1975). × Idablokk (Ida) NL ja teised kommunistlikud riigid × Lääneblokk (Lääs) USA ja tema liitlased × Sovietiseerimine nõukogustamine; Kommunismi ideede elluviimine × Arengumaad Endised kolooniad. III maailm. × Esimene maailm USA, LääneEuroopa, Kanada, Jaapan × Teine maailm NL, IdaEuroopa × Kolmas maailm arengumaad × Trumani doktriin (1947) USA peab abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele. × Eisenhoweri doktriin (1957) lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis ja KeskIda riikidele, keda ähvardab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik. × Hallsteini doktriin Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilisi suhteid SDVga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted.
Egiptusega head partnerid Iisraelist ja USA-st. Väga head liitlased (koostöö partnerid) Gamal Abdel Nasser- Egiptuse president, tahtis vabastada islamimaad lääneriikide poliitilistest ja kultuurilistest mõjutustest, oma hoiakut nimetas islamisotsialismiks. Miks võib pärast seda rääkida Euroopa mõjuvõimu langusest kogu maailmas? NSVL mõju (Araabia riigid) ja USA mõju (Iisraeli) kasv antud piirkonnas. Eisenhoweri doktriin- oli USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt USA oli valmis kasutama sõjalist jõudu tõrjumaks kommunismi levikut. Lähis-Ida eluliste huvide riigiks, rajasid CENTO- kesk lepingu organisatsioon (Iisrael, Iraan, Iraak) Rooma lepingute sõlmimine 1956. a märtsis- Rooma leping on rahvusvaheline leping, mis allkirjastati 1957. aastal ja millega loodi 1. jaanuarist 1958 Euroopa Majandusühendus. 25. märtsil 2017 täitub 60 aastat Rooma lepingute sõlmimisest, millega loodi Euroopa
JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei Sotsialistlik demokraatia Totaalne kontroll Natsionaliseerimine Kollektiviseerimine Plaanimajandus Sõjatööstus BIPOLAARNE MAAILM - LÄÄNERIIGID USA SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA SAKSAMAA LV LÄÄNEBLOKI ÜHISJOONED Demokraatia Mitmeparteilisus Õiguste ja vabaduste tagamine Turumajandus Sotsialismi tõrjumine TRUMANI DOKTRIIN, 1947 President Harry Truman (1945-1953) lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. http://en.wikipedia.org/wiki/Harry_S._Truman MARSHALLI PLAAN, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit $). Eesmärk - Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule.
Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi) 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947. märts Trumani doktriin (USA presidendi) - abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu Marshalli plaan- toetada majanduslikult sõjas kannatanud EU riike (Jugoslaavia ja Moskva vastasseis) võidurelvastumine (USA ja NSVL) taheti võimu ,,3 Maailmas" Mõju- panna võimule sotsialistlikud riigid ?! KUJUNEMISE KÄIK mõneti usuti Stalini rahustamisesse läänes
Kohtumisest võttis osa 33 Euroopa riiki ning USA ja Kanada. Allkirjastati nn Helsingi lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö ja inimõigused. Lääneriigid tunnustasid sellega NLi ülemvõimu Ida-Euroopas, samal ajal rõhutati hiljem korduvalt, et see ei tähendanud Balti riikide annekteerimise tunnustamist. *Nixoni jõudude tasakaal. Uus USA välispoliitiline suund Võidurelvastumine Kõige olulisemaks relvaks kujuneb strateegiline relv, mis tagaks sõja alustajale võidu. Strateegiline relv koosneb tuumalõhkepeast ja kandurist.1.tuumarakett võeti kasutusele Jaapanis II ms ajal. Hirosima ja Nagasaki. Töötati välja kandur, millega saab kiirelt kohale toimetada. 1945 Usa ja1949NSVL 1.tuumapomm. Usa1952 ja NSVL 1953 vesinikpomm(UK ja HIIna saavad ka endale) 1972 kaks kokkulepet: 1) raketitõrjesüsteemide rajamine lepiti kokku, et kumbki pool ei ehita neid rohkem kui kaks
käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. (1955). Breznevi doktriin- NL-i välispoliitika, mis takistas kõigi vahenditega mõne riigi väljaastumist VLO-st. Kui midagi idariikides muudetakse, astub NL selle vastu. (1968). Marshalli plaan- USA abiprogramm, mis aitas sõjas laastatud Euroopa riike ja ennetas kommunismi pealetungi. (1948-52). VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949), eesmärgiks NL-i ja Idariikide majanduslik koostöö. VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955), suunatud NATO vastu, selle moodustasid NL ja idariigid. NATO- sõjalispoliitiline liit, mille eesmärgiks oli NL-i sõjalise ekspansiooni peatamine. (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949). CSCE- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, (1973-75), Helsingis. Eesmärgiks suurendada Ida- ja Lääne-Euroopa omavahelist suhtlemist. Otsusteks: lääs tunnistab II MS järgseid piire, ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse, kohustutakse oma riigis järgima
Churchilli Fultonis 1946. a. peetud kõnest, kus ta ütles ,, Stettinist Läänemere ääres kuni Triesteni Aadria mere ääres sirutub üle mandri raudne eesriie" · Sellega tähistati Lääneriikides N Liitu ja tema mõju all olevaid riike · Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes Rahvusvahelised doktriinid ja plaanid Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin · 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine
-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Külma sõja käigus prooviti vastast edestada uute võimsate relvade tootmises e. võidurelvastumises, teiseks soovisid USA ja NSVL saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati oma mõjuvõimu laiendada Kolmandas Maailmas e. riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega ka kommunistlikku idablokki. 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti? Trumani doktriin Teise maailmasõja lõppedes alustas NSV Liit Ida-Euroopas nõukogustamist ning suurendas survet Kreekale ja Türgile, andes abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning esitas territoriaalseid nõudmisi sõjas neutraalseks jäänud Türgile. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud
Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.-1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). 2. Külma sõja kriisikolded 1940.-1950.aastatel: 2.1. Trumani doktriin ja Marshalli plaan: Teise maailmasõja lõppedes alustas NSV Liit Ida-Euroopas sovietiseerimist (e nõukogustamist) ning suurendas survet Kreekale ja Türgile, andes abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning esitas territoriaalseid nõudmisi sõjas neutraalseks jäänud Türgile. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise
1960ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonin Novotny. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. 1968. nn Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ungarist 1956. aastal).Sotsialismileer kartis sealsete sündmused ülekandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungis NSV Liit VLO vägedega 21.augustil 1968 Tšehhoslovakkiasse ja
represseeriti ( sama juhtus ka vastu olevate erakondadega, kes kuulusid küll Rahvarindesse, aga olid ühinemise vastu). Kommunistide eesmärk oli alles jätta vaid need, kes neile kuuletuksid. Seda nimetatakse rahvademokraatiaks. 5)Kui kõik võim oli kommunistide käes, viidi lõpule kõik sotsialistlikud ümberkorraldused- natsionaliseerimine, kollektiviseerimine, erakaubanduse keelustamine jne. Sotsialistlikku pööret toetas koguaeg NSVL. · 1947 TRUMANI DOKTRIIN e pidurdamisdoktriin: Ühendriigid lubasid seista kommunismi vastu maailmas. Ühesõnaga, majanduslik ja sõjaline abi riikidele, keda kommunism ohustas. Selle doktriiniga loobus USA isolatsionistlikust poliitikast. See tähendas ka USA kestvat ja kannatlikku, kuid kindlat ja valvast kommunismi leviku pidurdamist. · 1947 MARSHALLI PLAAN: Majandusabi programm, mis oli Trumani doktriini praktiline rakendus. Euroopa majanduse taastamine. USA andis Euroopa riikidele odavaid laene, keda ohustas
jooksul. Rahu maailmas sõltus vaid kahe üliriigi juhi isiksustest ja otsustest. Kuigi konflikt oli väga pingeline, saavutati rahvusvaheliste suhete tulevikku silmas pidades ka positiivseid lahendusi: kahe suurriigi vahel loodi pidevalt töötav telefoniliin ehk nn. kuum liin, teiseks märkimisväärseks saavutuseks oli 1963. a sõlmitud tuumarelvade atmosfääris katsetamise lõpetamise leping. VIETNAM 1964-1973.a 1954.a pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu poolitati Vietnam: 1) põhjas loodi kommunistlik Vietnami Demokraatlik Vabariik 2) lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Põhja-Vietnamis oli olukord äärmiselt raske: rohkem kui miljon vietnamlast elas peaaegu näljas. Riigi juhtkond võttis kursi sotsialismi ülesehitamisele ja suhete loomisele Moskvaga. USA toetusel ametisse seatud valitsus kuritarvitas Vietnami Vabariigis võimu, oli korrumpeerunud ning piirkonda kimbutasid majandushädad. Probleeme tekitas ka poliitiline
moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). NL eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 4D projekt: Saksamaa demokratiseerimine, denatsifitseerimie, demilitariseerimine, demonteerimine (ettevõtete sisseseaded)
Alexander Dubček liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonin Novotny. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. 1968. nn Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ungarist 1956. aastal).Sotsialismileer kartis sealsete sündmused ülekandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungis NSV Liit VLO vägedega 21.augustil 1968 Tšehhoslovakkiasse ja
1932-1933 Sõlmitakse kahepoolsed mittekallaletungi lepingud Nõukogude Liidu ja Soome, Eesti, Läti, Poola, Prants. ning Itaalia vahel Eestis toimub kolm referendumit uue põhiseaduse küsimuses sundkollektiviseerimine Nõukogude Liidus, mille tagajärjel puhkes XX sajandi üks suuremaid näljahädasid -------------------------------------------------------------------------------- 1933 USA tunnustab Nõukogude Liitu 30. jaanuar Saksamaal tuleb võimule A. Hitler Jaapan lahkub Rahvasteliidust -------------------------------------------------------------------------------- 1934 Saksamaa lahkub Rahvasteliidust NL võetakse Rahvasteliitu esitatakse nn idapakti idee USA presidendiks saab Franklin D. Roosevelt 12. märts K. Pätsi ja J. Laidoneri riigipööre; Eestis kaob demokraatia ja tekib autoritaarne valitsemiskord 2. oktoober Riigikogu saadetakse laiali ja Eestis algab "vaikiva oleku" periood
· kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946, kus vastuoludest räägiti) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB! Trumani doktriini sisu: USA aitab nii majanduslikult kui sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega see on kommunismi pidurdamise poliitika, kommunismi-vastane poliitika. Sellel hetkel peeti silmas Türgit ja Kreekat, kus oli reaalne kommunismi võimuletuleku oht. Trumani doktriini üheks elluviimise vahendiks, väljundiks, oli Marshalli plaan. See
näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52): · See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. · See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile (abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning NSV Liidu territoriaalsete nõudmistega
Vasak pilt: Suure Berliini müüri rajamine 1961.a. Parem pilt: Lääne-Berliin, 1961. Ema ja isa näitavad beebisid teisel pool müüri elavatele vanavanematele. 1961. aasta 13. augustil ootamatult püstitatud müür lõhestas paljud perekonnad. Pärast Teist maailmasõda asutati väga paljud organisatsioonid ja majandusabiprogrammid. Üks sellistest organisatsioonidest asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Selle liikmeteks olid: Albaania, Bulgaaria, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia ja Ungari. Leping, mis oli kirjutatud Nikita Hrustsovi poolt, kirjutati alla 31. märtsil 1955 Poolas. Asutajamaade hulka kuulus ka Albaania, kes aga peatas organisatsiooni toetamise 1962. ning lahkus lõplikult 1968. aastal. Allianss lõpetas ametlikult tegevuse 1991
Inglismaa varustusteid, kuna Inglismaa oli pea täielikult sõltuv kaupade sisseveost. Ei suudetud inglasi alistada. 1941.a. juuniks suurem osa Euroopast Hitleri võimu all. 3. Millist taktikat kasutas Saksamaa Prantsusmaa ründamisel ja mida ta sellega saavutas? Miks ei suutnud Saksamaa Suurbritanniat alistada? Mai-juuni1940 pealetung Prantsusmaale läbi Belgia ja Hollandi. Prantsusmaa ei olnud sõjaks valmis. Usuti, et Hitler kordab 1914.a. Saksa sõjaplaani. Väejuhatus oli välja töötannud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda pealööki. Tegelikult pidi Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luksemburgi, tungima üle Ardennide ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. mai.1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit
Leonid Brežnev, Richard Nixon, Roland Reagan, Lech Walesa. Mõisted: külm sõda, kuum sõda, pingelõdvendus, võidurelvastumine, ABC-relvad, bipolaarne maailm, esimene-, teine- ja kolmas maailm- arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). mitteühinemisliikumine, Trumani doktriin, Marshalli plaan, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, NATO, VLO, Eisenhoweri doktriin, Hallsteini doktriin, raudne eesriie, Praha kevad, Brežnevi doktriin, doominoteooria, uus idapoliitika, SRP-1, SRP-2, Euroopa julgeoleku- ja koostöö- nõupidamine, Tähesõdade programm
võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie. 2.Trumani doktriin ja Marshalli plaan Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse
LÄHIAJALUGU II MÕISTED 12.klass Kahepooluseline maailm - riikide jagunemine demokraatlikeks lääneriikideks ja kommunistlikeks riikideks külma sõja ajal. Trumani doktriin - USA presidendi välispoliitiline kava aastast 1947 anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks. Külm sõda - vastuolu demokraatlike lääneriikide ja NSVL ning idabloki maade vahel.
o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004.a liitusid veel paljud riigid,sh
terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma tegevuse lõpetas Varssasi Lepingu Organisatsioon ning Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. 1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted. POLIITILISE ELU REFORMIMINE Perestroikapoliitika ei näinud esialgu ette muudatusi ühiskonna poliitilises elus. Kuid poliitilise surve alt vabanemine hakkas järjest enam murendama ainult kommunistlikule parteile tuginevat poliitilist süsteemi. Muudatused toimusid ka kommunistlikus parteis. Vähenes partei
II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. USA andis 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist
. 3) 1870-71 Prantsusmaaga. Prantsusmaal poliitiline kaos ja huvi sõja vastu. Prantsusmaa huvid: L-Saksamaa ja Austria piirkonnad. Austria osalus liitlasena vajalik Preisimaale. Prantsusmaal tehnoloogiline ülekaal- püssid paremad, kuulipildujad jne, kuid seda ei osata kasutada ja Prantsusmaa kaotab sõja. Versailles’ Rahuleping 1871: Alandatud Prantsusmaa. Kaitsesüsteemid hävitati. Preisimaale maksti hüvitist- Elsass-Lotring. Saksamaa Föderatsioon: Versailles 1871 läbirääkimised L-Saksamaa riikidega ühinemiseks. 25 riiki (vürst, hetsog jne) Preisimaa ja preisi kuningas kesksed. Bismarcki sõja õppetunnid: Sõjad on kallid, neid võib pidada lühiajaliselt, uued tehnoloogiad olulised. Sõdu saab pidada, kui eesmärgid on selged, kõiki sõdasid toetab diplomaatia, Bismarcki huvi oli Saksamaa ühendamine, mitte laiendamine! USA maailmapoliitikas: Isolatsionism, moralism, pragatism. Monroe doktriin 1823- Ameerika kontinendid on suletud
2. Kokkuhoiupoliitika 3. Valuuta devalveerimine Saksamaa maailmasõdade vahelisel perioodil 1. Hitleri võimuletulek 1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik. Kuna Asutav kogu oli kokku tulnud Weimaris, kus võeti vastu Saksa vabariigi esimene põhiseadus, on hakatud ajajärku 1919 kuni 1933 nimetama Weimari vabariigiks. Weimari vabariigi poliitikaga mitte rahul olevad inimesed hakkasid toetama Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler. Natsid lubasid: 1. töölistele palga tõstmist ja tööpuuduse likvideerimist. 2. talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. 3. Sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist 4. suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi. 5. Likvideerida Versailles'i rahu (maha Versailles'i kütked) 6. Taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, mistõttu sakslastel olevat ka suuremad õigused
● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür
Õhutati rahulolematust ja vastuhakke Euroopas ja kolooniates. 1920-21 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes punaarmee täieliku lüüasaamisega. Versailles' Esimeses Maailmasõjas pettunud inimesed ootasid midagi uut, mis tooks püsiva rahu ja heaolu. Sõja võitnud riikides, eriti Inglismaal ja Prantsusmaal õnnelootusega soov sõjaalgatajaid, eriti sakslasi karistada. Sellised meeleolud valitsesid rahukonverentsil, mis algas Pariisis jaanuaris 1919 ning lõppes 28 juunil 1919. Versailles rahulepinguga. Mõni kuu enne I Maailmasõja lõppu tuli USA president Thomas Woodrow Wilson välja rahukavaga, mida hakati nimetama Wilsoni 14. Punktiks. Ta proovis lõpetada sõda kahjutasude nõudmiseta ja riigipiiride muutmiseta. Koloniaal vaidlused tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Saksamaa keeldus, kuna lootis veel võita. Saksa Vabariigi põhiseadus töötas 1919 aastal välja Weimari linnas Asutav Kogu, mistõttu tolle aja Saksamaad nimetatakse Weimari Vabariigiks.
*dissident-inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. *stagnatsioon-seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. Ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist. *gerontokraatia-oligarhia liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast nt:Gorbatsov *VLO-1955-Varssavi Lepingu Organisatsioon, Ida-Euroopa, NKL sõjaline liit *NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon.1949 Washingdonis-Algne eesmärk kaitse saksa võimaliku rünnaku eest. Asutajaliikmed:USA, Kanada, SB, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island, Portugal *Breznevi doktriin-Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Tsehhoslovakkia sündmustest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani
poliitiliste suhete loomine e demokraatia kaitsmine. NSVL seisukohalt: Euroopa maade demokratiseerimise pidurdamine; Euroopa lõhestamine; allutada Euroopa majanduslikule ning poliitilisele kontrollile. Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Ühendriigid pakkusid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas 6.Trumani doktriin Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mille eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu ( peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). USA eesmärk oli riikidele abu osutamine, aga NSVL silmis oli see USA ettekääne, et riike majanduslikult ning poliitiliselt oma võimule allutada. Ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. 7.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) (1949)
5. Ülemaailmse majanduskriisi mõjud. 6. Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika äärmuslike ideoloogiate mõju. 7. Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist. Sõja algus: 1. 1939. a märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale (loovutada Danzig ´kaotada Poola koridor). 2. 23. Aug 1939 Sa. NSVL vaheline mittekallaletungileping (MRP) tagas Saksamaale kindla tagala. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteisest takistamata. MRP elluviimine: Poola jagamine. Talvsõda. NSV Liidu laienemine 1. MRP salajase protokolli järgi jagati Poola Sa. Ka NSVL vahel huvisfäärideks. 2. 28. Sept 1939 oli Poola vallutatud. 3. 28. Sept 1939 Sa. Ja NSVL piiri- ja sõpruselepngu, millel oli ka salajane lisaprotokoll, mille järgi läks Leedu NSVLi huvisfääri. Poola piir nihkus ida poole, seega Saksamaa poolt okupeeritud osa Poolas suurenes.
KÜLM SÕDA............................................................................................................... 1 SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE................................................................................4 0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine............................................................................. 6 2. DEMOKRAATLIK MAAILM.................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
