Kool annab, kool võtab Koolis käimine ei sõltu meie soovidest, sest kool on koht, kus tuleb käia meil kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käies koolis, avastavad noored, mille poole püüelda ja kelleks nad saada tahavad. Koolist saab haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. See on kui tulevikku valmistumine. Kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema. Koolis õpetatakse erinevaid võõrkeeli. Paraku on õpilasi, kes võtavad selle aine omaks ja on neid, kes ei võta. Igaühele võõrkeeled ei sobi. Kui võõrkeeles suhtlustasandini jõuda, võtab see mõnel kaua aega ja suuri pingutusi.Lapse aju on uutele keeltele kõige vastuvõtlikum vanuses 3-7. See tähendab seda, et võõrkeeli tuleks lapsele juba varakult õpetada, kuna sel ajal omandavad nad kõige kiiremini keeli
Kool annab, kool võtab Koolis käimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest, sest kool on koht, kus tuleb käia kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata ning maha matta meie andeid. Nimelt algklasside kunstitundides lapsi õpetatakse õigesti joonistama ning tulemus on see, et kõikide laste joonistatud pildid on ühesugused ja vägagi stereotüüpsed. Mis aga on joonistamises õige, mis on väär? Kas
Koolijütsil välguvad peas aga mitmed mõtted mis nüüd saama hakkab? Millised on ta uued õpetajad, klassikaaslased või klassiruum? Ta ootab kannatamatult, mil ulatatakse kätte uhiuus trükilõhnaline aabits ning hetke, mil ta seda huviga juba sirvida saaks. Tegelikkuses on see poisile kui uus eluetapp, mida ta veel mõista ei pruugi. Kooliga käsikäes kujuneb inimese maailmavaade ning avastatakse enda jaoks tulevikuperspektiivid, mille poole edasises elus püüelda. Kool arendab mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga asjadest aru saama, kuid samas võib kool anda pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata laste andeid ja omaloomingulisust. Nimelt algklasside kunstitundides õpetatakse lapsi ,,õigesti" joonistama. Näitena võib tuua, et päikese peab paigutama just lehe paremasse ülevale nurka ning ta peab olema kollane. Kas joonistamises on üldse mõisteid õige ja väär
Minu kool Minu kool, Pühajärve Põhikool, asub lummava järve kallastel. Selleks järveks on Pühajärv. Arvatavasti on meie kool saanudki nime sellest madalaveelisest järvest. Mõõdasõitjatele ei jää see suur valge betoonplokist ehitis märkamatuks. Hoopis vastupidi tullakse ja uudistatakse. Koolipere on väike ning väga tubli tänu vilgastele lastele ja töökatele õpetajatele. Parim näide selleks on kõrge auhind Eesti kaunim kool 2007. See suur tunnustus sai teoks paljude huvitavate projektide teostamisega. Näiteks uurisime, kuidas elab metstikk oma kodus, pesakastis
Tuleviku kool Minu arvates on tuleviku kool seline, et sa ei peagi kooli minema, kuna sa vaatad kodus arvutist või televiisorist, mida õpetaja räägib ja õpetab ning selle põhjal teed sa konspekti. Kodutöö saadab õpetaja sulle meilile. Kõik õppimine toimub arvutis. Õpikuid, vihikuid ega töövihikuid ei ole. Ning õpetaja näeb kõiki 30 õpilast oma arvutist, mida kõik teevad läbi veebikaamera. Tunnid on samad nagu praegugi kuid osad on ka uued, näiteks lendama õppimine erinevate
Summerhill Riina Tamm Tartu Ülikool KELA I Sisukord: A.S. Neill Kooli ajalugu Summerhill. Peamine mõte/filosoofia Kool tänapäeval Haridus Kokkuvõte Alexander Sutherland Neill 1883-1973 12 õde-venda Seisis laste vabaduse eest Summerhilli asutaja Kooli ajalugu Asutati 1921 Dresdenis 1927 Leiston, Suffolk Asutati, et praktiseerida oma teooriaid ja uskumusi Summerhill. Peamine mõte 1921 Internaatkool Vabakasvatus Lapsed on olemuselt head. Tunnid vabatahtlikud Tunniplaan õpetajatele
lugupidamise võitnud ja osalesid koguduse elus. C. Ed. Harteni kaudu kandus mõte edasi ka mõisaomanikuni ja nagu dokumendid näitavad, ongi koolitööga 1842. aastal Nurtus algust tehtud. 1842. aasta sügisel on külakubjas käinud külad, mis kuulusid valla piirkonda, pere perelt läbi ja teinud teatavaks, et lastel 9-13 aasta vanuses tuleb kooli minna. Palju lapsi esimesel sügisel Nurtus koolipinki istus, pole teada. Oma tööd alustas kool parun B. Uexkülli nõusolekul juba aastaid tühjalt seisnud mõisahäärberis. Võib vist päris kindlalt öelda, et see oli kui mitte ainus, vaid üks vähestest juhustest Eestimaa koolide ajaloos, kus talupoegade lastel koolide algaastail õnnestus nii uhkes majas õppida. Mälestused sellest toredast majast on mõningased veel säilinud. Maja on olnud puust, arvukate akendega. Ustel ees vasksed käepidemed. Ei mäletata seda, kas laste käes olid kogu maja arvukad toad või osa. On
Unistuste Kool Unistuste koolis tohiks olla raske mõelda. Seal peab olema kõik mis sulle meeldib. Paljudele arvatavasti meeldiks väga kui klassides oleksid tugitoolid nende väikeste puupinkide asemel, kirjutama ei peaks ja mis veelgi parem, lühemad tunnid ja pikemad vahetunnid. Minu unistuste kool peaks olema väike ja hubane koolimaja. Seal peaks olema kindlasti ka spordisaal koos jõusaali, sauna ja basseiniga. Ka staadion peaks seal olema, kuna mis õige kool see on kus staadioni pole. Klassides peab olema igal õpilasel oma tugitool, kus ta saaks lõõgastuda ja kuulata mida õpetajal öelda on. Tundides võib süüa ja juua palju soovid, õpetaja ei pahanda aga õppetöö peab olema tehtud. Vihikutesse kirjutama ei pea, võib kasutada selle asemel arvutit.
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus.......
Tuleviku kool Tuleviku kool on lastele tehtud väga mugavaks ja kergeks. Õpetajatel ja õpilastel on tahvelarvutid, mida saab kasutada õpikute, töövihikute ja vihikute asemel. Sellega muutub õpilaste koolikott juba väga kergeks, kuna ei pea enam raskeid raamatuid ja vihikuid kaasas kandma. Koolis ei peaks käima esmaspäevast reedeni, vaid toimuks paaril päeval koduõpe, kus õpetaja hologramm õpetab ja kontrollib, et asjad saaksid õigesti tehtud
1, ( ), . ,, , , ,, ,, , ,, , , 570 49 OUTMO:D
Nõukogudeaegne kool Kallavere Keskkool 7.Klass Carol-Liis Tragel 2014/2015 õ-a Esimesed külakoolid olid madalad talutare meenutavad hooned, väikeste akendega ja õlg katustega. Seal õppisid lapsed vaid kaks kuni kolm talve lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja usuõpetust. Tihti olid lapsed koolis terve nädala ja seepärast oli nädala toidumoon ka kaasas. Tol ajal külmkappe ei olnud ja toitu hoiti sahvris. Toiduks oli leib, kartulipuder või tangupuder, vahest ka tükike liha. Joogiks lähker hapupiimaga. Õppimine toimus pikkade laudade ümber, kus põlesid vaid 1-2 küünalt. Igal lapsel oli väike tahvlike, kuhu ta kirjutas krihvliga. Õpikuid oli vähe ja neid tuli jagada mitme lapse vahel. Ajad möödusid ja koolid muutusid nõukogulikeks. Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Kõik lapsed pidid käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes ...
Tuleviku kool Viimasel ajal on üsna aktuaalne teema olnud koolireform. Päevakorda on kerkinud mitmeid küsimusi praeguse ning ka tuleviku koolisüsteemi kohta. Milline peaks olema tuleviku kool ja millistest teadmistest on kasu tuleviku ühiskonnas? Arvan, et tulevikus ei õpetata koolis mitte aineid, vaid õpetatakse kuidas õppida. Õpetajad motiveerivad õpilasi õppima seda, mida nad ise tahavad. On mõttetu õpetada kõikidele noortele täpselt samu asju. Mida rohkem erinevaid inimesi ja vaateid on ühiskonnas, seda täiuslikum ühiskond on. Mitte ükski inimene pole edukas kui ta on täpselt samasugune ja teab
Моя Minu kool школа Ramon Villem Что такое моя школа ? Моя школа отличная.Это 3 этажа . Эта школа имеет много детей.Есть много классов.Есть также большой и длинный коридор . Что мы делаем в школе? В школе мы проводим историю , играя с телефоном , и в то же время мы учимся. Мой класс Мой класс 21 студентов, 10 из них мальчики и 11 девочки.Мой учитель Веста. Онa также дает нам представление о русском языке. Мои одноклассники Мои одноклассники это круто.Мои лучшие друзья в классе Алекс,Томас.Все мои одноклассники хорошо ладят. ...
FORSELIUSE KOOL TÄNAPÄEVA KOOL Õpeained Lugemine Eesti keelt kirjutamine inglise keelt laulmine vene keelt rehkendamine muusikad matemaatikat puutööõpetus
Tulevikukool Minu tulevikukool peaks kindlasti olema avar, lai ja suur. Treppide asemel on liftid, eskalaatorid, mis viivad üles, aga samas on ka trepid. Klassides on kindlasti suuremad lauad ja igal laual eraldi laualamp. Istumiskohad on pehmed tugitoolid, kus kindlasti toolide kõrgust saab muuta ja seljatuge reguleerida, 1 nupuvajutusega tuleb erineva mõjuga jook. Klassi seina katab suur tahvel, mis on puutetundlik. Õpikute asemel on seadeldised, kus on kõikide ainete materjal sees. Vihikute asemel on läpakad ja õpilased võivad tunni ajal kuulata ka muusikat ja olla Msnis ja Facebookis. Söögi vahetunnid on hommikul, lõunal ja õhtul. Lõunauinak toimub lõunal pärast söömist. Õpilane valib ise mis tundides ta sellel päeval käib ja mis päeval ta kooli tuleb, kokku peab saama vajalikud tunnid käidud. Õpilastele on ruum, kus nemad saavad käia vahetundidel kohvi joomas j...
Töö edendamiseks kasutatakse nii joonistamist, maalimist, kui ka voolimist, ning sellel on pigem illustreeriv tähendus kui soov tekitada meistriteoseid. Selline tegevus pakub hingele suurt rahuldust.Kunsti hariduslik eesmärk on püüd arendadaesteetilist tundlikkust ning õpetada hindama maale,skulptuure, muusika ja luule kunstilist väärtust, millega koos omandatakse muidugi ka vajalikke oskusi ja teadmisi. Eeldatakse, et kõigis kunstiliikides sisaldub nähtamatu, vaimne element. Meie kool on asutus, mis valmistab ette eluks. Ta ei püüa treenida noori oma ala spetsialiste, vaid aitab neil saada inimeseks. Kool toetab ja aitab ennast leida. Et inimene saaks leida endale selles maailmas õige koha, tuleb talle pakkuda kõiki arenguvõimalusi. Õppemetoodika läbiv märksõn ona lapsekesksus. Meie kooli eesmärgiks on lapse tervisliku arengu edendamine. See kajastub ühelt poolt selles, mida lastele õpetatakse, teisalt, kuidas seda tehakse. Kasvatus ja koolitus peaks
Koos klassiga oleme käinud väga paljudel väljasõitudel. Külastanud erinevaid muuseume ja käinud teatris. On toimunud ka palju erinevaid üritusi, millest oleme ka ise osa võtnud. Muidugi oleme ka klassiga koos lõbutsenud. Korraldanud klassiõhtuid ja teinud lõbureise, mis aitavad meil klassikaaslastega lähedasemaks saada. Nende aastatega on klass mulle väga kalliks saanud. Olen väga rahul, et valisin oma kooliks Põltsamaa Ühisgümnaasiumi. Minu kool on andnud mulle piisava hariduse, et ma edasises elus hakkama saaksin. Mulle meeldib väga koolis käia ja end arendada. Minu kool on teinud minust selle, kes ma praegu olen.
Schule früher Schulbus gab es keinen. Viele Kinder mussten einen langen beschwerlichen Schulweg auf sich nehmen. In der Kälte und oft noch in der Dunkelheit marschierten manche länger als zwei Stunden zur Schule. Schulbücher konnte man sich aus der Schülerlade borgen. Viele Eltern konnten keine neuen Bücher kaufen. Auch mit den Heften mussten die Kinder sparsam umgehen. Die Aufgaben wurden zuerst mit einem weißen Griffel auf eine schwarze Schiefertafel geschrieben. Mit einem Fetzerl konnte man es wieder weglöschen und die nächste Aufgabe darüberschreiben. Die Kinder saßen in engen harten Holzbänken, und wenn sie nicht folgsam waren, dann mussten sie sich in die Ecke stellen oder der Lehrer griff zu seinem Rohrstöckchen und es gab Schläge. In der Stadt mussten die Kinder neben der Schule in Fabriken arbeiten. Schule war für sie eine Erholung, aber oft waren sie zu müde, um gut aufpassen zu können. · Oft saß...
,,Naiste kool" on kirjutatud Jean Baptiste Poquelini (Moliere`i) poolt. Etenduses on 5 vaatust nagu klassikalisele näidendile kohustuslik oli. Autor on karakterid väga selgelt välja toonud. Arnolphe (teise nimega de la Souche) on näidendi peategelane. Tal on väga terav keel pilkamaks abielumehi, kellele naine on sarvi teinud, ent lõpuks saab ka ise petetud. Agnés on naiivne ning harimatu tütarlaps. Ta on Arnolphe kasvandik ning too soovib temaga ka abielluda. Horace on Agnési kallim, Arnolphe hea sõbra poeg. Alain ja Georgette on talupoiss ja talutüdruk, mõlemad on Arnolphe teenistuses. Nad on veidike kohtlased, kuna teevad kas sõna-sõnalt nii nagu nende peremees ütleb või asjast valesti aru saades risti vastupidi. Chrysalde ja Oronte on mõlemad Arnolphe sõbrad. Enrique on Chrysalde`i õemees. Tegevus toimub Pariisis. Etendus algab sellega, et Arnolphe räägib Chrysalde`le oma abiellumissoovist. Chrysalde on selle pärast mures, kuna Arn...
suur võim meedial. Viimasel ajal on Lääne ühiskonnas ilmnenud tendents meedia kujundab arvamusi. Seega võib meediat nimetada valimisprotsessis suunavaks jõuks, kes aitab otsustada, kellele anda oma hääl. Samasugust abi osutab ka internet. Valimisi aga peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks ja selle tulemusel kaasatakse rahvas otsustamisse, mis tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust. Valimised on sõna otseses mõttes demokraatia kool, sest valimised edendavad haritust, võimaldades inimestel olla informeeritud, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist infot, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. ,,Valimine liisku heites," ütleb Montesquieu, ,,on loomult demokraatlik." Hästi, aga mis mõttes see nii on? ,,Liisuheitmine," jätkab ta, ,,on valimisliik, mis ei tee kellelegi liiga, vaid jätab igale kodanikule mõistliku lootuse, et kord saab ka tema isamaad teenida." ( Rousseau
Sassi kool Sassi algkooli maja ehitati ümber endisest Sassi mõisa härrastemajast, mis algselt oli ühekordne kivimaja. Koolihoone valmis 1928. aasta sügiseks (10 aastat ehitati). Kui kool avati, hakkasid Sassi 6-klassilises algkoolis käima Sassi, Koksi, Kuiste, Väkra, Kõriska, Männiku, Rahu, Pahna ja Jursi küla lapsed. 1933. aastal suleti Tõnija külakool Rõõsal ja Tõnija lapsed hakkasid samuti käima Sassi algkoolis. Sassi 6-klassiline algkool oli igati jätkusuutlik: 1928./29. õppeaastal õppis koolis 72 õpilast, 1929./30. oli lapsi 81, 1930./31. oli õpilaste arv 80. 1932./33. õppeaastal astus I
Kolga-Jaani Gümnaasium 11 A VALIMISED DEMOKRAATIA KOOL? Essee Aineõpetaja: ******* Kolga-Jaani 2007 Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia mõiste tuleneb sõnapaarist demos (rahvas) ja kratos (võim). Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat - sel puhul teeb otsuseid kogu rahvas - ja esindus - ehk vahenduslikku demokraatiat
Minu kool Koolike on meil pisike ja hea, koolist tarkust ma saan, koolist koju tulles kiita siis saan, tarkust täis on mul siis pea. Eesti keeles mul on raske, õpetaja meil on tragi, pidevalt ta kannab tagi, hommikuti pea on mul värske. Tunnis meil on huvitav, kuulame huviga iga sõna, iga harjutus on puuritav. Koolis on meil üks suur pere, vahel vimkat viskame, kooli elu on meil tore. Timo Stogov
MINU UNISTUSTE KOOL Minu unistuste kool võiks olla suur maja ,millel kõik seinad on klaasist. See kool on eesti suurim. Seal sees võiksid olla treppide asemel liftid. Vahetunnid võiksid olla palju pikemad ja klassi ruumid suuremad ,et oleks rohkem ruumi sest siis saab palju paremini tunnitööd teha.Koolimajas sees ei käida jala, igal õpilasel on kaherattaline liikumis masin mis sõidab siis kui sinna peale minna ja sisestad mis klassi minna tahan, see liigub kindlat rada pidi ja reageeri teiste masinate peale,
Tuleviku kool Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei sa elada õppimata. Keskkond kus laps omandab lõviosa oma teadmistest etendab olulist rolli lapse arengus. Laps vajab õppimisel kodu ja kooli tuge. Intelektuaalse kasvulava tagamiseks on vajalik kvaliteetne õpikeskkond. Ainult kodusest kasvatusest tänapäeval ei piisa. Meie tulevik on väga suurel moel seotud tulevaste põlvedega nende hariduse ja käekäiguga. Meie väikeste koolide sulgemine ja tulevikus vajadusel nende taasavamine on hoopis keerulisem ja raskem. Inimesi maale meelitada on suhteliselt võimatu, kuna lapsevanemad suunduvad linna tööle. Maaelu hakkab vaibuma. Kui tänapäeval pannakse rõhku sellele, et ärga unustage oma kohtukohti, siis meie ühiskond proovib just vastupidist teha. Kui perekonnad suudunuvad linna ei ole neil enam mingit soovi tagasi maale asuda, kuna maal on kõik välja surnud ja siis ei ole vastavaid võimalusi ...
tehnikavidinaid, millest 10-15 aastat tagasi veel keegi midagi ei teadnud. Koolinoored oskavad tehnikasaavutusi suurepäraselt enda heaks ära kasutada - palju töid ja esseesid tehakse ära arvutitega, esitatakse plagiaate. Nutitelefone kasutatakse spikerdamiseks, vahest ka kontrolltööde tegemisel kõik on ju internetis olemas! Minu vanemad ei osanud sellisest koolielust unistadagi, minu jaoks on see täiesti tavaline, kuid milline võiks välja näha kool, kus hakkavad õppima minu lapsed? Hetkel, aastal 2012 on äärmiselt oluline, et koolilapsed jõuaksid kooli õigeks ajaks. Võib julgelt öelda et vähemalt 25% õpilastest hilinevad esimesse tundi. Mis võiks olla selle põhjuseks? Kas see, et õpilaste äratuskell heliseb liiga hilja? Kui jah, siis miks see nii on? Koolipäevad on pikad ning väsitavad. Õppeaineid on palju, seega on ka palju koduseid töid.
Etüleenglükool Etüleenglükool ehk etaan-1,2-diool Ajalugu Etüleenglükool valmistati esmakordselt 1859 prantsuse keemiku Charles-Adolphe Wurtzi poolt. Kaubanduslikult hakati seda tootma enne I Maailmasõda , kus seda kasutati glütserooli asendajana lõhkeaine tööstuses . Omadused Lõhnatu Värvitu Siirupine Mürgine Numbrilised väärtused Keemiline valem C 2 H 6 O 2 Molaarmass 62,07 g mol -1 Tihedus 1,1132 g / cm ³ Keemispunkt 197,3 ° C Sulamispunkt -12,9 ° C Kasutusala Jahutusvedelik automootoris Emailvärvides Lõhkeainetes Lavsaani valmistamisel(mittekortsuv riie) Aitäh tähelepanu eest! 11. Klass
No nii kool, kes sa oled mulle kallis, sa oled igas mu unenäos hallis. Sa iga pühapäev mind natuke hirmutad, sest siis mina kui õpilane, kodutöid kirjutan. See aasta tehti meile uusi klasse, täpsustan paar, nende värvi kombinitsioon on nagu vikerkaar. Nende klasside ehitamine oli ju samas täitsa hea, aga kondisioneeriga tegid nad seal küll vea. Ma olen enda kooli üle uhke, ja isegi direktor õppetulemuste üle naeru puhkeb. Me oleme Eesti koolide nimekirjas päris kõrgel, aga selle pärast mõne õpilase aju kõrbeb. Meie koolis põhimõtted on hea tuju ja disipliin, seega siin on keelatud tunni segamine ja õpetaja piin. Õpetajad on siin piisavalt karmid, kuid kahjuks mõnele jätab see sügavad armid.
Kõigi juuksed lehvisid ja õpetaja aina laulis terve tee nagu poppstaar. Laul rääkis loomulikult sellest samast loodusest, mis meie ümber parasjagu oli ja pani meid ahhetama. Laulu sõnad olid nii sügavad ja targad ning õpetaja hääl oli lausa lummav. Pärast tunni lõppu olin ma kindel, et tahan saada bioloogiks, kuid siis polnud ma veel käinud kokanduse tunnis. Kõik õpilased läksid koos pööningukorrusele ehitatud kööki, mis oli mõistagi sama suur, kui terve kool kokku. Seal ootas meid imeilus söögikoht. Iga laua taga istus pika valge mütsiga kokk. See tähendas seda, et kõik õpilased said endale tunniks ajaks eraõpetaja. Minu õpetaja nimi oli Bubert ja ta oli Gloria restorani kunagine peakokk. Viieteistkümne minuti jooksul andis ta mulle mitu mapitäit konspekte. Näiteks-mida teha kui toit on liiga soolane või kuidas muuta kõrbenud kook kuldpruuniks? Selliseid kavalusi oli seal sadu. Pärast konspektide
Vana aja kool Kooli mindi vanal ajal seitsmeaastaselt. Väiksemate laste elu oli rahulik, neid lasti niisama olla, neid koolijuttudega ei tüüdatud.Aga vaevalt oli laps seitsmeaastaseks saanud, kui täiskasvanud hakkasid talle koolijutte rääkima Kooliasjad Koolikott Koolikotti nimetati ranits Miks vana aja portfellerid kiiresti kulusid? Sest lapsed lasid potfelleritega talvel mäest alla Juuksed punuti kahte patsi, et valus oli, ja sidus valged siidilehvid otsa Koolivorm Koolitüdrukud hakkasid kandma sinist pihikseelikut või seelikut, poiste koolivormiks oli tume ülikond. Nii poisid kui ka tüdrukud kandsid argipäeviti rohekassinist koolipluusi, pidulikeks puhkudeks oli ette nähtud valge pluus, mis tüdrukutel oli rüüsidega. Põll kadus koolivormist, seda kandsid vaid mõne vene õppekeelega kooli õpilased. Vana vormi lubati edasi kanda, kuni see veel kandmiskõlblik ...
NAISTE KOOL Komöödia viies vaatuses TEGELASED: ARNOLPHE, teise nimega de la Souche. AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik. HORACE, Agnési armsam. ALAIN, talupoiss, Arnolphe´i teener. GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu sarvekandjate patroon. Seetõttu laskis vahetada...
Raffael oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide väljendaja, ta töötas palju Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Raffael oli tugevasti mõjustatud Leonardost, kuid erinevalt viimase uunduslikust ja rahutust temperamendist oli Raffael pigem tugevdav ja arendav, ka inimesena lahke ja sõbralik. Kõige täuslikumaks peetakse kompositsiooni Ateena kool, millel on kujutatud uhkete kaarte ja võlvidega raamistatud trepistikku, kus antiikaja filosoofid ka. Platon ja Aristoteles, mõtisklevad ja vaidlevad. Viimased on pildil ootuspäraselt kesksel kohal, nende õlgade kokkupuutepunkti koonduvad kogu pildi perspektiivjooned. Tema teoste tavaline kompositsioon ingi sümmeetriline, sageli kolmnurkne keskel kõrgem figuur, mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt, figuuri mõlemal küljel asuvad madalamad, näteks põlvitavad figuurid
eluaastast kuni leerieani kooliealisteks. Seal oli kaks kategooriat: Kodulapsed ja koolilapsed. Nemad pidid läbima kooliõppeprogrammi mis oli lugemine, katekismus ja kirikulaul. Külakoolis käivad lapsed olid kolmes rühmas: Tähtede õppijad, veerijad ning lugejad ja katekismuse õppijad. Külakoolis algas 1830aa. Üleminek kirjutamise ja rehkendamise õppimisele. Ka mitmehäälne koorilaul ja noodiõpetus. Hakati looma koolikoore. Esimene tütarlaste kool oli Vana-Vigalas 1841aa. Tüdrukutele õpetati lisaks ka käsitööd. Kirjutamise ja rehkendamise õppimine jäi sajandi lõpuni poolvabatahtlikuks. Õppevahenditest ja õpikutest: 1849.a kooliseaduses nõuti, et iga koolikogukond peab koolile muretsema suure musta tahvli, piibliraamatu, kirikulaulu raamatu, piiblilugude raamatu ja neljahäälse noodiraamatu. 1852.a Lõuna-Eestis ja 1854 Põhja-Eestis hakati välja andma standardiseeritud õpperaamatute sarja. Külakoolid said grammatikaõpiku.
saaksin seal isupärast jalkat mängida ning korvpalliplatsil olla ja jalkavõistlustel käia. Meil oleks selles koolis oma täismõõdus spordiväljak ja jõusaal. Spordiväljak võiks olla kohe katuse all, et me saaksime seal sportida aasta läbi. Koolis võiksid olla tõelised jalgpallitreenerid ja pesapallitreenerid. Treeneritel peaks olema meie jaoks alati aega. Usun, et selliste treeneritega võidaks meie kool kõik võistlused. Siis toetaks linn ja kool alati meie treeninguid ja meie vanemad ei peaks muretsema, mis meie treeningud ja varustus kõik maksma läheb, vaid neil oleks meie soovist sportida ainult hea meel. Praegu ma tean mitmeid, kellede vanematele ei meeldi, et nende poeg tahab mõnes trennis käia.
Näiteks kui teadus ei oleks nii arenenud kui praegu, siis me ei oleks teadlikud paljudest ohtudest, mis meid ümbritsevad: maa võimalik kokkupõrkamine mõne taevakehaga, igasuguse keemia kasutamine, erinevate füüsikaliste omaduste mõju inimkonnale jne. Vanal ajal mõtlesid inimesed välja igasuguseid huvitavaid seletusi, miks näiteks vahest vihma sajab aga teine kord päike paistab. Tänu tänapäeva teaduse arengule teame me miks sellised asjad toimuvad. Lisaks annab kool inimesele ka palju erinevaid kogemusi, mida mäletatakse väga pikka aega. Kõik võimalikud harivad klassiekskursioonid annavad palju juurde maailmavaate kujunemiseks. Mida rohkem käiakse erinevatel ekskursioonidel, seda avaram on inimese silmaring ning tal on ka lihtsam tulevikus hakkama saada. Ka klassiees ettekannete esitamine või muu loova ülesande ettekandmine annab õpilastele enesekindlust ning julgust, mis tuleb elus väga kasuks. Kool õpetab inimese suhtlema
Koolid olid tavaliselt valitsushoonete või templite küljes. Õpetajad olid mehed, kes olid oma kogemused saanud läbi valitsuse kas siis kirjatundjatena või preestritena. Koolipäevad algasid päikesetõusuga ning lõppesid õhtuks. Keskpäeval oli ka paus. Poisid, kelle vanemad ei olnud rikkad, pidid oma tööoskused õppima isalt ning enamasti kui isa oli näiteks puusepp, siis teenis ka poeg sellega leiba tulevikus. · Niiöelda Printside kool oli kõige austatum kool kõigist Egiptuse koolidest ja andis parimat haridust Vanas Egiptuses. Seal õpetati vaaraode poegi, kuningliku perekonna liikmeid ja kõrges seisuses olevaid ametnikke. Seaduses oli aga ära märgitud selline punkt, mis lubas kooli vastu võtta ka poisse, kes näitasid välja suurt potentsiaali (paljutõotavad). Vesiiril oli täielik kontroll Printside kooli üle ning sestap vastutas ta kõigi kõrgemate persoonide hariduse kõrgetasemelisuses.
nägeus sellest, mille poole ta oma pedagoogikas püüdleb (Hytönen 1999). Freinet' vaatenurk lapsekesksele pedagoogikale on üpris lai. Ühelt poolt käsitleb ta maailmavaatelisi ja ühiskonna struktuuri puudutavaid küsimusi, teisalt on tema kirjutistes tegevpedagoogildele suunatud konkreetseid, päris üksikasjalikkegi juhiseid ja soovitusi. Freinet pedagoogikat kutsutakse tänapäeval mitut moodi- töökool, katsetav kool. Celestine Freinet peab paremaks kooli, mis toimib nagu suur pere. Ta leiab, et lapsed tuleb vabastada kooli autoritaarsest ja karistavast painest, et nad ei tunneks hirmu kooli ees (Hytönen 2000). Kool peab olema koht, kus laps õpib oma võimete kohaselt, iga laps saab edasi minna talle sobiva tempoga. Väga tähtis on, et laps teeks seda innuga ja oleks huvitatud praktiliste oskuste omandamisest. Freinet meelest ei ole tähtsust vanuselistel klassipiiridel. Tema meeles on see kunstlik ja
kirjutuslaua sees, ja on kaetud puutetundliku ekraaniga, kus saab vaadata õpikuid ja kirjutada tekste. Õpetajal on klassi peaarvuti, kust ta tunni alguses saadab tunniks vajalikud leheküljed ja failid õpilaste arvutitesse. Kõik kontrolltööd lähevad automaatselt õpetaja arvutisse. Koolis tuleb käia vaid 3 päeva nädalas, vabadeks päevadeks antakse kaasa koduülesandeid USB pulga peal. Iga kool on kohustatud andma igale õpilasele oma USB pulga, millega saab arvutifaile transportida. Kui õpilastel on halvad hinded, siis peavad nad vabadel päevadel kooli tulema ja lisaülesandeid tegema. Olenevalt sellest, kui palju neil probleeme on, peavad nad käima kohal kas 1 või 2 lisapäeva. Koolides on nii õpilaste kui õpetajate vahetus. Igal aastal tuleb ühes aines paariks kuuks vahetusõpetaja kas teisest koolist või isegi teisest riigist.
1+1 Ei Võrdu 2'ga Vaid 3'ga, Sest 1 Naine Ja 1 Mees Teevad Lapse Ja Ongi Juba 3 . Et teadmisi seedia, tuleb neid isuga neelata! Study as if you were going to live forever; live as if you were going to die tomorrow. Elu on hea õpetaja kahjuks ta tapab kõik oma õpilased. When I was ten, I thought my parents knew everything. When I became twenty, I was convinced they knew nothing. Then, at thirty, I realized I was right when I was ten. Mida haridus ei anna, seda näitab elu. Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist. Elu on kitsi kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga. Aforismid on kaasaskantav tarkus, kontsentreeritud mõtte ning tundeekstrakt. Tarkuseraamatu lööb õnn sinu ees kinni ühtegi õppetundi ei taha ta sulle anda. Ettevaatus on tarkuse võõrasema. Tarkus küpseb praktikas. Õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame või harjutame. Me ei õpi mitte selleks, et oma tarkust näidata vaid, et sed...
Kool arenevas ühiskonnas Kaasaegne ühiskond muutub kiiresti - areneb majandus, teadus, kultuur, toimub erinevate elu valdkondade ning ka ühiskonna terviklik uuenemine. Inimesed, kes ei taha elu kiirest arengust maha jääda, peavad pidevalt arendama oma teadmisi ja oskusi ehk õppima kogu oma elu jooksul. Seega peab kool ise ka muutuvas ühiskonnas arenema ja olema elukestev. Minu nägemuses koolist arenevas ühiskonnas kooli peamaja hoone peaks asuma kas väga moodsas, aga stiilses, hoones. Hoone ise võiks olla mõnda rõõmsat värvi, et muuta õpilaste igapäevast argielu natukenegi rõõmsamaks. Koolimajade juurde võiks kuuluda veel korralik spordikompleks staadioni, korvpalliväljakute ja sisehalliga. Koolimajad peaks ka seestpoolt
Ingmari 9 klass lõpp. Viimsi kool, suvi 2006. Kui Arno isaga kooli jõudis, olid tunnid jaba alanud, mäletan, et tunnid olid ka siis juba alanud kui mina oma isaga kooli jõudsin, ammust seegi oli kui meie armasd lõpetajad meie käe kõrval kooli jõudsid, silmad uudishimulikud ja ehk veidi kartlikudki . Need hetked need ilusad hetked mööduvad kui silapilk, millest jäävad meie teadvusse hõõguma tulukesed, mis hiljem aegajalt kustuvad ja jälle süttivad nagu teed juhatavad majakad. Ja tõepoolest majakad nad ju ongi sest just nende valgusel oskame me oma laeva juhtida. Täna lõpetate te põhikooli, möödunud on üheksa aastat, selle ajaga te olete õppinud selgeks, uurinud ja lugenud läbi palju raamatuid , huvitavaid ja igavaid, köitvaid ja tüütuid ja nendest olete ehk teinekord endalegi märkamatult noppinud välja katkeid, mõtteid ja tarkusi ühe kõige tähtsama raamatu jaoks oma eluraamatu jaoks. See raamat on igal ühel erinev, selles raamatus...
Minu kool Ma käin Viira koolis.See on väike kool, mis asub Tori Jõesuus.See on 9 klassiline kool, kus on üldiselt vähe õpilasi. Ma valisin selle kooli endale, sest Viira kooli õppekava sobis mulle just kõige paremini. Seal on ka toredad kaasõpilased,õpetajad ja koolitöötajad, kes teevad koolielu huvitavaks. Õpetajatele on tähtis õpilaste areng ja nad teevad väga hästi oma tööd.Õnneks on ka mul enamus õpetajatega head suhted, väga suurt vihavaenu vist ei ole, vähemalt ma loodan et ei ole.Tunnid on huvitavad ja sisurikkad. Kaasõpilased
Erastvere Suureküla Kool Kanepi Gümnaasium 12.Klass Jane Hiop Ajalugu Esimesed andmed kooli olemasolust on aastast 1748 Hilisemates ankeetides on kooli pideva tegevuse alguseks loetud aastat 1786 Eesti rahvakooli ajaloos on kooli asutamisaastaks märgitud 1767 190 aastat tagasi 1820. aastast on Erastvere Suureküla kool nimetatud vallakooliks Kool asus Rätsepa talu maal Õpetajaks külarätsep Simm Tisler Koolimaja kirjeldus Pikk kaks sülda Korstnate ja akendeta Puudus suitsu väljapääsu ava Kütmise ajal oli ruum suitsu täis Koolimeister kasutas seda ruumi ka rehetoana 1847.a. oli kooliõpetajaks Mihkel Tisler, tema poeg Õpilaste arvuks 269 Ajalukku jäävalt koolitööd on Erastvere koolides teinud kolmpõlvkonda Tislereid
lihased, süda ja vereringe oleksid terved. Hanson propageerib, et lastele õpetatakse koolis sotsiaalseid väärtusi nagu ausust, hoolivust, lojaalsust, sallivust, vastutustunnet, kodanikumeelsust, viisakust ja norme. Kui jätta see tegevus kooli õlgadele, siis oleme me juba hiljaks jäänud ning käitumine, normid ja väärtused on juba välja kujunenud ning neid on raske muuta. Neid asju tuleks lastele õpetada juba väiksest peale. Kodu on see, mis lapsele õnne määrab, mitte kool. Kool on haridusasutus, mitte Õnnepalee. Kersti 12C
siiski. On olemas "paindlik kool" ehk elukestev õpe, kuid tulevast ühiskonda valmistab ette ikkagi eelkõige üldharidussüsteem. Nooruse sisuks on õppimine ja nii peaks õppimist olema kauem. Meil on seda "kohustuslikku noorust" tervelt 12 klassi, st inimese 19-aastaseks saamiseni. Koos sellega pikenes kooliaeg ka allapoole: tekkisid nullklassid ja lasteaiaharidus. Kultuur püsib kindlalt standardmõtlemisel, kuid uueneb ebastandardsete mõttemudelite kaudu. Kool peab õpetama lapse õppima ja iseseisvalt mõtlema. Kusagilt peab algama inimese hariduslik kujunemise iseotsustamine. Kool ei tohi olla noorele sama mis koorimismasin kartulile sisse lähevad erinevad, välja tulevad ilusad ja valged, ühtemoodi ümmargused. Turumajanduse koolile näib tunduvat, et puud tulebki palkideks koolitada. Inimeste võimed on erinevad ja kool paneb seda nagu pahaks. Kui midagi on vähem, oled "erivajadustega", kui on rohkem, oled
Lõpukõne 2015 Lagedi Kool Kristiina: Lugupeetud direktor , õpetajad, lapsevanemad , külalised ja klassikaaslased! Valeria: Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Lagedi Kooliperele. Kristiina: Üheksa aastat tagasi me kohtusime esimese klassijuhataja valvsa pilgu all ja saime sõpradeks, aja jooksul kasvasime üheks. Seda kas me ka tulevikus sõpradeks jäeme näitab vaid aeg. Valeria: Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas. Kuid me oleme saavutanud peaaegu kõik enda soovid. Raske töö on viimaks puule viljad kasvatanud. Kristiina: Me oleme nüüd valmis jätkama. Vahet ei ole, kuidas keegi edasi läheb, kas gümnaasiumisse, kutsekooli, tööle või kusagile mujale. Igal juhul on meil tagataskus üks tore paber mille nimel oleme üheksa aastat rasket vaeva näinud. Valeria: Mina, Martin ja Rene kosmonautidena, Kait politseinikuna , Risto presidendina, Th...
Propüleenglükool kasutus Propüleenglükool ehk propaan-1,2-diool on mittetoksiline antifriis. Teda kasutatakse antifriisina sellistel juhtudel, kui etüleenglükooli kasutamine on sobimatu. Seda esineb toiduainetetööstuses või kodumajapidamise veetorustikes, kus on võimalik aine juhuslik organismi sattumine. Üheks kasutusvaldkonnaks lennunduses on lennuki kere kaitsmine jäätumise eest. Propüleenglükool oksüdeerub õhu ja soojuse juuresolekul piimhappeks. [11: 12]Tekkiv vedelik võib olla söövitav, seega lisatakse propüleenglükoolile pH-d puhverdavaid aineid, mis hoiavad ära metallosade korrosiooni. Kasutatud allikad : http://et.wikipedia.org/wiki/Antifriis http://et.wikipedia.org/wiki/Prop%C3%BCleengl%C3%BCkool
Tartu Kivilinna Gümnaasium Õpilane ja kool Uurimistöö Õpilane: Mark Laasu Klass: 8. D Juhendaja: Anneli Jõgioja Kuupäev: 21.02.2012
Kool annab või võtab Kas kool annab või võtab - ma arvan, et ta annab rohkem kui võtab kuna esiteks, saame me koolist häid sõpru kogu eluks, ning meie järgnev suhtlusring koosneb peamiselt koolikaaslastest. Teiseks arvatakse, et kõige rohkem on meil elus vaja raha . Ja raha saab siis kui sul on hea töö, järeldus - sul peab olema hea haridus. Niisiis kool annab meile rohkem võimalusi edaspidise hea hariduse saamiseks nii kutsekoolis kui ülikoolis, nii Eestis kui ka välismaal.Kool annab teadmisi, mis aitavad meil elus enesekindlamalt tulevikku vaadata. Teisest küljest kool võtab väga palju aega. Koolile sa pühendad rohkem aega, kui vanematele, sõpradele või hobidele. Kui aga vaadata sellele väga pessimistlikult, võtab kool meilt 12 eluaastat vaba aega. Veel kooli peale me kulutame palju raha, näiteks kooliasjade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
