lund, suviseid valgeid öid ja kaskede valget koort, lootust ilusamale tulevikule. Suur Reede 7. aprill 1882. aasta Esimene avalik värvide demonstratsioon. Tartu Usuteaduskonna üliõpilane A. Mõtus kandis sinimustvalget mütsi. Tekkis rüselus saksa korporatsiooni esindajatega, kes haarasid mütsi enda kätte. Saka korporatsioon tallas lipuvärvides mütsi enda jalge alla. Sini-must-valged värid omandasid võitlusvärvide oreooli ja tähenduse. Tänini kannavad EÜS-i liikmed lipuvärvides mütsi vaid tähtsatel puhkudel- liikme matus, pidupäev. Lipu pühitsemine EÜS-i liikmed otsustasid lipu pühitseda Otepääl 3-5. juunil 1884. Sõideti toolvankriga, kuhu mahtus lisaks 2-le kutsarile ka EÜS-i kõik liikmed: 16 üliõpilast ja 6 vilistlast. 6km enne Otepää kiriklase jõudmist pandi lipp tuulde lehvima. Peale pühitsemist peideti lipp taas ning jäeti oma aega ootama. Lipp 20. Sajandi esimesel aatsakümnel
Kreimanni nimele ja 1882. aasta 18. jaanurail kanni ta Tartu ülikooli matriklisse. Villem Reiman polnud ülikooli minnes enam päris noor ja ammugi mitte kujunemata ja meelsusetu, nagu näitas teadlik ja visa opositsioon saksastamispüüete vastu gümnaasiumis. Ta oli erksa kõrvaltvaatajana kaasa elanud ärkamisaja tulisemad aasta ja oli juba koolipoisieas rahvuslikult ärganud. Seepärast polnud kindlasti mitte juhus, et ta Eestis Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ,,põrandaaluse" ,,Vironia" algringkonnaga liitus ja niiviisi EÜS-i asutajate hulka sattus. ,,Eesti Üliõpilaste Selts" oli koht, kus nooris inimesis küdev tuli sai õhutust, hapnikku, nii et see võis leegitsema lüüa ega sumbunud õhupuudusel" EÜS-is oli komme koosolekuil kõnesid pidada rahvuslikkude ainete kohta. V. Reimani osaks sai kõneleda priiuse järjekordsel aastapäeval 1883, oma teisel ülikooliaastal.
ülemate sõna kuulama. vastu Vene valitsust. *Pidas olulisemaks rahva *Nõudis kooli vabastamist kultuurilist arengut. kiriku mõju alt. *Võitles rahva emakeelse *Võitles rahva emakeelse hariduse eest. hariduse eest. Eesti Üliõpilaste Selts Peale I üldlaulupidu hakati Tartu ülikoolis korraldama eesti soost üliõpilaste kooskäimisi. 1870.a. toimus esimene Kalevipoja õhtu, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts ( EÜS). EÜS valis oma värvideks sinise, musta ja valge. SININE - kodune sinine taevas MUST - põllupind; eesti mehe must kuub VALGE - lootus paremale tulevikule 1884.a. õnnistati Otepää kirikus sisse EÜS-i lipp. Lipust sai mitte ainult seltsi, vaid kogu Eesti sümbol. 1922.a. sai EÜS -i lipust Eesti Vabariigi riigilipp. VENESTAMINE 1880-aastatel otsustas Vene valitsus muuta Balti kubermangud vene keelt rääkivaks ja vene seaduste järgi elavaks maaks.
saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu 1896. a laulupeol Tallinnas oli üle 5000 osaleja VILLEM REIMAN Rahvusliku liikumise liider Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Lõi Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS)- tähtsaks kooskäimiskohaks eesti haritlaste seas 1884. a pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp VILLEM REIMAN
saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu 1896. a laulupeol Tallinnas oli üle 5000 osaleja VILLEM REIMAN Rahvusliku liikumise liider Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Lõi Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS)- tähtsaks kooskäimiskohaks eesti haritlaste seas 1884. a pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp VILLEM REIMAN
RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed, Kreenholm,turumajandus,viinavabrikud, Eestis toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu
Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool 1802 saksakeelne Vene riigiülikool 1803 eesti keele lektori ametikoht 1804-1809 praeguse peahoone ehitamine (arhidekt Johann Wilhelm Krause) 1828-1838 koolitati professoreid Venemaa ülikoolidele 1838 Õpetatud Eesti Selts 1824-1855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud 1870 Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜS lipp, sini-must-valge trikoloor 1895 kehtestati õppekeeleks vene keel Eesti Vabariigi Tartu Ülikool (1919-1940) 1. detsembril 1919 alustas tööd eestikeelsena Õppejõudude nappust aitasid leevendada õppejõud ja teadlased Soomest, Rootsist, Saksamaalt Eesti kultuuri puudutavate ainete suur populaarsus Tartu Riiklik Ülikool (1940-1941) Suleti õpilasühendused ja akadeemilised seltsid Õppekavad ühtlustati Nõukogude Liidus kehtivatega
EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS 1870- Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased hakkasid korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt ,,Kalevipoega", arutati rahvaküsimusi- sellest sai alguse EÜS. 1883- EÜS registreeriti ametlikult. 1884- õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. · Löödi kaasa J. Hurda rahvaluulekogumis üritustel · Koguti rahvaluulet · Anti välja EÜSi albumeid- rajasid teed eesti kultuuriloo uurimisele (I uurimused Petersoni kohta, eesti keele ajalugu, rahvaluule) · Seltsi rmtk. koguti eestikeelseid trükiseid- anti Eesti Rahva Muuseumile- kogu sai rahvusraamatukogu aluseks. ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869. aastal Tartus
Eitav 13. Kes olid ja millega said tuntuks järgmised venestusajal elanud isikud: Karl August Hermann, Villem Reimann, Hugo Treffner? Karl August Hermann – oli Eesti helilooja. Sai tuntuks kuna valiti EÕS auvilistlaseks Villem Reimann – oli Eesti kirikuõpetaja ja rahvuliku liikumise üks olulisemaid juhte. Oli Eesti Kirjanduse Seltsi esimees. Hugo Treffner – oli Eesti kultuuritegelane. Asutas gümnaasiumi ja oli EÜS liige. 14. Milline tähtsus venestusajal oli Eesti Üliõpilaste Seltsil (EÜS)? Neist kujunes haritud Eesti seltskond 15. Mõisted: priinimi, magasiait, vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas,kilter, moonakas, rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon,EÜS. Priinimi – Pärisorjusest loobumise tagajärjel talupojale pandud perekonnanimi. Magasiait – Ühiste viljavarude hoidmiseks mõeldud ait.
või 28. jaanuar 1942 Venemaa, Kirovi oblast, Vjatka vangilaager (Vjatlag)) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19. juulist 1932 1. novembrini 1932. Kaarel Eenpalu isa oli Andres Einbund. 3 Haridus Õppis Vesmeri vallakoolis. Lõpetas Hugo Treffneri eragümnaasiumi, Õppis 19091914 Tartu Ülikoolis õigusteadust, tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures. Tal oli õigusteaduste kandidaadi kraad. Eenpalu oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) esimees. 1938. aasta kevadel olevat EÜS-is peaministri Eenpalu osavõtul toimunud tema poliitilise joone arutelu. Eenpalu olevat ülemäära politseiriikliku poliitika pärast mõneks ajaks EÜS-i vilistlaskogust välja arvatud. Sõjaväeline tegevus Osales 1915 või 1914-1917 Esimeses maailmasõjas, lõpetas 1917 Petrogradis Paul I sõjakooli. Formeeris 1917 Eesti suurtükiväebrigaadi (või 1. Eesti suurtükiväe brigaadi) 5. pataljoni (või patarei) ja oli 1918. aastani selle ülem
Villem Reiman sündis renditaluniku sügavalt religioosses ja askeetlikus perekonnas, kus valitses range vennastekoguduse vaim. 1872-77 õppis ta Viljandi elementaar- ja kreiskoolis, seejärel 1878-82 Pärnu gümnaasiumis, kus sai hea klassikalise hariduse. Villem Reiman tudengina 1882 astus Villem Reiman Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Samal aastal sai Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks. Kogu oma elu oli Villem Reiman seotud Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1883 oli ta EÜS-i põhikirjale alla kirjutanud kaheksa asutajaliikme hulgas, 1884 osales seltsi suure sini- must-valge lipu pidulikul pühitsemisel Otepääl, 1886 oli seltsi esimees. Ülikooli päevil algas Villem Reimani ajakirjanduslik tegevus. Tema esimesed artiklid ilmusid K.A. Hermanni "Postimees" ja olid suunatud venestamise vastu. J. Hurda eeskujul kutsus Villem Reiman eestlasi üles looma kõrgetasemelist rahvuskultuuri kui kindlaimat tagatist rahvuse püsimajäämisel.
soodustamiseks tehti inimestele häid pakkumisi kui vahetatakse usku, ehitati Aleksander Nevski katedraal. 19 sajandi lõpul hakkas rahvuslik liikumine uuesti esile kerkima , seltside tegvus asendus meelelahutusega, karskusseltsid, tuletõrjeseltsid ja kutseühingud. Laulu ja mänguseltside kavasse ilmusisd komöödiad. Ainuke rahvuslik ajaleht oli postimees ning 1888 hurt tegi üleskutse rahvaluule kogumiseks. 1870 asutati Eesti üliõpilasteselts, 1884 sai eesti lipuks sini must valge täna EÜS. Jaan tõnisson oli EÜS esimees, 1896 sai ta postimehe toimetajaks, oma tegevuses kajastas ning seadis esikohale enese teadvustuse arendamise ehk astus välja venestamise ja saksastamise vastu, nõudis poliitikas ja majanduses eestlastele üheõiglusust, tänu Jaan Tõnissonile muutus eesti keele kasutamine uuesti tavaks.
ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp". Sinine, must ja valge ei olnud algusest peale enesestmõistetavad Eesti lipuvärvid. Nii on Jaan Bergmanni 1881. aastal avaldatud luuletustes Eesti lipp ja Lipulaul Eesti lipu värvideks nimetatud sinine (helesinine), must ja "rohiline", 1882. aastal avaldatud Friedrich Wilhelm Ederbergi luuletuses Eesti lipp "must, roheline, taevasina karva"". Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid hoiule Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue kalendri järgi) valmis Karl August Hermanni abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütre Emilie Beermanni kaasabil EÜS-i lipp. Teise versiooni järgi ostis Emilie Põltsamaalt Liehbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas jõeäärses kihelkonnakooli majas
Õigeusu pealesurumine ning luterluse allasurumine Suleti liiga iseseisvad või rahvusliku suunaga väljaanded Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuse lõpetamine Esimese üldlaulupeoga tähistati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva. Eesti rahvusliku liikumise aktiivsus 19.saj oli kõige suurem Liivimaal. 1887. aastal kehtestati Eesti ala koolides õppekeeleks kehtestati vene keel. 1884. aastal pühitses EÜS sinimustvalge oma lipuks. 1890. aastate alguses tõusis Villem Reiman rahvusliku liikumise liidriks. Jakobsonile heideti ette koostööd Vene võimudega. 1880. aastate alguses alustas Vene keskvalitsus Läänemere kubermangude venestamist. 4. EKS 5. EÜS 3. ,,Vanemuine" 1. Õpetatud ES 2. Perno Postimees Estofiilid välismaalased, kes tundsid huvi eesti keele ja kultuuri vastu
põllumeeste seltsi presidendiks, kirjutas kolm Isamaakõnet Lydia Koidula- on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Aitas isal toimetada Eesti Postimeest, 1870.aastal pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Jaan Tõnisson- oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Oli EÜS esimees ja kohtuametnik Venemaal, 1896.aastal sai Postimehe peatoimetajaks. Oma tegevuses seadis esikohale eneseteadvuse arendamise, astudes välja venestamise saksastumise vastu. Tänu Jaan Tõnissonile muutus eesti keele kasutamine jälle tavaliseks. 3.Pildiküsimus (seega vaadake natuke mõtlikumalt ka pilte õpikus) 4.Töö allikaga. 5. esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus (täpne toimumisaeg)- 18.-20. juuni 1869
2 1. EESTI LIPU JA VAPI AJALUGU 1.1. Eesti lipu ajalugu 29.septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine, must ja valge. Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid ,,hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 4.juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Sellest sai EÜS-i lipp. Esimetr korda avalikult kasutati EÜS-i lippu 1.novembril 1905 Tartu meeleavaldusrongkäigul. 24.veebruaril 1918 kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik ja 12.novembril või 12.detsembril 1918 heisati sinimustvalge lipp esimest korda Toompeale Pika Hermanni torni tippu. Alles 27
RAHVUSLUST PÜÜDSID ÄRKVEL HOIDA: · K. A. Hermann -> Ajaleht "Postimees" (Al.1891. muutus ajaleht igapäevaseks). · 1883 Tartus HTG -> Ettevalmistuse said suurema osa eestlasi, kes tahtsin TÜ astuda. ( Võimalik oli saada stipendiumi). · Karskusliikumine -> Eestvedajaks V. Reimann, Kolga- Jaani kirikuõpetaja, kes pani aluse ajaloo- ja kultuuri teaduslikule uurimisele. · Jakob Hurda üleskutse koguda vanavara ja rahvaluulet. · 1870.a. EÜS (Esimene eesti tudengorganisatsioon). >1870."Kalevipoja õhtud" >1881 Sini-must-valge > 4.juunil 1884 lipu õnnist. Otepääl VENESTAMISE TAGAJÄRG -> Venestamine küll pidurdas rahvuslikku ärkamisaega, kuid ei suutnud seda hävitada. POLIITILNE ARENG SAJANDIVAHETUSEL · Venemaal viimane tsaar Nikolai II (1894-1917).
· Balti erikord · Pärisorjusest vabanemine ~ passiseadus ~ haridustaseme tõus · Vallakogukonna teke · Eesti soodne geopoliitiline asukoht 3) Kultuurilised eeldused: · Estofiilide tegevus · Tartu ülikooli taasavamine · Koolisunduse sisseviimine ~1850. aasta oli eestis 1000 külakooli (100 kihelkonnakooli) Ärkamisaja suurkujud I Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) · Seltsitegevus 1865. asutas Vanemuise Osales EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtutel · Ajakirjanduses 1857 ,,Perno Postimees" 1864 ,,Eesti Postimees" · Koorilaulu propageerimine Kirjutas laulutekste 1869.a juunikuus (16-18) esimene laulupidu II Jakob Hurt (1839-1907) · Seltsitegevus 1872-1881 EKS president Osales ,,Vanemuise" seltsi tegevuses Korraldas EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtuid · Folkloori kogumine 1888. a. postimehe kampaania ~ 1400 kirjasaatjaid
valge rahva püüd õnne ja valguse poole. Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp" .Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid "hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue kalendri järgi) valmis Karl August Hermanni abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütre Emilie Beermanni kaasabil EÜS-i lipp. Teise versiooni järgi ostis Emilie Põltsamaalt Liehbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas jõeäärses kihelkonnakooli majas.
Saj lõpul esile karskusseltsid, mille tegevust suudeti rahvuslikult motiveerida: tervise hoidmine on rahvuslik kohustus. Moodustati ka mitmeid kutseühinguid ja tuletõrjeseltse. See aitas oluliselt kaasa rahva edasisele organiseerumisele. Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liidriks tõusis Villem Reiman. Ta edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Uutest organisatsioonidest väärib esiletõstmist Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). Seltsi liikmed suhtlesid omavahel eesti keeles, mis tollastes oludes polnud sugugi tavaline. 1884. Aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp.
Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. Tõnisson, Päts, esimene eestikeelne
Initsiaator - Sergei Sahhovskoi Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster (Kuremäe klooster) Initsiaator - Sergei Sahhovskoi 6.Milline oluline sündmus Eesti ajaloos leidis aset 4.juunil 1884?(1p) 4.juunil 1884. aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp. Selle lipu, kui rahvussümboliga, astuti esimest korda üles avalikul meeleavaldusel. 7.Keda pildil näete? Eestis asub vähemalt kaks selle isiku monumenti, kus? Millised olid selle isiku teened eesti rahvusliku liikumise ees?(4p) Pildil on Villem Reiman. Tema monumendid asuvad Tartus
1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. 1882 C.R.Jakobsoni surm. 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. 1887 venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. 1889 asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele. 1893 Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. 1894 Venemaa keisriks sai Nikolai II. 1896 J.Tõnisson sai ajalehe ,,Postimees" toimetajaks.
olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. • Venevastane ja rahvuslik hoiak. • Eesti Üliõpilaste seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi asutaja ja juht. • Eesti rahva muuseumi rajamise eestseisja. • Kirjutas esimese vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte. Villem Reiman • Postimehe ringkonna juhtiv tegelane ja aktiivne karskusliikumise eestvõitleja. • Algatas EÜS-I albumite kalendri “Sirvialauad” väljaandmise ja oli nende toimetajaks. • Võttis aktiivselt osa Õpetatud Eesti Seltsi tegevusest. Kasutatud Kirjandus • http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/kultuur/eddd9246-86a2-4906- ae3a- f3b586d0b577 • https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula • https://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Reiman • Konspekt Täname tähelepanu eest!
Jannsen- ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. · Villem Reiman- Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider, kolga-jaanis kirikuõpetajana. Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. · EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS- uus organisatsioon, eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks. Suheldi omavahel eesti keeles, mis tollastes oludes polnud sugugi tavaline. · 1884 pühitseti Otepää kirkus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp. PARROTT-Tartu ülikooli esimene rektor. CIMZE-Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlaste kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Korraldas Liivimaal õpetajate konverentse. BAER-oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. FHAEHLMANN- oli eesti kirjamees ja arst. Õpetatud Eesti Selts. KREUTZWALD- oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud
rahvaväljaanne Soomes Kuopios 1862, 1000 eksemplaris. Kokku ilmunud 18 trükki. 2 sissejuhatust, värsse üle 19 000. Algus- Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldus. Lõpp- Kangelase surm, vanaisa annab talle tööks põrguväravate valvamise. Skulptuurid- Tartus, Tallinnas Glehni pargis, Põltsamaal. EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS 1870- Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased hakkasid korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt ,,Kalevipoega", arutati rahvaküsimusi- sellest sai alguse EÜS. 1883- EÜS registreeriti ametlikult. 1884- õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. · Löödi kaasa J. Hurda rahvaluulekogumis üritustel · Koguti rahvaluulet · Anti välja EÜSi albumeid- rajasid teed eesti kultuuriloo uurimisele (I uurimused Petersoni kohta, eesti keele ajalugu, rahvaluule) · Seltsi rmtk. koguti eestikeelseid trükiseid- anti Eesti Rahva Muuseumile- kogu sai rahvusraamatukogu aluseks. ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869. aastal Tartus
Ringmängulaulud. G.Ernesaks on oma loomingus kasutanud palju rahvalaulumuusikat. Vaimulik rahvalaul. Gregoriuse koraal kaob meie kirikutest 16.sajand, ,,taganeb" just protestantliku muusika eest. Luteri koraali rahvalik variant. 16.-18- sajand , kõik muusika mis kuuled tuleb meelde jätta, kui meeldis. Tekivad lisandid, kaunistused lauludele või kirikutes pidi olema eesti keelt valdav inimene, kes ei osanud muusikat kaks varianti, kuidas muusika võis tekkida. 1904. alustab EÜS ja dr. Oskar Kallas rahvaviiside süstemaatilist kogumist. Maailma esimene rahvaluule doktor. 1911 liitus Cyrillus Kreek hakkas fonograafiga laule koguma, ta lasi seda ka oma õpilastel teha, tema kogus üle kuue tuhande süstematiseeritud rahvaviisi. Peab teadma: tema looming püsineb eesti rahvaloomingul vaimulik rahvalaul nt on ,,Ma tulen taevast ülevalt", ,,Mu süda ärka üles" . Pillid. Viled, pasunad, sarved. Pööpill puusüdamest keeratakse välja. Puhkpillidest on peeneim
Rüütlid, lossid, vangikongid- küik mõisate kaudu tulnud. Uuema rahvalaulu tunnusteks on salmilaul, lõppriim.Laulma hakkavad ka mehed, teemaks põhiliselt paroodia või vemmalvärss. Uuem rahvalaul toob kaasa ka salmikukultuuri (kirjutati uuemate rahvalaulude sõnad) Sellega tulid aasa ka uued seltskonnatantsud.Ringmängulaulud nt labajalg, polka, valss. Vaimulik rahvalaul- Lutheri koraali suupärane varjant Luterlus jõuab Eestisse16 saj. 1904 alustavad eesti üliõpilasselt EÜS ja doktor Oskar Kallas rahvalaulu kogumise aktsiooni. 1911 liitub selle aktsiooniga Cyrillus Kreek .Tema üksi korjas ja süstematiseeris üle 6000 vaimuliku rahvalaulu. RAHVAPILLID Rahvapillid lihtsakoelised. 1. Puhkpillid-parmupill,torupill,roopill,pasunad,vilepillid,sarvepillid. 2. Keelpillid- kõige tuntum on hiiu kannel ehk rootsi kannel. Kandled-esimesed oli 5-6 häälsed.hiljem ka 7 keelsed jne. Tekib nn külakannel ehk duurkannel
organiseeriv 2. muuta maarahvas moodsaks ja teadlikuks rahvaks 3. ajakirjanduse e. kommunikatsiooni levik (Jannsen postipapa) ETAPP EESTI Elitaarne kirjanikud, kunstnikud jt. Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine Haritlaste liikumine tudengid, haritlased, Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, kooliõpetajad palvekirjad, EÜS Seltsiliikumine, põhisuunitlus kultuuriline, Laulu- ja mänguseltsid, esimene laulupidu, haaras masse nii elukutse kui tegevusalade põllumeeste seltsid, karskusseltsid järgi Rahvuslik poliitiline liikumine erakondade Tõnisson, Päts, esimene eestikeelne loomine, esiplaanil võitlus rahvahariduse
Järva-Peetri kirikus on töötanud aastatel 1916--37 Järva-Peetri koguduse õpetajana Christoph Wilhelm Beermann. Sündinud: 08/20.07.1864 Põltsamaa. Isa: Põltsamaa kihelkonna kooliõpetaja ja kirikute ehitusmeister Gustav Beermann Ema: Caroline snd Jürgens Akadeemiline kuuluvus: EÜS. Teenistuskäik: 1888--97 Tbilisi kog abiõpetaja, 1897--16 Strelna saksa kog õpetaja, Kipeni eesti kog õpetaja, 1897--16 Oranienbaumi (Peterburg) lossi kiriku õpetaja, 1916--37 Järva-Peetri kog õpetaja, 1920--35 Järva praost. Muud ametid: Usuõpetaja: Tbilisi 3. Gümnaasium, Strelna Gümnaasium; Strelna diakonissidemaja rektor, ajutine Peterburgi evangeelse pühapäevalehe väljaandja; 1926--1937 Järva-Peetri perekonnaseisuametnik. Aumärgid: 24.02
lugemist ning flöödimängu kooliorkestris, samuti pikki jalutuskäike ning jalgsimatku. ÜLIKOOL Aastatel 1898 1906 õppis Peeter Põld Tartu Ülikoolis usuteadust. See valik meeldis nii tema vanematele kui ka talle endale. Ülikoolikursuse lõpetas Peeter 1906. aastal ning 1907. aastal kaitses ta usuteaduse kandidaadi kraadi. Juba enne täielikku immatrikuleerimist oli Peeter Põld astunud Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ning osales aktiivselt paljudel rahvuslikel sündmustel. EÜS-i tegevus kulges kahes suunas: üks eesmärk oli eestlastest üliõpilaste omavaheliste suhete tugevdamine, teine tegevussuund oli aga eesti ajaloo, keele ning rahvuskultuuri tundmaõppimine ja uurimistulemuste tutvustamine. Ülikooli lõpetamise järel tegutses Peeter Põld mõnda aega peatoimetajana Tallinnas päevalehes Sõna. Mõne kuu pärast lõpetas Sõna ilmumise ja Põld läks tagasi Tartusse, kus
Pärnus (1870), Viljandis (1871) ja Võrus (1874); 1900. aastal oli neid üle 40. Kõige arvukam oli ülemaaline kirjanduslik-kultuuriline org. Eesti Kirjameeste Selts (EKS, 1872–93 Tartus), kuhu kuulus 1882 üle 1100 liikme. EKS arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1870 pandi alus esimesele eesti üliõpilasorganisatsioonile, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS, 1883). 23. V 1884 pühitseti Otepää kiriklas EÜS-i sinimustvalge lipp. 7 Tuhandeliikmeliseks ühenduseks kujunes Tallinnas tegutsenud kaubalaevaselts Linda (1879–93). Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V.
Järva-Peetri kirikus on töötanud aastatel 1916—37 Järva-Peetri koguduse õpetajana Christoph Wilhelm Beermann. Sündinud: 08/20.07.1864 Põltsamaa. Isa: Põltsamaa kihelkonna kooliõpetaja ja kirikute ehitusmeister Gustav Beermann Ema: Caroline snd Jürgens Akadeemiline kuuluvus: EÜS. Teenistuskäik: 1888—97 Tbilisi kog abiõpetaja, 1897—16 Strelna saksa kog õpetaja, Kipeni eesti kog õpetaja, 1897—16 Oranienbaumi (Peterburg) lossi kiriku õpetaja, 1916—37 Järva-Peetri kog õpetaja, 1920—35 Järva praost. Muud ametid: Usuõpetaja: Tbilisi 3. Gümnaasium, Strelna Gümnaasium; Strelna diakonissidemaja rektor, ajutine Peterburgi evangeelse pühapäevalehe väljaandja; 1926—1937 Järva-Peetri perekonnaseisuametnik. Aumärgid: 24.02
*1872 sai temast Otepää kirikuõpetaja *oli eestimeelne *kogus rahvaluulet *suri 1907 Peterburis *Johann Voldemar Jannsen *sündis 1819 Vändras *sai hariduse Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis *pooldas kirikut *1845 hakkas avaldama laulikuid *1857 Perno Postimees *1863 Eesti Postimees *1865 Vanemuise laulu- ja mänguselts *hümni sõnade autor * väga saksameelne *EÜS'ile ,,Kalevipoja" õhtud *1869 korraldas esimese laulupeo Tartus (18.-20.06) *1890 suri Tartus *Johann Köler *Peterburi Eesti patriootide esindaja *keisri õuemaalija *Villem Reiman *edendas karskusliikumist *Fr. R. Kreutzwald *andis välja kalevipoja *Fr. R. Faehlmann *hakkas koguma kalevipoja jutte *tema eestvedamisel loodi ÕES *Lydia Jannsen *Lydia Koidula *"Emajõe ööbik"
2) Nõuti poliitvangide vabastamist, ja Heinrich Kopper, ning panid uueks sõjaväe eemaldamist tänavatelt. toimetajaks Jaan Tõnissoni. Uus turu-suur rahvakoosolek-sõjavägi Jaan Tõnisson (1868-1941) sündis avas tule rahvahulga vastu, ilma hoiatamata. Viljandis. 94 suri, üle 200 vigastatu. 1888-1892- TÜ õigusteaduskonna lõpetas, 17.okt Manifest-Kirjutas alla Nikolai II, oli EÜS esimees. Oli ,,Postimehes,, koos kutsuti kokku riigiduuma,et kindlustada A.Kitzbergi ja P.Põld. 5 last. Astus vastu nii rahvale kodaniku õigus. Loodi saksastamise ja venestamisele. Konflikt ametiühinguid, kodanike vabadusi baltisakslastega . 1902-sai Tartu suurendati. J.Tõnisson, lõi esimesi legaalse linnavolikogu liikmeks. erakonna Eestis ( Eesti Rahvameelne Tallinna radikaalid- 1901 a tekkis Eduerakond *ERE-)
Seda lugu rääkis Kross ka Eesti Üliõpilaste Seltsi 20. aastapäeva kõnes. Teada fakt on see, et Eesti lipu värvid, sinine, must ja valge toodi avalikult välja üle väga pika aja Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt, mille esimees oli Eerik-Niiles Kross, Eesti Muinsuskaitse Seltsi aastapäeval 1988. aastal. Aprilli keskpaigaks 1988. aastal oli tollastel aktiivsematel tudengitel loodud akadeemiline üliõpilasorganisatsioon nimega EÜS Sodalicium. Loodi see selleks, et näha, kas keelatakse ära või mitte. Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevust hakati ka sel ajal taastama. Oli selge, et EÜS-i maja tähtsus ja tähendus on hindamatud. Muinsuskaitse päevade tähistamise korraldamise käigus arutati rahvusvärvide välja toomist avalikus kohas ja siis meenus kellelegi, et EÜS-i majal on kolmekohaline lipuvardaalus, kuhu kolm värvi eri lippudena saaks asetada. Tol ajal
· Ametlik asjaajamine viidi lõplikult üle vene keelele · Piirati omavalitsuste tegutsusvabadust · Tugevnes tsensuur · Haridus muutus vene keelseks ja uutes õppeprogrammides ei olnud ettenähtud õpetada kodumaa ajalugu, maateadust ega kirjandust. · Õpilastel tuli koolis suhelda vene keeles ka tunni älisel ajal · Venestamine pärssis eesti kultuurielu Eesti Üliõpilaste Selts: · Uue rahvusliku tõusu ajal väärib esiletüstmist uutest organisatsioonidest EÜS, mis kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kogunemis kohaks. · Seltsiliikmed suhtlesid omavahel eesti keeles, mis sell ajal polnud sugugi tavaline. · 1884.aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp, mis hiljem sai Eesti Vabariigi lipuks.
2. Mida nim Rahvuslikuks liikumiseks (millal? Mida nõuti?) ? Toimus 19 sajandil eesmärgiks oli sisendada eestlastele et ,,eestlane olla on uhke ja hea" 3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ? 1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestvedajaks Jansen. Eesmärk: rahva ühtekuuluvus tunde kasvatamine, panna alus traditsioonile. Tulemuseks ongi traditsioon. Eesti Aleksandri komiteed 1871-72. Eestvadaja oli Hurt aga ka Viljandi ärksamad talupojad. Eesmärk: koguda raha Eesti keelse kõrgema kooli rajamiseks Põltsamaale
tublidust; kujunes rahvusliku liikumise juhiks. 1878. aastal asutas ajalehe Sakala, kus kutsus võitlusele mõisnike ülekohtu vastu. Jakobson ründas ka kirikuõpetajaid, kuid Hurt pidas kirikut eesti rahvale olulisekse. Meeste tüli lõhestas rahvuslikku liikumise ühtsust. Peale I üldlaulupidu hakati Tartu ülikoolis korraldama eesti üliõpilaste kogunemisi. Loodi Eesti Üliõpilaste Selts, mida saksa üliõpilased ei tunnustanud ja taga kiusasid. EÜS valis oma lipuvärvideks sinimustvalge. Lipp õnnistati Otepää kirikus 4. juunil 1884 a. Peagi sai sinimustvalge lipp laiemalt tuntuks ja muutus kogu Eesti sümboliks. Rahvusliku teatri ajaloo alguseks peetaks 1870, mil Tartu "Vanemuises" etendus Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg". See etendus pani aluse järjepidevale eesti teatrile, mis esialgu tugines asjaarmastajatel. 1871. aastal toimus esimene eesti teatrietendus
koht, kus kuulda noore arvamust ja seisukohta. Üheskoos arutatakse, kuidas peaks toimima noorte ja otsustajate vaheline koostöö ning mida tuleks teha, et noored oleksid kaasatud neid puudutavate otsuste langetamisse nii kohalikul kui riigi tasandil. Üritustest võtavad osa 100 inimest. Osaluskohvik "1500 pead ja 15 000 väärtuslikku sekundit noortesõbralikuma tuleviku nimel,, leiab aset 1.detsembril 2011 EÜS-i majas Tartus. Üritus kestab 10.00-15.00 Arutelude lõppedes premeeritakse kõige aktiivsemaid laudkondades osalejaid. Lille 9 gsm: 55 11 202 10125 Tartu kodulehekülg: noortekogu.tartumaa.ee reg nr. 80140436 Eesti epost: [email protected] a/a 10220015646012 Soosiksime osalejate pakkuda ühte suurepärast päeva. Sellise sarnase ürituste edukaks
· 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri eragümnaasium. Vaatamata võimude piirangutele said just seal ettevalmistuse enamus Tartu Ülikooli õppimaasunud eestlased Treffneri koolis oli võimalus õppida eesti keeles. · pastor Villem Reimann (1861-1917). Peale TÜ lõpetamist oli Kolga-Jaanis kirikuõpetaja. Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. · suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). 1884 õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. Valge ja sinine arvatavasti hõimlaste soomlaste lipu eeskujul, must pärisorjuse meenutuseks, mida Soomes ei olnud. 4. Venestuse tagajärjed: a) Range tsensuur kirjasõna üle, mistõttu osa ajalehti suleti b) Varasem vilgas seltsitegevus vaibus. EKS suleti, säilis põllumeeste- ja karskusseltside tegevus c) Venestamine ei kandnud sellist vilja, kui võimud lootsid:
Postimees 29.1890ndail algas uus tõus eesti rahvuslikus liikumises- nn.Tartu renessanss. Kes oli selle juht, kes tema tähtsaim õpilane? Liider oli Villem Reiman ja õpilane Kolga-Jaanis 30.Milliseid seltse hakati veel Eestis rajama? Eesti põllumeeste selts Eesti kirjameeste selts Karskus seltisid 31.Esimesel üldlaulupeol tegi Jannsen sõnad saksa-soome helilooja viisile. Kelle viisile, mis laul? Fr. Paciuse viis. Jannsen 32.Miks oli EÜS omavaheline suhtlemine ebatavaline? Suhtlesid omavahel eesti keeles 33.Keda nimetati ,,maa soolaks", selle elukutse esindajad oli rahvusliku liikumise agarad kandjad, külades eestvedaja? kirikuõpetajad 34.Nimetage 3 juhi kohta 3 olulist märksõna. Kõned 35.Kelle mälestuseks on rajatud ERM 1909.a.? Jakob Hurt
1906 1. september avatakse ENKS 1905 16. detsember Tallinnas tütarlastekool Tartus hakkab ilmuma "Päevaleht" 1906 Jaan Jõgever asutab ajakirja 1905 19. detsember algab "Eesti Kirjandus" (ilmub kuni karistussalkade tegevus Eestis 1940) 1907 veebruar alustab tegevust EÜS "Ühendus" 1907 26. aprill asutatakse 1907 6. august asutatakse korporatsioon "Fraternitas Eesti Kirjanduse Selts Estica" 1908 Tartus avatakse esimene 1907 6. august asutatakse kino Eestis Eesti Kirjanduse Selts 1908 15. september lõpeb 1908 Tartus avatakse sõjaseisukord Baltimaades esimene kino Eestis (algas 1905) 1908 15
· 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. · 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts. · 1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". · 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. · 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. · 1882 C.R.Jakobsoni surm. · 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. · 1887 venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. · 1889 asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele. · 1893 Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer · 1894 Venemaa keisriks sai Nikolai II. · 1896 J.Tõnisson sai ajalehe ,,Postimees" toimetajaks.
Esimese Vene revolutsiooni päevil lõi 16-aastane Vilms kaasa ka sotsiaaldemokraatlikus liikumises, kus juba ilmutas häid juhivõimeid. 1907 heideti ta gümnaasiumi 6. klassist välja. Gümnaasiumi lõpetas ta eksternina 1907. Ülikooliaeg: 1907-11 õppis Vilms Tartu ülikoolis õigusteadust. Ta liitus radikaalse Eesti Üliõpilaste Selts Ühendusega, mis oli opositsioonis Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1908 valisid kaasvõitlejad Vilmsi EÜS Ühenduse esimeheks (1913 kuni surmani oli ta vilistlaskogu esimees).Tema tegevus äratas sandarmite tähelepanu, korduvalt kuulati teda üle ja pandi lühemaks ajaks vangi. Mitmesugustele takistustele vaatamata lõpetas Vilms ülikooli normaalajaga ja asus 1911 Tallinnas tööle vandeadvokaadi abina. Peagi avas ta oma kontori. Ta toimetas (1912-13) "Päevalehe" õigusteaduslikku lisa. Eestimaa Rahvahariduse Seltsis oli ta
Õpetajad, kes vene keelt ei osanud, vallandati ning asendati. Tartu Ülikooli uueks nimeks sai Jurjevi Ülikool Uus rahvuslik tõus. Venestamine ei suutnud takistada seltside tegevust; paljud seltsid tegutsesid ikka edasi. · Karskusseltsid tervise hoidmine on rahvuslik kohustus · Kutseühingud · Tuletõrjeseltsid · Eesti Üliõpilaste selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜSi lipuks sinimustvalge lipp Laialdase vastukaja ühiskonnas leiab Hurda algatatud rahvaluule kogumine. Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liidriks tõusis V. Reiman (KolgaJaani kirikuõpetaja)
ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt.Rahvas muutus selliste ümberkorralduste suhtes väga rahulolematuks. Eriti puudutas see eesti keele välja tõrjumist igasugusest asjaajamisest. Venestuse pealetung pani rahvusliku liikumise liidrid valiku ette kas minna sellega kaasa või kaotada võimalus avalikus elus osaleda. Aastal 1870 asutatud Eesti Üliõpilaste Selts oli tollel ajal ainuke eestlaste üliõpilasorganisatsioon. EÜS õhutas üliõpilasi rahvuslikule tegevusele. Selts valis oma lipuvärvideks sini-must-valge, mis hiljem kujunes meie rahvus- ja riigilipuks. 4. juunil 1884. aastal õnnistati see lipp pidulikult Otepää kiriku saalis. Omavalitsuse kujunemine: * Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. * Teise nimega vallakogukond. * Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. * Vallakohtud talupoegade enda kohtud. Talurahva koormised.
Esimesed avalikkusele suunatudkogud; 1802 Johan Burchardti kogu ,,Mon Faible" (,,Minu nõrkus"), 1803 Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse muuseum (hariduslikel eesmärkidel). Eesti muuseumid: · Tartus ; 1838 Õpetatud Eesti Seltsi muuseum, 1843 Kodumaa asjade muuseum · Tallinnas ; 1842 Eestimaa Kirjanduse Ühingu muuseum (Eestimaa Provintsaalmuuseum) · Muuseumid väiksestes keskustes; Narva, Kuressaare, Viljandi · 1909 EÜS avas Eesti Muuseumi Idee rahvusmuuseumist: · 1909 Tartus Eesti Rahva Muuseum · 1919 Tallinnas Eesti Muuseum 1920-30ndad aastad: · Valla- ja kihelkonna muuseumid · Linnaded koduloomuuseumid · Erimuuseumid või erialamuuseumid 1940...: · Eramuuseumid riigistati · Osa muuseume hävis II maailmasõja käigus · Memoriaalmuuseumide loomine · Uued kesk- ja erimuuseumid 1991...: · Muuseumide asutamise buum
sarve aave sannanaise?" Karksi. H II 42, 501/2. 1891. Las tule hommen uusi pääva, Tüüp 2837 B Millest vaene veimed vana taevas, valge ilma tegi? [Pulmalaulud - Veimevaka jagamine]: ,,Las tulla homme uusi päeva, vana taevas, valge ilma- " Karksi. EÜS IX 307/8 (60). 1912. lääme sis mõtsa kõndimaie, Ek om teil nurme nuuma pääl, varikmaida valatemaie, varikmaa vanan võlan, kunnes teil külla küttusid, kesapõllu kihla pääl? kunnes teil salga saatesid? kiitled", sest on selge, et sarjatakse peigu tema kiitlemise peale. Liigitaksin selle teemasse peiu ja mõrsja vastastikune laitmine ja ülistamine. Täpset
1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. 1882 C.R.Jakobsoni surm. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 2 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. 1887 venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. 1889 asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele. 1893 Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. 1894 Venemaa keisriks sai Nikolai II. 1896 J.Tõnisson sai ajalehe ,,Postimees" toimetajaks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer
annaabi.ee 
