üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi. Näited: ainuraksed: amööb, hüdra jt algloomad (protistid); hulkraksed: imetajad, linnud jne. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited Kattekude ehk epiteelkude: marrasknahk, limanahk, näärmekoed; ülesanne: kaitsta organismi väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, osaleda aine- ja energiavahetuses (nt nahk) Sidekude (sageli rohke rakkudevahelise ainega): pärisnahk, luud, kõõlused, sidemed, veri; ülesandeks organite sidumine ja ainete transport nende vahel
arenevad uued organismid. Tütarorganism on sisuliselt vanemorganismist eraldunud osa. Käsnadel ja korallidel jäävad pungadest arenenud järglased sageli vanemaga ühendatuks ja nii moodustub koloonia. Pilt ja alltekst: Pooldumisel jaguneb vanemorganism pooleks ja ühest meriroosist saab kaks uut. Pilt ja alltekst: Osa meritäheliike saab murdunud kiirest kasvatada uue täisväärtusliku looma ja kehast eraldatud kiire asemele uue kiire. Pilt ja alltekst: Punguv hüdra. Miks on mittesuguline paljunemine kasulik? Mittesugulise paljunemise korral on järeltulijal vaid üks vanem ning järglased on kõik ühetaolised, samasuguste omadustega, sealhulgas ka puudustega. Samas on mittesuguline paljunemine lihtne, kiire ja tõhus: pole vaja kulutada ei energiat ega aega sugurakkude tootmiseks, partneri otsimiseks ja peibutamiseks ega rivaalidega konkureerimiseks. * Milline paljunemisviis loomariigis on lihtsaim ja kes nii paljunevad?
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Kõik kommentaarid