Hüdra (1)

Hüdraloomad kuuluvad veeselgrootute klassi, ainuõõssete hõimkonda. Hüdrad elutsevad peamiselt meres, toituvad zooplanktonist ja pisikaladest.
Hüdrad paistavad rohekat värvi, kuid tegelikult on hüdrade keha läbipaistev ning selle roheka värvuse annavad neile rohelised vetikad , kes elavad hüdrade kehas.
Väljaspoolt katab hüdrade keha epiteellihasrakkude kiht. Need rakud kaitsevad hüdrat ning täidavad ühtlasi ka lihasrakkude ülesannet. Niisiis koosnevad epiteellihasrakud tsütoplasmalisest osast ja lihaselisest osast.
Samuti paiknevad hüdra välimises kihis epiteelrakkude vahel kõrverakud. Kõrverakud täidavad kaitsefunktsiooni. Need rakud sisaldavad mürgist ainet, mis on väiksematele loomadele koguni surmav . Suurematele loomadele on kõrverakkude eritis lihtsalt kõrvetav.
Katterakkude vahel paiknevad ärritusi vastuvõtvad närvirakud.
Sisemises rakukihis on samuti epiteellihasrakud, kuid nendel on erinevalt väliskihi epiteellihasrakkudest mitu viburit. Viburid on vajalikud kehaõõnes oleva toidu segamiseks.
Sisemises rakukihis on veel näärmerakud. Nende ülesandeks on eritada kehaõõnde seedenõresid.
Juhuks, kui hüdra keha peaks vigastatud saama, on erilised varurakud- vaherakud, mis vigastuste korral hakkavad tootma uusi kõrve-, epiteellihas-, närvi- ja sugurakke .
Hüdrade pikkus on 0,5 mm- 3 m.
Hüdrasid on kahte sorti: polüübina ja meduusina.
Hüdrade polüüp on toru või karikakujuline, tal on lihtne avar siseõõs.
Hüdrad paljunevad pungudes.
Kasutatud kirjandus

http://www.miksike.ee/elehed/8klass/Loomad/Kristelilehed/8-6-4-1.ht m

Dorling Kindersley “Looduse Entsüklopeedia” Tallinn 1999

Eneke nr. 1, lk. 312