Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaegne riietus. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Keskaja riietus
Referaat
10.klass
Juhendaja
20.03.2013
SISUKORD
1.Mood. 1
2.Keskaja naine 1
3. Pulmakleit 2
4.Meikimine 2
5. Kangas , juuksed. 3
6.Parfüüm ja ehted . 3
7. Kindad . 4
8.Keskaja mees. 4
9.Jalanõud. 5
10.Kasutatud materjal 5
  • Mood.


    Keskaegne mood muutus väga aeglaselt. Riided olid hinnalised ja neid pärandati põlvest põlve. Tütar võis kanda ema riideid ilma, et teda vanamoodsaks oleks peetud. Moeajaloolaste arvates kujunes rahvuslik moestiil välja just keskajal, mil hakati oma maitse järgi suunama tähelepanu sellistele üksikasjadele nagu riiete värv, kangas ja aksessuaarid. Kuni 14. sajandini oli nii meeste kui naiste riietuses märgata silmnähtavaid sarnasusi . Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul hoitavat piimvalget nahka eksponeerimas. Pealisriietuseks oli kõikidel pikk keep , Alusriietusena kandsid nii aadlikud , vaimulikud, talupojad kui käsitöölised pikka, üle pea selga tõmmatavat särki. Erinevus oli vaid pikkuses , laiuses, materjalis ja lisandites. Vääriskividega kaetud vöö abil toonitati kauneid kehavorme. Tolleaegse silueti rangust tasakaalustasid riiete erksad värvid.
    Moodsaid riideid ehtisid ohtrad tikandid . Hirmus, et üks tavaline linlane võib sarnaneda rikkale aadlipreilile, keelati lihtrahval sootuks kleitide kaunistamine kulla ja kalliskividega.
  • Keskaja naine


    Naise tavaliseks riietuseks oli ikka kleit. Tavaliselt kantsid naised villast tuunikat või hõlmikseelikut. Kleite valmistati erinevatest materjalidest ( puuvill , lina, vill ). Tavaliselt olid kleidid ikkagi pikad ja kodused, selliseid kleite valmistati ikka odavamast riidest . Tavalised naised mitte aadlikust naised kandsid tagasihoidlikes värvides kleite (pruun, beež, tumepruun ) või maarohtudega värvitud kangas. Samuti kanti ka villaseid asju, sest neid tihti peale saadi kodust. Kirevamast kangast riiete kandmine näitas juba paremale järjele jõudmist.
    Aadlikuprouad kandsid pikki , uhkeid värvi kirevaid kleite. Piha osa oli peenike ja kokkutõmmatud. Mõned naised murdsid või lasid ära opereerida alumised ribid, siis oli korsett ilusti. Kui taheti, et kleit paistaks välja nii nagu oleks kaks kleiti seljas , siis seda laiendati kiilu , ehk slepi abil. Palju kanti ka pealismantleid. Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal, karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine. Mitme kleidi üksteise alt nähtavaks tegemine nõudis suurt harjutamist ja oskust.
  • Pulmakleit


    Pulmakleit pole alati traditsiooniliselt valge olnud. Keskaegse pruudi unistuseks oli pulmapäeval riietuda punasesse, rikkalikult kaunistatud kleiti. 15. sajandil kandsid Itaalias mõrsja ja peig mõlemad karmiinpunast sametit või atlassi. Kui kleit oli muud värvi, siis pidi kas mantel või selle peal või vähemalt väljaulatuv alusseelik olema violetne või purpurpunane.
  • Meikimine


    Kõige järsem muutus keskaja naiste meikimistavades puudutas kulme. 13. sajandi õrnema soo esindajad soovisid näidata oma kulme tegelikust heledamate ja õhematena. Mõnikord raseeriti kulmud lausa täiesti ära! Keskaja üheks ihaluseks olid ka täidlased huuled. Suu pidi olema punane nagu roosinupp. Selleks tuli seda määrida meega. Kael pikk ja peenike nagu luigel. Pika kaela saavutamiseks ei tohtinud kukal olla juuste varjatud. Nii tundus kael kohe pikem. Ka naise käed pidid olema saledad.
    Jume pidi olema kahvatu, kuid mitte haiglane ehk põsed pidid olema ikka roosakad. Kahvatu jume saavutamiseks joodi äädikat ja söödi tuhka. Punaste põskede nimel tuli juua punast veini.
    Neidude hulgas olid väga levinud ka salenemisvahendid. Nõtke figuuri saavutamiseks kümmeldi iga päev merevees ja kasutati keha määrimiseks loorberilehtedest, kivimündist ja koirohust valmistatud tõmmist. Tüsedama kehaga daamid   nägid salenemisega sama palju vaeva kui nende tänased sookaaslased.
    Keskaeg kinkis tänapäeva inimkonnale palju elu kergemaks ja hulga lihtsamaks tegevaid moe- ja iluvahendeid. Mõned neist on nimetatud siin: rõivalõiked, juuksevärvid, teravaga ninaga kingad, juuksevõrk, praeguse bareti eelkäija, parfüümid, puuvillane riie, pits, siid, nööbid, professionaalsed rätsepad, vanniskäimise komme , kindad, kleidi krooked ja voldid, öösärk, krae, lehvik .
  • Kangas, juuksed.


    Kangastest olid lemmikud karusnahk ja kodukootud villane riie. Keelatud magusaks viljaks olid siidist ja pitsist läbipaistvad rõivad, mille levikut kirik tulihingeliselt takistada püüdis. Jumalakoja silmapiiril olid paljud muudki keskaja nähtused. Sel perioodil ei värvitud juukseid kunagi punaseks - seda värvi kiharaid peeti saatana märgiks.
    Naistel olid valdavalt pikad, keskelt lahku kammitud lehvivad juuksed. Kuna kinnitamata soengutega oli palju tüli, hakkasid nad juukseid salkude kaupa läbi põimima ja paeltega kinni siduma. Nõnda sündisidki patsid, mis keskajale nii traditsioonilised ja omased näivad. Juuksed pidid olema kuldsed . Blondeerimiseks segati kokku henna , astelherne õied, safran ja vasikaneerud. Juuste lõhnastamiseks loputati neid äädikaga, roosiveega või vürtsidest keedetud tõmmistega.
  • Parfüüm ja ehted.


    Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi. Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks . Ehete hulka loeti ka vööd, mis laia pealmist kleiti koomale tõmbas. Vööle riputati lõhnavate taimede kimp, mis täitis lõhnaõli ülesannet, kamm ja peegel . Perenaisel rippusid seal ka käärid ja tupega nuga. Kindlasti rippus vöö küljes kullatud kulliküüs, mida kasutati hambavahede urgitsemiseks pärast sööki. Rikkamatel daamidel võis ühes sõrmes olla kuni 20 sõrmust. Sõrmuseid võis kanda kõikides sõrmedes ja ka pöidla ümber. Naised tavaliselt raha kaasas ei kandnud ja suur hulk sõrmuseid toimis rahana. Vahel oli vaja näiteks vaestele almuseid jagada ja siis kinkis peen naine mõne oma ehte.
  • Kindad.


    Kõige tähtsamateks aksessuaarideks said keskajal kindad. Kindad pidid otsustamaelu ja surma küsimuse. Kõige suurem solvang oli teist inimest lüüa kindaga . Seda sai lunastada ainult veri . Kinnas oli ka üks tähtsaimaid armupante. Kui daam ulatas omaväljavalitule kinda võis too tema tunnetes kindel olla. Armupandiks saadud kinnas kinnitati vöö või kiivri külge, et see tooks rüütlile lahingutes õnne. Kindaid hakati kasutama nii palju, et XII sajandil loodi Prantsusmaal oma kindameistrite tsunft. Kindaid kanti isegi süües ja nende peale pandi sõrmuseid.
  • Keskaja mees.


    Samuti nagu naiste puhul vaesemad kandsid odavamast riidest tehtud riideid. Kuna meestel oli palju liikumist kandsid nad sukkasid ja püksid muutusid lühemaks, sukad olid kinnitatud trippidega vöö külge. Talupojad kandsid neutraalsetes toonides riideid. Talupoegade ja käsitööliste riietuseks olid lihtsad ühevärvilised kodukootud villasest või linasest kangast rõivad. Mehed kandsid linase särgi peal põlvini ulatuvat umbkuube, ning pükse.
    Aadlikud kandsid samuti pükse, sukkasid ja kuube. Rikkamatel sageli tehti üks kuue käis siniseks ja teine roheliseks ning pükstel üks säär kollane ja teine punane. Alates 16. Sajandist hakati sukkasid kuduma . Samas oli ka igal värvil oma tähendus: VALGE-tähendas süütust, ROHELINE -lootuse ja armastuse tärkamist, KOLLANE-õnnelikku armastust, SININE-truudust, PUNANE-armulõõma, ja võitlus valmidust.  Kitsaid pükse armastati õmmelda erkpunasest riidest. Nööpide asemel kasutati sidumispaelu, kinnitamisrihmu jms. Taskuid ei kasutatud. Mood muutus, meeste vammus muutus lühemaks ja vöö liigub puusale. Aga sellega kaasnes ka probleem, vaimulikud hakkasid torisema, et kui mees kummardab, siis on pee paljas . Vaba mehe tundis selle järgi ära kui tal olud vähemalt õlgadeni juuksed. Aristokraadid ning rikkad kaupmehed said särgi peale tõmmata peenest kangast, värvikirevad pealisrüüd. Mida eredam oli rõivaste värv, mida peenem materjal ning mida pikem kuub, seda rikkama inimesega oli tegemist. Vaimulikud riietusid maaniulatuvatesse rüüdesse, mille värvus - must või valge - olenes mungaordust, kuhu kuuluti. 
  • Jalanõud.


    Piirangud olid samuti menukal keskaegsel terava ja pika ninaga jalavarjul, poulaine'il. Kinganina pikkus saavutas ajapikku hiiglaslikud mõõtmed, ulatudes kuni 45 sentimeetrini. Inglismaal kehtestatud seadus määras kindlaks igale ühiskonnaklassile lubatud kinganina pikkuse - lihtkodanikel  oli selleks 15 cm, härrasmeestel 37,5 cm ja aadlikel isegi kuni 60 cm. Kirik suhtus sellesse moehullusesse pahameelega ja kuulutas poulaine'id pahelisteks. Sellest peale hakkasid kinganinad laienema ning tekkis uus, pardinokaks kutsutud jalatsimood. 16. sajandil jalatsite valmistamise tehnika muutus. Jalatseid hakati vormima liistul, st jalatsi pikkus ja laius vastas edaspidi jala kujule . Kasutusele võeti ka sisetald , kuid endiselt puudus jalanõudel konts
  • Kasutatud materjal


    http://www.pealinn.ee/?pid=121&nid=10548&lang=5
    http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1567891
    http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/roivastusjamood.html
    http://www.eeva.ee/kontrastne-keskaeg
    http://www.annaabi.com/riietumine-keskajal-m5019.html


     
  • Vasakule Paremale
    Keskaegne riietus #1 Keskaegne riietus #2 Keskaegne riietus #3 Keskaegne riietus #4 Keskaegne riietus #5 Keskaegne riietus #6 Keskaegne riietus #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Michelis Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Riietus keskajal
    6
    odt

    Riietus keskajal

    ............................................................................4 Keskaja naised ja nende riietus(ehted, meik, kleidid) ...........................................5 Allikad ...................................................................................................................6 2 Riietus keskajal üldiselt Keskajal oli riietus väga tähtis, tuli kanda oma seisusele vastavat riietust, teise seisuse riitete kandmist sai keskajal võrrelda patuga või auahnsusega. Rangelt oli määratud ka riietus tsunftides, raadi liikmetel, arstidel, juristidel jne. "Te peate hästi ja korralikult riides käima, et teie naised ja lapsed teid armastaksid ja teie kaaskondlased teid kalliks peaksid. Peab

    Ajalugu
    KESKAEG 5 - 16-sajand
    35
    pdf

    KESKAEG 5 - 16. sajand

    3. Talupojad inimesed, kes kündsid Ristisõdade käigus õpitakse tundma noorte islamiriikide kultuuri ja tuuakse Euroopasse araabia numbrid, nööbid ja teadmisi meditsiinist RIIETUS Keskajal olenes ro ivastus kandja seisusest, elukutsest ja moest. Mood muutus va ga aeglaselt Varasemale keskajale on omane pikk sirgelõikeline särk Keskaja ro ivastus oli mitmekihiline Mida rikkam mees oli, seda rohkem pani ta riideid u lestikku selga. Pealmise ru u saba pisteti vo o vahele, et ka alumine riietus va lja paistaks Ka naised kandsid mitmekihilst riietust. Katmata ihu na itamist peeti suureks eksimuseks No opide asemel kinnitati ro ivad po orade, sidumispaelte vo i so lgedega Va ga oluline oli vo o Taskud ilmusid alles keskaja lo pul Hoopis va hem ta helepanu po orati ihupesule, kui seda u ldse kanti. Alussa rk oli pa evane riietusese. Oo sel vo eti sa rk seljast ja magati alasti. Alles 16. sajandil hakati kasutama o osa rke RIIETUS

    Ajalugu
    Riietumine keskajal
    4
    pdf

    Riietumine keskajal

    Erilist tähelepanu pöörati aksessuaaridele, mis määravad seisuse täpsemalt- mütsile ja kinnastele. Rikkad rõhutasid oma riiete luksust ja kvaliteeti. XIII sajandil lõpus ilmusid Prantsusmaal ja Itaalias luksusevastased seadused. Need olid tugevalt seotud majanduskriisi ja ühiskondlike muudatustega. "Te peate hästi ja korralikult riides käima, et teie naised ja lapsed teid armastaksid ja teie kaaskondlased teid kalliks peaksid. Peab kandma riietust ja varustust, mille pärast auväärsed inimesed ei süüdistaks teid liialduses ega noored tagasihoidlikuses." (Louis Püha) Euroopalik riietus Euroopaliku riietuse tähtsaimad komponendid keskajast tänapäevani on olnud särk ja püksid. Keskajal täiendasid neid seisust näitavad kindad ja müts. Kesk- ja Põhja- Euroopa külm kliima tingis kasutama keha ligi hoidvat riietust. Oma ettekirjutused tegi ka kirik ja see nõudis keha kinnikatmist, mitte paljastamist.

    Ajalugu
    GOOTIKA 12 - 16-sajand
    50
    pdf

    GOOTIKA 12 - 16. sajand

    cardaorp - cyclase taoline ülerõivas. Varrukad ülalt volditud, varrukale esiosas avati käte väljapistmiseks. Kanti ka poolringikujulist keepi. Peakatetest säilitab populaarsuse kapuuts, mis võib olla külge õmmeldud. Kantakse ka puuvillasest või linasest lõua alt seotavat mütsi või laiade ülespööratud äärtega ja kõrge põhjaga kübaraid RIIETUS MEHED - HILIS GOOTIKA Laialt levib lühike riietus, pikad rõivad jäävad ainult pidulikeks juhtudeks ning teatud ametiisikute rõivastuseks. Esialgu lühenevad rõivad põlvini, hiljem puusani. Kuna mehel peavad olema väga laiad õlad ja sale vöökoht, hakatakse jakil tegema ülalt tugevast kroogitud varrukaid, õlgade laiust toonitab veel tugev rullõlgadel. Jakile hakatakse tegema volte, mis vööjoonel olid kitsamad ning laienesid üles -ja allpoole. Vahele topiti jaki rinna - ja puusaosa ka vatti täis. Jaki

    Ajalugu
    MOEKUNST JA RÕIVAKUNST KESKAJAL
    9
    doc

    MOEKUNST JA RÕIVAKUNST KESKAJAL

    Kilingi-Nõmme Gümnaasium NIMI MOEKUNST JA RÕIVAKUNST KESKAJAL 1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Keskaja riietus Euroopas..................................................................................................................4 Keskaja moekapriisid.......................................................................................................................5 Seisusele vastav riietus.....................................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................

    Kunstiajalugu
    Keskaegsed rõivad
    8
    doc

    Keskaegsed rõivad

    Keskaegsed rõivad Referaat 2007 Rõivastus Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju. Rõivad olenesid seisusest, elukutsest, traditsioonidest ja muidugi ka moest. Samas muutus mood väga aeglaselt, nii et tütrel sobis kanda ema rõivaid, ilma et peaks muretsema moest mahajäämise pärast. Feodaalidele tegi meelehärmi linnakodanike (eriti naiste) uhkeldav riietus, mis varjutas aadlimeeste ja nende naiste , tütarde riietust. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Sageli oli eeskirjadega määratud, millised kangad ja tegumoed olid seisustele kohased ning üheks raskeimaks karistuseks süüteo korral peeti keeldu kanda oma seisusele vastavaid rõivaid. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist, kuna kirik oli kuulutanud inimkeha patuseks.

    Ajalugu
    Uurimistöö-Ilu-rõivastus ja mood läbi aegade
    53
    doc

    Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

    millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti võimaldas aga vabamat ja kiiremat liikumist, mis viitab meeste aktiivsemale eluviisile. Naiste riietus: Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide poolt leitud rõivad on üsna ühesugused, ilmselt lõigatud pikast toruks õmmeldud kangast. Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on

    Rõiva ajalugu
    Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE-
    53
    doc

    Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

    millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti võimaldas aga vabamat ja kiiremat liikumist, mis viitab meeste aktiivsemale eluviisile. Naiste riietus: Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide poolt leitud rõivad on üsna ühesugused, ilmselt lõigatud pikast toruks õmmeldud kangast. Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun