Ajalugu NEP Referaat Juhendaja: Koostaja: 2011 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Mis on NEP? 4 NEPi meetmed 5 NEPi lõpp 6 Sissejuhatus Uus majanduspoliitika sai tuntuks oma lühendi tõttu NEP. Toitainete riigile andmise kohustus asendati kinda suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid turule viia. Oluline osa oli rahareformil, mis taastas raha väärtuse.Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla.Kujunes välja omapärane segamajandus. Uus majanduspoliitika tingimustes hakkas vene majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Eriti kiirelt edenes põllumajandus.
Uus majanduspoliitika Uus majanduspoliitika (NEP) - Toiduainete riigile andmine asendus kindla suuruse maksuga. Rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtted said loa tegutseda. Enamik majandusest näiteks suurtööstus jäi ikkagi riigi konrolli alla. Mõnel alal naasis ka väliskapital.Majandus hakkas taastuma, kuid ebaühtlaselt. Eriti kiirelt edenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus, esimesel võimalusel tuli see likvideerida. Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule · 1924.a suri Lenin. Ta soovis oma järglaseks Lev Trotskit, kes aga ei suutnud end maksma panna. Tema asemel kerkis väliselt tagasihoidlik partei peasekretär Jossif Stalin ( keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast) · 1927.a õnnestus Stalinil Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada, 1929
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e
Demokraatia ja diktatuuri võrdlus 1920-1930 aastatel DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva organisatsioonivorm, mida klassi poliitiline võim teiste klasside iseloomustavad rahva määrav osa üle ühiskonna küsimuste lahendamises Alaliigid: Diktatuurid jagatakse ning kodanikuvabaduste ja -õiguste autoritaarseks - pehme diktatuur, olemasolu. Enamuse võim vähemuse segu demokraatiast ja totalitarismist, üle kogu võim on koondunud ühe isiku Alaliigid: Eristatakse otsest ehk või väikese rühma kätte, seadusi vahetut demokraatiat - otsuseid teeb muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas, ja esindus- ehk rahval ei ole mingit võimalust osaleda vahenduslikku demokraatiat - rahvas riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti valib oma esindajad parlamenti, ...
*1919 a. moodustati RAHVUSVAHELINE KOMMUNISTLIKU LIIKUMISE ORGANISATSIOON(see hutas erinevates riikides komm. msse.Poolas, Saksamaal,Eestis) *1924 korraldati KOMMUNISTLIKU RIIGIPRDE KATSE.Kodusja ajal rakendati Nukogude Venemaal poliitikat mida hakati kutsuma SJAKOMMUNISMIKS: 1) Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus (talupojad pidid kik oma vilja lejgid tasuta riigile andma) 2) Enamus tstusettevtteid riigistati. 3) Riigis kehtestati ldine sunduslik tkohustus. 4) Lhikest aega pakkus riik tasuta teenuseid nt. korterid *NEP - uus majanduspoliitika 1921-1924 1) Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga 2) Rahareform, mis taastas raha vrtuse 3) Eraettevtlusele anti taas igus tegutseda. 4) Suurtstus ji riigi kontrolli alla NEP oli ajutine, likvideriti Stalini vimule tulekuga. (1924 suri Lenin) *STALINI vimule tulek 1924 Ta likvideeris kik konkurendid ja jttis alles talle meeleprased isikud kellest tht...
See kõik osutus aga mehe alahindamiseks: tema leebe ilme taga oli peidus halastamatu poliitik, kes otsis pidevalt võimalusi juhipositsioonile pääseda. Ajaloolased on Stalini isikuomadustes ühel nõul; välja võib siin tuua McCauley seisukoha: "Ta oli väga osav poliitik, suurepärase taktikalise vaistuga, ta suutis äärmiselt hästi teiste käitumist ette näha ning oli eksimatu silm inimeste nõrkuste äratundmisel."2 Milline oli Stalini valitsemisviis ning mida kujutas endast NEP ning need on põhilised küsimused, millele vastust otsime. 1 Montefiore, 2008 2 Lee, 2002 3 1. NEP NEP ( ) oli Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. Pärast I maailmasõja ja Venemaa kodusõja majandust laastavat tegevust oli vaja läbi viia reforme, seega mindi üle nepile. 1
bolsevike valitsuse vastu märtsis 1921, mis veriselt maha suruti). Kokku kaotas kodusõja käigus oma elu umbes 15 miljonit inimest. Bolsevike majanduspoliitikaks kodusõja ajal oli sõjakommunism. See kujutas endast talupoegade saagi rekvireerimist, majanduse tsentraliseerituid juhtimist, eraettevõtluse keelamist, sunnitööle sarnanevat töödistsipliini jms. See koos sõjaga laastas täielikult Venemaa majanduse ning tõi kaasa üldise vaesuse. NEP 1921-1929 Uus majanduspoliitika ( ) sai partei ideoloogiaks majanduse osas alates 10. kongressist märtsis 1921. Olulisemate muutustena võimaldas see taas talupojal 10 oma toodangut turul müüa (ehkki riik võttis enne ära oma maksu) ning lubati taas tegeleda väikeettevõtlusega. Samuti asuti taastama riigi rahandust, kodusõja ajal oli raha muutunud
vastased majanduslikult, viidi sisse mõned tunnused, mis meenutavad kommunismi, nt: · kogu majandus allutati riigikontrollile · kaotati palgad ja tasu paljude teenuste eest rahal polnud väärtust · toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras · talupoegadelt konfiskeeriti toiduaineid · transport oli tasuta 11. Milles seisnes nn. uus majanduspoliitika (NEP)? Mis oli selle eesmärk? NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Maal seati sisse põllumajandusmaks (varasema põllumajandussaaduste sundriigistamise asemel), soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut. Venemaa majandus hakkas taastuma kuigi ebaühtlaselt. 12. Millal loodi NSV Liit? Kirjelda NSV Liidu ülesehitust. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult mitte
ja ajal eksisteerinud Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei noorteorganisatsioon. 10) ENAMLASED – bolševikud, kommunistid Venemaal 11) KOMITERN – Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendas eri riikide kommunistlikke parteisid ning mille lõppeesmärk oli maailmarevolutsioon 12) SÕJAKOMMUNISM – oli Nõukogude Liidu majanduspoliitika kodusõja ajal 1918-1921 13) NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. 14) KULAK – nõukogude kõnepruugis rikas talunik, kes kuulus likvideerimisele 15) KOLHOOS – põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand KOMMUNISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1917-1991 Põhiseisukohad: 1. Kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. 2
Toimus tööstuse natsionaliseerimine ja tsentraalne jaotamine. Kaubanduses oli täielik riigi monopol, mis omakorda suurendas musta turu levimist. Tänu inflatsioonile, kadus raha praktiliselt käibelt. Toimus ka tagavarade vägivaldne äravõtmine talupoegadelt, mis viis omakorda näljani, sest ei olnud enam mida maha külvata. See asi lõpetati, sest majandust valitses kaos, inimesed olid näljas ja puhkes epideemia. Asemele tuli NEP. NEP uus majanduspoliitika Sellega korraldati ümber majandussüsteem ja poliitiline elu. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada. Toimus turusuhete igakülgne arenemine rahvamajanduses ja täielikku isemajandamist kõigis majandusharudes. Kasutusele võeti turumajandus, taastati eraomandus välja arvatud pangandus, suurtööstus ja väliskaupandus
Nõukogude Liit: · Loodi 1922.a · Ametlikult ühines 4 Vabariiki- Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Taga- Kaukaasia( Armeenia,Gruusia, Aserbaidzaan) · Diktaatorlik riik · Isikukultus ehk Stalini ülistamine. Ta kuulutati maailma töörahva ,, juhiks ja õpetajaks", kõikjale ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid · NEP- uus majanduspoliitika · Rahareform, ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla. Venemaa majandus hakkas ebaühtlaselt taastuma Kiirelt edenes põllumajandus · Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin · Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Tahtis saada ainuvõimu ja seda ta ka sai. Likvideeris eraettevõtlused, seal hulgas põllumajanduse. Võttis kursi maailmarevulutsioonile. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. · Majandus allutati tsensuu...
Ajaloo kordamisküsimuste vastused Mõisted: 1. NSVL- Liit mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset vabariiki. 2. Maailmarevolutsioon-Moskvas loodeti, et enamlaste võit venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus hakkas nii sõjaliselt kui ka rahaliselt toetama 1920.aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati ka organisatsioon (Komintern) 3. Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on: 1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4. NEP- Pärast Venemaa kodusõda kehtestati Venemaal uus majanduspoliitika, kuna ...
·Agressiivne ja jultunud välispoliitika. 8.Võrdle sõjakommunismi ja NEP-i poliitikat Venemaal ja miks likvideeriti Likvideeriti, kuna Stalin tuli võimule ja kaotas NEP-i ära. ·ERINEVUSED : 1) toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga(ülejäägid võisid viia turule) 2) rahareform 3) ennistati kauplemisvabadus 4)eraettevõtlus tegutses taas 5) suurtööstus riigi kontrolli alla 6) Venemaal kujunes omapärane segamajandus 7) kommunistide jaoks NEP oli vaid ajutine lahendus 9. Eesti kahe sõja vahel ( vapsid ja Päts) ·1920 a. algul olid Eesti kommunistlikud meeleolud veel üsna levinud ·1924 a. 1.dets. oli mässukatse dirigeeriti Moskvast. ·riigikorraldus oli parlamentaristlik kuigi Riigikogust sõltumatu presidendi institutsioon puudus. ·Mark vahetati krooni vastu, majandus asus tõusuteele, organiseerides impeeriumi provintsi majanduse ümber iseseisva riigi majanduseks. ·Tähtsad riigitegelased- Päts ja Tõnisson.
umbes veerandi võrra. Sõdades hukkus 1914-20 umbes 29 miljonit inimest ning 2 miljonit lahkus kodumaalt. Linnad tühjenesid. 1921. aastal oli ikaldus paljudes piirkondades sh Ukrainas. Nälga suri vähemalt 3 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks võttis riik kirikutelt varad, saadi ka rahvuvahehelist abi. 1921. aastal toimusid talurahvarahutused kommunistide vastu. 3 UUS MAJANDUSPOLIITIKA- NEP JA J. STALIN 1921. aastast hakati rakendama majandusreforme. NEP- uus majanduspoliitika, millega kehtestati: 1. Toiduainete andmise kohustus asendati mõõduka normeeritud maksuga. 2. Põllumajandussaaduste jääke võis talupoeg müüa 3. Majandusharud pidid ise end majandama. 4. Arenesid kooperatiivid. 5. Riik säilitas kontrolliva ja juhtiva osa majanduse reguleerimisel. 6. Üritati kaasata väliskapitali. 7. Teostati rahareform- lasti käibele kullal põhinev raha tservoonets.
Esimesena sõlmis Venemaa rahu Eestiga 2. veebruar 1920 sõlmiti Tartu rahu. See, et Eesti esimesena rahu sõlmis ei meeldinud teistele, sest ühisrindesse tekkis lõhe. Eesti sai ka 15 miljonit kuldrubla rahulepingu tingimusena, teised aga seda raha ei saanud või said palju väiksemas koguses. Kokku punased võitsid kodusõja, interventsioon ei mõjunud eriti, sõjakäik läände ebaõnnestus. Tuli üle vaadata majanduspoliitika, sest sõjakommunism ei mõjunud majandusele hästi. NEP 1921 1927. Turusuhted taastati ja tööstuses lubati ka mingil määral eraettevõtlust. Endistele omanikele nende ettevõtteid tagasi ei antud. Lubati ka natuks väliskapitali, seda kasutas veidi Saksamaa, aga mitte palju. Kasutusele tuli raha ühelt poolt rublad ja kopikad, teiselt poolt tservoonetsid, mis oli tagatud kullaga. 1 tservoonets oli väärt 7,74 g kulda. Rublasid sai vahetada tservoonetsite vastu, kuid rublad ei olnud. Teravilja andmise kohustus asendus toitlusmaksuga
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põl...
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu RKN Täitesaatev võim: Venemaa kommunistlik (bolsevistlik) Partei VKP Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ÜKTK Riigi ametlik nimetus 1918.a: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik VNSFV Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL) loodi 1922. aastal, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki (Gruusia, Armeenia, Aseirbadzaan). Kontsentratsiooni laagrid- Cuba saarel, Buuri sõdades, inimestest lahti saada Venelastel oli lai kontingent. Klassivaenlane- rahvavaenlane Punane rist- laagrid kaugemale, solovetsi laager- arhipelaag Oktoobrirevolutsioon- enamlased, proletariaadi diktatuur Kaksikvõim- enamlased haarasid võimu Rahvakomissar- minister, valitsuse liige 1918.- 1920. Eesti vabadussõda (punane ja val...
KOMMUNISTLIK VENEMAA 1.Veebruarirevulatsioon 1917 -Vim lheb ajutise valitsuse ktte(Nrk intikatsioon) 2.Okt. revulatsioon 1917 -Kasutades ra ajutise valitsuse juetust haarasid enamlased oktoobris vimu enda ktte -1918 suveks oli enamlaste poolt kehtestatud Venemaal he parteissteem 3.Kodusda 1918-1920/1922 -Enamlaste vimuga ei olnud rahul teised poliitilsed jud -Punased,valged -valged Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa -hukkus 13milj. inimest 4.NSVL moodustamine -1922 aastal moodustati nukogude sotsialistlik vabariiklik liit 5.Maailma revulatsiooni hutamine -Kommunistlik Internatsionaal e.Komintern see organisatsioon pdis kommunistliku revulatsiooni hutada ka teistes riikides (Eesti,Saksamaa,Bulgaaria.Poola) -Ebannestus 1920-tel aastatel 6.Majandus 1)Sjakomunism(kodusja ajal) -kehtestati t kohustus -ettevted riigistati -toiduaineid ja tstuskaupu jagati normi jrgi -t eest maksti altuuras 2)NEP(al 1921) -kaotati toiduaine andmine riigile -talupo...
Diktatuurid NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal (Mis ideoloogiatel põhinesid? Kes juhtisid? Välispoliitilised eesmärgid).- NSV-Kommunism, Lenin/Stalin, Kommunistlik maailma revolutsioon, hiilguse taastamine. Itaalia-Fašišm, Mussolini, hiilguse taastamine. Saksamaa-Natsionaal sotsialism, Hitler, Versailles` süsteemi kaotamine, eluruumi laiendamine. Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad diktatuuri NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal.- NSV- Gulage, NEP, kolhoosid, KGB, Juhi kultus. Itaalia-Vägivald, duce, tsensuur, üks partei, kodaniku teenimine. Saksamaa- Gestapo, füürer, juudi viha, Aaria rassi ülistamine, kodanidu teenimine. Mille poolest erinesid diktatuurid NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal üksteisest?- NSV-Klassipõhiline ideoloogia. Itaalia-Mõõdukas diktatuur. Saksamaa-Juudi viha.
· Iseloomustab - totalitaarne ainuparteisüsteem, reglamenteeritud ühiskonna elu, salapolitsei, kohustuslik bolsevismi ideoloogia, juhikultus, vene sovinism, agressiivne välispoliitika, Stalin = töörahva "juht ja õpetaja". NEP · Toiduainete riigile andmine -- > maksud ( ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul) · rahareform (taastati raha väärtus) · kauplemisvabadus (Ettevõted tegutsevad) · Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla · NEP ei sobinud kokku aga kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. Suur terror · Korraldati palju näidisprotsesse olematute "rahvavaenlaste" vastu, kes pidid end süüdi tunnistama ja lasti maha. · 1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati Stalini vastases vandenõus, mõrvati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. · Terrori alla sattusid ka rahvusvähemused
kodusõjaga. Kehtis üheparteisüsteem ning loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kuhu kuulusid lisaks Venemaale Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia ja paljud teised. Talupojad olid kommunistidega rahulolematud- nad pidid ära andma oma toiduained. Alustati mitmeid mässe, mis suudeti maha suruda. Tugevneva rahulolematuse tõttu olid kommunistid sunnitud 1921.a muutma majanduspoliitikat, mida nimeks sai NEP. Ennistati kauplemisvabadus, luba anti eraettevõtlusele, kuid suurtööstused jäid riigi kontrolli alla. Kommunistide jaoks oli see siiski ajutine lahendus, mis tuli esimesel võimalusel likvideerida. J. Stalini võimuletulekuga kaasnes lõputu isikukultus. Temast hakkasid igale poole ilmuma plakatid ning skulptuurid. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. Samuti likvideeriti NEP, et saavutada täielik kontroll ühiskonna üle. Stalin võttis suuna
ja tekkis vajadus uue majanduspoliitika järele? Talupoegasid laostas toiduainete andmise kohustus, ning nad alustasid mitmel korral mässu, kuna talupoegi kuulus ka puna armeesse levis rahutus ka armee ridadesse. Puhkes ülestõus. III Milles seisnes NEPi põhisisu? *toiduainete riigie andmise kohustus asendati kindla suuruse maksuga *rahareform mis taastas rahaväärtuse *ennistati kaupolemis vabadus ning õigus eraettevõtlusel tegutseda IV Millist mõju avaldas NEP NSV Liidu majandusele? Venemaa majandus hakkas taastuma kuigi ebaühtlaselt kiirelt edenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli nep ajutine lahendus mis esimesel võimalusel tuli likvideerida. V Iseloomusta Jossif Stalini teed võimule! Miks oli kommunistliku partei peasekretäri koht NSV Liidus nii tähtis? Stalin töötas partei peasekretäri kohal oma positsiooni kasutades kehtestas ta kontrolli kompartei liikmete üle, tagades sellega juhtivates organites endale sobiv enamus.
Demokraati tunnusjooned: 1.Lubatud mitmeparteisüsteem, kehtid võimude lahusus. 2. Riigivõimu ja ametnike tegevus on avalik. Poliitilised jooned: 1.Kahe parteisüsteem 2. Vabariik, seadusi võtab vastu kongrass 3.Riigipea on president. 4. Pooldatakse vbaturu majandust. Miks tekkis diktatuur? V: 1. Muutused ühiskonnas 2.Sõja mõju 3. Pettumus Versailles` süsteemis 4. Majanduslikud raskused. 5.Teravad riigisisesne võimuvõitlus. 6. Valimiskünnise puudumine Autoritaarne- Võim on koondunud vaid ühe isiku kätte või siis ühe väikse grupi kätte. Totalitaarne- Võimul on aiult üks partei ja üks ideloogia. Hitler- Saksamaa juht, Jossif Stalin- NSV Liidus. Gulag- vene vangilaagritesüsteem NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikude Liit NEP-Uus majanduspoliitika mis oli pärast kodusõda. SS-...
KONTROLLTÖÖ 1.Maailmasõda 1.Nimeta 1.maailmasõja puhkemise põhjused? 1) Kultuuri erinevused 2)Suurriikide liidu suhted 3)Puudusid intstitutsioonid, mis reguleerivad rahvusvahelisi kriise. 4)Austria-Ungari ja Venemaa konkurents Balkani poolsaarel. 5)Võitlus liidri rolli pärast Maailmas. 6)Prantsusmaa ja Saksamaa tüli Elsass-Lotringi pärast. 2.Suurriikide sõjaplaan. 1)Venemaal, tuli arvestada sõjategevusega kahel rindel, Ida- Preisimaal ja Austria-Ungaris. 2)Saksamaa soov oli Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel Venemaa. 3)Prantsusmaal oli tugev kindluste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Taheti tagasi vallutada Elsass-Lotring ja sealt Saksamaale sissetungida. 4)Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan, oli valmis koostööks Prantsusmaa vägedega. 3.Millal ja mis rahuga lõpetati 1.maailmasõda? 1.maailmasõda lõpetati Compiegnei vaherahuga 11.november 1918.aastal. 4)Missugune organisatsioon loodi peale 1.maailmasõ...
Sest nad soovisid enamlaste võimu likvideerimist. 4 Kuivõrd edukas olidi maailmarevolutsiooniidee teostamisel? Põhjendage. Ei olnud edukas, sest katsed revolutsiooni välisriikides õhutada ebaõnnestusid. 5 Mis oli sõjakommunism+ Miks ta loodi? Sõjakommunism oli riigikord, kus pidi kõik oma toiduained riigile andma ja enamus ettevõtteid riigistati. Ta loodi sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks sõja ajal. 6 Mis oli nep? Miks ta kehtestati ja hiljem likvideeriti? Nep oli uus majanduspoliitika. Ta kehtestati, et leevendada majanduslikku olukorda ja lepitada talupoegi. Hiljem see likvideeriti, sest see oli liiga kapitalistlik. 7 Kes oli V.Lenin ja J.Stalin? Lenin nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. Stalin kommunistliku partei peasekretär, kellest hiljem sai riigi juht. 8 Mis oli kollektiviseerimise eesmärk ja kes oli kulak
Diktatuurid Saksamaal ja NSVL-s I MS pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Maailmasõjast kurnatud Venemaal tõstsid pead kommunistid, kes eesotsas Leniniga 1917a. relvastatud riigipöörde tagajärjel võimul said. Juba 1918a. kehtestasid nad üheparteisüsteemi. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaa kehtestati üheparteisüsteem. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- ometi võib mõlema riigi valitsemisviisis leida ka mõningaid erinevusi. Ideoloogia Juba ideoloogiliselt olid 2 diktatuuririiki erinevad....
Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama. Lühikest aega olid teater, korterid, transport jms tasuta. NEP peale kodusõda sõjakommunism enam ennast ei õigustanud, võeti kasutusele uus majanduspoliitike e NEP. Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ja asendati see kindla maksuga, mille tasumisel võis talupoeg oma viljavarud turule viia. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegutsemisvabadust. Enamik majandusvaldkondi, ellkõige suurtööstus jäid küll riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud ka erasektor.
NSVL • 1922 aastal ühendati nimetatud riigid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (NSVL) – ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, – tegelikkuses tähendas Vene impeeriumi taastamist keskusega Moskvas, – kõrgeim võim kuulus kommunistlikule parteile. Majanduspoliitika • 1920datel polnud kommunistide võim päris kindel, rahulolematud talupojad sundisid muutma senist röövellikku majanduspoliitikat. • NEP (Novaja Ekonomitšeskaja Politika) Majanduspoliitika - NEP • Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga – ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul • Viidi läbi rahareform – taastati raha väärtus • Ennistati kauplemisvabadus ning ettevõtted said õiguse taastegutseda • Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla Majandus • Venemaa majandus hakkas taastuma, kuigi ebaühtlaselt
Venemaa ja mitmed teised riigid. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. 1918.aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. 3)Mida tähendab lause ,,maakera värvub punaseks"? See tähendab seda, et kommunistid võidavad kõigepealt Venemaa endale ja siis järjest ülejäänud riigid. 4)Mida tähendab sõjakommunism ja NEP? Kodusõja ajal rakendas nõukogude võim erakorralisi abinõusid sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks. Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma. Vilja kogumiseks loodi eraldi toitlusarmee. Kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Juurutati ka mitmeid tasuta teenuseid, lühikest aega olid korterid, transport, teatrid jms tasuta. Seda nimetati sõjakommunismiks. NEP oli uus
isegi rühmituste ühendused Roosevelti reformid Uus kurss oli igati julge ja edukas ettevõtmine. Majanduselu hakkas liikuma ülespoole. Peagi asusid suurettevõtjad nõudma selle lõpetamist, kuna see piiras vabamajandust. Isolatsionism välispoliitikas Ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Türa, rohkem ei oska midagi välja tuua, vaata õpik lk. 41. Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine, kodusõda, sõjakommunism, NEP, Stalini järk-järguline esilekerkimine Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine- kujunemine algas 1917.a bolsevikute võimule tulekuga. 1917.a moodustati esimene nõukogude valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan, Kesktäitevkomitee. Kuid tegelikuks võimukeskmeks kujunese kommunistlik partei. 1918.a kuulutati üheparteiline süsteem, võeti vastu põhiseadus. Kodusõda- mitmel pool ei oldud rahul enamlaste võimuletulekuga
Diktatuuride tekke põhjuses. · Muutused ühiskonnas-keskklass kaotab mõjuvõimu · Sõja mõju- Inimesed olid karmikäelise valitsemisega · Pettumine Versaille süsteemis-pettumis 1.Ms tulemustes · Majanduslikud raskused-Elujärje halvenemine, majanduskriis · Riigisisene võimuvõitlus-põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud Autoritaarse ja totalitaarse diktatuuri tunnused. Autoritaalne · Pehme diktatuur · Segu demokraatiast ja totalitaarsest · Kogu võim ühe inimese või väikese rühma käes · Rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises · Näiteks Pätsi aegne Eesti Vabariik 34-40 aastal. Totalitaarne · Jäik diktatuur · Majandus on riigile allutatud · Võim koondatud ühe isiku või rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Ühiskonna elu reeglitele allutatud · Näiteks Stalini aegne Nõukogude Liit Interventsioon-Välisriikide relvastatud sek...
Lenini korraldusel loodi Venemaal koonduslaagrid, sagenesid tapmised. Punast terrorit juhtis erakorraline komitee nn Tshekaa. Valgekaartlased said kodusõjas lüüa ja põgenesid Venemaalt. Venemaa lõpetas sõjategevuse Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome vastu ja tunnustas neid. Kodusõjas hukkus palju inimesi. Majanduses ja raudteetranspordis kaos. Riigimajandus I ms eelsel tasemel- uus majanduspoliitika NEP. Kommunismiideoloogia: maailmarevolutsiooni idee; proletariaadi diktatuur, eeskujuks jakobiinid. Kapitalistliku korra, ekspulateerimise ja eraomandi hävitamine; rikastelt eraomandi ära võtmine ja riigistamine. Kapitalismi asemel sotsialism ja kommunism. NSV Liit: Venemaa liitis Taga-Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kagu-Ida- moodustati endise Vene impeeriumi aladest. Vene NFSV+Ukraina+Valgevene+Taga-Kaukaasia liiduvabariigid. Lenin: lõi punaarmee
puutumatuse; Reini jõe piirkond jäi demilitariseerituks Nõukogude Venemaa nepi tagajärjed 1921: Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele. Talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada.Taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive) Stalini võimuletulek tõi kaasa olulised muudatused riigi majanduspoliitikas. 1928.a.-ks oli NEP likvidee-ritud ning algas industrialiseerimine (tööstuse, eriti suurtööstuse eelisarendamine, rõhuga masinate ja relva-de tootmisel) ja kollektiviseerimine ehk massiline kolhoseerimine (sunduslik ja vägivaldne kolhooside loomine, millega kaasnes jõukamate talupoegade ehk nn kulakute represseerimine ja ulatuslik näljahäda 1930ndate algul, mis tõi kaasa kuni 7 mln hukkunut). Kõige selle eesmärk oli muuta NSV Liit lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise
2) uuele majanduspoliitikale (NEP) a) Talupojad ei pidanud enam vilja riigile andma ning asendati kindlate maksudega b) Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust c) Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla Kummale sobiks loosung "kes ei tööta, see ei söö" ? Põhjenda. Uuele majanduspoliitikale, sest siis ei olnud enam niipalju tasuta asju ning ei jagatud tasuta sööki. Millised NEP põhimõtted aitasid kaasa riigi majanduslikku olukorra paranemise? Osaline majanduslik vabadus 6. Too näited: demokraatia laienemise kohta pärast esimest maailma sõda . Mil moel muutus naiste roll ühiskonna elus võrreledes varasemate aegadega? Paljud uued väikeriigid otsustasid demokraatia kasuks, k.a Eesti. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Naised said valimisõiguse. 7.Mis iseloomustab Tänapäeva demokraatliku ühiskonda?
DIKATATUURIDE TEKKE PÕHJUSED · Muutused ühiskonnas-keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut..Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. · Sõja mõju-inimesed olid harjunud sõja-aastatel karmikäelise riigivõimuga, selline võim osutus sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks · Pettumine Versailles' süsteemis-ärritust tekitassee, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused- 1929.aastal alanud pikaajaline majanduskriis röövis inimestelt usu demokraatiasse, seega uskus rahvas neid poliitilisi jõude kes nõu...
milliseid kuritegusi toime pandi. Lisaks oli kõikides riikides allutatud majandus rangelt riigi kontrollile ning kehtestatud oli plaanimajandus. Majanduselu oli eelkõige orienteeritud sõjatööstusele. Algselt rakendati Nõukogude Liidus sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat, mille käigus konfiskeeris riik talupoegadelt kogu toodangu. See tõi kaasa suure rahulolematuse ning kasutusele võeti NEP, mis andis ettevõtlusele suurema vabaduse. 1929. a. Stalini võimule tulekuga tehti aga NEP-ile lõpp ning taaskord algas julm hirmuvalitsus. Erinevalt Hitleri ja Stalini juhitud riikidest, puudus Mussolini Itaalias niivõrd ulatuslik terror. Sellele aitasid kaasa riigijuhi küllalt head suhted katoliku kirikuga. Sellegipoolest võeti majandus riigi kontrolli alla ning riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. 20
Diktatuurid 5-8 Diktatuuride tekkepõhjused – Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatias tekkis pettumus, mida nim. demokraatia kriisiks. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Kui karmil käel riiki juhtiv riigijuht saavutas kasvõi mingit edu muutus ta väga populaarseks. Pettumine Pariisi rahukonverentsi lepingus – Riigipead, kelle riikides ei oldud selle lepinguga rahul lubasid ebaõigluse heastada. Majanduslikke raskustega riikides lubasid riigijuhid, et elu läheb kiiresti paremaks kui nad võimule saavad ning rahvas uskus neid. Terav riigisisene võimuvõitlus ning põhirahvuste ja vähemusrahvustevahelised vastuolud. Kuna parlamentides oli palju erakondi kasutasid mittedemokraatlikud...
Kehtis ühepartei süsteem ja parteid peale kommunistliku olid keelatud. Laiendati kommunistliku võimuala loodes Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-kaukaasia NFSV. Lõpuks loodi nad üheks, ametlikult olid nad kõik võrsed. Kommunistlik võim polnud sugugi kindel. Eriti rahulolematud olid talupojad, keda kuulus palju punaarmeesse. Puhkes ülestõus Kroonlinnas, mis suruti maha. Uus majanduspoliitika. Uus majanduspoliitika sai tuntuks oma lühendi tõttu NEP. Toitainete riigile andmise kohustus asendati kinda suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid turule viia. Oluline osa oli rahareformil, mis taastas raha väärtuse.Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla.Kujunes välja omapärane segamajandus. Uus majanduspoliitika tingimustes hakkas vene majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Eriti kiirelt edenes põllumajandus.
NSVL Saksamaa Itaalia Nõukogude Venemaa tekkis Tekkis 1922 .aastal. Tekkis 1925.aastal. 1917. aastal ning peale seda aastal 1922 tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide liit. Suurteks juhtideks olid: Adolf Hitler Benito Mussolini Lenin ja Stalin Kommunistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Fasistid Töölispartei. Uus majandus poliitika Majandust juhtis riik, Moodustatikorporarsioone (NEP), Plaanimajandus, Plaanimajandus, ehitati ja Ametiühingud ja parteid Kolhooside tekke, Gulagid, kiirteid, sõjaväe areng. (v.a.Fasistid) kuulutati Industraliseerimine, ebaseaduslikuks, Ainupartei Ainupartei Juhikultus ehk ülistati juhti, Juhikultus, Plakatid ja Salapolitsei, Kollektiviseerimine ...
keelustati viljaga kauplemine jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele hakati looma ühismajandeid- kolhoose natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele. Sõjakommunismi rakendamine tõi kaasa jätkuvalt majanduskriisi ja näljahädad. Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.: Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile. Kaotati pmtslt kõik sõjakommunismi poolt määratud keelud. NEP-i tingimustes säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani Stalini eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i
Venemaa(NSVL):Kehtis üheparteisüsteem(kõik parteid peale kommunistliku, olid keelatud), Stalini isikukultus, võim ühe isiku käes, vägivaldne sisemajandus(talupoegadelt võeti jõuga kõik viljatagavarad ja vilja varjamise eest määrati surmanuhtlus) Olulisemad mõisted ja märksõnad: mustsärklased, marss Rooma, duce, Balilla, OVRA, korporatsioonid, pruunsärklased, Gestapo, Hitlerjugend, NEP, kulak, industrialiseerimine, kollektiviseerimine, NKVD, suur terror, GULAG Mustsärklased- Üle kogu riigi lõi Mussolini töötutest meestest oma partei relvajõud – vormi järgi hakkas rahvas neid kutsuma mustsärklasteks. Mustsärklased võitlesid kommunistide mõju all oleva töölisliikumisega, kurjategijatega ning vandaalitsejatega. Kõik see jättis mulje, et just fashistid on korra peamiseks tagatiseks. Marss Rooma-1922 aastal Mussolini korraldatud marss, mille
olevat liiga võimuahne) · 1929: Trotski saadeti Nõukogude Liidust välja · 1934: Stalin alustas vägivallakampaaniat ( tuntakse suure terrori nime all), Sergei Kirov (NSV Liidu juht) tapeti · Esimesed liiduvabariigid: Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia, Venemaa ( pikemalt nii nagu esimeses punktis kirjas on) · Uus majanduspoliitika: · 1921 NEP ( tähendabki uut maj.poliitikat) · Toidu riigile andmine asendati maksudega ( toit jäi talunikele alles, pidi nt vilja eest makse maksma), rahareform(taastas raha väärtuse), eraettevõtlus võis taas tegutseda, kauplemisvabadus, enamik maj jäi riigi kontrolli alla, väliskapitali naasmine. · NEP-i suurim mõju: majandus taastus, kuigi ebaühtaselt, kiiresti edenes põllumaj
Pole jätkusuutlik, sest inimesed taipavad varem või hiljem, et nende inimõigusi on rikutud ning sellest tõuseb mäss. Esialgu surutakse need mässud küll maha, kuid lõpuks langeb ka kõige karmim diktatuur. 28. Kas Saksamaal oli turumajandus natside võimu all? Ei, sest natside võimu all Saksamaal oli diktatuur, mis oli välistanud igasuguse turumajanduse. 29. Kuidas ja miks eristuvad teineteisest sõjakommunism ja NEP? Miks NEP likvideeriti? Sõjakommunism: kõigi töötasu peaaegu võrdsustati, välja arvatud juhtivatel töötajatel. Talupojad pidid suure osa oma viljast valitsele andma, sest valitsuse meelest polnud neil seda tarvis. NEP: mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, talupoegade toiduainete äraandmiskohustus asendus toitlustusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada, taastati eraettevõtlus, rahareform.
1905 Põhjused : majanduslik mahajäävus, puudus demokraatia (sõnavabadus), rahvaesindus- soovitatakse maade ümberjagamist. Ajend: Vene-Jaapani sõda kus Vene sai lüüa Tegevuskäik:Naised nõudsid sõja lõppu. Koguneti talvepalee ette, Nikolai ehmatas ära ja tahtis et laiali aetaks, rahvas ei teinud välja-hakati tulistama, massiivne rüselemine, talluti sunuks u. 5000. Streigiga tulid kaasa tehased, raudteed. Sügiseks oli majandus seiskunud, Lääneriigid pärivad mis toimub, miks kaup ei liigu. Sügisel sunniti Nikolail manifestile alla kirjutama 1917 veebruar Põhjused: sama mis I revolutsioon Ajend: I ms Tegevuskäik: 1917 kukutati tsaar. tahetakse vabariiki, ta võetakse perega kinni ( 4 tütart, poeg, naine, paar teenijat) ja saadeti Uuralite taha koduaresti 1 aastaks. Kui kommunistid said võimule tapeti pere maha, ei tea kuhu maeti, kuna ei tahetud et kummardamas käidaks. Armee oli laastumas- keelduti lahingusse minemast, putilovi sõjatehase töö...
14) Milles seisnes mittedemokraatlike ideoloogiate – fasisimi, natsionaalsotsialismi ja kommunismi põhimõtted/sisu? – pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. Inimesed on võrdsed. 15) Millal ja milliste riikide ühinemisel loodi NSVL? – Loodi 1922, lagunes 1991. 16) Iseloomusta Nõukogude Venemaal kasutusel olnud majanduspoliitikaid – sõjakommunismi ja NEP-i. NEP toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla maksuga, ülejääki võis müüa turul. Viidi läbi rahareform (taastati raha väärtus), ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtted said õiguse taastegutseda (ei sobinud kokku kommunismi ideoloogiaga) 17) Selgita mõisted: isikukultus, industrialiseerimine, sundkollektiviseerimine, plaanimajandus, suur terror, GULAG. Isikukultus ehk lõputu ülistamine; industrialiseerimine – suurtööstuse
Kordamine. Isikud ja sündmused : Komitern- 1919.aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. isolatsionism- Ameeria Ühendriigid ajasid maailmasõdade vahel isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvaste eemale hoida. Westminsteri statuut- 1931.a võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid siseja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. J.M.Keynesi teooria- Inglise majandusteadlase teooria järgi võis uue kursi nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust. Rahvarinne- Hoidmaks ära äärmusliikujate võimule tõusu, sõlmisid prantsuse komministid ja sotsialistid 1934.a koostööleppe ja estisasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanike erakondadega. Rahvar...
talumajapidamiste ühendamist kolhoosidesse; rikkamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti Siberisse laagritesse. 1934 alustas Stalin vägivallakampaaniat ,,suur terror", tihti langes selle ohvriks inimesed, kes aitasid tal üles ehitada terroriaparaat ja olid ise osalenud repressioonides ja mõrvades. Saksamaal oli suur juutide tagakiusamine, teisitimõtlejate kinnipidamine ja koonduslaagritesse paigutamine. Uus majanduspoliitika Venemaal oli NEP, kus toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga; rahareform, mis taastas raha endise väärtuse, eraettevõtlus sai õiguse tegutseda. Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli riigis. Käivitati suur relvastusprogramm ja valmistus sõjaks. Loobuti välismaistest investeeringutest. NSV Liit muutus tööstusriigiks. Saksamaal toimus juutide tagakiusamine, aga NSV Liidus kiusati taga neid, kes ei olnud riigile ustavad inimesed
see Vene Impeeriumi taastamist. 1936.a jaotati Taga-Kaukaasia... ja teised) Siiski polnud nende võim veel kindel, eriti rahulolematud oli talupojad, kes alustasid mitmel korral mässu. 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas. See suudeti küll kuidagi maha suruda, kuid rahulolematus sellega ei lõppenud. Uus majanduspoliitika Seega olid 1921.aasta kommunistid sunnitud muutma senist röövellikku majanduspoliitikat. Uueks majanduspoliitikaks sai NEP. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati. Kehtestati kindla suurusega maksud, mille tasumisel võis talupoeg ülejäägid turule viia. Tehti ka rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus, ning ettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest nagu nt. suurtööstus jäi riigikontrolli alla. Kokkuvõttes kujunes NSV Liidus omapärane segamajandus. Venemaa majandus hakkas siiski taastuma, ehkki ebaühtlaselt
Päritolu: Gori, Gruusia Majandus: Sellel ametikohal oli tal võimalus võtta tööle endale sobivaid-ustavaid riigiametnikke ja nii kindlustada iseenda võim. Stalin asus Lenini surma järel kohe likvideerima oma peamisi konkurente, tähtsaimaks saavutuseks oli Trotski kui kõige kõvema vastase kõrvaldamine. 1928. aastaks oli kontroll riigi üle täielikult Stalini käes. Stalini võimuletulek tõi kaasa olulised muudatused riigi majanduspoliitikas. 1928.a.-ks oli NEP likvidee-ritud ning algas industrialiseerimine (tööstuse, eriti suurtööstuse eelisarendamine, rõhuga masinate ja relva-de tootmisel) ja kollektiviseerimine ehk massiline kolhoseerimine (sunduslik ja vägivaldne kolhooside loomine, millega kaasnes jõukamate talupoegade ehk nn kulakute represseerimine ja ulatuslik näljahäda 1930ndate algul, mis tõi kaasa kuni 7 mln hukkunut). Kõige selle eesmärk oli muuta NSV Liit lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise
1.Mis olid peamised pingekolded 1. maailmasõja järel? Selgita. Saksamaa- polnud rahul Versailles´ rahulepingu tingimustega, sest luges neid ebaõiglaseks. Ungari- pidi loovutama enamiku oma seinisest territooriumist ning pidas seda mõistagi ülekohtuseks. Itaalia- jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks pidas. 2. Kominterni eesmärgid- muuta kogu maailm kommunistlikuks; ülemaailmse nõukogude vabariigi loomine Mida tehti nende saavutamiseks? Rahastas ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Organiseeris relvastatud mässud Poolas, Bulgaarias, Eestis (kuid need ebaõnnestusid). 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid selle rakendamise tagajärjed? Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste repratsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Rahandus stabiliseerus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas, inimeste elujärg hakkas paranema. 4. Millal toimus Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? 1925. aasta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
