Kuulamine põhineb alljärgneval: mõista kedagi nautida kellegi seltskonda saada midagi teada pakkuda abi või lohutust. . 1. Võrdlemine. Raske on kuulata, kui võrdlete kogu aeg, kumb on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem, -teie või vestluskaaslane. 2. Mõtete lugemine. Mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda, ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb 3. Vastuseks valmistumine. Teil pole aega kaaslast kuulata, kui mõtlete, mida te talle järgmiseks öelda tahate. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. 4. Sõelumine. Sõeludes kuulete vaid osa partneri jutust, ulejäänu aga lasete kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis te ei mäletagi, et teile midagi sellist öeldi. 5. Siltide kleepimine. Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristite mõttes oma vestluskaa...
Suhtlemistasandid (Laps, Täiskasvanu, Vanem). Too näiteid oma elust, kus oled kasutanud rööpseid ja ristuvaid tasandeid. Millist tasandit kasutad oma elus kõige rohkem? Kontakti loomine, hoidmine ja lõpetamine. Kirjelda, kuidas Sa seda teed. Kas on raskusi? Kui jah, siis milliseid? Iseloomusta oma kuulamisoskust. Millised on Sinu enim kasutatavad kuulamistõkked ? Kellega ja mis teemadel rääkides kasutad kõige sagedamini kuulamistõkkeid (nimeta milliseid)? Käitumine konfliktsituatsioonis. Tuleta meelde mõni oma konflikt ja analüüsi seda. Millised olid Sinu vajadused, mida tundsid, mida mõtlesid? Kuidas lahendasid? Küsi lähedaste arvamust oma suhtlemisoskuste kohta. Kas midagi oli Sinu jaoks üllatavat või oli kõik ootuspärane? Põhjenda!...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundm...
Aktiivne kuulamine ja kuulamistõkked Aktiivne kuulamine kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: Näiteid: • võrdlemine, • samastumine, • väitlemine, • unelemine, • enda pöördumiseks ettevalmistamine, • „sildistamine“, • nõuandmine, • õigustamine, • teema vahetamine....
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -3- SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulam...
Minu kuulamisoskused Kuulamistõkkeid kasutan kõige sagedamini nendega, kes mulle ei meeldi ja tihti ka mõndade tüdrukutega. Kuulamistõkkeid kasutad tüdrukutega "sebimise" teemadel (üritana alati uut vastust tema jutu ajal juba välja mõelda , mõtete lugemine, sõelumine ja takka kiitmine). Inimestega kes mulle ei meeldi kasutan teisi kuulamistõkkeid( Silpide kleepimine, unelemine, nõuandmine, oma õiguse tagaajamine ja teema vahetamine ). Vanemad on küll aru saanud, et kasutan tihti kuulamistõkkeid. Näiteks tihti üritan ma teemat kõrvale juhtida, kui on mingi minu jaoks ebameeldiv teema käsil ja tihti ajan oma õigust taga ning ma kasutan ka samastumist väga tihti, kuna mul on juba praeguse eluaja peale palju juhtunud. ...
LÄÄNE- VIRU- RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majanduse õppetool KUIDAS OLLA HEA KUULAJA Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Sageli me küll kuulame, ent tegelikult ei kuule. Sellest võib tekkida väga palju probleeme, kui teineteisest õigesti aru ei saada. Tänapäeval on see suur probleem, et inimesed ei oska teisi kuulata, nad mõtlevad hoopis millelegi muule, sellepärast peaksime me õppima paremini teisi inimesi kuulama. Sageli ongi nii, et me teisi inimesi tegelikult ei kuula ja võib olla teine osapool saab sellest aru ja mõlemale poolele võib jääda hinge pettumus ja süütunne. Mina sooviksin arendada oma kuulamis oskust, sageli ei suuda ma sellele keskenduda. Kuna raamatupidaja töös on ka vajalik suhtlemisoskus ja meeskonnatöö, siis on hea kuulamisoskus tähtis, et kõikidest asjadest õigesti aru saada. Kuulamine on ka väga oluline paljude elukutsete juures, suhete l...
Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? 38. Mida tähendab parakeel? tähendab sisuliselt kõne komponente eraldivõetuna (rütm, tugevus, tempo, kõla ja häälekõrgus). Inimene reedab parakeele kaudu oma tuju ja olemust. 39. Miks on kuulamisoskus oluline inimkommunikatsioonis? 40. Mis on pseudokuulamine? osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest *saada hiljem ise ära kuulatud *vältida tõrjutu seisundisse sattumist 41. Mis on kuulamistõkked ? barjääri loomine kuulaja poolt (võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, valikuline kuulamine, siltide kleepimine, unelemine, samastumine, nõuandmine, väitlemine, teema vahetamine, oma õiguse tagaajamine, takka kiitmine 42. Mis on aktiivne kuulamine? eeldab täielikku pühendumist 43. Mis on empaatiline kuulamine? on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine 44. Kuidas kuulata efektiivselt...
LUUA METSANDUSKOOL KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Koostaja Katrin Pukk Metsamajanduse kaugõppe III kursus Räpina 2005 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on...
Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine Isikutaju nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju. Isikutaju sõltub - Subjektist (eelarvamused, uskumused) - Objektist (sotsiaalne positsioon) - Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka") - projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted) - varem otsutatu kopeerimine eelarvamused Tagajärg moonutatud tajukujud e. isikutaju Kaosaalne atribuutika põhjuslikkuse omistamine. Me lihtsalt arvame, miks ta käitub nii, nagu käitub. Isikutaju efektid - esmamulje efektid ( - kor...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
Inimene reedab parakeele kaudu oma tuju ja olemust. 35. Mis on pseudokuulamine? Näo tegemine nagu kuulaks, tegelikult kuulad heal juhul ainult poole kõrvaga ja otsid ainult teatud infokildu või infot, et teisel poolel jääks mulje, et teda kuulatakse. Sageli tehakse selleks, et rahuldada mingit kindlat eesmärki: kas vältida teise solvamist või nt leida teise nõrki kohti. 36. Mis on kuulamistõkked ? Barjääri loomine kuulaja poolt (võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, valikuline kuulamine, siltide kleepimine, unelemine, samastumine, nõuandmine, väitlemine, teema vahetamine, oma õiguse tagaajamine, takka kiitmine). Kuulamistõkked segavad suhtlemist, kuna nad takistavad rääkija jutu tähenduste mõistmist. 37. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on teate teema emotsionaalsest tähendusest kõneleja jaoks tabamine....
(Postimes 2010) See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskus...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune...
3 1.1 Aktiivne kuulamine.............................................................................................. 4 1.1.1 Vaikne kuulamine..........................................................................................4 1.1.2 Peegeldav kuulamine.....................................................................................5 1.1.3 Empaatiline kuulamine..................................................................................5 2 KUULAMISTÕKKED............................................................................................... 6 3 KUULAMISTEHNIKAD........................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 11...
35. Mis on pseudokuulamine? Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest saada kas hiljem ise ära kuulatud või vältida tõrjutu seisundisse sattumist. Samuti võib kuulamise ajal inimene liigselt mõelda omi mõtteid, sest on soov hankida teatud infokilde või näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone. Tagamõttena võib olla varjul ka soov hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi. 36. Mis on kuulamistõkked ? Kuulamistõketeks on võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, siltide kleepimine ja unelemine. Lisaks võib veel kuulamistõketeks nimetada samastumine, nõuandmine, väitlemine, oma õiguse tagaajamine, teema vahetamine, takka kiitmine. 37. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. 38. Kuidas kuulata efektiivselt?...
Teemade poolest võin öelda, et kas ebameeldivatel teemadel, millest ma ei tahaks rääkida, väga igava jutu puhul, väga harimatu või labase inimese puhul, inimeste puhul, kelles olen juba varem pidanud kõhklema või sel juhul, kui tahan ka osa saada vestlusest. 2. Millised on sinu enim kasutatavad kuulamistõkked ? Kõige rohkem kasutan unelemist, kuid seda tavaliselt kogemata ja sel juhul peab olema kuulatav jutt väga ebahuvitav, siis ka vastuseks valmistumist, kuna on olukordi, kus tahad kas jätta muljet, et tead või siis ennast välja vabandada, samastumist, kuid seda enamasti tuttavas seltskonnas ja siis kui tõesti mul on öelda midagi, mis minul läheb meelest, kuid eelneval rääkijal on samasugune kõnelemis nn inerts sees. Kõige enam kasutan teema vahetamist,...
Mis on parakeel? Parakeel on kõne vokaalkomponendid sisust eraldi võetuina: hääle kõrgus, kõla, artikulatsioon, tempo, tugevus ja rütm. Parakeele kaudu anname edasi oma tuju ning suhtumist. 27. Mis on pseudokuulamine? osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest *saada hiljem ise ära kuulatud või *vältida tõrjutu seisundisse sattumist. 28. Mis on kuulamistõkked ? Kuulamistõketeks on võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, siltide kleepimine ja unelemine. Lisaks võib veel kuulamistõketeks nimetada samastumine, nõuandmine, väitlemine, oma õiguse tagaajamine, teema vahetamine, takka kiitmine. 29. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. 30. Mis on lähisuhete aluseks...
Minu kuulamisoskused Võõraste inimestega kasutan kõige sagedamini kuulamistõkkeid. Inimesed, kes ei ole otseselt minu jaoks tähtsad ja kellest ma ei ole huvitatud. Aga kuna ma usun, et mul on hea kodunekasvatus siis teesklen kuulamist ja suhtlemist. Aga tuleb ette ka juhuseid, et lähedastega suhtlen sama moodi. Kõik oleneb tujust, emotsioonidest ja paljudest muudest faktoritest. Näiteks vanaema suheldes mulle meeldib teda takka kiita ja mõttelugemine. Tänaval mõne purjus elumehega juttu puhudes kasutan mõttelugemist ja samastumist. Parima sõbraga suheldes kasutan väitlemist, nõuandmist ja võrdlemist. Kui ma tunnen, et minu suhtes ei käituta asualt siis ma seisan enda eest. Ma ei ole väga unistaja tüüpi, ainult kui totaalselt igav on ja aju tahab puhata kõigest muust. Ja vastuseks valmistumine samuti ei töötaks minu puhul kuna ma eriti ei ela tulevikus. Kui ma noorem olin siis mul oli kombeks inimesi sildistada aga mida aeg edasi sed...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...