Arvatakse, et iga hüpnoos on enesehüpnoos, kuna hüpnotiseeritav kirjeldab ise, millal ta transi seisundisse langeb. Ükskõik missuguse sisenduse omaksvõtmist peetakse enesehüpnoosiks. See juhtub, salvestiste ette mängimisel, televiisori või raadio kuulamisel, telefoniga rääkimisel või ajakirjanduse lugemisel (Bastarache, 2010). Bruce Goldberg on aastal 2001 kirjeldanud hüpnoosi järgimise valemi abil: Kõrvalejuhitud tähelepanu + usk + lootus = hüpnoos Hüpnoosi ajalugu Hüpnoosi ajalugu algab umbes aastast 3000 enne Kristust. Egiptuses tervendasid preestrid nii, et kõnelesid ja hoidsid käsi patsientidel ning patsiendid hoidsid samal ajal silmi kinni. Hiinas ja Indias olevat samuti läbi viidud sarnaseid tervendamisi, kus patsiente ravisid üksnes sõnad. Kreekas olid aga nii nimetatud unetemplid, kus meeleheitel haiged võisid pikali heita ja magada. Väidetavalt ilmus magades patsiendi unenäos ravi võimalus veavavale haigusele.
.............................................................................8 1.5. Hüpnoosi kasutusalad..........................................................................................9 1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral...........................9 1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis.............................10 1.5.3. Meditsiinilised rakendused........................................................10 1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas............................................................11 1.6. Hüpnoosi puudutavad eksiarvamused...............................................................12 1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist..........12 1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle.....12 1.6.3. Hüpnoos sarnaneb magamisega...............................................13 1.6.4
Hüpnoos Iga inimene on vähemalt kaks korda ööpäevas hüpnoosiseisundis - vahetult enne uinumist ja vahetult enne ärkamist. Seega võib öelda, et hüpnoos on osalise une taoline teadvuseseisund, kus meele analüütilise poole ehk teadvuse aktiivsus on madal ning kus me oleme oma alateadvuse reaalsuses. Mida väiksem on teadvuse aktiivsus, seda rohkem domineerib ning on tõene alateadvuse reaalsus ehk seda sügavamas transis me oleme. Hüpnoosi iseloomustab tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele. Kunstliku hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust
2013 Sissejuhatus Teema valiku põhjendus: Jüri Kruglov'i 1979. astal kirja pandud märkmed Inimeste minimaalne teadlikkus hüpnoosist Eesmärk: Inimeste teadlikkus hüpnoosi olemusest Tuntuimad kasutusalad Isiklikud arvamused ja kogemused Hüpoteesid: Inimeste teadmine hüpnoosist on minimaalne Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias. Hüpnoos Hüpnoosi definitsioon protseduur, mida vaadeldakse kui teadvuse seisundit, mida suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine, kujutlusvõime avatus ja alateadvuse vastuvõtlikkus sisendusele Hüpnoosi täpne toimejõud ei ole täielikult mõitetav Inimese ja vastuvõtlikkuse unikaalsus Meetod Eesmärgi täitmine: Kruglov'i märmked Teemakohane erialakirjandus Internetipõhise küsimustik Valimiks oli saja erinevate taustandmetega inimest
HÜPNOOS Nimetus hüpnoos on tulnud kreeka keelest. Terminit "hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid. Hüpnoos on esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund Seda iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Click to edit Master text s Second level Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks Third level Fourth level väga monotoonset sõnalist ärritust. Fifth level Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes hakkas esimesena tegelema 18....
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL H. Lainjärv I aasta Hüpnoos REFERAAT 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Hüpnoosi definitsioon............................................................................................................... 3
Hüpnoos Maria Elise Remme Greete Hiiemäe Mis on hüpnoos? kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat. Millal tekkis ja kes oli looja? Tänapäevane hüpnoos tekkis 18.sajandil ja loojaks oli Austria ravitseja Franz Mesmer (1734-1815). Tema teooria järgi põhines nähtus inimestes peituvates magnetjõududel ehk nn animaalsel magnetismil. Terminit ,,hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid (1795-1860). Hiljem tegeles sellega tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson (1901-1980). Erinevad hüpnoosiseisundid Unistamine Keskendumine (ei märka ümbritsevat) Hõivatud olemine ja ajataju kaotamine
Noorukid 9 tundi Täiskasvanud 78 tundi Vanemaealised (65+) 6 tundi ja vähem Unenäod Valdavalt REMune ajal Uneseisundis inimene und ei näe Unenäo elamus tekib ärkamisel Une nägemisel on ilmseid seoseid nägemishallutsinatsioonidega Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga Unenäo latentne sisu väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi Hüpnoos Hypnos kreeka keeles uni Hüpnoos kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund Seda iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele Une ja ärkveloleku vaheline seisund Kasutusalad Kasutusala on praktiliselt piiramatu Erinevate psüühiliste haiguste ravimine (foobiad) Õppimine Kontakti saamine teispoolsusega Meelelahutuslikud eesmärgid Alkoholismist, suitsetamisest jms vabanemine
Hüpnoos Karolin Roosipuu, Elizabeth Heinsar KK12-PE1 Mis on hüpnoos? kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse Hüpnoos, kui täiesti loomulik olek Enamik inimesi on hüpnoosiolekus kaks-kolm korda päevas ja nad ei pruugi seda isegi hüpnoosiseisundiks lugeda. Näideteks on: 1. unistamine 2. millegagi nii hõivatud olemine, et te ei märka isegi enda ümber aset leidvaid sündmusi 3. millegagi hõivatud olemine ja ajataju kaotamine 4. jõudmine teekonna lõppu mäletamata teekonnal asetleidnut Milleks kasutatakse? Erinevate haiguste(peamiselt psüühiliste) ravimiseks
Hüpnoos Hüpnoos · Puudub kindel definitsioon · Teadvuse seisund · Tugev lõdvestumine · Äärmiselt suur vastuvõtlikkus sisendusele Hüpnoos või transs · Tunduvalt levinum seisund · Unistamine · Armumine · Inimese kuulamine · Muusika · Film · Teatrietendus Hüpnootiline seisund · Inimene ei ilmuta initsatiivi · Tähelepanu muutub endisest valivamaks · Kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime · Võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi · Esineb hüpnoosijärgne amneesia Kasutusalad · Ealised tagasiminekud · Kohtus · Vabanemine: hirmudest paanikahoogudest alkoholi ja nikotiinisõltuvusest valudest Hüpnootiline tundlikkus · Unesarnane seisund Lõdvestuma unustama välised asjad keskenduma soovitustele · Mõni lihtne korraldus · Raskemad korraldused · Iga inimene ei allu Edu · Soovib hüpnoosi · Usaldab hüpnotiseerijat · Kalduvus unistada ·...
Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid ...
Hüpnoos (nimi) Valisin oma essee teemaks hüpnoosi, sest tegemist on minu arvates väga huvitava valdkonnaga ning pärast vähest uurimist leidsin, et hüpnoosiks loetakse ka selliseid asju, mis tunduvad esialgu täiesti tavalised tegevused. Kõigepealt, tuleks endalt küsida, mis asi see hüpnoos üldse siis on? Hüpnoosiks loetakse unetaolist seisundit ning psühhoteraapia menetlust. Hüpnoos iseenesest on täiesti loomulik olek. Enamik inimesi on hüpnoosiolekus kaks-kolm korda päevas ja nad ei pruugi seda isegi hüpnoosiseisundiks lugeda (Martin Langron, hüpnoterapeut). Igapäevaselt kogevad inimesed järgmisi hüpnoose: · unistamine, · millegagi nii hõivatud olemine, et te ei märka isegi enda ümber aset leidvaid sündmusi, · millegagi hõivatud olemine ja ajataju kaotamine, · jõudmine teekonna lõppu mäletamata teekonnal asetleidnut.
4 2. Hüpnoosi ajalugu 2.1 Üldine hüpnoosi ajalugu Hüpnoosil on olnud palju erinevaid nimetusi. Franz Anton Mesmer kasutas väljendit ,,animaalne magnetism" ja tema nimest tuleneb ka ,,mesmerism". 1843. aastal nimetas James Braid sellisele nähtusele oma nimetuse ,,hüpnoos" kreeka unejumala Hypnose järgi. Kuid siis Braid hakkas ise nime õiguses kahtlema, sest märkas et hüpnoos ei ole samaväärne unega. Ning seejärel eelistas ta kasutada terminit ,,monoideism", kuid oli juba hilja sest ,,hüpnoos" oli kinnistunud. Hüpnoosi ajalugu algab umbes aastast 3000 enne Kristust. Näiteks Egiptuses olevat tervendamise viis olnud selline, kus preestrid kõnelesid ja hoidsid käsi patsientidel ning patsiendid olevat sel ajal ,,maganud", kuna nad hoidsid silmi kinni. Samuti ka Antiik- Hiinas ja Indias olevat läbi viidud taolisi tervendamisi, kus patsiente aitasid ravida
mõõtmatult võimas vahend. (Streeter, Michael, 2004) Hüpnoosi olemus Hüpnoos (hypnos - uni kreeka keeles) on meele muudetud seisund ehk kunstlikult esile kutsutud teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sugestioonile ehk sisendusele(Laurence, J, Perry, C, 1988). Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kes inimese transiseisundisse viimiseks kasutab erilist metoodikat, näiteks monotoonset sõnalist ärritust(Streeter, Michael, 2004). Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse(Streeter, Michael, 2004). Transi ajal on hüpnotiseerija eesmärk rääkida otse patsiendi alateadvusega. Ta viib ravialusesse sisendused, mille eesmärgiks on inimeste harjumuste muutmine, tema eneseusu suurendamine või minevikumälestustest ülesaamine. Sisendused ei jõua teadvusse, vaid alateadvusse. (Streeter, Michael, 2004) Iga hüpnoosiseanss peaks reeglina sisaldama kuut staadiumi:
Miina Härma Gümnaasium Tervise seisundid : Meditatsioon, Hüpnoos, sensoorne deprivatsioon Referaat Koostaja: Richard Bossenko Juhendaja: Arma Eensalu Tartumaa 2013 Sissejuhatus Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud,
HÜPNOOS Reelika Rohi Mis on hüpnoos? Suunatud keskendumise ja lõõgastumise loomulik seisund Kõrvalejuhitud Teadvuse seisund,tähelepanu + usk + lootus millesse sisenetakse = hüpnoos loomulikult, enamjaolt nimetatakse avasilmi unenägemiseks. Pole ohtlik ega ka mõtete kontrolli vorm! Kasutatud ravi tõhustamiseks rohkem kui 50 000 aastat 2 500 tundi igast inimese eluaastast veedetakse loomuliku hüpnoosi seisundis 4 tundi sellest koguarvust iga päev avasilmi unistamine + 3 tundi REM-uni. 5 peamist tunnusjoont 1) Lõdvestumine 2) Sihipärane liikumine 3) Liikumatus 4) Viie meele ülim teravdumine
com/?topic=77 http://et.wikipedia.org/wiki/Meditatsioon http://www.terviseleht.ee/200001/1_meditatsioon.php http://teosoofia.ee/praktikad/budistlik_meditatsioon http://kodu.neti.ee/~ok003a/zhongyi/stress.html Kokkuvõte: Hüpnoos (hypnos - uni kreeka k) on kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju. Hüpnootilisi ja transiseisundeid on osatud esile kutsuda mitmetes traditsioonilistes kultuurides. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes hakkas esimesena tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Anton Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel ehk nn
määramisest Tundetoonituste sügavkihtide taaselustamine raportiga, mis leiab aset sugereerija ja sugereeritu vahelmääratakse sugestiooni tugevus ja toime Hüpnoosärkvelteadvuse väljalülitamine reastikku järgnevate sugestioonide abil Hüpnoosi ilmingud 1)Hüpnootiline seisund, raport Võidakse ellu kutsuda kehalisi ja vaimseid nähtusiinimese käsk, nõue Hingeline seos hüpnotiseeritu ja hüpnotiseerija vahelraport Kui raport lakkab olemast, siis siirdub ka hüpnoos tavaliseks uneseisundiks Hämarusseisund ärkveloleku teadvuse tumenemine Hüpnotiseeritu suuremal/väiksemal määral välismaailmast lahutatud ja vallutatud meelepetteist Teadvuse maht kahaneb Kõik ilmingud kasvavad välja rapordist Ilmingud sugestiooni kaudu ellu kutsutud 2) Liigutuste mõjutamine hüpnoosis Lihaste liikumine, liikumisvõime Kehaliige vastavas asendis käsu lõpuni ,,kange nagu palk" Pealesunnitud kehaasendit võimatu ise muuta
harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1. EOSTUMISPERIOOD 2n alates viljastumise hetkest, ~36h pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema 2. EMBRÜONAALPERIOOD 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad 3. LOOTEPERIOOD 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) Ärkvelolekuteadvus, unistamine, uni, unenäod, hüpnoos, meditatsioon. 6. Närviraku ehitus Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule. 7. Unefaasid ja seisundid; jaguneb: AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine KIIRE ehk REM-uni
Võib eristada nelja teadus seisundit: ärkvelolek, uni, hüpnoos, meditatsioon (narko laks, enese hüpnoos). Inimene magab sest 1) kaitseb sel ajal kui ärkvelolemine ja ringikäimine oleks ohtlik. 2) seesmiste jõuvarude taastamiseks. 3) aju vajab aega pooleli jäänud materjali läbi töötamiseks. Aeglane uni: kergeuni 2 min, võib näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, kaovad ärkvelolekul valitsenud alfalained, keha lõdvestub üha enam, südame töö ja hingamine
Buddha olevat näiteks tõusnud kaheksandale astmele, siis laskunud tagasi esimesele, tõusnud uuesti neljandale ning sealt läinud nirvaanasse. Meditatsioonideks on pealkirjastatud ka usulisi või filosoofilisi kirjutisi, kirjapandud mõtisklusi mingil teemal (Descartes'i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast"), muusika- ja kunstiteoseid jpm. ehk siis meditatsiooni tulemusel või käigus loodud asju. Hüpnoos (hypnos - uni kreeka k) Kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt
.........................7 Terry Stokes............................................................................................................... 7 Kokkuvõte .....................................................................................................................8 3 Sissejuhatus Kreeka keelene sõna hypnos tähendab und. Sellest tulnud ka sõna hüpnoos. Hüpnoos on kuntslikult esile kutsutud osalise une seisund. Seda kasutatakse ka meelelahutuses, nimelt lavahüpnoosis. 4 Hüpnoos kui meelelahtus Lavahüptotiseerijad võivad olla ainukeseks kokku puuteks inimesele hüpnoosiga. Meelelahutajateks olid lavahüptnotiseerijad juba 18.sajandil Mesmeri aegadel. Nad on omale üha enam kuulsust kogunud. Tänapäeval võib neid näha
MIS ON TEADVUS? TEADLIKKUS ISEENDAST JA OMA KESKKONNAST. MIS ON ÄRKVELOLEKUTEADVUS? KUI OLEME ÄRKVEL JA PIISAVALT ERKSAD NING TAJUME ENNAST JA KESKKONDA. KAS ME TEADVUSTAME ÄRKVEL OLLES KÕIKE? MIKS? EI; 1) ME EI MÕTLE OMA KEHAST TOIMUVATELE PROTSESSIDELE; 2) OSA TEGEVUSI VÕIB MUUTUDA AUTOMAATSEKS JA ME EI TEADVUSTA NEID ENAM. MIKS ON UNI OLULINE? 1) UNI KAITSEB MEID SEL AJAL, KUI ÄRKVELOLEMINE JA RINGIKÄIMINE OLEKS VÄGA OHTLIK (AITAB HOIDUDA AKTIIVSUSEST JA SÄILITADA ENERGIAT); 2) UND ON VAJA MEIE SEESMISTE JÕUVARUDE TAASTUMISEKS; 3) TAASTAB KNS'I, MEELEELUNDITE JA LIHASKONNA JÕUVARUSID; 4) SOODUSTAB MÄLU, ERITI PÜSIMÄLU KINNITAMIST. MILLEST SÕLTUB UNEVAJADUS JA KUI PALJU PEAKS MAGAMA? 1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL RE...
teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes
) · Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. 8. Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist 9. Teadvuse seisundid... · Spontaansed teadvuse seisundid: o Unistamine o Uni ja unenäod · Esilekutsutud teadvuse seisundid: o Hüpnoos o Meditatsioon o Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid 10. Uni... · ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. · Une staadiumid... 1. aste kerge uni,kestusega kuni 2 minutit,võbelev liikumine suletud laugude taga. Teadvus kõigub ärkvel oleku ja une vahel 2
· Hüpnagoogsed seisundid · Unisus · Virgus · Ülivirgus Teadvuse uurimise metoodika: 1. Aju jälgimise aparatuursed meetodid 2. Käitumuslik eksperimendid kas ja kuidas inimene on teadvustatud muutustes, mille eksperimentaator katsesse viib. Muutunud teadvuse seisundid: Psüühiline seisund, mis tekib füsioloogiliste, psühholoogiliste või farmakoloogiliste tegurite toimel, mida inimene ise kogeb oluliselt erinevana tavaliselt. (Nt. Uni, hüpnoos, erinevad joobed, anesteesia, psühhoos, ajukahjustuse järgne teadvustamatus) Teadvustamatus: · Kognitiivne teadvustamatus enamik ajus toimuvatest protsessidest teadvuse eest varjus, teadvustamata (hingamine, emotsionaalne reaktsioon, unerütm, silmaliigutused) · Ka kõrgema taseme psüühilised protsessid e kognitiivsed protsessid (mõtlemine, otsustamine, loometöö) kui lahendus tuleb ootamatul momelndil .
4. Sünnieelne areng • Eostusperioodil(kuni teise nädalani)-Tekib 100 - rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks on sügoot limaskesta külge kinnitunud. • Embrüonaalperiood(2-8nädal)-Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad. • Looteperiood(9nädal-sünd)-On olemas kõik kehaosad ja organid, ta meenutab nüüd inimest ja hakatakse nimetama looteks. 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) • Ärkvelolekuteadvus • Unistamine • Uni • Unenäod • Meditatsioon • Hüpnoos 6. Närviraku ehitus 7. Unefaasid ja seisundid • 1) Aeglane uni 1. kerge uni- 2 min, nähakse pilte, võib tajuda kukkumistunnet ja võpatada. 2. Uinumine- 20 min, aeglustub südametöö ja hingamine. 3.-4.Deltaune ehk sügava une staadium. 2) Üleminekuseisund- uinumisega sarnane. 3) kiire ehk paradoksaalne une seisund. REM-uni. Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, käte, näo ja jalgade tõmblemine. Nähakse unenägusid. Aeglane ja kiire uni vahelduvad
Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng- inimese süstemaatilised muutused alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Kasvamine- inimese füüsiline areng. Genotüüp ja fenotüüp: V: Genotüüp- vanematelt saadud pärilike tegurite kogum. Fenotüüp- genotüübi väljendumine konkreetse indiviidi puhul. Teaduse seisundid V: Spontaansed seisundid-unistamine, uni ja unenäod. Tahtlik seisund- hüpnoos, meditatsioon. Narkootikumid ja sõltuvus: V: Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Sõltuvus on tekkinud siis, kui inimene ei suuda enam hoida kontrolli ainete kasutamise üle. Taju ja taju omadused: V: Aistingust erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Taju omadused: Püsivus, valivus, mõtestatus. Tähelepanu liigid: V: 1) isikutaju
Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B. Watson sisend > must ka...
PEAN") 2) Ego e. mina: tegeleb igapäevaste asjadega. Lahendab ülesandeid, suhtleb välismaailmaga, peab otsustama mida teha. 3) ID e. alateadvus-mälestused, allasurutud häbi, hirmud, püsimälu faktid ja oskused(,,MA TAHAN" muudab inimese mugavaks ja laisaks. + ürginstinktid Thantos ja eros. Psühhoanalüüsi uurimismeetodid: 1. eneseanalüüs meetod, kus inimene jutustab oma elust, lapsepõlvest 2. hüpnoos alateadvuseni jõudmine, teadvuse kontrolli kaotamise kaudu ( on uurimis ja ravimeetod) 3. kunstiteoste analüüs e. loomingu analüüs 4. unenägude seletamine 4 unefaasi 5. keelevääratused keelelised apsud ja unustamised A.Adler psühhoanalüütik: teooria: inimest paneb tegutsema võimuiha e soov ületada endas aegajalt maadvõtvat alavrsustunnet Jung kollektiivne alateadvus sugupõlvede talletatud kogemused ja teadmised.
"Armastuse kunst" - Erich Fromm Peatükis, "Vanemate ja laste vaheline armastus", oli juttu enamjaolt ema- ja isaarmastusest. Loomulikult on vaja lapsel armastust mõlemalt vanemalt ja õigetes "kogustes". Lapse areng ei lähe just kõige optimaalsemat teed, kui need ei ole tasakaalus. Laps hakkab edasises elus otsima kõigist tingimusteta emaarmastust või ei oska seda üldse vastu võtta. Meeste ja naiste rolled ema pakub lapsele tingimusteta armastust, armastust lapsele sellepärast, et laps olemas on. Isalt peab aga armastuse välja teenima ning isa peab olema lapsele abistavaks isiksuseks. Peatükis tuli välja kui tähtis on mõlema vanema armastus kasvavale lapsele. "Unenägude tõlgendamine" - Sigmund Freud Lugesin sellest, et miks me ärgates unustame ära suurema osa unenägudest, kuid on inimesi, kes mäletavad neid väga selgelt, isegi selliseid unenägusid, mis olid paarkümmend aastat tagasi. Kõige tähtsamaks põhjuseks oli see, et me unust...
2.Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3 a. 3.Initsatiiv(algatuslikkus) või süü 4-5 a. 4.edukus või alaväärsus 6-11 a. 5.identsus või rolliähmasus varane noorukiiga 6.intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7.generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga 8. integraalsus või meeleheide hiline täiskasvanuiga Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod) Tahtlikult esile kutsutud seisnundid(meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastitest tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot. *uneapnoe- une ajal tekkiv hingamise katkestus *unesrände(kuutõbi) Uimastid: * depressandid (alkohol, rahustid, opiaadid)alandavad tundlikkust, 2 koosmõju tugevam, väikestes kogustes tek eufooriat, kuid kahjust motoorseid reakts. *stimulandid (kofeiin, nikotiin, anfetamiinid:ecstasy)stimileerivad KNSi, reakts aeglustub, paraneb
Hemofiilia ehk veritsustõbi Tartu 2017 Mis on hemofiilia? Ühe või mitme hüübimisteguri kaasasündinud vaegusel või hüpofunktsioonil tuginev pärilik veritsushaiguste rühm Diagnoosi täpsustamiseks määratakse vere hüübimisnäitajad: faktor IX, faktor VII, trombotsüütide hulk, APTT (osaline tromboplastiini aeg), PT (protrombiini aeg), veritsusaeg, fibrinogeen. Klassifikatsioon A-hemofiilia e. klassikaline 1:10 000 B-hemofiilia 1:30 000 C-hemofiilia Sümptomid Kalduvus verejooksude tekeks, mis ei peatu Liigestesse, lihastesse (valu, paistetus) Peale kerget traumat Iseeneselikult (nt ninaverejooksud) Vererohked menstruatsioonid Eluohtlikud Ajusisene verejooks Hingamisteede sulgust põhjustavad verejooksud Raske vorm avaldub lapseeas, kergem täiskasvanueas http://kiku.hambaarst.ee/robot/103/hemofiilia-ja-von-willebrandi-tobi Pärilikkus Pärandub X-liitelisel retsessiivsel teel X-k...
Psühholoogia kokkuvõte Hardi Talv 10.R klass Rakvere Reaalgümnaasium Rakvere 2010 1. Teadvus 2. Uni 3. Aeglane uni 4. Kiire uni 5. Unehäired 6. Unenäod 7. Uimastid 8. Uimastite liigid Uni ja uimastid tunduvad esialgu täiesti erinevad asjad aga neil on ühised omadused Aluseks on teadvus, teadlikkus iseendast ja oma keskonnast. Teadvuse seisundid: uni, hüpnoos, uimastid ja meditatsioon Magades ja uimastite mõju all olles on inimese teadvus erinev ärkvelolekuteadvusest Miks me magame? Ühe teooria järgi kaitseb uni olendeid sel ajal, kui ärkvelolemine oleks liiga ohtlik Teise teooria järgi vajatakse und sisemiste jõudude taastamiseks Noored vajavad pikemat und, sest uneaega kasutab organism kasvuhormoonide sünteesiks · Uni algab aeglase unega · Aeglases unes esineb 4 staadiumi
teiste inimeste teadmiste mõistmine, nende päritolu mõistmine (kui pall pannakse Anni äraolekul mujale siis Ann ei oska seda sealt otsida) David Premack uuris kas ahvid saavad aru teise kavatsustest, tahtmistest Teadvuse seisundid: Hüpnoos: Charcot hüpnotiseerida saab hüsteerikuid, on patoloogia Hyppolyte Bernheim hüpnoosile alluvad enamvähem kõik, esile kutsub inimese mõistus ise Nicholas Spanos hüpnoos on eesmärgipärane tegevus, oleneb inimese kavatsustest ja olukorra tõlgendamisest, hästihüpnotiseeritavad tahavad jätta mulje kontrolli kaotanud inimesest Hüpnoos alandab vastuolude tajumise võimet (Nt Stroopi test) Raz hüpnoos toimib kergesti mõjutatavate inimestega, kel kaob võime kriitiliselt tajuda Freudi posthüpnootiline amneesia vihmavarju avamine pärast hüpnoosi näide UNI Kleitmann 1938 unelabor, uneuurimise isa Aserinsky REM une avastaja Unenägude seletused:
11. Refleksid on kesknärvisüsteemi vahendusel toimuvad vastused/reaktsioonid väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. 12. Aju poolkerade ülesanded 13. a. Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt – vasak ajupoolkera b. Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt – parem ajupoolkera c. Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata – piklikaju 14. Teadvuse väljendusvormid: uni ja unenäod, unistamine, hüpnoos, meditatsioon, ainete tarbimisest esile kutsutud seisundid. 15. Unefaasid: *Kiire uni – *Aeglane uni – 75–80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. *REM uni - silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine
Tekkis 1919.a. Prantsusmaal. Olemus: Sigmud Freudi psühhoanalüütilistest õpetustest mõjutatud (alateadvus, unenöod, nägemused, vaistlikud assotsiatsioonid). Ootamatud mõtteseosed, huvi inimese alateadvuse vastu, instinktide vastu, keerukate tungide vastu. Eesmärk: Elunähtuste kaose vastuvõtmine ja edasiandmine. Mõistus pidi taganema, et anda teed alateadvusetulvadele. Tunnused: Automaatkirjutamine, teadvuse hämarseisud (alkohol, hüpnoos, narko). Keeruline sümboolika, oma sisepingete kajastamine, vaba voli kujutlusvõimele. Must huumor-ootamatu sõnaseos. Esindajad: L.Aragon, P.Eluard, A.Breton, Apdlinaire. Eestis: A.Alliksaar, E.Ehin, J.Laaban, Kivisildnik 3. Modernistliku romaani põhilised tunnusjooned Suhtumine üldtunnustatud väärtustesse Ühegi varem kõikumatuks väärtuse peale ei saanud enam kindel olla. Leiti, et moraali
Bon oli hästi tuttav viimaste avastustega psühholoogiast. Ta jälgis ja tõstatas tihti uusi lähenemisviise ja teaduslikke uuendusi ning pidas ennast sellel alal pioneeriks. Mistõttu peeti teda tihti edevaks meheks. Samuti oli tal tulihingelise naistemehe kuulsus.1890 aastate algusest hakkas Le Bon endast kujundama sotsiaalteadlasena ja valitseva klassi nõustajana. (Ginneken 1992) Le Bon rakendas selle aja moekontseptsiooni - hüpnoosi - masside psühholoogia seletamiseks. Hüpnoos oli sellel hetkel kultuuri osa, millest kasvas välja Freudi psühhoanalüüs ning samuti suhtumine massi. Gustave Le Bon uuris inimeste käitumist hulga liikmeina. Le Bon tuvastas, et kui koos on anonüümsust tagav hulk inimesi, kaob nende võime tsiviliseeritult mõelda. Rahvahulk on vastuvõtlik, impulsiivne ja infantiilne. Hulk ei ole kunagi arutlev ega kahtlev, hulga tunded on alati liialdatud. Seega
· Teadmistest · Väärtustest · Tõekspidamisest · Vajadustest · hoiakutest Värvitaju punane, roheline, sinine Hüpnoosi olemus on teadmata. Hypnos (kreeka keeles 'uni') on vanakreeka mütoloogias unejumal, Nyxi (Öö) ja Erebose poeg, Thanatose (Surma) kaksikvend · Erksate kujutluste kogemine; reaalsuse taju vähenemine. · Sisendatakse kujutlusi. · Ei ole alateadvuslik, vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendatavus. Hull: hüpnoos tingrefleksid, kujundatud nagu muu käitumine. Hilgard: neodissotsiatsionism. Varjatud vaatleja. Sisendas, et ei tunne külma vett. Teadvus lõhestatud. Sotsiaalne rolliteooria: T. Sarbin. Tsuhte konstrueerimine. Hüpnoos kui õpitud käitumine. Dopamiin · Palju funktsioone. tunnetus, motivatsioon, karistus, uni, mälu, õppimine. · Tekib siis kui ebatavaline autasud. · Amfetamiin on sarnane efektilt dopamiinile.
Futurism seotud 20. sajandi sündmustega Venemaal (taheti kukutada tsaar, töölisklass tuli võimule). Futuristid püüdsid leida väljendusvahendeid kaasaegse, kiiretempolise ja tehnoloogilises keskkonnas elava inimese probleemide kujutamiseks. Tähtis on kiirus, millega kujundatakse maailm ümber. Luuleteemadeks hädaoht, hulljulgus, vastuhakk, jultumus. Ülistati autosid, möirgavaid mootoreid, lennukeid, elektrit, rahva hulki, keda erutavad töö, lärm ja suurlinn. Meistriteos peab olema agressiivne. Ei kasutatud omadus- ja määrsõnu. Kasutati ma- ja ta- tegevusnime. Igale sõnale peab järgnema ilma sidesõnata teine nimisõna, mis täiendab esimest ja on selle sarnane. Vägivalla ja sõjalembus. Võideldi väikekodanluse vastu. Loomingusse suhtuti hoolimatult (loe läbi ja rebi puruks). Vladimir Majakovski 1893-1930 ,,Teile!" 1915 Ekspressionism sai alguse 1910ndate alguses Saksamaa...
isoleeritustunne 7) Generatiivsus või stagnatsioon (täiskasvanuiga): Järgmise põlvkonna soetamine või endassesulgumine, stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide (hiline täiskasvanuiga): Elule tagasi vaatamine, rahulolu iseendaga või rahulolematus, meeleheide. 19. Teadvuse seisundid: ärkvelolek, uni, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastid, depressandid, stimulandid, hallutsinogeenid 20. Stimulandid stimuleerivad KNS, parandades tähelepanuvõimet, kuid aeglustades reaktsioone. Hallutsinogeenid muudavad taju ja tekitavad hallutsinatsioone, võivad põhjustada ka paanikat, psühhoose ja õudustunnet. 21. Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi (värvus, suurus, maitse, siledus). Taju - peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult, koosneb aistingutest kuid pole nende lihtne summa
inimese kontroll on minimaalne. Psühhoanalüüs: inimest ajendav jõud INSTINKT Elusintinkt libodo ja surmainstinkt thanatos Id-naudinguprintsiip (mõted mis teevad aja toredaks) Ego-reaalsusprintsiip(mina-arusaam, et erined teistest inimestest) Superego ehk ülimina(moraal, sotsiaalsed normid) ehk südametunnistus, idaalne mina Meetodid: Unenägude analüüs -Manifesteerunud ja latentne sisu Vabastavad assotsiatsioonid Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine Projektsioon (kanname üle kellegile teisele inimesele pahad isikutunnused) Asendamine(elatakse teiste peale välja, enmasti nõrgemate peal) Identifitseerimine(kui tahame kellegi moodi olla, siis hakkame nende moodi käituma) Regrassioon(tagasi minek arengus varasema käitumise juurde, nt lapsepõlves kui hakkad poes jalgu trampima kui ei saa uut iphone 7-t:D)
TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID TEADVUS - ... -ks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. - ... on keerukate elusorganismide ajus loodud töökeskkond, mida põhjustab miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö. Spontaansed teadvuse seisundid - Unistamine - Uni ja unenäod Esilekutsutud teadvuse seisundid - Hüpnoos - Meditatsioon - Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. Uni - ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. - Miks inimene magab? o Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks Une staadiumid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit 3
1. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnad -Seaduseloomes tuleb arvestada inimpsüühika seaduspärasustega; -seadusest tulenevates rollides on inimesed,kelle käitumine neis rollides on mõjutatud inimpsüühika seaduspärasustest(kuidas emotsioonid mõjut. vandekohtu otsust nt) -sotsiaalpsühholoogiline aspekt- kuidas seadused mõjutavd inimese käitumist, millised ühiskondlikud nähtused mõjutavad inim seadusekuulekust, millised on ootused Õ-süst.le -kriminoloogia- muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid, krimonoloogias on väga palju psühholoogilist lähenemist, aga uuritavate puhul on lähtutud nende käitumise tagajärjele antud juriidilisest hinnangust. -vaimse tervise alased teenused õigussüsteemileö s.o. psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide poolt antav hinnang õigusrikkujate psüühilisele seisundile ja nende ravimine, kellel on kõrvalekaldeid normaalsest psüühikast. 2. Agressi...
5. Kirjelda näite abil, mida tähendab "sõlmimisprobleem" teadvuseteaduses? Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Nt nägemisväljast luuakse ajus üle 30 erineva "tõmmise" (representation), mis kõik pisut erineval viisil kaardistavad nägemisvälja ning need saadetakse erinevatesse ajuosadesse. NÄIDE?? 6. Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta? · Uni · Virgsus · Ülivirgsus · Kooma · Hüpnoos · Alkoholijoove · Narkojoove · Psühhoos · Ajukahjustuste järgne teadvustamatus (nt blindsight) · jne 7. Kirjelda, kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu näiteks lastel ja primaatidel? Levinud on peeglitest: uuritavate otsmikule tehakse nende teadmata maitsetu, nahal tundetu ja lõhnatu punane laik, mida ilma peeglita näha võimalik ei ole. Kui laps/primaar peegli ette satub, on
- ego (mina) – mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist, peab arvestama tegelikkust ja püüab leida kompromissi ID ja superego vahel. - superego (ülimina) – ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli tasand, mis lähtub ideaalsusprintsiibist (moraalid, eetika, normid) MEETODID - unenägude analüüs (manifisteerunud (otsene) ja latentne (varjatud) sisu - vabade assotsiatsioonide meetod - keelevääratused ehk parapraksiad - ülekanne - hüpnoos EGO KAITSEMEHHANISMID (automaatsed psühholoogilised protsessid, mis kaitsevad isiksust stressorite teadvustamise eest) - eitamine - projektsioon (vastuvõtmatute mõtete või tunnete ülekandmine teistele, süüdistamine) - asendamine (välja elamine kellegi teise peal) - identifitseerumine (matkimine, imitatsioon) - regressioon (varasemasse ajajärku tagasipöördumine, võib viia ka eitamiseni) - reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse)
Eelnevate arenguastmete läbimine loob valmisoleku järgmiste arenguliste ülesannetega toimetulekuks. Iga astmega kaasnevad ka kriisiolukorrad, mille edukas läbitegemine on isiksuse arengu huvides vajalik, samas kohaneb inimene maailmaga paremini siin, kui ta võtab igal arenguetapil omaks midagi ka selle negatiivsetest külgedest. Kuid igas arenguetapis peab siiski jääma ülekaalu positiivne pool, et arengus ei tekiks raskusi. Nimeta teadvuse seisundid Ärkvelolek, uni ja hüpnoos Mille poolest erinevad hallutsinogeenid ja stimulandid Stimulandid ergutavad kesknärvisüsteemi. Paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Hallutsinogeenid muudavad taju ja kutsuvad esile erksaid nägemishallutsinatsioone, teiselt poolt aga pärsivad kesknärvisüsteemi tegevust. Nimeta tunnetusprotsessid Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu mõtlemine, kujutlus ja keel. Mida peegeldab aisting, mida taju
b) ...enkefaliin c) ...endorfiin d) ...aktiveeriva toimega virgatsaine e) ...inhibeeriva toimega virgatsaine 5. Kesknärvisüsteemi tasandil on alkohol? a) ...opiaat b) ...diureetikum c) ...depressant e närvilõõgasti d) ...stimulant e närvierguti e) ...hallutsinogeen e närvihälviti 6. Küsimust ei tea aga vastused: a) Menstruaalfaasiks b) Ovulatsiooniks c) Karvanääpsustaadiumiks d) Follikulaarfaasiks e) Luteaalfaasiks 7. Hüpnoos? a) Kõike allpoolmainitud(B-E) b) On kõigest teatritrikk c) On laialdast kasutust leidev meetod kohtupraktikas d) On kasutatav krooniliste valude raviks e) Ei ole reaalne eraldiseisev teadvuse seisund 8. Kõrge püsisärevuse ja/või neurootilisusega inimesed kasutavad tõenäolisemalt? a) Probleemile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks b) Emotsioonile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks c) Alkoholi vms
-vajadused -hoiakud!!! 3 komponenti: 1. kognitiivne-tean 2.emotsionaalne-pos. vs neg. 3.käitumuslik 43. J. Bruneri seibide ja müntide katse mõte. Tõlgendame maailma läbi sarnasuste ja erinevuste Taju subjektiivsus 44. Müller-Lyeri illusioon. Need on need ühepikkused jooned. Tsiviliseeritud inimesed näevad rohkem illusioone kui primitiivsed, sest elame täisnurksetes majades jne. Tsivilisatsioon täh. sirgjooni, lineaarsust 45. Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer). Hüpnoosi olemus teadmata Erksate kujutluste kogemine, reaalsuse taju vähenemine Sisendatakse kujutlusi Pole alateadvuslik vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendavus Teadvus tegelikult ikka kontrollib-nt kardad, et hakkad strippama keset seanssi, siis teadvus ei lase sel juhtuda ja ikka kontrollib Mesmer: väga kuulus ja edukas. Ütles,et hüpnoosi mõju kestab nii kaua kuni ta on ligidal
..………….…6 1.4 Organism pärast suitsetamisest loobumist ………………………………. 8 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS …………….... 9 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR …………………………………………... 9 2.2 Allen Carr „Lihtne meetod lõpetada suitsetamine“ .………………........ 11 2.3 Antidepressandid ……………………………………………………….… 15 2.4 Hüpnoos ………………………………………………………………….... 16 2.5 Nõelravi / laserteraapia …………………………………………………... 17 2.6 Herbaalsed tooted ……………………………………………………….... 18 2.7 Tahtejõud ………………………………………………………………….. 19 2.8 Nõustamiskabinetid suitsetamisest loobumiseks ………………………... 20 2