Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"Kuldsed kuuekümnendad" - 26 õppematerjali

kuldsed kuuekümnendad - mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond, liberaliseerumine, usk positiivsesse tulevikku, üliõpilaste poliitiline aktiivsus-komsomoliorg. 1964-Hruštšovi asemele Breznev, usk reformidesse kadus, tsensuuri karmistumine, süvenes ideoloogiline surutis.
thumbnail
6
doc

Ideoloogiline sula e. kuldsed kuuekümnendad

Ideoloogiline sula e kuldsed kuuekümnendad Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Artur Alliksaar Ühiskonna vabanemine diktatuurist algas tasapisi pärast Stalini surma (1953), kuid selgemad muutused hakkasid ilmnema pärast 1956. aastat, kui Stalini kuriteod ning isikukultus mõisteti hukka. Kurss võeti keskusest (Moskva) vabamale ja vähem dikteeritud poliitikale, mistõttu kasvas tööstustoodang ja paranes olukord põllumajanduses. Kultuuripildis said muutused nähtavaks 1960. aastail, kus aktiivsesse ellu astus põlvkond, kes uskus vabaduse võimalikkusesse ka selles riigis. Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka raa...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
odt

sulaaeg ENSV-s

Stalini surmale järgnes NSV liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonna liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Eriti aktiivelt hakkas tegutsema siseministriks saanud Lavrenti Beria. Senine massiline vägivald vähenes ja juhitavale tööle hakati edendama ka kohalikku kaadrit. See ei kestnud aga kaua kuna 1953.aasta juuni lõpus Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised pandi põlu alla. Sulaaega iseloomustab senise vägivalla osaline heastamine, esmajoones tähendas see vägivallamasina peatamist. Selle käigus heastati osade nn kodanlike natsionalistide head nimed, osad haritlased said võimaluse vaimsest pagulusest pääsemiseks ja taas loovtööga tegelema hakata. Samas ei olnud avalikku vägivallapoliitika hukkamõistu, kuna I. Käbin ei olnud sellest väga huvitatud, räägiti üksnes ,, mõningatest möödalaskmistest" ja seetõttu oli ENSV poliitilise õhustiku sulamine ettevaatlik ja...

Ajalugu
126 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ENSV

Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud ­ komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...

Ajalugu
302 allalaadimist
thumbnail
1
odt

ENSV

Eesti NSV valitsemine: seadusandlik võim ­ ENSV ülemnõukogu Täidesaatev võim- ENSV valitsus Nomenklatuur -- uus klass, privilegeeritud parteiladvik Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkomitee kinnitas. Nõukogude süsteem kasutas seda ühiskonna kontrollimiseks ja suunamiseks. Nõukogude aegsed valimised: formaalsed, sest hääletati ühe kandidaadi poolt. Korraldati, et näidata välismaailmale nõukogulikku demokraatiat. Julgeolekuorganid-NKVD, Julgeolekukomissariaat, KGB, miilits(-siseriiklik korrakaitse, allus siseministeeriumile), kaitseministeerium. Nende mõjuvõimu vähendati sellega, et nad pidid hakkama parteile alluma. Rahvusväeosade likvideerimine: 1956 märtsi algul, kui Gruusia rahvusdiviisi üksused keeldusid välja astumast rahva vastu, kes oli tulnud tänavatele Stalini hukkamõistmise vastu protesteerima. Rahvusväeosade olemas olu võimaldas ka enamikul tollastel ajat...

Ajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Taasiseseisvumine

Esimene katse oli 11. sept. Kus huvid on ohustatud, seal võib pidada ka ennetavat sõda (preventatiivne). Seda sama joont on jätkanud ka C. Rice. 2003 tungisid USA väed Iraaki, algas algul edukas preventatiivne sõda, kuid see takerdus ja nüüd on probleem järgmise presidendi kraes. NLi lagunemine ja taasiseseisvumine. Taasiseseisvumise põhjused: majanduslikud, poliitilised ja ideoloogilised kriisid ­ viis kogu sots süsteemi lagunemisele. Majandus on ühiskonnaalus. NLi majandussüsteem suutis siiski midagi korda saata ­ absoluutselt kõik vahendid liikusid riigi kätte ja see tegi plaani siis. Ka see süsteem lõi mingeid võimalusi. Kui teine pool osutus efektiivsemaks. Vaatamata jõupingutustele suurenes lõhe. Taheti saavutada tööviljakust ­ puudusid stiimulid. Majanduse probleeme ka märgati. Ilmnesid kohe nõukogude võimu alguses ­ NEP ­ riigiturumajanduse...

Ajalugu
211 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Nõukogude Eesti (ENSV)

Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud par...

Ajalugu
690 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Jaan Krossi elulugu

Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi, õppis 1938­ 1945 TÜ õigusteaduskonnas. 1941-1943 Tallinna Linnapanga ametnik, 1943- 1944 sõjaväeametnik Tallinnas. Kevadel 1944 arreteeriti SD poolt, vabanes septembris. 1944-1946 TÜ riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1946-1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais. Aastast 1954 vabakutseline kirjanik Tallinnas. 1992 valiti Riigikogu liikmeks. Helsingi ülikooli dr. phil. h. c., 1989 TÜ dr. phil. h. c. EÜS-i liige alates sügisest 1938, valiti auvilistlaseks 1995. aastal. Kirjanduslik tegevus 1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov...

Kirjandus
123 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Mati Unt

,,Hüvasti, kollane kass" on kirjutatud aastal 1963, just enne Hrustsovi sulaaja lõppu. Tsensuur oli vähenenud. See õhkkond avaldas Mati Undile mõju. ,,Kollane kass" ei ole kindlasti päris kommunistlik teos, vaid balansseerib lubatu ja lubamatu vahel. Kohati isegi tundub, nagu kritiseeritaks seal kommunismi ning Moskva liiga idealistlikku poliitikat. On näha, et kuldsed kuuekümnendad on Unti tugevasti mõjutanud ja juba keskkooliõpilasena kahtleb ta tolleaegses ideoloogias. ,,Kollane kass" kujutab endast arutelu demokraatliku ja sotsialistliku reziimi vahel. Kirjanikku on kasvatatud suhteliselt kommunistlikus vaimus ja temasse ei ole süstitud isamaalisust. Näiteks kui ta läks kodust ära linna kooli, hoiatas isegi ta isa teda Vene võimule vastu astumast. Tuleb välja, et noor Unt oli päris umbusklik. Täiskasvanuna kirjutas ta isegi alla ,,Neljakümne kirjale"....

Kirjandus
228 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajalugu 2- 39-43 ptk.

teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Sealt tuli palju välisturiste. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus Kuldsed kuuekümnendad . täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskond isikuvabaduse, Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. mis omakorda sisenda inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kujunes välja...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Jaan Kross

Sisukord Lk 1- 2 Jaan Kross, ning Jaan Kross ajakirjanikuna Lk 3- 7 Kirjanduslik tegevus Lk 7- 8 Tunnustused, lemmik luuletused. Lk 9 Kasutatud kirjandus Jaan Kross Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (1938­45) ja oli seal kuni 1946 õpetaja (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Venelased arreteerisid ta ning saatsid GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal on ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi abikaasa on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross Kalju lepiku eakaaslane alustas luuletamist Tallinna...

Kirjandus
147 allalaadimist
thumbnail
5
doc

ENSV sõjajärgsed aastad

1944 inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Nõukogulik võimustruktuur. Eesti NSv kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru. Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ja teistest keskasutustest. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli aastatel 1940- 1951 Arnold Veimer. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti ajalugu kokkuvõte 10 klass

Karl Vaino - 1978. aastal vahetati Moska heakskiidul Eesti NSV juhtkond, K. Vaino sai EKP uueks juhiks. Teda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks natsionalismi. Vaino jaoks ei eksisteerinud ühtegi kohalikku huvi vaid üksnes Moskva käsud. Tema oli uue venestamis laine eestvedaja, sellega seoses oli kõigil just eestlastel kohustus rääkida kahes keels, nii eesti kui vene keeles. Õppetöö toimus vene keeles. · Kuldsed kuuekümnendad : 1. Kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond, nad uskusid, et valitsust on võimalik inimlikustada ja demokratiseerida. 2. 1960. aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumine: tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE) ja Eesti Õpilasmalev (EÕM) . 3. Komsomol oli niirte massiorganisatsioon kuhu kuulumine oli peaaegu üldine. Selle liikumise keskuseks oli Tartu Ülikool. · Side läänemaailmaga : 1...

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu

Elamispinna saamiseks tuli olla korterijärjekorras. Eraldamine käis töökohtade kaudu. Igas töökohas oli oma ametiühing, kes pidas seda järjekorda. Sellest järjekorras võis olla lausa aastaid. Kõige kergem oli saada ehitusalasel ametis. 1953 Stalin suured repressioonid 195364 Hrustsov sula (need, kes olid küüditatud said tagasi tulla) Sula ulatus kuni 1968. aastani. Kuldsed kuuekümnendad . Aga seoses sellega, et Prahas suruti mäss maha, ilusad ajad lõppesid. Avati HelsingiTallinna laevaliin. Turiste hakkas ka mujalt kui NSVL seotud paikadest tulema. Nt soomlasi tuli palju. Eestisse ilmusid läänelikud asjad: näts, teksad, kilekotid ja sukapüksid. Viru ärikad. 28.05. 09 ENSV kultuur Ideoloogiline surve ­ suruti NSVL ideoloogiat peale. Surve tugevus erines olenevalt ajastust...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa ­ Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad ­ Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi ­ nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine ­ eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing ­ eestlaste võit. Viljandi piiramine ­ 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine....

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4...

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Nõukogude Eesti

Tartu Kivilinna Gümnaasium Nõukogude Eesti referaat Kätlin Kilgi 11e Tartu 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eest...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Nõukogude eesti

Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik...

Ajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Nõukogude eesti

aastate alguse iseloomulikud range korraga koolipoiste salaorganisatsioonid ­ eesmärk EV taastamine. Näit. Eesti Rahvuslaste Liit ­ Enn Tarto - 60. aastatel komsomoliopositsioon ­ mõjustatud noorsoorahutuste lainest maailmas 1968-1969. EÜE ja EÕM ­ kuldsed kuuekümnendad - dissidentluse teke - ülddemokraatlik liikumine, kontaktid teiste NSVL teisitimõtlejatega - pagulaskonna nooremas põlvkonnas nihe vasakule ­ Rein Taagepera "30 aasta plaan" ­ Eesti muutmine rahvademokraatiamaaks Breznevi aeg 1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev surve, mis leidis venestamislaine ajal kätt. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre Karl Vaino...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate mood

3 1. KUUEKÜMNENDATE MOOD...........................................................................................4 1.1. Riided kuuekümnendatel..........................................................................................4 1.2. Soengud kuuekümnendatel.......................................................................................4 1.3. Kosmeetika kuuekümnendatel.................................................................................5 1.4. Moeikoonid kuuekümnendatel.................................................................................6 2. SEITSMEKÜMNENDATE MOOD....................................................................................7 2.1. Riided seitsmekümnendatel...

Kunst
70 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

Kultuuri professionaliseerumine ­ Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed p...

Ajalugu
163 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun