Sel ajal on inimesed pruunid, ilusad ja head. SÜGIS on vihmasemaid aastaaegu. Sügiskuudeks on september, oktoober ja november. Septembris saabuvad lapsed tagasi kooli, kus ootavad ees neid kallid õpetajad. Maapiirkondades käib hoogne kartulivõtt ja metsad on täis seenelisi. Sügisel muutuvad puude lehed värviliseks ja langevad puude okstelt maha. See meenutab kõigile, et suvi on möödas. Linnud kogunevad parvedesse ja valmistuvad lõunasse lendama. Tihti sajab vihma ja ilmad lähevad järjest külmemaks. TALV on kõige külmem aastaaeg. Talvekuud on detsember, jaanuar ja veebruar. Maapinda katab lumine kasukas ja veekogusid jäine kate. Lapsed saavad hullata lumehangedes, ehitada lumemehi ja lumekindlusi. Saab suusatada ja uisutada, kuid vahetevahel on käre pakane ja esineb tihe lumesadu. Talv on ka aasta kõige pimedam aastaaeg. Talvel on inimesed ka tihti peale haiged, köhast ja nohust rääkimata. . , . , . , . - ,
Aastaaegade vaheldumise mitmekesisus Juhan Liiv ja Lydia Koidula aastaaegadest luuletuste võrdlus Aastaajad lähevad märkamatult teineteisest üle. Kõik juhtub kiirelt ja silmapaistmatult. Loodus tahaks end justkui salaja muuta, nii, et keegi sellest aru ei saaks. Tema maalilisust ja ilu tahavad kirjanikud oma luuletustes välja tuua võimalikult palju. Läbi luuleridade on looduse rikkalikkust ja võimu ning muutusi hea näidata. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva biograafiaga isik. Mõlemad luuletajad on kirjutanud palju loodustemaatilist luulet. Liivi loodusluule on koondunud aastaaegadele, enamasti sügisele: ,,üle külmetanud / sügisese maa, / palja metsade, / tules nutvate..."
/ Et veel nii palju õnne näeksin, / Nii palju õisi näha saaksin, / Ei eile seda uskunud." Kevad toob endaga kaasa palju õnne, mida ei oskagi kohe oodata. Aga see ongi ju tähtis, et inimene õnnelik oleks. Igatahes süstib kevad meisse igati positiivsust. Kahjuks ei jää kõik see rohelus ja värvideküllus siiski igaveseks püsima. Lõpuks saab ka suvi läbi ja saabub kõle sügis, kus kõik see, mis kevadel alguse sai, kaob taas. Puudelt langevad lehed, ilmad lähevad külmemaks ja tormisemaks, kõik viljad on valminud ning loodus on talve ootel. Nii nagu sügis on vastupidine aastaaeg kevadele, on ka luules räägitud hoopis teistest tunnetest. Minu jaoks tähendab sügis näiteks uue ja pika kooliaasta algust ning kosutava suvepuhkuse lõppu. "Juba kase ladvalt lehti langeb / Kõle tuul käib üle kesamaa, - / Aastakellal rõõmuhääl on lõppend: / Viimseid tunde hakkab lööma ta." Nendes sõnades peegelduvad rohkem nukrad tunded
- Jaanipäeva vihm toob märja lõikusaja. - On juuni esimene pool kuum ja põuane, siis on teine pool ja osa juulitki vilu ja vihmane. - Lõpetab kägu kukkumise enne jaani, tuleb talv varakult; kui pärast jaani, siis hilja. - On juuli algus põuane, siis lõpp vihmane. - Soe ja kuiv juuli külm ja selge jaanuar, vilu ja vihmane juuli soe ja sajune jaanuar. - Kõige tugevamad äikesed esinevad juuli lõpus. - Põhjatuuled ja udused ilmad augustis tähendavad sooja ja kuiva septembrit. - Kui august tuuline, siis sügis lühike ja talve esimene pool käre. - Kui augustis palju äikest, siis talve teisel poolel palju tuisku. - On septembris tugevaid torme, siis tuleb neid ka talvel. - Kui septembrikuus sajab, siis on jaanuaris lund küllaga. - Sooja septembri järel tuleb pikk talv, jaheda järele külm talv. - Palju pähkleid ja tammetõrusid ennustavad pikka talve ja sellele järgnevat viljarikast suve.
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb
Ehkki võilill sisaldab mitmeid mõrusid aineid, söövad enamik kodu- ja ka metsloomi võililli meelsasti. Võilillelehed võivad olla isegi meelistoiduks, näiteks küülikutele. Siiski on võib- olla hea teada, et mõnel loomal võib väga rohke võilillede söömine isegi mürgistuse esile kutsuda. Ei üle ega ümber ei saa aga tõsiasjast, et võilill on umbrohi. Ta võib paljuneda nii seemnetega kui ka juuretükikeste abil. Nii on võililledest väga raske lahti saada. Mais-juunis võivad ilmad olla veel üsna jahedad, pilves ja vihmased.Seetõttu on võilillel kombeks oma uhked õisikud niiskuse ja külma eest sulgeda. Kui päikeseloojangu ajal mõnda aega ühe koha peal istuda ja võililli jälgida, võib näha, kuidas õisikud pannakse lausa meie silma all hoolikalt kokku. Võilill on väga tülikas umbrohi nii aiapidajale, põllumehele kui ka linna haljastajale. Igast lendavast viljast areneb uus väike taimeke, kes kasvatab kohe tugeva ja sügavale ulatuva
Refr: Siin ta on, vana jaam, millest kord astusin maailma õnne tabama. Tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele, rattad laulsid sama viit. Ja võtan kohvri ma, on sama lihtne ta, nii nagu lahkudes, mil rong mind ära viis. Pea ukski avaneb, mus miski ärkab taas, veel hetk ja olengi vanas vaksalis. Refr: Siin ta on, vana jaam, millest kord astusin maailma õnne tabama. Tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele, rattad laulsid sama viit. Perroon mu jalge all on rohtu kasvanud. Näe, vana kell käib seal, kuid aeg on ikka uus. Mis teada saanud ma, kas taband unelma või kõik on jäänud nii vanas vaksalis? 35 Refr: Siin ta on, vana jaam ... Viimane mohikaanlane Uinub taas kauge lääs, ammu must taeva ääs, lõkke ees, hambus piip, rändurmees mõtleb siis. Refr. Kes nägi siin kord viimset mohikaanlast uhket ja sirget, sõjakirves käes? Kes nägi siin kord viimset mohikaanlast,
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Luuleanalüüs -Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõik alust, algust ja tuge. Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma esimese idu / ja viinakuuni kestab siis see pidu - / nii kaua maitseda mul antud luba!" Elujaatavalt kiidab ta taevani kevade, imetleb suve ja talvel jääb puutumata selle hallusest, peites end unistustes. "Vist elus kaunimat ei olegi kui - ootus, / sest suveks valmistuma juba algan / ja talve tulisemalt maha salgan." Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu isegi unenäoline. Ta näib hõiskavat koos särava päikesega, torm
Luuleanalüüs Paul-Eerik Rummo ,,Saatja aadress" Paul-Eerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas ning ta on Eesti kirjanik ja poliitik. Tema isa, Paul Rummo, on samuti kirjanik. Paul-Eerik Rummo isa suri 1981 aastal. Paul-Eerik Rummo õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Ta on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, veel on ta olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja ka poliitik. Rein Veidemanni sõnul Paul- Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset. 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati ära. Keelati ära sest, sellel ajal oli Nõukogude aeg. Kuid lõpuks ilmus tervikuna see ikkagi 1989. aastal. Selles kogus Paul-Eerik Rummo loobus oma traditsioonilisest luuletamistavast. Ta hakkas
Minu enda tehtud luuletused!!! 1. Jeesus sinu eest kord elu andis , rippus ristil pimeduse sees. Sinu patud kik siis lunastas ja andis , ennast ra , igavese elu veeks. Neid on kolm sa tea ja samas ks , Isa , Poeg ja Phavaim. Kui Neid had , kui neid nuad , antakse ka sulle ettetundmis Aim. Inimhing , kes plgab Taevaisa , teda ootab haud ja surmatee aga mina otsisin ja leidsin , Jeesus kitsas aga ainus ige tee! Kord teid kutsutakse kohtu ette kui te ei vali kitsast teed. Hbi , valu jb te ktte , teie pisaratest Isa Jrve teeb. Autor: I. Viilver 2. Julud Juluvana teel on siia; et meid lapimaale viia. Lastele toob ta kinke; istumiseks laob ka pinke. Kommi toob ka pkapikk; ise on ta hsti virk. Autor: Alvaro-Mati Viilver 3. Julu pidu Nd algab julupidu; kohale tormab vike tigu. Kas kohale ma judsin?; ikka paadiga ma sudsin. Sisse astuski julumemm; tervitusi saatis lumememm. Kohale judis ka julutaat; kaasas tal paat. Autor: Alvaro-Mati Viilver 4. Snnipev On ks tore pev; see on snnipev
Luuletajale paslik: sooserval asuv külkaküla Ahunapalu, kus elas ja töötas HendrikVisnapuu ca 100 aastat tagasi. - Kaido Einama (admin) HendrikVisnapuu elulugu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varam
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
endale sõbrad ja ei olnud enam nii üksik. Aga suvi läks mööda ja tuli talv. Nüüd pidi Ain kooli minema. Tänu sellele et Ain koolis sai käija nägi ta hoolimata keelust oma venda Peeti. Kuid ka talv sai läbi ja nad pidid hüvasti jätma. Kevadel jäeti kool seisma ja kõik lapsed rändasid karjaga haljastele aasadele. Ainult Ain oli kurb sest ta sai viimast korda oma vennaga mõisa sillani kõndida. Vahepeal läksid ilmad ilusamaks ja Junkru-Olga jalutas nukuga väljas. Ja muidugi ei puudunud ka Ain sellest seltsist. Kuid ükskord sai Ain kokku Helene noorema venna Adelberdiga, kes hakkas Aini käest iga suguseid küsimusi küsima kust ta elab , kes ta isa on ja kes ema ja mis tal Olgaga asja on? Lõpetuseks küsis ta Aini käest kas ta lugeda oskab Ain ütles et oskab aga seda kirja mida Adelberg tal lugeda käskis seda ta ei osanud. Seepeale küsis Adelberg kas ta tahab seda õppida
Vara Põhikool Luuletuste raamat Loovtöö Koostaja: Alar Visse 8. klass Juhendaja: Eleene Sammler Vara 2014 Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................3 1.LUULETUSED .................................................................................................................................. 1.1. MINE ÄRA...................................................................................................................................5 1.2.NOOR-EESTILE............................................................................................................................6 1.3.MULGIMAAL............................................................................................................
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
"Mängime neid mänge" 1990 ÜMBRUSE HÄÄLTE KUULATAMINE Linnas oleme nii harjunud ümbritsevaid helisid ignoreerima, et enamasti ei pööra tastahelidele vähimatki tähelepanu. Ümbruse häälte kuulatamine on kena, vaikne ja rahustav tegevus, mis sobib selleks puhuks, kui laps on erutatud või tujust ära. mida teha Jalutage mööda tänavat ja minge parki. Kuulatage liikluse hääli ja neidki, mis pole seotud liiklusega: linnulaulu, kõrgel lendava lennuki häält, langenud lehtede sahinat jalge all, puude kohinat tuules ja võõra maja aknast kostvat muusikat. Kui olete parki jõudnud, kuulatage sealseid hääli: laste kilkamist, partide prääksumist, muruniiduki mürinat.
Linnulaul meie hinges Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus Marie Under (1883 - 1980) - eesti luuletaja. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Henrik Visnapuu (1890 - 1951) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Mõlemad luuletajad on väga palju tuntust kogunud ka ajakirjanduses ja nad kuulusid rühmitustesse. Under on kogunud tuntust väga palju ka loodusteemaliste luuletustega, kuid Visnapuu on jäänud selle mõttega rohkem tagaplaanile. Luuletajad kirjutasid ilusaid ja kauneid värsse loodusteteema jäi mul seekord kõige rohkem südamelähedasemaks. Marie Under armastas Eestimaal ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi talle südamesse kevad, mis pee
Noh, kes oleks arvanud, et Jumala poolt välja 16 valitud inimesed osutuvad sakslasteks? (Aias on Ljubov ja Varenka end pingile istuma sättinud. Varenka tõuseb otsustavalt püsti.) VARENKA: Ma lähen küsin ta käest! LJUBOV: Ei! VARENKA: Jää siia istuma, ta võib sind siin näha lugemas. LJUBOV: Ma ei kavatse tema jalge ette viskuda. VARENKA: Lase oma juuksed natuke lahti. LJUBOV: Varenka, ära hakka... VARENKA: Ma ei hakka, ma ei hakka. (Varenka lahkub. Ljubov istub ja avab oma raamatu.) STANKEVITS: Seesmine elu on reaalsem, on täiuslikum kui see, mida me nimetame reaalsuseks millel pole minu vaatlustest sõltumatult mingit tähendust. (Teeb pausi, et vaadata.) Ma vaatan aknast välja. Milline
Jevgeni Onegini sisukokkuvõte: Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen. Endisest elupõletajast oli saanud mõisnik, kes hakkas tegelema talupoegade küsimusega ning andis neile lahtisemad käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest vabastamise temaatika õhus oli. Onegin kaldus kõrvale ka aristokra
Meil on päkepikud käinud --- --- aga mina neid ei näinud Jõuluõhtul keegi ukse taga Jõuluvana aeg on käes nägin ainult kingipakki röhitseb, et õu siis kajab laste soovid ammu peas nüüd ma hüppan rõõmust avan ukse, vastu vahib läheb, kingikott on käes lakke jõulutaat kel kaenlas hani milles mänguasjad reas tänama pean jõulutaati --- --- sest tema ju need kingid saatis Jõuluvana seisab Kingid kuuse all on reas --- seisab ja seisab piparkoogi lõhn on hea. Taas kord saabub jõulumees ikka veel seisab olge lapsed tasa,tasa seljas kott ja habe ees las ta siis seisab kohe tuleb jõuluvana ta on omamood mees
jõuab, hakkab veekogudel jää sulama). 2. Linavästrik minevat soojale maale kure tiival. 3. Kui linavästrik enne jüripäeva jää katki sõtkub, siis kasvab sellel aastal hirmus hea lina (Viljandi). 4. Enne ei minevatki jõgi lahti, kui västrik pärale jõudnud. 5. Västrik lõhkuvat oma pika sabaga jää puruks. 6. Linavästrikud tallavad jõed lahti, põrutavad ehk sõtkuvad jää katki. 7. Linavästrik on jäälõhkuja, sest kui ta väljas, siis jää laguneb, ilmad on sedavõrd soojad. q Henrik Visnapuu Kuldnokk tuli, üle kõndis, lõo lendas, laulu kandis, hänilane pildus hända. Siis lõi oras haljendama, kraaviperved tegid sama. Nii kõik kevadesse rändas. q Mart Raud Västri, väike väle lind, küllap tunnen sind: teised nii ei lenda, rända ega viska hända. q Linavästrik Peep Ilmet Võbeleb saba ning nõelub nokk teeveeres putukaid tokktokk-tokk. Hoiab just nii pikka vahemaad, nii et sa teda kätte ei saa.
ERNI d9 / 2011 Märka ja pane kirja, mida Johannes Barbarus oma ajastu kirjanduses ja kultuuris nägi. Probleemid ja millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Johannes Barbarus Meie kirjandusloomingulik staatus quo Johannes Barbarus leiab, et kirjandust on ajalehtedes vähe kajastatud, selle asemel on seal rohkelt uudiskirjandust ja muud ,,rämpsu", mis muudab iga ajalehe sisutühjaks ja mõttetuks. Ka kirjanikke endid on vähe, kõikjal on tühjus. Inspireeritust pole, on vaid faktid ja klats. Johannes Barbaruse soovitus on pöörata tähelepanu kaasajale ja ümbritsevale. On tekkinud suurlinnad, bensiini kasutuselevõtt jms, mis just kui annaks uut mõtteainet loominguks. (Ta väitis, et paljud kirjanikud olid vahetamas oma kirjanduszanri, muutuste ja uuenduste märkamine aga tagaks nende säilimise. ) Kirjanike eesmärgiks on teenida palju raha, see pärsib aga kirjandust ja kultuuri. Veel leiab ta, et kirjanike missiooniks ei ole sugugi tulevastele
Kui ma kunagi ta välja kutsusin. Ütles ta mulle seda, et ma meeldin talle aind sõbrana. Meil on nii palju ühist. Me tahame sama moodi endale elu kaaslast. Kuigi ta vaata mind kui aind sõpra. Kas on siis nii raske jah öelda. Naised aind vaatavad pahasi poisse. Nii nad ei saagi nad endale normaalset elukaaslast. 2.9. Suve päev Suvel päike paistab taevas. Ilmad soojad ja nii ka läinud vaevad. Ujumas käidud ja kool ära lõppend. Vahel aga on ilmad liiga kuumad, ning ujumis kohad kinni. Siis istun kodus kirjutan riime. Mõtlen ka vahel talve mõtteid. Talvel oleks palju parem. Vähemalt pole palav. 6 2.10. Igavus tappab Mina istun kodus akna ees. Vaatan välja ja mõtlen mis ma nüüd teen.
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
välja sulanud. Alles möödunud suvel tuli välja, et ma ei seisnud seal võsa varjus mitte emaga, vaid vanaemaga, ja et me ei seisnud seal mitte sugugi selleks, et küüditamist vaadata, vaid et vanaema oli mures ja ootas ema koju. Ema oli ennist pahaaimamata läinud sinna talusse tühja piimanõud ära viima ja ei tulnud enam tagasi. Hiljem selgus, et ta oli kinni peetud, kui küüditajad tulid. Teda oleks koos majarahvaga ree peale pandud ja minema viidud, aga seal juhtus olema üks omaküla mees, kes teadis, et ema pole sealt talust ja et tal on kodus väike laps. See mees, kes oli küll veendunud kommunist, kuid uues võimus pettunud, nõudis, et las see tüdruk läheb, ja tema sõna peale lastigi ema lahti. Nii ma nägingi oma ema uuesti, ilma et ma eluaeg oleksin teadnud, kui noatera peal see tookord oli. Kõige rohkem üllatas mind see, et see asi ALLES NÜÜD välja tuli! "
Johannes Käis (1885-1950) 30.september.2010 Elu ja tegevus 26. detsembril 1885. aastal sündis Võrumaal Rosma külakooliõpetaja Peeter Käisi peres tulevane pedagoog ja kooliuuendusliikumise juht Johannes Käis. Oma õpinguteed alustes Johannes isa käe all Rosma külakoolis, aastatel 1897-1899 jätkas õpinguid Põlva kihelkonnakoolis ja 1900-1903 Võru linnakoolis. 1903 sooritas Johannes Käis Pihkva gümnaasiumi juures kreiskooliõpetaja kutseeksami ning asus tööle Lätimaale Limbazi linnakooli (1903-1906). 1904. aastal lõpetas Käis eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. Järgnesid töökohad õpetajana Valmiera linnakoolis ja tütarlastegümnaasiumis (1906-1911), 1911. aastal Riia Peeter-Pauli linnakoolis ning 1912-1917. aastal Riia Aleksander I gümnaasiumis loodusõpetuse õpetajana. Johannes Käis pani aluse Eestis loodusõpetuse metoodikale ja koolifenoloogiale ning propageeris kooliaedade kujundamist. 1918. aastal lõp
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
Direktor vaatas lastele, kes olid sokki puutunud, otsa ja muigas. Siis helises kell ja asi oli lõpetatud. Ei noomimist, riidlemist ega midagi. Vanaema lõpetas Käina koolis kaheksanda klassi ning läks edasi Kärdla Keskkooli üheksandasse klassi. (aastal 1963) Siis oli koolivorm selline: sinisetriibuline pluus, pikkade käistega, tumesinine pihikseelik. Vahetusjalatsid olid kohustuslikud. Nendega ei tohtinud õues joosta, ainult siis, kui oli kevad ja sügis, ning kuivad ilmad. Korrapidajad kontrollisid seda, ega vahetusjalanõudega õues ei joosta. Kord oli üsna range ning seda rikuti väga harva. Väga harva sai keegi õpetajalt noomida või märkuse. Keskkoolis lõikasid tüdrukud juba juukseid, lokke ei tehtud. Mitte mingisuguseid ehteid ei kantud, väljaarvatud patsipaelad, mis pidid olema korralikult triigitud. Keskkoolis kandsid mõned koolipidudel tagasihoidlikke klaaspärleid. Koolipidudel võisid jalas olla siidsukad, muidu kanti puuvillaseid sukki.
ära soovigi siis muud: Ja valgus ja elutõed. jõulupühi oota! Mihhail Lermontov “Ingel” Leelo Tungal “Pipargoogisüda” Kord lendas üks ingel öölaotuse all, Vana aasta sammub Laul vaikne suul helises tal. vaikselt ajalukku, Kuu, tähed ja pilved – kõik kuulama jäid keerab enda kannul Neid helisid õnnestavaid. ajaukse lukku. Ta laulis, et kaunimat olla ei saa Kõik jääb seljataha - Kui eedeni õndsusemaa, kes see mullust muudaks! Kus haljaste salude lõhnadevoos Kui vaid kõik, mis paha, Kõik patutud vaimud on koos. maha jätta suudaks! Ta kandis üht hinge, veel sündimatut, Tulgu ilus aasta Maailma, kus mure ja nutt. küünla valgusvuhus! Ja jäädavalt noorele hingele siis Pipargoogiraas ta Jäi kõlama põue see viis. pisikeses pihus Ja ringi uustulnuk all laotuse käis,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
