Uued XXsaj Autotööstus, =>pole veel Vanast rasvast Globaliseerumisel algus oli üks esimesi, vana, sest Lääne-Euroopa ja eelistab Euroopa mis jagunes leidis uusi P-Ameerika, Vahemeremaid, neljaks turge tõusev Ida-Aasia P-Ameerika Kanadat tootmisetapiks ja lihvib ja Ladina-Ameerikat, tehnoloogia Jaapan Ida- ja Kagu- peensusteni Aasiat Uusimad XXsaj USA Jaapani ja Jaapan, USA, Riigi ja sõjaväe toel, keskel riigi sõja- ja USA "sõda" Euroopa, ei saa globaliseeruda uutes kosmosetööstuse liidrirolli tõusmas Kagu- oskustega tööjõu piirk. toel pärast Aasia puudumise tõttu
Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem Tooraine /hulk, riknevus/ · maagirikastuskombinaat · suhkrutööstus · alumiiniumitööstus energiamahukas metallurgia · raskemasinaehitus tööjõud /hulk, kvaliteet/ · palju odavat tekstiili- ja õmblustööstus, jalatsitööstus · palju - elektroonikatööstus tarbija · toiduainetööstus koostöö teiste ettevõtetega teadusmahukus · kõrgtehnoloogilised masinad kapital 3 39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944
Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem Tooraine /hulk, riknevus/ · maagirikastuskombinaat · suhkrutööstus · alumiiniumitööstus energiamahukas metallurgia · raskemasinaehitus tööjõud /hulk, kvaliteet/ · palju odavat tekstiili- ja õmblustööstus, jalatsitööstus · palju - elektroonikatööstus tarbija · toiduainetööstus koostöö teiste ettevõtetega teadusmahukus · kõrgtehnoloogilised masinad kapital 3 39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944
Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele tööoperatsioonidele). Kaup valmib mitmete riikide koostööna, sest toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on
ülemaailmastumine Globaliseerumise eeldused : 1. Koloniaalsüsteemi lagunemine 2. Arenenud riikidevaheline majanduskoostöö 3. Rahvusvaheline kaubanduse liberaliseerumine 4. Uued side ja infotehnoloogiad 5. Transpordi ( eriti lennunduse ) areng 6. Veo-ja sidekulud muude tootmiskuludega teisejärgulised, odavnevad järjest. 7. Riigi kohanemisvõime ( kõrge haridustase, pideb koolitus, innovatsioon tehnoloogiline uurimis-ja arendustöö ) Globaliseerumise ohud : 1. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada ka sinna, kus see on kõige odavam ( oht kapitali väljavooluks ) 2. Suurendab rikka ja vaese maailma vahesid 3. Globaliseerimisvastased meeleavaldused muutumas rahvusvaheliste nõupidamiste lahutamatuteks kaaslasteks ( sageli vägivaldsed ) Maailma majanduskeskused, kus toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi Põhja Ameerika, Lääne-Euroopa, Jaapan. Valdav osa raha-ja kaubavoost liigub jätkuvalt Euroopa Liidu ja põhja-ameerika vahel ja siseselt.
majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted) * http://www.interbrand.com * Esimene rahvusvaheline firma oli Ida-India kompanii. * Põlvkonnad jagunevad: 1. Põllumajanduslik tooraine/maavarad; 2. Põllumajandus saaduste töötlemine; 3. Energiatööstus. Metallurgia; 4. Kõrgtehnoloogia tooted. * Erinevad ühendused: -) OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon. -) NAFTA vabakaubanduse assotsitsioon. -) MERCOSUR Lõuna Ühiskaubandus. -) ASEAN Kagu-Aasia riikide assotsitsioon. -) APEC Aasia ja Vaikseookeani majandus foorum -) Euroopa liit -) IMF Rahvusvaheline raha fond -) WTO Maailma kaubandus organisatsioon. -) IGRD Maailmapank Globaliseerumine * Globaliseerumise indeksi määravad: -) poliitiline tegevus. -) tehnoloogia. -) välissaatkondade arv riigis. -) Personaalsed kontaktid.
neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid. *Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, toodete nõudlus. · tehnika ja tehnoloogia tase maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, kemiseerimine, transpordiareng Agroklimaatilised näitajad erinevatel kultuurtaimedel: · kasvavad üldjuhul temperatuuril, mis on +5 või rohkem. Paljudele taimedele sobib temperatuur üle +10. · vegetatsiooniperiood peab olema vähemalt 90 päeva aastas. · Väga oluline on vegetatsiooniperioodi aktiivsete temperatuuride summa. · Niiskusevajadus · väetamine, soojus, väike pinnasuse soolsus
Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhius seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad (mis jäid juhuslikult lõunasse) kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine vmm. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaal maad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama vmm. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võibolla ja töötlevas
SKT sisemajanduse kogutoodang, kaupade ja teenuste kogumaht rahaliselt Suurriigid teised riigid peavad arvestama nende huvide ja poliitikaga, Venemaa, USA Väikeriigid peavad arvestama suurriikidega, Eesti, Läti, Leedu Linnriigid Piirid ei ulatu linnapiirist kaugele, Monaco, San Marino, Vatikan EL Euroopa Liit, majanduslik ja politiiline, Eesti, Saksamaa, Soome ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, tagada rahu, Eesti, Leedu, Läti NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, sõjalis-poliitiline liit, Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa WTO Maailma kaubandusorganisatsioon, tollimaksude alandamine, Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa ASEAN Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon, Hiina kultuurirevolutsiooni vastased, Malaisia,Singapur,Tai NAFTA Põhja-Ameerika vabakaubandusleping, vabakaubanduse piir, Kanada, Mehhiko, USA OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon, naftahinna kujundamine, Iraak, Iraan, Saudi-Araabia Rahvusvaheline firma
Arenenud riikides kasutatakse mitmeid erinevaid energiaallikadi Arengumaades nt Etioopias ja Kenyas annab hüdroelektrijaam lingi 70-80% Suurimad elektrienergia eksportijad on Prantsusmaa(müüb euroopasse) ja Kanada(müüb USA-sse) 16:07 Rahvastik ja asustus Rahvaarvu juurdekasvu näitavad tegurid: Rahvaarvu kasv % Iive 1000 inimese kohta Tihedalt on asustatud Ida ja Lõuna Aasia jõgede orud ja deltad, Jaava saar, Jaapani rannikualad Lääne euroopas kagu inglismaalt lõuna itaaliani Sündimuse tegurid: Viljakas eas naiste arv Naiste vanus laste sünnitamisel Religioon Pereplaneerimise võimaluste olemasolu Kooselu traditsioonid Väärtused(mida elus hinnatakse) Traditsioonid ühiskonnas Naiste ja meeste seisund ühiskonnas Majanduslikud võimalused Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp omane agraarühiskonnale, kõrge ja muutlik
hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, tanklad jne uraanimaagi) kaevandamine, rikastamine jne Geoloogilised uuringud, Uue tehnoloogia Elektriliinide, torujuhtmete kaevandusohutus jms väljatöötamine, tööjõu ehitus ja hooldamine jm koolitamine jm Äriteenused 1. MUUTUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiaallikate liigitamine: 1) taastuvad 1) traditsioonilised 2) taastumatud 2) alternatiivsed muunudmise järgi looduses LK. 67 joonis
Transpordi peamine võimalus on torujuhtmed, võimalik on ka veeldatult Saastatus, kasvuhoonegaasid, happevihmad, karjäärid rikuvad maastikku, transport kulukas Üliohtlikud radioaktiivsed jääkained tuumasantaazi oht Muutub ökosüsteem, ehitamine on kallis, piiratud kasutusvõimalus rännetTuule kiirus ebaühtlane, tehnoloogia on kallis, müra, maastiku visuaalne pilt muutub, võib häirida lindude Kasutuspiirkonnad on piiratud, suured kulutused Saadav energiahulk on väike Tehnoloogia on kallis, vajab kombineerimist teiste energiatootmisviisidega
tööülesande teeb erinev inimene. Detailide tootmine samas kohas. Auto hind langes ja kokkupanek kiirenes. Selle meetodi võtsid kasutusele ka teised autotootjad. Sellist masstootmise süsteemi hakati nimetama Fordismiks. Ajajooksul muutusid autod keerulisemaks ning erinevaid detaile hakati teistes ettevõtetes tootma. Igaks juhuks tootmine. 1970. aastatel toodeti aastas 2 miljonit autot, mingil hetkel neil aastatel turg küllastus turg autodest, Tootmine vähenes ning oli energia kriis. Edukasteks osutusid Väikesed, säästlikud ja odavad autod Mida toodeti Jaapanis. Jaapani edu tulenes odavast tööjõust ja sellest et võeti kasutusele uus tootmis korraldus Toyotism Selle puhul rakendati tugi tootmist mis võimaldas toota suurtes kogustes samas pakkudes toodete suurt varieeruvust ja paindlikust (ühendas mass ja väike tootmise eelised). Vajab head ettevalmistust ja kõrge motivatsiooniga töölisi
Innovaatilne ühiskond on selline kus pidevad uuendused ühiskonna kõigis valdkondades (tehnoloogiates, koolitustes jne), mis mõjutavad tootmist ja elukvaliteeti. 4.)Missugustes maailma piirkondades toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi? Põhja riikides 5.) Missuguste maailma piirkondade vahel liigub valdav osa raha ja kaup? Põja riikides 6.)Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed (tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel. *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks. (u 20% maa elanikonnast) Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia.
ühenduse piires. NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Loodi 1994.a. Kuuluvad Kanada, USA, Mehhiko. Eesmärk omavahel kaotada kõik tollimaksud ja kvoodid ASEAN Kagu-Aasia maade assotsiatsioon. 1 Loodi 1967.a. Kagu-Aasia maad. Eesmärk liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Toorainekartell. Moodustati 1960.a. naftat tootvate arengumaade ühendusena. Eesmärk maailmaturu naftahindade kujundamine endale sobivas suunas. Kordineerib nafta eksporti. EU Euroopa Liit NAFTA ASEAN OPEC 1 7. Globaliseerumise olemus ja too näiteid selle mõjust arenenud maadele ja arengumaadele. 7.1
· Tööstusriigid o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele o Jõukamad ja arenenumad loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele · Kolooniad o Kujunesid hankiva tööstuse regioonid, istanduspiirkonnad o Veeti toodang emamaale o Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes algelisem kui emamaal · Maailma kaubandusvoo suunad o Aktiivseim kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel (põllumajandussaadused/tööstustoorained masinad/seadmed/tarbekaubad) o Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus o Nõrk emamaa ja ,,võõraste" kolooniate vahel o Peaaegu olematu kolooniate vaheline
arendustöös Allhankijate paiknemine Geograafiline lähedus pole Geograafiline lähedus on oluline soovitav 3. Iseloomusta maailma autotootmise geograafiat. Autotööstus on koondunud jätkuvalt tööstusmaadesse. Ligi 70% autodest toodetakse ja tarbitakse USA-s, Jaapanis ja Lääne-Euroopas. Varasemate Põhja-Ameerika ja Euroopa tootjate kõrvale on tulnud ennekõike Aasia riigid: Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina. 1960.a ulatusid tollimaksud Suurbritannias ja Prantsusmaal 30%-ni ja Jaapanis 40%-ni. Nüüdseks on tollimaks Euroopa Liidus 10% ja USA-s 3%. Jaapanis pole samuti kõrgeid tollimakse. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on tootmine liberaliseerunud. USA-sse on tekkinud Jaapani autotööstus, mis annab 21% USA toodangust. Euroopas on Jaapani firmad Suurbritannias, kust minnakse edasi teistele Euroopa turgudele. 4
Mc´donaldsi index- näitab palju peab tegema tööd riigis ühe bigmaci jaoks. Eestis 30 minti, indias 2 päeva, Norra 10 minti. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid · EU- algselt majanduslik liit, hiljem ka poliitiline ja kaitse liit. · WTO- world tradeing organisation. Eesmärk elavdada maailma kaubandust ja alandada tollitariifi. · UN- united nations, ÜRO. Ühinenud rahvaste organisatsioon, rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamine. · NAFTA- north-america free trade agreement. Kaotatud on kõik kaubandus tõkked · ASSEAN- assotsation of south east asian nations. Kagu-aasia maade assotsiatsioon. · G8- eesmärk panna paika maailma poliitilised põhisuunad. · MERCOSUR- lõuna ühisturg, üritab vähendada sõltuvust USA-st. Brasiilia, argentiina. Baraguai. Urugai · NATO- eesti 2003.st.
tarbijad. Infoajastu tööjaotust iseloomustab detailne spetsialiseerumine, teeninduse kiire areng, optimaalsed ettevõtted, toote valmistamise etapid. Üksikettevõtete paigutamist mõjutavad tegurid Ettevõtete paigutamist mõjutavad : 1)Toorained ja muud ressursid 2) Energia 3) Tööjõud(hulk,hind,kvalifikatsioon) 4) Kapital 5) Infrastruktuur 6) Tarbija, turg 7) Keskkonnanõuded 8) Riigi majanduspoliitika · infrastruktuur teede võrgustik 1) Toormele, energiale orienteeritud ettevõtted [ põllumajandus, elektrijaamad] 2) Tööjõule orienteeritud ettevõtted [ tekstiilitööstus, jalatsitööstus, elektroonika masstootmine]
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus
Eristuvad suuremad firmad, IT suur osatähtsus, järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule, päikese-, vee- ja biomasside energia) äriteenuste tähtsuse kasv, ülikoolide ja kõrghariduse tähtsuse kasv, inimese vabanemine raskest füüsilisest tööst - turismi-ja meelelahustustööstuse areng Globaalne tööjaotus: juhatus on suurkeskustes, uurimistööd tehakse maapirkondades, tootmine on odava tööjõuga maades, tehnoloogia areng AJASTU AGRAAR-AJASTU INDUSTRIAAL- INFOAJASTU AJASTU Peamised Põllumajandus, töötlev tööstus Teenindus,äriteenused majandus- loomakasvatus, tekstiilitööstus, : info töötlemine, harud metsandus, metallurgia, edastamine, turu- kalandus, masinatööstus jms uuringud,biotehnoloog jahindus ia
rahvusvaheliste käive. Metallurgia(must ja värviline), selle areng? Metallurgia sai alguse sepatööst, kus metalli saamine ja sellest esemeta valmistamine oli ühendatud. 18 sajandil jagunes sepatöö Euroopa eesrindlikes maades metallurgiaks ja masinaehituseks. Selle aluseks oli tehnoloogiline pööre – üleminek hiljem ka USA ja Jaapani söebasseinidesse. Hilisindustriaalsel ajal toimus metallurgia hajumine ja globaliseerumine. Sõltuvus söest vähenes, paranev tehnoloogia võimaldas metalle sulada elektri ja hiljem ka gaasi abil. Maailma tööstustoodang, selle tootlikkus? Mida vähem on füüsilist tööd seda suurem on vastutus. 5. Pilet Kommunikatsioon ja meedia? Meedia alla kuuluvad televisioon, internet, ajakirjandus, raadio, telegramm ja telegraaf. Tuumaenergeetika? Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Kuna tuumaenergeetika vastu võidakse olla skeptilised Tšornobõli õnnetuse pärast. Finantsteenused?
Taani, Iirimaa, Hispaania, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Prantsusmaa, Eesti, Rootsi ,Tsehhi) NAFTA-Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon on Kanada, Ameerika ühendriikide ja Mehhiko kaubandusühendus. ASEAN-Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon. Arendada ja kiirendada liikmesmaade majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist koostööd. OPEC-Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Toorainekartell, mis on moodustunud naftat tootvate arengumaade ühendusena, kaitsmaks liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel. 41.Globaliseerumine: ehk üleilmastumine.Kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side-ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Mõju: Arenenud riigile- ettevõtted rajavad oma tehaseid mujale, suureneb tööpuudus; kapitali väljavool; keskkonna säästmine; impordi suurenemine
Euroopa Liit Euroopa riikide majandusliit, eesmärgiks arendada ja reguleerida riikidevahelist koostööd paljudes valdkondades. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel, olles üks maailma suurimaid kaubandusühendusi. ASEAN - Kagu-Aasia maade assotsiatsioon, mille eesmärgiks on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon, kelle eesmärgiks on kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel nafta turgudel. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote. 7. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule.
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist
Orjade vedu Aafrikast. 16.saj-19.saj keskpaik 1920-1950 olid rahvusvahelised ränded madalseisus Rahvusvaheliste rännete teine laine Põhjused: 1. Demograafiline plahvatus arengumaades 2. Majanduslikud Põhilised rändesuunad: 1. Lõuna-Ameerika USAsse 2. Kagu- ja Ida-Aasiast USAsse 3. Lõuna-Euroopast Euroopa rikkamatesse riikidesse. Tänapäeaval vaibunud 4. Aafrikast Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Euroopasse 5. 70.ndatel- vaestest Aasia maadest-> naftariigid 6. Ida-Euroopa endised sotsialistlikud riigid. Euroopa rikkad riigid, vähem USA, algas 90ndatel Maailma majandus Majandus on inimestele vajalike toodete ja teenuste valmistamise, osutamise, tarbimise süsteem MAJANDUS: Maailmamajandus Rahvamajandus Kogu maailma majandus konkreetse riigi majandus MAJANDUSE STRUKTUUR
suure languga või veerikastele jõgedele. taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. elamisterritooriumi jne Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral taastumatu maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab traditsiooniline tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. on kõige odavam energiatootmise viis. Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaazi oht
inimaajaloo vältel kokku. Nii sunnib varude piiratus otsima pidevalt uusi võimalusi energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Energiamajanduse moodustavad: 1. looduslike energiavarade hankimine. Nafta ja gaasi ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2. elektri-, soojusenergia, mootorikütuse tootmine. Elektrijaamad, naftatöötlemistehased uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm 3. energia toimetamine tarbijani. Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed , tanklad jne. elektrijuhtmete, torude ehitus ja hooldamine. ( äriteenused) Kuidas on muutunud energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? (Joon.lk 66) Agraarajastul kasutati peamiselt inimeste ja tööloomade lihasjõudu, soojusenergia saamiseks puitu. Algav industrialiseerumine tõi kaasa tuulikud ja vesiveskid, kuid suurenes ka
Põllu majandus Mõjutavad tegurid: · Looduslikud tingimused :kliima Vegetatsiooni periood-on periood,mil ööpäeva keskmiste temperatuuride summa on +5 kraadi.Aktiivsete temperatuuride summa on +10 kraadi,taimekasvukskõige sobivam. · Pinnamood:Reljeef Mõjutab nii otsest kui ka kaudset mõju. · Mullad Majanduslikud tegurid · Kapital · Tööjõud · Turgude kättesaadavus · Valitsuse poliitika Maa kasutus maailmas Euroopas-sega ja laialehelised metsad Austraalia idarannik Aafrika lõunaosa 28% liigne kuivus 23% mineraalainete puudus 22% õhukemuldkate 11% mud põhjused 10% soostumine 6% igikeltsa esinemine Kas teate,et ... *Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast,kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st.
TÖÖSTUS Tööstus on majandustegevus, mis toodab toormest kaupu. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest tekstiili-ja tarvekaupade valmistamisest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali. Vanad harud, nagu toiduaine-ja tekstiilitööstus ning laevaehitus pärinevad 18.-19. sajandist ja nende tehnoloogia enam eriti ei uuene. Riikide valitsused toetavad eri poliitikate abil neid harusid, säilitamaks tööhõivet ja enesevarustamist. Uued harud, nagu auto-ja keemiatööstus tekkisid 20. sajandil ja on jõudsasti kasvanud. Karmi globaalse konkurentsi tõttu on nende põhistruktuur jätkuvalt muutuv. Uusimad ehk kõrgtehnoloogilised harud, nt mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma-ja kosmosetööstus, biomeditsiin jms. tekkisid 20. sajandi lõpul ja on eriti suurte muutuste ja riskide valdkond
Energiamajandus Energiavarad Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega. Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu Riigi energiapoliitika sõltub: · vastava maa tööstuse arengutasemest · majanduse struktuurist · geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruu
Alternatiiv energia-kasutamine suhteliselt vähene, sest tehnoloogia väga kallis. Eelised Puudused Nafta (taastumatu) Küttegaas, bensiin, diisel, Reostus, ei ole taastuv hea transport, suur kütteväärtus Maagaas (taastumatu) Kerge transport Reostus Tahked kütused, kivisüsi Võimalus kasutada Transport kallis, saastab
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
