GOOTIKA 1) Skulptuur- Korrastatud, selge ja harmooniline. Gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsustunnet. Kujutati enamasti pühakuid, skulptuure paigutati enamasti kirikutesse. (Nt. Chartes'i katedraali läänefassaadil; Magdeburgi toomkirikus, Saksamaal, Imettegeva Maarja kuju.)Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid,
Gootika 13.saj vallut saks ordurüt ja tan kun sõdal est alad. Liidet est Lääne-europ areng ja toim olulisd muutused kunstis 1)I meist tlid koos saks ja tanlsega ning edaspidi loodi suur osa professionaalsest kunst mitte est poolt. 2)uut spetsialist kaudu tungis est üleeurop kunst mõju,erit gooti stiil. 3)toodi sisse sidematerjali kasutam kiviarhitekt.- kivimüür,kaarte,võlvide lubimördi abil ehitam oskus. P-Est ja Saarem said valdav ehitusmaterj paekiv, L-Est pun tellis ja põllukiv. Est gootik ei sarnane pariisi ümbruse gootik,vaid on selle lihtsust variant. 2.etapp est gootikas-1) 13-14.saj keskp-vara ja kõrggootik 2) 14.saj keskp-16.saj II veerand-hilisgootik linnusetüübid: 1)mäenõlva järgiv müür-kasut looduslikke kaitsevõimal nn äralõikelin v neemiklin. Tartu,otepä, lihula 2)torlin-sobis väiksem kaitsemeesk, ehit ka vasallide kindlust maaelamutex (vasalllin) taastatud kujul Paide(13saj) Vao tornlin(14) kiiu torn (16) 3)Kastell-lin- ko...
Gootika Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstim...
täiesti mõjule XIII saj keskel. Poliitiliselt oli Euroopa mõjuvõimsaim ja territooriumilt suurim Kopetingide poolt valitsetud Prantsusmaa- siin tärkas ristisõdade idee, siin tekkisid usuelu reformimise liikumised, kujunes kõige selgemini välja feodaalsüsteem. Prantsusmaa oli keskaja teaduse ja kirjanduse ja kunsti hälliks, mille väljundiks võib pidada gooti kunsti. See oli antiigipärandist täiesti vabanenud iseseisev kunstikäsitlus. Gootika teket tuleb seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemise ja rüütlikultuuriga. Skolastilised teadused püüdsid ühendada maailma nähtusi rangesse alluvussüsteemi, kus üksikosade omavaheline sõltuvus sarnaneb gooti katedraalile. Arhitektuuris valitseb gootika Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal kuni XVI saj, Itaalias taandub ta renessanss-stiili ees juba XV sajandil. Suurejoonelises laadis arenes gooti ajastul ka kindlusarhitektuur.
Gootika stiil Gootika tekkis 12. sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa on keskaegse teaduse ja luule sünnikoht. Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil ,,gootika" halvustav tähendus sünonüümiks sõnadele ,,metsik", ,,kultuuritu", ,,barbaarne". Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandusei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11
Roland Bachmann PT-12 ,,Tallinna Gootika." 2012 Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. - Juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel.1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja koh...
sajandist pärinevaid raidkivist sarkofaage, 17. sajandi lõpust pärinevat altarit, kantslit, võidukaaregruppi ning kroonlühtreid, samuti arvukaid aadlike vapp-epitaafe 17-20. sajandist. Kiriku neljast kellast pärineb kaks 17. sajandist, kaks aga 18. sajandist. Kiriku praegune orel on ehitatud 1914. Aastal 6. Milline on Tallinna väike vapp? Kus seda näeb? Punasel alusel valge rist. Seda näeb Taani kuninga aias, mis asub Tallinna vanalinnas, Lühike jalg 9A. 7.Kas gootika mõjutas Talllinna Raekoja ehitust? Kuidas? Tallinna Raekoda on Põhjamaade ainuks gooti stiilis säilinud raekoda. Oma praeguse kuju sai raekoda aastatel 14021404, kui hoone ehitati kahekorruseliseks ja idaossa rajati torn. Teravkaarne arkaad, sakmeline serv (katuse juures). Profaanarhitektuuris pidid olema aknad neljakandilised. 8. Millal ja kuidas täideti Vallikraav veega? Vallikraav rajati 14.sajandil. Vallikraav täideti veega aastal 1325. Kraav täideti Ülemiste järve veega.
Tööleht nr. 4a Gootika Õpilase nimi:Kaisa Kotter Rühma nr:K-10b Kirjuta pildi juurde mõisted ( roosaken, kuningategalerii, portaal, fiaaltornike, läänetorn) läänetorn fiaaltornike kuningategalerii roosaken
KERLI LOOPMAN 10 B GOOTIKA MÕISTEID TERAVKAAR kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed moodustavad ühinedes teravnurga. N: Juuru Mihkli kirik, Rapla maakonnas. SAKRAALARHITEKTUUR - religioosne arhitektuur, näiteks kirikud, katedraalid, kloostrid jm selline. N: Jumalaema kirik Pariisis e. Notre-Dame, Ridala kirik, Lääne maakonnas. ROIDVÕLV- e ristvõlv e ristroidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel
normandia poolt. 9. Mis ajastu kunsti peetakse gooti stiili kuuluvaks? See järgnes romaanikale ja on valdavalt 12-16. sajandi alguseni. 10. Kust tuleb nimi gooti stiil? Termin pärineb Giorgio Vasarilt, kes kasutas seda alavääristavas tähenduses renessansieelse arhitektuuri kui millegi metsiku ja barbaarse kohta ja see tuleneb Itaaliat pärast Rooma keisririigi hävimist asustanud gootide hõimu nimetusest. 11. Mis on gootika põhitunnusteks ehituskunstis? Gootika põhitunnusteks ehituskunstis oli teravkaarmotiivid, kõrged tornikiivrid, roidvõlvid, raidkivikaunistused 12. Mida tähendavad mõisted: vööndkaar - kaar, mis toetab võlvistikku ja jaotab selle võlvikuteks. roie - ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. päiskivi - võlvikiiru keskmest eenduv, harilikult ümmargune või nelinurkne dekoratiivkivi roiete otste vahel. võlvisiil - diagonaalsete roiete või servjoontega piiratud võlvipinnalõik
Gooti arhitektuur Gootika tekkimine Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja v Skandinaaviasse. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari (1511-1574). v Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati v halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". v Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus.
koor - põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa apsiid - poolringi või hulknurgakujuline eenduv hooneosa, apsiidis oli altari asukoht peamiselt varakristlikul ajal kooriümbriskäik - ruum, mis moodustub külglöövide pikendustest ümber koori krüpt - maa-alune kabel torn – kirikutel oli tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal ja üks nelitisel 5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Paksud müürid, ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad.(gootika vastand) 6. Romaani skulptuuri põhitunnused. Romaani skulptuurid on lamedad ja anatoomiliselt ebakorrektsed, rikkalikult stiliseeritud ja sümbolistlikud. Kõige enam kaunistati portaale, fassaadi ja sambakapiteele. 7. Romaani maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal). Viljeleti peamiselt miniatuurmaale ehk raamatumaale, ornamentaalseid kaunistusi, freskosid ehk arhitektuuriga seotud monumentaalmaale ning vitraaže
Tallinn kui gootika linn Gooti stiil oli Euroopas valdav kunstistiil 12. 16. Sajandini. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas
Tööleht nr. 4 Romaani ja gootika Õpilase nimi:.Kaisa Kotter Rühma nr:.K-10B 1. Võrdle 2 stiili, leia nende erinevused ja sarnasused. ROMAANI GOOTIKA Põhitunnus ümarkaar Põhitunnus teravkaar Kirikutele olid omased ristikujulised Kõrgusesse pürgimine (Ladina rist) põhiplaanid Apsiidi poolringjas niss, ümbritsevad Tugikaared kivist toetavad kaared jalutusruumid, kus palverändurid said välisseinas mööduda reliikviast Tugevad kivivõlvid, mis toetusid Roidvõlvid, mis võimaldasid ehitada tohututele sammastele kergeid lagesid
11.klass 1. tund Gootika e. Gooti stiil Kodus: lugeda Lauri Leesi ,,Kunstilugu koolidele" lk 57 63 Kodus: lugeda Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" lk 113 127 arhitektuur Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Itaalias (kirikud, linnused). Pisa. Skulptuur. Maalikunst. Tarbekunst. Raamatukujundus. Kunst Eestis ja põhjamaades keskajal: kindlused, kirikud, skulptuur, maalikunst. Notke. Rode. Sittow. Gootika stiil järgnes romaanile ja eelnes renessansile. Gootika kujunes välja 12.saj. keskel Prantsusmaal Ile-de-France [ill dö fra(n)ss]. Levis üle Euroopa ja hääbus 16.saj. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi.
GOOTIKA 12 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. Sajandil. Levis Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja esimese suurema stiilina ka Eestisse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 11401200) kõrggootikat (u 12001350) hilisgootikat (u 13501525). RIIETUS Ilmuvad esimesed raudrüüd. Raudrüü on ka see, mille põhjal pärast arendatakse välja varuka lõige. Siiani on varukas endiselt neljakandiline tükk riiet 13 sajandi kleit ja vammus e
Selle tõttu on see hilisgooti stiilis, mis on palju rohkem vertikaalne. Enamik liinid lähevad üles-alla ja ei ristu. (Kaks torni ei olnud ehitatud kuni aastani 1700) · üldises plaanis võttis arhitekt Henry Reyns oma ideesid varasematest katedraalidest nagu näiteks Reimsi katedraal · Kuigi pikihoone sai esialgse kava aastal 1245, ehitati see sada aastat hiljem, aastal 1376 nad pidid lõpetama oma töö et koguda piisavalt raha SLAID 4 gootika tunnused · Ristroidvõlvid on asendatud keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega · kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgustunne ning eriline salapärane meeleolu · ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud. · Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraazidega kaunistatud roosaken. · Suur lääne aken ja roosaken põhja TRANSEPT pärinevad 18. sajandi alguses, kuid
1. Gooti stiil Gooti kunst ehk gootika on prantsuse kunstigeeniuste suurimaid saavutusi. Gootika oli keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. Gootika tähistab varakristlikul ajastul alanud uue, kristliku kunsti arengu tippu. Gooti stiili tekkimine tuleb esmajoones seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemisega ning rüütlikultuuriga, kuid tema levikul on tähtis osa ka mitmesugustel mungaordudel. Gooti stiili alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint- Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uues stiili vastu 12. sajandi lõpuks
Gootika kontrolltöö 1. Gooti stiili tunnused: Teravad kaared, mingi kõrgustesse (kõrged müürid), raskuspärasus kadus. 2. Nimeta gooti kirikuid Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal: Itaalias: Milano toomkirik, Pisa katedraal, Siena katedraal Prantsusmaal: Jumalaema kirik, Amiens'i katedraal, Reimsi katedraal, Chartres'i katedraal Saksamaal: Kölni katedraal, Strasbourgi katedraal 3. Inglise gootika omapära ja näiteid: Võlvid, leeke stiil, dekoorirohkus. Näiteid: Lincolni katedraal, Yorki katedraal, Westminster'i katedraal, Salisbury katedraal. 4. Gootika jõudmine Eestisse: Gootika jõudis Eestisse tänu taanlastele, kui nad siinseid alasi allutasid ristiusule. Hakati ehitama kindluseid, linnuseid, kloostreid, kirikuid. 13.sajandi lõpul. 5. Tallinna keskaegsed kirikud ja nende ehitusaeg: Niguliste kirik(1315), Oleviste kirik(1265/1267), Püha Vaimu kirik(14
Westminster Abbey Asukoht Ajalugu Umbes aastal 1040 usutunnistaja Edward ehitas romaani stiilis kloostri Aastal 1245 otsustas Henry III kloostri lammutada ning ehitada uus kirik gooti stiilis Henry VII lisas Neitsi Maarjale pühendatud kabeli Gootika tunnused Teravkaared Laes lehvikvõlvid Vitraazaknad Kõrgustunne Roosaken Tugimüürid Roidvõlvid Õhukesed sambad seintel ulatuvad põrandast laeni mis jätab mulje, et lagi on väga kõrgel nagu taevas. Erinevalt Itaalia või Prantsuse katedraalide ustest on Westminster Abbey uksed suhteliselt tavalised. Sise- ja välivaated Raske katuse üleval hoidmiseks kasutati tugipiilureid ning tugikaari. Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Tänapäev
epitaafide, sarkofaagide, hauamonumentide ja vapp-epitaafide kogu, mille vanus ulatub 13.-18. sajandini. 6. Milline oli Tallinna väike vapp? Kus seda näeb? Tallinna väikesel vapil on punasel kilbil hõbedane rist. Selle vapi saamislugu on seostatud Dannebrogi legendiga. Algul oli ristivapp linna elus mõjurikka Suurgildi vapp, väikese linnavapi staatuse sai see 15.-16. sajandil. Tallinnas võib seda vappi näha Taani kuninga aias ning Suurgildis. 7. Kas gootika mõjustas Tallinna Raekoja ehitust? Kuidas? Jah, mõjutas küll.Raekoda on pikliku põhiplaaniga kahekorruseline ehitis, mille ehitusmaterjaliks on kasutatud paekivi. Rae esindushoonet katab teravnurksete otsaviiludega kõrge sadulkatus. Peafassaad on pööratud põhja, endise turuväljaku poole ning toetub esimese korruse kõrgusele lahtisele võlvitud kaaristule. Gooti stiili profaanarhitektuuris ei kasutatud kuigi järjekindlalt teravkaart ja nii on ka raekoja
Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks.
Ladina keeles ,,mobilis" tähendab liigutatav. Mööbel liigitub elu- ja avalike ruumide liigutatavaks ja sisseehitatud, lamamis- ja iste ning kast- e säilitusmööbliks. Mööbel on valmistatud peamiselt puidust, seda on eriti keskaja mööbel. Mööbli kujundus on oluliselt sõltunud ajastu arhitektuurilisest stiilist. Mööbli põhivormid kujunesid Vanas- Egiptuses. Vana Kreeka otstarbeka kujuga mööbel jäi eeskujuks paljudele stiilidele läbi ajaloo. Romaani stiil ja gootika Keskajal valitses romaani ja gooti stiil. Üldiselt oli elamutes mööblit vähe, seda eriti talupoja elamus. Romaani stiil (11.-12.saj.) alustas Vana-Rooma arhitektuuritraditsioonide taassündi ja selle tulemusena sai oma nime Rooma ladinakeelsest nimetusest. Romaani stiili loojad - skulptorid, arhitektid, kunstnikud - soovisid vaid üht: oma loomingu ilu kehastamist. Selle ajastu interjööris ja arhitektuuriehitistes avaldub soojus ja harmoonia, võlvide
parem. Teos väljendab parafiiliaid nagu homoseksuaalsus ja sadomasohhism. Kokkuvõte Enne kindla teose valimist uurisin ka teisi teoseid ja sain ka nende kohta rohkem infot. Teose „Kei ja Pärtel'i” uurimine oli huvitav, sest sellest sai mitmekülgseid järeldusi teha. Kasutatud materjalid http://digikogu.ekm.ee/filiaalid/kumu/pressimaterjal/surm_ja_ilu?pic_id=12064&offset=4 http://kumu.ekm.ee/syndmus/surm-ja-ilu-gootika-kaasaegses-kunstis-ja-visuaalkultuuris/ Surm & ilu. A-Y. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris. NÄITUSE SÕNASTIK.
Kunsti Ajalugu Riiko Kojoni EP-14 Kreeka arhitektuur Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse - linnade akropolidele astmeliselt tõusvatele alustele. Enimlevinud ehitusmaterjaliks oli marmor. Kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Kreeka Skulptuur Arhailine kreeka skulptuur näe...
GOOTI KUNST (GOOTIKA) Gootistiil järgnes romantismile. Gootistiili saab näha Prantsusmaal. Prantsusmaa kuulsaim kirik: Jumalaema kirik Pariisis (Notre-Dame) on gootistiilis. Gootistiili sünnimaa on Prantsusmaa. Gootika on peale romaanistiili teine tähtsaim kunstistiil keskajal. Nimetus gootika tuleneb germaani hõimu gootide järgi. Prantsusmaalt levis gootika teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Gootistiil domineeris 12.-16.sajandil. Kõige varem loobuti gootikast Itaalias. Gootistiili saavutused on seotud ristiusukirikuga. Gootistiili tunnused Arhitektuuri tähtsamaiks tunnuseks on terav kaar (uksed, aknad), teravatipulised tornid. Tornikiivrid olid saledad ja samuti teravatipulised. Üldilme-> kõrgustesse pürgiv ning õhuline. Põhiplaanilt basiilika.
Perioodi lõpus mõjutas oluliselt trükikunsti(guttenberg) leiutamisega ja maadeavastused. Arhitektuur: ehitussüsteemi muudatus, kirik: skeletehitis, kaitsemotiivi langus, võeti kasutusele terav kaar. Roidvõlv. II korruse trifoorium, ülemiste korruste valgmik, aknad põhiline osa seinast, seinamaal puudus, piilarid ja kimppiilarid (sambad) Välisarhidekt.: vimperg ja ristlilik andsid kirikule pitsilise mulje, uste kohal roosaken, nelitistorn nelitiste kohal, vitraazid. Prantsusmaa: gootika sünnimaa, kunsti kõrghetk. 1) vara-gootika: tugipiidad väljaspool vastu müüri, aknad väiksed. Nt: Saint Denis abtkonna kirik, hakati ehitama Notre Dame kirkut (150 a ehitust) 2) kõrg-gootika: aknad suuremad, mitmekesisem raamistik, gootika pärlid: Charte, Soissons, Preims katedraalid. 3) hilis-gootika: akendel keeruline raamistik, teravkaare kõrvale tuli tundorkaarm, oluline osa ka kloostritel: Mont-Saint-Micheli klooster. Lõpetuseks: omaette mälestusmärgid on linnused,
1020 Romaani stiil BAJEUX´ VAIP Prantsusmaa 70m Depicts the events leading up to the Norman conquest of England concerning William, Duke of Normandy, and Harold, Earl of Wessex, later King of En gland , and culminating in the Battle of Hastings. FREIDRICH BARBOSSA RELIKVIAAR Saksamaa Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152, Saksa-Rooma Rooma keiser alates 1155 kuni surmani 1190. aastal. GOOTIKA Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. PARIISI JUMALAEMA KIRIK (NOTRE DAME) 1163-1345 ehitati Gooti stiil Prantsusmaa CHATRES´ KATEDRAAL 1194-1220 ehitati 113 m Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI KATEDRAAL 81 m 1211 ehituse algus Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI LÄÄNEFASSAADI SKULPTUURID Prantsusmaa Gooti stiil 1220-1245 ROUENI KATEDRAAL Prantsusmaa
Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud K...
Gooti skulptuur Prantsusmaal Reims Reimsi katedraal omandas kõrgema staatuse tänu funktsioonile Prantsuse kuningate kroonimiskirikuna. Seetõttu peegeldavad iga selle portaali skulpturaalsed kaunistused vastava ajastu peapiiskopi poliitilist mõjuvõimu. Lõunatransepti portaal võimaldas otsest läbipääsu piiskopi paleest peaaltari nelitise ja presbüteeriumini. See oli peapiikopi erasissekäik ning seetõttu ei kaunistatud seda eriti uhkelt. Seevastu toomkapiitli ristikäiguga külgnev ning selle poolt ka ümbritsetud põhjapoolne transept oli kavandatud ülima suurejoonelisusega, mida sellele vastavalt ka rohkete skulptuuridega kaunistati. Mõned võrdlemisi väikese läänepoolse sissekäigu skulptuurielemendid näiteks trooniv Neitsi ja Jeesuslaps - pärinesid tõenäoliselt varasemast kirikust ning need teostati ilmselt 1180. Aasta paiku. Teised kaks portaali on juba oma ainestiku valiku poolest ...
GOOTI KUNST (ka: gooti stiil, gootika) Üldiseloomustus Gooti stiil on keskaja teine kunstistiil, keskaja kunsti tipp. Valitses 12.-16. sajandil. Tekkis ja kõige stiilipuhtamal kujul esines Prantsusmaal. Ajalooline taust: Gooti stiil on seotud linnade ja uue seisuse linnakodanike (käsitöölised, kaupmehed) tekkega. Gooti stiilile avaldas mõju inimeste liikuvam eluviis, sidemed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt mõjutasid ka ristisõjad (11.-13. sajand)
Gooti stiil (12-16 saj.) Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi täehndama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur
........................................................... 10 Rooma kunst................................................................................................................................... 11 Vara-kristlik kultuur....................................................................................................................... 12 Romaanika...................................................................................................................................... 13 Gootika........................................................................................................................................... 13 Renessanss...................................................................................................................................... 15 Impressionism.................................................................................................................................16
Juugend ja Sümbolism Juugend • Alusepanija oli William Morris • Kutsus üles loobuma eklektikast(erinevate stiilide kokkusobitamine ja gootika elutu jälgendamine • Temaga ühinenud kunstnike kutsuti prerafaeliitideks, sest nad eelistasid lihtsat stiili • Tarbekunsti uuendamisel võeti eeskuju rahvakunstist ja jaapani puulõigetest • Kasutati palju taimornamentikat William Morris(1834-1896) • Sündis 1834.a • William Morris oli silmapaistev ja loominguline kunstnik, filosoof, poeet, romantik ja kunstiteoreetik • 19.sajandi üks mõjuvõimsamaid disainereid Edward Burne-Jones(1828- 1898)
ähvardusi või imesid ja anda edasi Piibli sisu. Populaarseim oli viimasekohtupäeva stseen- Anatoomilist täpsust ei peetud oluliseks, proportsioonid olid ebaloomulikud ja tegelasi tehti äratuntavateks erinevate sümbolite abiga. Kirikute kaunistamiseks kasutati ka seinamaale ja vaipu. Kuulsaim on Bayeux vaip. Jätkus miniatuurmaalide õitseng. Raamatute kirjutamine ja kaunistamine oli äärmiselt aeganõudev. Sageli hoiti raamatuid varakambrites või ahelates. Gootika Levis 12- 16 saj peamiselt katoliiklikus Euroopas. Stiili nimetus on juhuslik ja tugineb keskaegsele gootide hõimule. Gootika väljendub peamiselt arhitektuuris. Gooti katedraalid on jäänud Euroopa tsivilisatsiooni uhkuseks tänaseni. Põhitunnused: 1) teravkaar; uksed ja aknad on kõrgeks venitatud ja teravatipulised. 2) Tugikaar; hoone välimises konstruktsioonis raskuste hajutamiseks. 3) Tornid; võimalikult palju, erineva suurusega, piklikud ja kaunistatud.
jalgadega kui ka ilma, jalad olid sammaste sarnased. Gootika Lihtne ja mitmekesine. Baldahiinvoodi. Kasutati nii 2-4 ukselised, kõrged Vormilt meenutas Enam levinud Istmetena püüti kasutada nii pool kui ka täisbaldahiini. ja massiivsed, postjalgadele tõstetud kastlaud,lauaplaadi kirste kui ka laudu. Esimesel juhul oli voodi meenutas kahte või maja. Siledad kujundas 15-20cm
Gooti arhitektuur Prantsusmaal Oleg Popov 10B Sergei Dikarev 10B Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: o varagootikat (u 11401200) o kõrggootikat (u 12001350) o hilisgootikat (u 13501525). GOOTI ARHITEKTUUR Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti
............................................................... 3 1. Keskajast üldiselt.................................................................................................................... 4 1.2 Millal algas ja lõppes keskaeg?........................................................................................4 2. Keskaja mööbel.......................................................................................................................5 2.1 Romaani stiil ja gootika................................................................................................... 6 2. 2 Talupoja mööbel.............................................................................................................. 9 Allikad.......................................................................................................................................10
Punane, kes arvatavasti tegutsesid 11.sajandi lõpus. Frugardi ruunikivid Västergötlandis on kiri : ,,Guve püstitas selle kivi Olavile, oma pojale, väga tublile noorele mehele. Ta tapeti Eestis. Havard raius kivisse". Rikkalikud hauapanused sisaldasid relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puitskulptuure ja isegi terveid laevu (leiti 1904. aastal Oslo lähedal Osebergis.) Keskaeg ja gootika Skandinaavia paganad ristiti 11.sajandil Varajasel keskajal ehitati Põhja-Euroopas paljudes kogukondades maasse aevatud postidele toetuvaid puust püstpalkkirikuid. 12.-14. sajandil ehitati Norras umbes 1000 püstpalkkirikut. Hetkel on neist säilinud ainult 28. Need ehitised on Norra kõige olulisem panus maailma arhitektuuriajalukku. Püstpalkkirikuid on mitut tüüpi. Kõige lihtsamatel on ainult üks lööv ja väike altariesine
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Ristiusk ehk kristlus tärkas Palestiinas. Rooma tuli sellepärast, et roomlased võtsid kergelt üle kõik uue ja huvitava. Ristiusk levis suuliselt ja kirja teel (kiri ühendas väiksemaid ja üksteisest kaugemal olevaid kogudusi). Roomas sattus ristiusk võimudega vastuollu, kuna see erines oluliselt teisest uskudest. (õõnestas orjapidamist, riiki, õigust ja moraali). Kõige enam ei meeldinud võimudele see, et jumala sõna järgi olid kõik võrdsed. Võimud hakkasid kristlasi taga kiusama, visates neid amfiteatrites kiskjatele söödaks ja neid risti lüües. Kui rooma riik 3 sajandil p.Kr kriisi sattus, siis kiusamised sagenesid märgatavat. Kõige hullema kiusamise vallandas aastal 303 keiser Diocletianus. Ja kümme aastat (313) hiljem kuulutas keiser Constantius ristiusu lubatuks ja lasi ennast enne oma surma risti lüüa. Kunst oli kristlastele alguses lubamatu. Aga see ei omandanud suurt täh...
GOOTI KUNST. TEOORIA. Uus ehitussüsteem, võimaldab hakata ehitama kergelt ja õhuliselt, ei vajata enam pakse müüre. Põhilised uuendused: 1) terav kaar 2) roidvõlv 3) tugipiidad ja tugikaared Romaani ehitistel olid kandvaks elemendiks seinad, seda nim.massehitis. Gooti katedraal on skelettehitis, püsiks ka ilma seinteta see konstruktsioon püsti. teravkaar--üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. roidvõlv--ühine termin kõigi võlvi tüüpide kohta, millel on võlviroideist skelett, mis kanab võlvisiile. Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd--need ongi võlviroided. ristroidvõlv--nelja kuni kuue osaline võlv, mille kandvaks raamistuseks on ristuvad võlviroided. Nende vahel pingul võlvisiilud. Kõige tavalisem roidvõlvi tüüp. roie--gooti võlvisüsteemis laotud kitsas latitaoli...
o Ehituse plaan ja ülesehitus jäävad üldiselt samaks, ent püüeldakse suurema lihtsuse poole põhiplaanis o Võlvide varustamine kõrvalroietega 12 o Tihti puudub trifoorium o Aknad laiad, rikkalike motiividega o Palju mälestisi Rouenis · Linnused ja linnakindlustused o Gootika ajal areneb suurel määral kindlusarhitektuur Kivilinnused Prantsusmaal · Arhitektuuri mõjutavad ristisõja-aegsed kokkupuuted bütsantsi ja araabia ehituskunstiga Linnus · Ringmüüridega piiratud ala · Tornid · Müüri ja torni ülemises osas kaitsekäik · Müüri sees laskepilud
Gooti stiili teke ja nimetus gootika Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa ajalooline maakond Ilede-France. Esimene valdavalt gooti stiilis kirik kerkis Saint-Denis' linnakeses, mis on praegu Pariisi eeslinn. Just siinse kiriku ehitusmeistrid võtsid omaks uue stiili tunnuse teravkaare, mis meenutab pooleks murtud vibu. Nimetus ,,gootika" tuleb hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti. Mille poolest erineb gooti kirik romaani kirikust? Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Kui romaani katedraalidel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti basiilikad nagu valitseksid linna üle.
GOOTI STIILIS SKULPTUUR JA TARBEKUNST GOOTIKA NIMETUS Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi 16. sajandil Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil AJALUGU Alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor Eestis ja Lätis levib alles umbes aastal 1300 Gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv ETAPID Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: § varagootikat (u 11401200) § kõrggootikat (u 12001350) § hilisgootikat (u 13501525) GOOTI STIILI PÕHITUNNUSED Teravkaared Roidvõlvid (ristroidvõlvid) Tugipiidad ja tugikaared GOOTI ARHITEKTUUR Teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt Ehitati romaani kirikutele kivikatuseid Hiljem võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele
Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12
ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades..............................................................................9 Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik)...............................9 Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil.
Kõige silmapaistvamaks ehitiseks võib pidada Tadz Mahali. Euroopa keskaja kunst Keskaja kunst oli sümbolirohke. Euroopa keskaja kunstis võib eristada kahte stiili- romaani ja gooti stiili. Romaani stiil kestis 10.-12. sajandini. Romaani kunst on eelkõige kirikuga seotud. Tol perioodil kestnud ristisõjad tõid Euroopa kunsti Idamaade kultuuri. Gooti kunst kestis 12.- 16. sajand. Gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Gooti arhitektuur Iseloomulikeks joonteks on teravkaar, suured aknad, võlvid, tugikaared. Gooti kiriku välisarhitektuuri kaunistamisel rakendati väga suurel määral skulptuuri, kuid ehitise sisemuses mängis suurt osa maal. Gooti ehitised on enamasti basiilikad, kuid ka kirikud ja katedraalid. Tuntumad ehitised on Milano katedraal, Pariisi Jumalaema kirik, Salisbury katedraal, Reimsi
12 C Kool: Talinn 2014 SISUKORD 1.Romaani stiil 1.0 Romaani arhitektuur 1.1 Sakraalarhitektuur 1.1.1 Tornid 1.1.2 Võlvid 1.1.3 Sambad 1.2 Romaani skulptuur 1.3 Romaani maalikunst 1.4 Prantsusmaa 1.5 Inglismaa 1.6 Saksamaa 1.7 Itaalia 1.8 Eesti 2. Gooti stiil 2.1 Nimetus 2.2 Ajalugu 2.3 Gooti arhitektuur 2.3.1 Inglismaal 2.3.2 Itaalias 2.3.3 Hispaania 2.4 Gooti skulptuur 2.5 Gooti maalikunst 2.6 Gootika Eestis 3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited KASUTATUD ALLIKAD Romaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. 1.0 Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss .....................................................................
annaabi.ee 
