt. Kehaseinas paiknevad neil närvirakud, mis võimaldavad neil reageerida ärritustele. Eriti palju närvirakke on kogunenud kombitsate alusele ning suuava ümbrusesse. Teine närvirakkude kogum on talla juures. Suurus: · Erinevate meriroosiliste läbimõõt on väga erinev. Üks väiksemaid meriroosilisi on 4-6 millimeetrit ning kõige suuremate meriroosiliste läbimõõt võib olla isegi kuni 1,5 meetrit. Kehaõõnde vett tõmmates ja välja surudes muutuvad nende mõõtmed märkimisväärselt. Toitumine:
kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime Vasak ajupool juhib parema käe tegevust. See on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks See on ligikaudu kolme millimeetri paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist Välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega Ajukoore eri piirkondades asuvad o Kuulmis- o Nägemis- o Maitsmis- ja haistmis- o Kõnelemis- o Liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu Mälu · ..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
