1) Kalad Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Läänemeres elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsusetõttu saavad ka seal elada. Seal elab ka sellileid kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres järglasi, kuna siin on liiga väike soolsus. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk. Räim · Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi · Toiduks plankton · Koeb kevadel 115 m sügavuses · Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks 3 Kilu · Elab Läänemeres kõikjal · Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu · On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega
tingimustega ilmsiks veel üks lisatakistus: sigimine on võimalik ainult sellise soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhja-le ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed pelaagiliste marjateradega merelised kalaliigid, seejuures on enamik neist väikse arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. MEREKALAD 1. RÄIM on heeringa kääbustunud alaliik, kes esineb Läänemeres. On heeringast väiksem ja on väiksem selgroolülide arv. Osa räimikoeb kevadel osa sügisel. Vastavalt sellele nim neid kevadkuduräimedeks ja sügiskuduräimedeks. Viimased erinevad teineteisest ka eluviisi, käitumise jt. Tunnuste poolest.
Isegi õhuke õlikirme veepinnal põhjustab lindude vältimatu surma. Seepärast nimetatakse merevee reostamist laevaõlidega õlikatkuks. Läänemerel on selle reostuse ohvriteks tavaliselt aulid. Õliga kokku puutudes linnu sulestik märgub ja külm vesi tungib linnu kehani. Jahe merevesi põhjustab kehatemperatuuri kiiret alanemist. Vett täis imbunud sulestik uputab linnu. Kalad Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, tuntumad on kilu, tursk, lest, lõhe, meriforell, angerjas. Seal elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsuse tõttu saavad need ka seal elada. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Mõnest Läänemere piirkonnast püütud kalad võivad sisaldada liiga palju mürgiseid ühendeid. Ka plaanitav Nord Streami gaasitoru ei jäta mõjutamata ühtegi kalaliiki, seda just ehituse käigus.
Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. · Tüüpiline merelind · Pesitseb maismaal kolooniatena · Toiduks on karbid ja pisivähid · Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemerest. Eesti rannikul vähearvukas. · Kurvitsaline · Häälitseb kimedalt · Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel · Jalad lühikesed · Pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul; Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune. · Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. · Tüllaste sugukond: merisk e
Botnia ja Soome lahest avastatud niidirullisuurune Ameerika vetest pärit võõrliik kammloom võib soodsate asjaolude kokkulangemisel Läänemere kalade (eelkõige räime ja kilu) toidulaua mõne aastaga tühjaks süüa. Meritäht Madutäht Kalad Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Kilu Elab Läänemeres kõikjal Püügikala, millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu Kaladest veel tursk, lest, merihärg, tuulehaug, makrell jne. Merivarblane Linnud Hank, kivirullija, alk, pardid, kajakad, västrikud, merisk, lauk, luiged jne. Merisk Imetajad Viigerhüljes, hallhüljes, pringel e. Seakala (kuulub delfiinlaste sugukonda) Viigerhülge poeg Pringel Aitäh!!! Sai läbi!
rohevetikate-, pruunvetikate- ja punavetikate vöönd. Vees kasvavad vetikad vajavad fotosünteesiks päikesevalgust. Sügaval on valust vähem ning vetikad on sellega kohastunud ja moodustavad sügavuse suunas vööndeid.Miks peetakse ainulaadseks?Läänemere taimede ja loomade hulgas on selliseid mere- ja mageveeliike, kes suudavad elada ka riimvees (merikilk, harjasabalane). Taimestikus elavad kõrvuti nii mere- ja magevatele omased liigid. Kaluri võrgus võin olla seega nii lest kui ka järvekala latikasELUSTIKLimused: 1) söödav rannakarp- sinine, piklik koda, eesotsas ahenev, elab kaljusel põhjal, toitub väikeloomadest ning ise on toiduks lestadele ja hahkadele. 2) liiva- uurikkarp- piklik ja paksu kojaga, elab liivasel põhjal, toitub liivaterade pinda katvaist bektereis, räni- ja sinivetikaist. 3) balti lamekarp- valge ja hapra kojaga, elab mudasel põhjal, filtreerib toitu mudase põhja ülakihist 4) tavaline harjasabalane- elab sügavamal mudasel
Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere
vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Hallhüljes Läänemere suurim imetaja · Hallikas toon · 210-330cm · 105-310kg · Toitub enamasti kaladest. Poegib ta jääl või maal. Hallhülge pojad sünnivad veebruari lõpus-märtsis. Algul on pojad abitud ning ei oska ujuda, ilma vanemateta nad hukkuksid. · Hallhüljest ohustab enamasti reostumine, kuna toiduahela lõpplülina koguneb temasse palju mürkaineid. Söödav rannakarp · Tarvitatakse söögina · Ta poolmed on pealtpoolt mustad või tumesinised, mis eestpoolt teravalt ahenevad. Viigerhüljes · Viigri koon on lühike ja töntsakas. Ta toitub peamiselt kaladest. Poegib veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas. Sinna jääb ta mõneks kuuks. Tavaliselt on viigril 1 poeg, haruharva rohkem. Poeg on juba paari päeva vanuselt võimeline ujuma. · Ta on looduskaitse all · elab rannavetes · 1-1,8m · kuni 100 kg · Haruldased
TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU............................................................................................................................................ 5-6 3. LEST......................................................................................................................................... 7-8-9 4. TURSK................................................................................................................................ 10-11-12 5. LÕHI................................................................................................................................... 13-14-15 6. LÄÄNEMERI................................................
rühma üle. Edukad isasloomad võivad paarituda 210 emasega. Imetavad emased ja valitsevad isased sigimisperioodi vältel ei toitu; emastel kestab see periood tavaliselt umbes kolm, isastel aga vahel kuni kuus nädalat. Pärast paaritumist lähevad hülged laiali ja rändavad toiduotsinguil ulatuslikult ringi, harilikult avamerel. Läänemere hallhüljeste toiduks on mitmed kalaliigid, peamiselt räimed, tursad, lest ja lõhilased, süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Toitumiseks sukelduvad nad 3070 m sügavusele ja võivad sinna jääda rohkem kui 20 minutiks. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Toiduahela tipplülina ei ole täiskasvanud hallhülgel looduslikke vaenlasi, siiski ohustab liiki sellel põhjusel eelkõige Läänemere reostumine. Kuna
0sades. Pruunvetikad. Pruunvetikad 0n enamasti pruunid. PÕISADRU. Tuntuim ja suurim pruunvetika liik 0n põisadru. Punavetikad. Punavetikad kasvavad merepõhjas sügavamal kui pruunvetikad. Läänemere selgr00tud l00mad ja kalad. Läänemere selgr00tute l00made tüüpilised esinejad 0n kirpvähilised ja merepõhjas elavad karbiliigid , nagu söödav rannakarp , balti lamekarp ja söödav südakarp. Läänemere 0lulised kalad 0n kilu , räim , lest ja tursk. Karbi Söödav rannakarp. Karbi p00lmed 0n pealt mustjad või tumesinised , eest0tsast teravalt ahenevad. Eesti leiduv karbi suurus kuni 3 cm. Oluliseks toiduks hahkadele ja lestadele. Balti lamekarp. Balti lamekarp p00lmed 0n siledad ja valged või r00sakat t00ni.
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
Eesti Mereakadeemia LÄÄNEMERI JA LÄÄNEMERE KALAD KILU, RÄIM, TURSK, LEST, LÕHE Referaat Juhendaja: Õppeaine: Avamerekalur Tallinn 2014 1. Läänemere iseloomustus Läänemerd (koordinaadid: 59° N, 21° E) tuntakse ka kui Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd. See on
Ta võib moodustada omaette kooslusi.Punavetiktaimedest on tuntuim agarik, mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud zelatiini. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage.Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp, liiva-uurikarp jpt.Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. 5 Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. Läänemere sadamad
Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, mis osaliselt pärinevad järvedest ja jõgedest, aga mere madala soolsuse tõttu saavad ka siin elada. Siin elab ka kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres vee madala soolsuse tõttu järglasi ja on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk, mis on ka kõige püütavamad liigid. Läänemeri Läänemeri, Euroopa ja selle poolsaarelise osa Skandinaavia vahel asuv Atlandi ookeani 2 2 2 sisemeri; 365 000 km (teistel andmetel 373 000 km ), koos Taani väinadega 386 000 km , koos 2 Kattegatiga 420 000 km , suurim sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000
Merevormidest esinevad Läänemres ainult kõige avarasolsemad, kes taluvad veesoolsuse tugevat vähenemist. Peale merevormide kuulub Läänemere põhjaloomastiku hulka veel ka riimvee -ja mageveevorme. Magevee vormid on siiski piitatud levikuga, asustades peamiselt väga madala soolsusega rannapiirkondi,lahesoppe ja jõgedesuudmealasid. Karbid: Läänemeres elava kümmekonna merekarbi hulgas on tavalisemaid ainult neli, nimelt söödav rannakarp, söödav südakarp, balti lamekarp ja liivauurikkarp. Kõik nimetatud liigid on väga avarasoolsused loomad. Vee soolsuse langemisega kaasnemb karpidel, nagu ka teidtel mereloomadel kääbustumine. Teod: Merelise päritoluga tigusid esineb Läänemeres vahe. Nendest enamiku levik piirdub ainult Läänemere lõuna ja lääneosaga. Mageveetigude enamik suudab elada üksnes tugevasti magestunud meresoppides ja jõgede suudmealadel, kus veesoolsus ei ulatu üle 4 promilli.
Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. Tähtsamaid võõrliike: Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom) karbiline Mytilopsis leucophaeata vesikirbuline Cercopagis pengoi
samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane. Elustik Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetikataimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetikataimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide
Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Kokkuvõte Referaadi koostamisel sain teada palju huvitavaid fakte, mida ennem ei teadnud! Läänemeri oli enne minu jaoks täiesti võõras ning, kui sellest juttu tehti ei osanud ma midagi kaasa rääkida, aga nüüd on teisiti, sain teada palju kasulikku ja huvitavat! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri#Vaata_ka http://www.rahvuslikliikumine.ee/foorum/viewtopic.php?f=75&t=2593 http://www
Läänemere üldiseloomustus Õppejõud Sirje Vilbaste Eesti rannikumere uurimise ajalugu Läänemere uurimine algas 19. sajandil. Esimesed veetemperatuuri ja soolsuse proovid pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. 1840-del aastatel võeti Tallinna, Haapsalu ja Pärnu lahest proove, et määrata vee soolsust. Haapsalu ja Kuressaare olid 19. sajandil tuntud Läänemere kuurordid. Dr Hunnius (1797-1851) avastas Haapsalu lahest ravimuda ja teostas mitmeid mõõtmisi (temperatuur). 1863-67 Dr von Sass uuris Saaremaa ümbruse merevee hüdroloogiat ja hüdrokeemiat. Esimesed andmed Eesti rannikumere (Tallinna, Haapsalu ja Kuressaare laht) fauna ja floora kohta pärinevad Eichwaldilt. Ta publitseeris mitu tööd "Infusooride" leviku kohta. Infusooride alla kuulusid tal mitmed selgrootud, aga ka näiteks ränivetikad. 1874-1880 ilmus Gobi sulest mitu tööd mere makrofloora kohta. Tema andmed pärinevad Vormsi
sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u. 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Läänemeres on palju loomaliike, kes on väljasuremisohus. Läänemere linnustiku viimasel ajal toimunud vähenemist on põhjustanud tõhusamaks muutuva maakasutuse tulemusena sobivate biotoopide ehk elupaikade (eelkõige rannaniitude) kahanemine, suurenenud häirimine, kuna vaba-aja kasutus on biotoopides kasvanud, toitainetega rikastumise tõttu tekkinud põhjataimestiku kadumine
Merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Läänemere osad: soome laht, põhja laht, liivi laht 16. Läänemere põhjataimestik (s.h kolm vetikate vööndit) ja põhjaloomastik. läänemere põhjataimestik: rohevetikad; sinivetikad, pruun ja punavetikad. põhjaloomastik: Okasnahksed. Läänemeres kaks liiki: tavaline meritäht, valkjaspunane madutaht. Merituped, harilik keeritigu, rändtigu, lamekeermene vesitigu, vesiking, punntigu, balti lamekarp, liiva uurikkarp, söödav rannakarp, läänemere südakarp, läänemere krevett, põhjamere garneel, hiina villkäpp-krabi, kootvähk, kirpvähk, põlvikvähk, roheline ja balti lehtsarv, merikilk, vesikakand, meririst, meriseen, meritikker, aerjalalised, keriloom, 17. Läänemere rannikul kasvavad taimed. Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein 18. Läänemeres elavad kalad ja imetajad ning Läänemerega seotud linnud.
tingimustega ilmsiks veel üks lisatakistus: sigimine on võimalik ainult sellise soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhjale ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed pelaagiliste marjateradega merelised kalaliigid, seejuures on enamik neist väikse arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. Kalavarud ja nende kasutamine Kalapüük sõltub väga suurel määral looduslikest eeldustest, esmajoones kalarikkustest ja nende ekspluateerimise tingimustest veekogudes. Selline sõltuvus avaldub eriti selgesti Läänemere kalavarude kasutamisel. Läänemere kalavarud, s. o. kalavarud selles veekogus, ei ole püsiva suurusega, vaid
Meie märgistamistulemused näitavad, et seitsme laskumisjärgse kuu jooksul toituvad Soome lahe jõgedest merre laskunud lõhed Soome lahes. Pooled neist jäävadki sinna, osa aga rändab 1012 kuuga Läänemere lõunaossa, kus esimesel mere-eluaastal on välja püütud 10%, teisel 35% ja kolmandal 17% märgistatutest. Botnia lahe lõunaosast on püütud vaid kolm Eesti märgisega lõhet, üks teisel ja kaks kolmandal mere-eluaastal. Lõhe peamised toiduobjektid meres on kilu ja räim. Rikkalik söögilaud tagab kala kiire kasvu. Ühe kuni viie aasta möödudes pöörduvad lõhed tagasi kodujõkke, otsides õiget suunda päikese, hoovuste ja maa magnetvälja abil. Jõe suuet aitab leida erakordne lõhnamälu ja haistmine. Lõhe levik. Maailmas on lõhe looduslikult levinud vaid Põhja-Atlandil ning viimasega Põhjamere ja kitsaste Taani väinade kaudu napis ühenduses olevas maailma suurimas riimveekogus Läänemeres
3 juures). Maksimumi saavutab veetemperatuur juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 16-17°C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18-19°C. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Kahjulikud ained, raskemetallid, PCB ja DDT räimes Soome Mereuurimise Instituut on jälginud raskemetallide ja PCB- ning DDT-ainete kogunemist räime organismi ja selle seost räime vanusega. Uurimus näitas selgelt, et leiab aset elavhõbeda ning PCB ja DDT-ainete kontsentreerumine ning et kümneaastasel kalal on nende ainete sisaldus koguni kuni viiekordne võrreldes kaheaastastega. Kliimamuutus mõjutab Läänemerd
kõrge koonu järg. Täiskasvanud isendi pikkus on 1,6-2,6 m. Isased võivad kaaluta 300-315 ja emased 150-200kg. Karvastiku värvus varieeruv, mitmesugustes värvitoonides helehallist kuni mustani, emased on enamasti heledad ja vähem laigulised. Vastsündinud hülgepoja karv on kollakasvalge. Hallhüljes on levinud Barentsi, Lääne- ja Põhjameres. Kõige idapoolsemaks levikualaks on Valge mere kael. Eestis esineb hallhüljest Lääne-Eesti saarestiku ümbruses, Soome lahe kääneosas ja Riia lahes. Arvukas levik sõltub toitumistingimustest ja jääoludest. Kevadel siirduvad hallhülged koos triivjääga Soome randa ning edelapoolsetesse vetesse, osa aga jääb meie avavetesse. Eluviisilt on hallhüljes läänemere hülglastest kõige ulgumerelisem. Elupaigaks on suurem osa aastast avameri ning rannikust kaugemal asuvad saared ja laiud. Talvel elutseb jää servaaladel ja pankadel
Pringel tunneb end koduselt kaldalähedastes ning madalates merepiirkondades. Toitu hankides sukeldub ta tavaliselt 2060 meetri sügavusele, kuid on võimeline sukelduma ka kuni 200 meetri sügavusele. Paljunemine ja toit: Suguküpseks saab pringel 3-4-aastaselt ning poegib igal aastal. Läänemeres paarituvad pringlid augustis ning emane kannab poega 1011 kuud. Läänemeres sööb pringel peamiselt räime, kuid toiduks on talle ka on kilu, tursk, angerjas ja lest. Ööpäeva jooksul sööb pringel 36 kilo kala. Eluolu: Loomult on pringel pelglik ning hoidub paatidest eemale. Seetõttu on teda raske vaadelda. Ta elab kas üksi või väikestes, 210 isendist koosnevais rühmades. Samas võivad nad rännakuteks või headesse toitumispiirkondadesse sattudes koguneda vahel isegi mõnesajalisteks parvedeks. Erinevalt delfiinidest ei hooli pringlid teiste hammasvaalaliste seltskonnast.Maailmas võib kohata vähemalt nelja pringlite alaliiki.
Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest jatursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas
ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel kümne, Soome lahes kuue ja Liivi lahes kolmenelja meetrini. Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene. Vee soolsus ei ole sobiv ei magevee- ega ookeaniliikidele. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Läänemere ökoloogiline seisund Läänemeri on kümmekond tuhat aastat vana. Inimasustuse ajalugu siin kallastel ei saa merest vanem olla, kuid inimpõlvega võrreldes on meil auväärselt pikk ühine minevik. Aastatuhandeid oli meri rannikul elavate rahvaste ühendaja ja lahutaja, kaubatee ja kalalett. Merega kõrvu elamine just kerge ei olnud vetevallale maksti andide eest laevades, meremeestes ja uputatud linnades maksu. Merele ei läinud meie
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kas
1. Eesti hülged 1.1. Viigerhülge üldiseloomustus Viigerhüljes Pusa Hispida (Joonis 1 - Viigerhüljes e. Pusa Hispida). Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavast hülgeliigist. (Tabel 1 - Viigerhülge süstemaatiline kuuluvus) Viigerhüljes on hallhülgega võrreldes väiksem, tumedam, pontsakama kehakujuga, ümarama koonuga ja keha külgedel on tal heledad silmalaigud. Viiger kasvab harva üle 100 kilo raskuseks ja on sellise kaaluga maailma väikseim hüljes.1 1.1.1. Eluviis Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemere ning Saima ja Laadoga järved. Ta eelistab Läänemeres elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel Viigerhülged on varjulise eluviisiga, pigem üksi või väikeses seltsis elavad loomad, kes inimesest eemale hoiavad. Viiger on väga paigatruu, täiskasvanud loomad ei hulgu nii laialdaselt ringi kui hallhülged
Selts meripuugilised. Sugukond võldaslased. VÕLDAS. (paks lame pea, kole kala) Läänemeres enamlevinud kalad. 12 Selts heeringalised. Sugukond heeringlased. KEVADRÄIM Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. SÜGISRÄIM. KILU. Kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala.
mändvetikas. -pruunvetikad – sageli ainsad taimed sügavamatel aladel – Eesti vetes kuni 30m sügavusel. Kividele kinnituv keelvetikas kasvab kuni 10m sügavuses. -punavetikad Rannas ja saartel kasvavad taimed. Merikapsas- kasvab veepiiri lähedal nii, et juured ulatuvad merevette. liiv-vareskaer – pikad kitsad lehed, 3. Läänemere loomastik. Zooplankton- ripsloomad, meririst, meriseen Põhjaloomastik- okasnahksed, merituped kalastik- lest, räim, tursk, tuulehaug linnustik- kajakalised imetajad- viigerhüljes, hallhüljes Merelised, riimvee- ja mageveekalad. Video: Upton, N. 2004. „Läänemeri - üllatuste meri” Läänemeri – üllatuste meri 3.Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? Laevad, ümbruses elavad inimesed, settinud mürkained, koldvetikad, tsüanobakterid, talvine jääkate, soolsus – osadele soolane, teistele mage. 4.Millised keskkonna saasteained ohustavad Läänemere elustikku ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
